enam investeerida kursiriski maandamisse ning inimestel on lihtsam reisida. Kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist kuuluvad euroala liikmete hulka kuusteist. Senine areng on näidanud, et euroalaväliste riikide mõju Euroopa Liidu majanduspoliitikale on siiski väiksem kui euroala riikidel. Asutamislepingust tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks liitunud ka vahetuskursisüsteemiga ERM2, milles osalemise ajal tuleb neil riikidel täita euroala liikmeks saamise eelduseks olevad Maastrichti kriteeriumid. Pärast majandus- ja rahaliidu täisliikmeks saamist ja euro kasutuselevõttu hakkavad rahandusministeeriumi esindajad osalema niinimetatud eurogrupi töös. Eurogrupp on kõiki EL majandus- ja rahandusministreid ühendava ECOFINi kitsam (euroala liikmesriikide) ring, kus ei tehta formaalseid otsuseid, aga olulistes küsimustes saavutatakse enne ECOFINi koosolekut sageli
Monaco, San Marino ja Vatikani Linnriik, Andorra, Montenegro ja Kosovo Ülemeredepartemangud, -territooriumid ja -saared, mis kuuluvad euroala riikidele või on nendega seotud: Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad. Miks ei ole kõik Euroopa Liitu kuuluvad riigid eurot kasutusele võtnud? Euroalaga liitumiseks peavad kõik riigid eelnevalt olema liitunud vahetuskursimehhanismiga ERM2, kus nad peavad osalema vähemalt kaks aastat. Seejärel hinnatakse riikide majanduse ja õiguskeskkonna vastavust euroala nõuetele. Lisaks kaheteistkümnele euroala riigile on veel seitse Euroopa Liidu riiki, sealhulgas Eesti, juba ERM2 liikmed. Seega peaks euroala laienema lähema viie aasta jooksul mitme riigi võrra. KUST ON VÕIMALIK LEIDA LISAINFORMATSIOONI EURO TULEKU KOHTA EESTIS? Kas ja kus on võimalik lugeda Eesti eurole ülemineku plaani?
asemel euro.9 9http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#kroon2 10 2.6. Euro 2011-... Euro kui maailmavaluuta kasutuselevõtt annab Eesti majandusele ja Eesti inimestele kindlust. Euro toetab meie majanduse stabiilsust, lihtsustab kaubandussuhteid paljude Euroopa Liidu riikidega ning teadvustab Eestit maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana. Vahetult pärast Euroopa Liidu liikmeks saamist 2004. aastal ühines Eesti vahetuskursimehhanismiga ERM2, mis on euroalaga ühinemise teine etapp. Kolmas etapp majandus- ja rahaliidu täisliikmesuse saamisel on euro kasutuselevõtt. Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. See sai teoks 1. jaanuaril 2011, kui Eesti oli täitnud selleks vajalikud tingimused. Alates euro kasutuselevõtmisest fikseeriti Eesti krooni kurss euro suhtes 1 EUR = 15, 6466 EEK. Alates 1
mis on aktsia põhjendatud hind. Mulli võimendab veelgi finantsvõimendus (odava raha pakkumine) ja eufooria tekkinud kasumitest. Eesti rahapoliitika perspektiivid Referendum 14.09.2003. JAH Euroopa Liiduga ühinemisele. Võimalus ühineda ka Euroopa Majandus- ja Rahaliiduga (EMU) Positiivne mõju eesti majandusarengule tingimused püsivaks majanduskasvuks ja hinnastabiilsuseks. Liitumine EMU ja eurosüsteemiga - 2 etappi: 1. 27.06.2004.a. on Eesti ERM2 liige (ERM2 vahetuskursimehhanismi liige, rahaliidu mittetäieliku liikme staatus) Eestil viia majandus-, eelarve- ja rahapoliitikat sätestavad seadused vastavusse EL-i õigustikuga. Täita Maastrichti kriteeriumid. 2. Ühinemine euroalaga, rahaliidu täieõigusliku liikme staatus EURO 30 Eestis inflatsioonitempo ja riigieelarve tasakaal kontrolli all. Maastrichti kriteeriumide täitmine kandidaatriikides
intressimäärade tasemest Valitsussektori eelarvekriteerium · Riigi avaliku sektori eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st ning avaliku sektori võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKP-st Vahetuskursikriteerium · Liituda sooviva riigi valuuta peab osalema vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ERM2 ning riigi valuutat ei tohi vähemalt kaks aastat enne euroalaga ühinemist devalveerida Stabiilsuse ja kasvu pakt. · Stabiilsuse- ja kasvupakt (SGP), 1997 Keskpika perioodi eelarvepoliitiline eesmärk tasakaalus või ülejäägiga eelarvepositsioon Ajagraafik finantssanktsioonide rakendamiseks riikidele, mis ei suuda hoida eelarvetasakaalu või valitsussektori võlakoormust nõutud piirides
ühenduse territooriumil., 1990-Schengeni leping-Belgia,Holland,Luksenburg,Prantsusmaa, Saksamaa loobusid omavahelisest piirikontrollist. 1992-majandus ja rahaliidu loomine(maastr9ichtis euroopa liidu lepinguga), 1995-Austria,Rootsi, Soome Eesti tee euroni: 14.09.2003-rahvaküsitlusel otsustab eesti rahvas saada EL liikmeks, 01.05.2004- eesti ühineb EL-ga,28.06.2004-eesti, leedu, sloveenia ühinevad vahetuskursimehhanismiga erm2:1)eek sidumine euroga, 2)oma valuuta hoidmine stabiilsena, 3)maastrichti kriteeriumite täitmine, 01.01.2011 võeti kasutusele euro 18.Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus(selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude-nt intresside või rahapakkumise muutumise-mõju kandub majandusse edasi. 19. Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise põhimõte.
1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine. 2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi arendamisel ja kasutamisel. Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. 25. Euroraha teke Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele, et kaovad kursikõikumise oht ja valuutavahetuskulud ning tugevneb ühtne turg, tähendab euro ka tihedamat liikmesriikide vahelist koostööd stabiilse valuuta ja majanduse nimel, millest on kasu meile kõigile. 26
Euroopa Keskpankade Süsteemi ka nende ELi liikmesriikide keskpangad, kes ei ole eristaatuse (Taani, Ühendkuningriik) tõttu veel eurot kasutusele võtnud. Euroopa Keskpankade Süsteemi raames teevad kõik riigid aktiivset koostööd mitmetes valdkondades, näiteks ühtse maksesüsteemi (TARGET2) arendamisel ja kasutamisel. Samuti koguvad kõik riigid statistilisi andmeid. Peale selle tehakse eurosüsteemis Euroopa vahetuskursimehhanismi ERM2 raames koostööd raha- ja vahetuskursipoliitika valdkonnas. Euroopa Keskpankade Süsteemi sisemist koostoimimist korraldab EKP üldnõukogu. Keskpangad teevad koostööd laias laastus kahel tasandil: 1. Euroopa Liidu tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank ja kõikide Euroopa Liitu kuuluvate riikide keskpangad ning mida nimetatakse Euroopa keskpankade süsteemiks (EKPS); 2. euroala tasandil, mille moodustavad Euroopa Keskpank
Praeguseks on euro seaduslik maksevahend kahekümne seitsmest Euroopa Liidu liikmeriigist seitsmeteistkümnes. Need riigid on Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja nüüd ka Eesti. Asutamislepingus tulenevalt on uutel liikmesriikidel kohustus liituda euroalaga. Nendest kaheksa on tänaseks ka liitunud vahetuskursisüsteemida ERM2. Lisaks on euro kasutusel kuues muus Euroopa riigis (Monacos, San Marinos ja Vatikani Linnriigis, Andorras, Montenegros ja Kosovos) ning sellistel territooriumitel ja saartel, mis kuuluvad mõnele euroala liikmesriigile või on sellega seotud (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Mayotte, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon ning Prantsuse Antarktilised ja Lõunaalad). 23
Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp Vahetuskursi kriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle ±15% Riigieelarve kriteerium Liituda sooviva riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes Riigivõla kriteerium Liituda sooviva riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes 4. Indiviid ühiskonnas
Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp Vahetuskursi kriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle ±15% Riigieelarve kriteerium Liituda sooviva riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes Riigivõla kriteerium Liituda sooviva riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastase SKP suhtes 13.2. EL eelarve- ja maksupoliitika
annaabi.ee 
