Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhia Riigikaitseliste kaitsepoliitika dokumentide hierarhias on kõige kõrgemal kohal Julgeolekupoliitika alused (RK). Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti julgeolekupoliitika lähtub julgeoleku jagamatuse põhimõttest, rahvusvahelise julgeolekukoostöö vajadusest ja demokraatlike väärtuste ühisest kaitsest.
Eesti osaleb koos Rootsi, Soome, Norra ja Iirimaaga Põhjala lahingugrupis, mis on valmisolekus 2008. aasta esimesel poolel. Eesti panuseks lahingugruppi on staabikaitserühm, lähikaitsemeeskond, meedikud ja staabiohvitserid, kokku kuni 55 kaitseväelast. Samal ajal on valmisolekus ka Hispaania juhitav lahingugrupp, kus osalevad veel Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal. Välisoperatsioonides osalevad üksused ka Kaitseliidu ja siseministeeriumi valitsemisalast. 6. Kaitsepoliitika Neli olulist valdkonda on: Panustamine NATO ühistesse reageerimisjõududesse, Euroopa Liidu Põhjala lahingugruppi ning osalemine rahvusvahelistel operatsioonidel, mis eelkõige tähendab, et 2007. jooksul soovime suurendada Scoutspataljoni komplekteeritust; Hakata konkreetselt valmistuma NRF-14 ning EL Põhjala lahingugrupi koosseisus osalemiseks; Arendada edasi õhuturbe teostamiseks vajalikke siseriiklikke võimeid;
Ühiskond Iseseisev töö " Eesti ja NATO " Keit Kaal MO10 Tartu 2013 1)Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti julgeolek on tänu liikmelisusele NATOs ja Euroopa Liidus paremini kindlustatud kui kunagi varem, kuivõrd NATO ja EL aitavad tagada Eesti rahvusvahelise seisundi stabiilsuse ja integreerituse demokraatlikusse läänemaailma. Liikmelisus NATOs kindlustab usutava sõjalise heidutuse ja kollektiivkaitse
USA vastus terrorismile : Sõda Terroriga Vene-Gruusia konflikt vt. Vene Valge Raamat 2003 Venemaa ei uskunud, et Gruusia julgeb tema kaitse all olevat piirkonda rünnata. Gruusia ei uskunud, et Venemaa julgeb USA kaitse all olevat riiki rünnata. Rahvusvaheline sõjaõigus-relvakonfliktõigus Genfi õigus-isikute kaitse Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid Kes on kombatant? tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus 3. Eesti kaitsepoliitika (kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada : Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, rahva turvalisus Riigikaitse terviklik käsitlus Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus. Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb - NATO kollektiivkaitsel (5.) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms.
julgeoleku mõõtme ilmnemist enamates valdkondades. Julgeolekukeskkonna hinnangust järeldub, et maailm on muutunud ennustamatumaks ning julgeolekuohud mitmekesisemaks, kuid Eesti julgeolek on NATO ja EL liikmena kindlustunud. Julgeolekupoliitika tegevussuunad JPA 2010 kolmandas peatükis sõnastatakse julgeolekupoliitika tegevussuunad, mis sätestavad valdkonniti tegevuste eesmärgi ning üldsuunised. Tegevussuundade peatükk jaguneb neljaks alapeatükiks: välispoliitika, kaitsepoliitika, turvalisuspoliitika ning ühiskonna toimepidevus ja sidusus. Välispoliitika Eesti rakendab välispoliitikat oma rahvusvahelise seisundi ja julgeoleku kindlustamiseks. Peamised välispoliitika tegevussuunad on sarnased seni julgeolekupoliitika alustes sätestatuga: tegevus NATO-s, Euroopa Liidus, kahe- ja mitmepoolsete suhete arendamine, kriisiohje ja relvastuskontroll, aga ka inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamine.
julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt · Säilitada Eesti tagada Eesti riigi kaitse iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning Aktiivne liikmelisus NATO-s rahva turvalisus jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks · Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku TÄNAN KUULAMAST!
propaganda · Arengud on kiired: algselt madala intensiivsusega probleem võib eskaleeruda Eesti julgeolekut vahetult ohustavaks kriisiks, kui sellele õigeaegselt ja adekvaatselt ei reageerita · Sõjaline rünnak Sõjaline kaitse · Majanduslik surve ? · Rahvusvaheline poliitiline surve ? · Propaganda ? · Küberrünnakud ? · Sisevastuolude õhutamine ? Kaitsepoliitika kaks sammast: · ühelt poolt liitlassuhete tugevus ja kollektiivkaitsesüsteemi tõhusus · teisalt esmane iseseisev kaitsevõime ja riigi sisemine stabiilsus, jätkusuutlikkus ning vastupidavus, mis peab tagama peamiste riiklike funktsioonide toimepidevuse ning poliitika järjepidevuse mistahes ohuolukorras Riigikaitse erinevad aspektid: · Sõjaline kaitse (esmane iseseisev ja kollektiivkaitse) · Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele (mobilisatsioon,
julgeoleku tagatis. osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning • Säilitada Eesti kõige otstarbekamalt iseseisvus ja tagada Eesti riigi kaitse. sõltumatus, territoriaalne Aktiivne liikmelisus NATO-s terviklikkus, jääb alatiseks Eesti põhiseaduslik kord ning peamiseks julgeoleku- ja rahva turvalisus. kaitsepoliitika prioriteediks. • Liikmelisus kollektiivse kaitse organisatsioonis NATO-s kindlustab sõjalise julgeoleku. Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eesti Organisatsioon Asutamis- Liikmeid Eesti aasta liikmelisus ÜRO 1945 191 Alates 1991 Euroopa Nõukogu 1949 45 Alates 1993 NATO 1949 26 Alates 2004
Peaminister on vastutav peamiselt Euroopa Liiduga seotud küsimustes. · Valitsuses on välis ja julgeolekupoliitika küsimustes võtmeiskuteks välisminister ja kaitseminister ning üha enam ka siseminister, sest teemad, mis mõjutavad sise ja välis- julgeolekut, on üha rohkem omavahel seotud. · Valitsuses valmistab ette ja koostab küsimused/teemad Välis ja Julgeolekupoliitika Komitee ning Julgeoleku ja Kaitsepoliitika Komitee riigisekretäri tasandil.Välisministee- rium ja Kaitseministeerium valmistavad ette ja rakendavad Soome välis-, julgeoleku ja kaitsepoliitikat. · Parlament on vastutav seadusandlikes küsimustes, mis on seaotud rahvusvaheliste su- hetega ning ka kontrolli teostamises välis ja julgeolekupoliitika valdkonnas. Väliskomis- jon valmistab ette rahvusvahelised küsimused, mida on käsitletud Euroopa Parlamendis,
Maastik on väga vaheldusrikas Idas ja lõunas kõrguvad mäed Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht. Tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Riigikord Prantsusmaa on presidentaalne vabariik. President valitakse iga 5 aasta tagant. President on ministrite nõukogu kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. Majandus Tõhus põllumajandus Autotööstus Kosmose- ja infotehnoloogia Elektroonika Keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Prantsusmaa tähtsamad kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Norra. Kultuur vana, rikas ja haruldaselt mitmekülgne. Prantsuse kultuurist leiab igaüks endale midagi nauditavat: kellele meeldib
Võimu olemus: Max Weber - inimese v grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine Võimusuhete eripäraks on võimu ebavõrdne jaotumine. Võimu ressursid - ainelised - omand, kapital vaimsed - teadmised, oskused, kogemused, sots. kapital Võim nüüdisühiskonnas traditsiooniline võim - nt kirik (paavst jne) majanduslik võim - nt suurkorporatsioonid avalik arvamus/prestiiž - nt arvamusliidrid (Dalai Lama, Savisaar, riigivõim - erineb teistest kolmest kuue monopoolse tunnuse poolest Riigivõimu monopoolsed tunnused/õigused 1) kehtestada seadusi, kontrollida täitmist 2) koguda makse, otsustada maksutulu kasutamise üle 3) kasutada vägivalda korra ja julgeoleku/stabiilsuse tagamiseks 4) võim riigi territooriumil jagada kohustuslikke korraldusi kõigile isikutele 5) korralda igapäeva elu ja esindada riiki 6) riigil on selge keskpunkt ja selge hierarhiline struktuur Riigivõimu komponendid 1) spets. asutuse...
ühisrahaks 2004.aastal kirjutavad 25 Euroopa Liidu liikmesriiki alla Euroopa põhiseaduse lepingule, mille eesmärk on Euroopa Liidu demokraatliku otsusetegemise ja halduse täiendamine Robert Schuman Riigimees ja õigusteadlane ning Prantsusmaa välisminister aastatel 1948-1952 Euroopa ühenduse algatajaid Koos Jeann Monnetiga koostas rahvusvaheliselt tuntud Schumani plaani 9.mai 1950, mida nüüd tähistatakse kui Euroopa Liidu sünnipäeva Toetas Euroopa ühise kaitsepoliitika väljatöötamist ning oli 1958-1960 Euroopa Parlamendi president Maastrichti leping Lõi tänapäeval eksisteeriva kolmesambalise Euroopa Liidu: Esimese samba moodustavad Euroopa Ühenduse, kuhu kuuluvad ühisturg,majandus- ja rahaliidu nõuded ning lisapädevused nagu liidu kodakondsus, keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus Teine sammas võimaldab koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika Euroopa laienemine
................................................................ 3 Peamised eesmärgid Eesti arendamisel.................................. 3 Sotsiaalpoliitika.......................................................................... 4 Majandus- ja rahanduspoliitika................................................. 5 Haridus- ja teaduspoliitika......................................................... 5 Kodanikuvabadused.................................................................. 6 Välis- ja kaitsepoliitika............................................................... 6 Keskonna- ja energiapoliitika.................................................... 7 Maaelu- ja põllumajanduspoliitika............................................ 7 Kohalik omavalitsus.................................................................. 8 Regionaalareng.......................................................................... 8 Keskerakonna koosseis............................................................ 8
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti
Välismajanduslik kaitsepoliitika Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Välismajandusliku kaitsepoliitika kaks eesmärki. suurendada tulu, mida riigi majandus saab ülemaailmsesse tööjaotusse integreerumisest; kahandada või tõkestada välis-keskkonna negatiivset (destruktiivset) mõju riigi majandusele 2. Kaitsemeetmeid õigustavad argumendid: staatilised, dünaamilised ja strateegilised argumendid ja nende kriitika. TÖÖPUUDUSE ARGUMENT Impordi piiramine suurendab nõudlust kohalike toodete järele, niisiis on võimalik luua rohkem töökohti.
neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks 2) Eurokorpuse kui ELI kiirreageerimisüksuse loomiseks 3) Eeldused ELI välispoliitika erivoliniku koha tekitamiseks, kus täna töötab Javier Solana. Amsterdami leping andis volitusi juurde Euroopa Komisjoni presidendile ning tõstis Europarlamendi tähtsust seadusmenetluse protsessis. Amsterdami leping andis suure tõuke ELI kiireks laienemiseks.
EESTI NATO-S JA OSALEMINE RAHUOPERATSIOONIDES Eesti ühinemine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kui demokraatlikke riike ühendava kaitseorganisatsiooniga on andnud Eestile kõige reaalsema julgeolekutagatise ja võimaldab tõhusalt osaleda vabaduse, demokraatia ja rahvusvahelise julgeoleku tagamiseks. Selles osas on Eesti poliitiliste jõudude seas alti valitsenud üksmeel. Aktiivne liikmelisus NATO-s jääb alatiseks Eesti peamiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitika prioriteediks. Valitsus kiitis heaks Eesti Kaitsejõudude arenguplaani aastateks 2005-2010. Sarnalselt teiste NATO liikmesriikidega pööratakse tähelepanu mobiilsete ja jätkusuutlike relvajõudude arendamisele ja rahvusvaheliste rahutagamisoperatsioonides osalemisel. EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA Eesti Vabariigi välispoliitikas on olulisel kohal suhted Põhjamaadega ning teiste Balti riikidega, kellega koostöö toimub eeskätt Balti Ministrite Nõukogus ja Balti Assamblee raames
Enamlevinud riigikorralduse vormid on: · Unitaarriik · Föderatsioon · Konföderatsioon Unitaarriik: · Riigis on üksainus kõrgema võimu keskus. · Ka unitaarriigis võib esineda eristaatust või kohaliku omavalitsusega piirkondi Föderatsioon: · Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused st suur otsustamisõigus. · Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt välis-, rahandus- ja kaitsepoliitika eest. Protekoraat - territoorium või riik, mis on sõltuv teisest riigist või riikide ühendusest ja kuulub selle kaitse alla. Poliitiline reziim ehk riigivõimu iseloom iseloomustab demokraatia taset riigis. Enamlevinud poliitilised reziimid on tänapäeval: · Demokraatia · Diktatuur Demokraatia: · Täpsemalt liberaalne riik vastab demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. · Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete
Välispoliitika peaeesmärgiks on rahvusliku julgeoleku kindlustamine ja iseseisvuse tagamine. Tähtis on aktiivne osalemine Euroopa Liidus ja ka NATOs. Huvitutakse Euroopa Liidu laienemisest ja uute demokraatiate tekkest. Oluline on hea kahepoolne suhe Ameerika Ühendriikidega ja sõbralikud suhted kõikide naaberiikidega. Üheks välispoliitika prioriteediks peaks nende meelest saama aktiivne välismajandus- ja kaubanduspoliitika. Kaitsepoliitika seisukohtadeks on ajateenijate hüvitise suurendamine, kuna kehtiv ajateenistusse kutsumise süsteem on ebaõiglane. Soovitakse ka palgatõusu Kaitseväes. Nende meelest peaks ka Iraagi missiooni pikendama ning kaitseväe juhataja ametiaja pikkuse sätestama, mis peaks olema umbes 5 aastat. Majandus- ja rahanduspoliitikas pooldatakse riigi vähest sekkumist majandusellu. Kaitstakse vaba konkurentsi, madalat maksukoormust, tööjõuturu paindlikkust,
5. EESTI VÄLISPOLIITIKA EESMÄRGID 5.1 Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus. Alameesmärgid: o Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum o Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine o Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO o Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. Alameesmärgid: o Toimiv EL siseturg
Euroopa kaart RIIK Ü K V Unitaar L O O vabariik E R RIIK R Föderatiivne S R territoorium M, E A elanikkond monarhia H L suveräänsus K a)absoluutne Konföde- I D O b) parlamentaarne ratsioon T U R U S D S VALITSUSVIISID, -VORMID demokraatia diktatuur a)parlamentaarne a)autoritaarne b)presidentaalne b)totalitaarne Unitaarriik e. ühtne riik-riik, kus suveräänsus kuulub jagamatult keskvõimule. On olemas ka kohalikud oma...
Brüsseli pakti, millest kujuneb aasta hiljem välja NATO. Moodustatakse Põhja-Korea Rahvademokraatlik Vabariik (põhjas) ja Korea Vabariik (lõunas) 1949 Hiina kodusõda lõpeb kommunistide võiduga .Asutatakse Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Mõlema Saksamaa valitsused astuvad ametisse.NL saab aatomipommi Vastukaaluna Marshalli plaanile asutatakse Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1950 Valmib Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu dokument NSC-68 (autor Paul H. Nitze), USA kaitsepoliitika "alustala".Algab Korea sõda 1951 President Turman vabastab ametist kindral Douglas McArthuri, kes pooldab Korea sõja kiiret lõpetamist tuumapommi abil 1952 Moodustatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus, ESTÜ (European Coal and Steel Community, ECSC). Suurbritannia saab tuumapommi.Kukutatakse Egiptuse britimeelne kuningas Farouk, võim koondub Gamal Abdel Nasseri kätte 1953 Dwight D. Eisenhower astub ametisse USA 34. presidendina.Sureb NL-i diktaator J. Stalin. Tema
edendada majanduslikku ja sotsiaalset progressi, kõrget tööhõive taset ning saavutada tasakaalustatud ja püsiv areng, eriti sisepiirideta ala loomise, majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ning ühisraha hõlmava majandus- ja rahaliidu loomise kaudu; kinnitada oma identiteeti rahvusvahelisel tasandil eelkõige ühise välis- ja julgeolekupoliitika rakendamise kaudu, kaasa arvatud ühise kaitsepoliitika järkjärguline kujundamine, mis võib viia ühiskaitseni, tugevdada liikmesriikide kodanike õiguste ja huvide kaitset liidu kodakondsuse sisseseadmise kaudu, säilitada ja arendada liidus vabadust, turvalisust ja õigust säilitada täiel määral acquis communautaire ja arendada seda edasi, silmas pidades, mil määral kasutuselevõetud poliitika ja koostöövormid võiksid vajada revideerimist, selleks et tagada
ja kaitsealaste lepete ja liitudega. Riigikaitse planeerimise protsess Julgeoleku tagamises osalevad mitmed ministeeriumid ja nende allasutused,riigikaitse planeerimine sõjalise külje poolt on samuti kaitseministeeriumi pädevuses.Riigikaitse korraldamise eest kaitseministeeriumi valitsemisalas vastutavad kaitseminister ja Kaitseministeerium.Üldiseks ülesanneteks rahuajal on prioriteetide ja tegutsemisviiside kehtestamine,ohuhinnangu andmine ja muidugi ka kaitsepoliitika elluviimine,poliitiliste ja planeerimisjuhiste ja direktiivide andmine,väestruktuuri planeerimine ja selle väljaarendamise ning kaitseväe ja Kaitseliidu juhatamine.Peamisteks sõjalise riigikaitse vahenditeks on kaitsevägi ja Kaitseliit. Julgeolekupoliitika alused -Kirjeldab riigi ja rahva valmisolekut riigikaitseks ja määrab kindlaks Eesti ja rahvusvahelise julgeoleku poliitilise keskkonna ja ohutegurid. Kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul.
uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) GMES Euroopa Liidu teenistuses GMES suurendab oluliselt georuumilise teabe hankimise võimalusi, toetades mitmeid ELi poliitika valdkondi. Euroopa Komisjoni talitused kulutavad igal aastal kümneid miljoneid eurosid, et kasutada georuumilisi andmeid arvukates poliitikavaldkondades; ELi satelliidikeskus kogub samuti kaugseire andmeid, et saada teavet ühise välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika toetuseks. Poliitika praegusele ja ennustatavale arengule tuginedes võib lähitulevikus ette näha nende kulutuste märkimisväärset kasvu. [http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=COM:2005:0565:FIN:ET:HTML] (8.06.08) Rakendamine Praeguse arendusetapi eesmärgiks on luua GMESi teabeteenuste kasutajate tugev baas. See tähendab vajaduste kindlakstegemist ning selle tagamist, et osutatavad teenused on usaldusväärsed ja tulemuslikud
meediaga. Vastame ajakirjanike küsimustele, jagame meediaesindajatele taustainformatsiooni, vahendame intervjuusoove nii suursaadikule kui ka siin visiidil viibivatele Saksa riigitegelastele, korraldame pressikonverentse, avaldame pressiteateid ja kõnesid jne. Haldus Haldusosakond tegeleb saatkonnasisese töö organiseerimisega. Osakonna päevuses on personali- ja finantsküsimused ning kinnistu- ja varahaldus. Kaitseatashee Kaitseatashee tegeleb kaitsepoliitika ja kaitsetehnikaga seotud küsimustega. Töö- ja sotsiaalnõunik Töö- ja sotsiaalnõuniku ülesandeks on tegelda järgmiste valdkondadega: tööhõive, tööõigus, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, võrdõiguslikkus ja perepoliitika. Selleks arendatakse koostööd Eesti vastavate ametkondadega, aga ka valitsusväliste organisatsioonidega. Õigus- ja konsulaarteenused Saatkonna õigus- ja konsulaarosakond osutab Saksa kodanikele juriidilist ja
kaebustega ELi institutsioonide haldusomavoli kohta (ombudsman.europa.eu). Euroopa Liidu Nõukogu - liikmesriikide hääl Javier Solana annab Euroopa Liidu diplomaatiale näo, ta on ühise välis-ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Euroopa Liidu Nõukogu (mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks) on liidu peamine otsusetegija. Õigusaktide vastuvõtmisel jagab ta vastutust parlamendiga. Nõukogu vastutab ka Euroopa Liidu välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitika eest ning võtab vastu olulise tähtsusega otsuseid õiguse ja vabadusega seotud valdkondades. Nõukogu koosneb kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ministritest. Istungil osalevad arutletava valdkonna eest vastutavad ministrid: välisministrid, majandus- ja rahandusministrid, põllumajandusministrid jne. Igal riigil on nõukogus teatav arv hääli, mis üldjoontes vastab nende rahvaarvule, kuigi häälte jagunemisel on väikeste riikide häältel suurem kaal. Enamik otsuseid
ühised ohutusprobleemid rahvatervise küsimustes seoses ELTL-s määratletud aspektidega. Teadusuuringute, tehnoloogia arendamise ja kosmose alal kuulub liidu pädevusse meetmete võtmine eelkõige programmide koostamiseks ja elluviimiseks. Arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas on liit pädev võtma meetmeid ja viima ellu ühist poliitikat, kuid see ei piira liikmeriike lisaks panustama. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika 1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ühise välis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemise võime, kasutades tsiviil- ja sõjaväelisi vahendeid. Liit võib kasutada neid väljaspool liitu toimuvatel missioonidel, mille eesmärk on rahutagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega. Nende kohustuste täitmisel kasutatakse liikmesriikide eraldatud võimeid. 2
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM 9b. klass Riina Vahter RIIGIKOGU Pärnu-Jaagupi 2009 SISSEJUHATUS TUTVUSTUS Riigikogu põhiseadusliku institutsioonina Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. RIIGIKOGU JUHATUS Riigikogu juhatus Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest: · R...
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus.
NL domineerimine Ida-Euroopas ajas lääneriigid ärevusse. Vaoshoidmispoliitika majanduslike meetmete täiendamiseks püüti luua sõjalist liitu. 1949. aastal asutasid Ameerika Ühendriigid NATO- kollektiivse julgeoleku põhimõttel rajaneva liidu. See tagas USAle selle, et kui NL oleks üritanud oma valdusid veelgi laiendada USA liitlaste arvelt oleks ta saanud kohe vastata neile sõjaga. 1950 määras Ameerika ära oma välis- ja kaitsepoliitika, millel põhimõtetele on jäädud kindlaks ka tänapäevani. Dokument NSC-68 põhines sellel, et Ameerika lubas ja ka tahtis aidata kõiki maailma riike, keda Nõukogude agressioon näib ähvardavat. Ühesõnaga riigis kus ei valitsenud USAle meelepärane demokraatlik kord, selle riigi sisepoliitikasse sekkuti siis vastavalt vajadusele kas sõjalise või rahalise abiga. Ettekäändeks toodi see, et kui meie ei raja teie riiki demokraatiat, tulevad kommunistid ja rajavad siia midagi mis ei
(3) [Kehtetu RT I 2006, 28, 209 - jõust. 30.06.2006] Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004) Vastu võetud 16.06.2004 Vastavalt rahuaja riigikaitse seaduse (RT I 2002, 57, 354; 2003, 13, 69; 88, 594; 2004, 45, 318) § 26 lõikele 2 Riigikogu otsustab: 1. Kiita heaks juurdelisatud «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused (2004)». 2. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 1996. aasta 7. mai otsus «Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade heakskiitmine» (RT I 1996, 33, 684). 3. Tunnistada kehtetuks Riigikogu 2001. aasta 6. märtsi otsus «Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika aluste heakskiitmine» (RT I 2001, 24, 134). Riigikogu esimees Ene ERGMA Projekt kinnitatud Vabariigi Valitsuse istungil 27.05.2004
kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise tagamine. Aja jooksul on sellele lisandunud ridamisi uusi valdkondi: põllumajanduspoliitika, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, töötajate õigused, transport, telekommunikatsioon, energia. Oluliseks sammuks on rahaliidu loomine ning ühisraha kasutuselevõtt. Pikka aega oli liidu üheks tunnusjooneks vähene sekkumine neis valdkondades, kus avaliku sektori kulud on traditsiooniliselt suurimad: sotsiaalpoliitika, haridus, tervishoid ning kaitsepoliitika. Nüüd on seegi muutumas. Samuti iseloomustab EL-i arengut 2 alates Maastrichtist integratsiooni ülekandumine majandussfäärist poliitilisse sfääri: Euroopa kodakondsuse loomine, koostöö sise- ja justiitsküsimustes, ühise välis-ja julgeolekupoliitika areng jne. Integratsiooni laienemine Oma ajaloo vältel on Euroopa Liit kasvanud kuue liikmesriigi ühendusest 27-liikmeliseks organisatsiooniks. 1970-ndatel, 1980-ndatel ning 1990-ndatel liitus selleaegse Euroopa
Leping tõi kaasa mõningaid kohustusi. Eesti pidi lubama endasse 25 000 NSVL sõdurit, üle 200 lennuki, tanke. Väed paigutati põhiliselt Läänemere rannikule, et takistada teistel Läänemere üle kontrolli võtmast. Sakslased, kes veel Eestis elasid, põgenesid massiliselt Eestis 16 000 inimest. Oktoobris toodi väed sisse. Sügis suvi 1939 1940. Riigijuhtides kumas rahu sõda ei ole meieni jõudnud, ei ole põhust muretsemiseks. Samas oli Eesti kaitsevõimekus ja välise kaitsepoliitika suunamise võimekus väga madal. Baase Eesti aladel kasutati palju, muuhulgas ka Talvesõjas Soomega. Eestist korraldati õhurünnakuid lennukeid hoiti siin, see ei olnud hea Eesti-Soome suhetele. Kuni suveni käitutakse nii, nagu leping ette nägi. Näiteks ei segatud end Eesti sisepoliitikasse. Juunis 1940 asi muutub. Saksa väed marsivad Pariisi, Prantsusmaa on alistumas. NSVL näeb head aega, et oma ambitsioone täita
Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene tö...
asemel, et lasta teistel inimestel sellele kohale ausalt kandideerida. Poliitilise kultuuri mõistmiseks tuleb arvesse võtta tugevat rõhuasetust rahvuslikule ideoloogiale. Samuti on Eesti poliitilise kultuuri omapärase see, et identiteediloome käib üldiselt läbi negatiivse vastandamise (Jakobson, Kalev ja Saarts, 2008). Kõige rahvuslikumalt meelestatud on Eesti Konservatiivne Erakond. Maskuliinsust tõestab see, et Eestis domineerivad maskuliinsed teemad: majanduskasv, kaitsepoliitika jms. Samuti osaleb Eestis suhteliselt vähe naisi poliitikas (Jakobson, jt, 2008). Eelmises Riigikogu koosseisus oli 101-st liikmest naisi ainult 20 (Riigikogu, 2014). Riigitraditsiooni nõrkuse põhjuseks on ilmselt vähene kogemus riigi juhtimises, sest Eesti on ajalooliselt suurema osa ajast kuulunud võõrriigi koosseisu. Nõrk kodanikukultuur seisneb selles, et eestlased osalevad poliitilises elus suhteliselt vähe. Seda näitab ka madal valimisaktiivsus. Samuti on Eestis nõrgad
1. Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus, mis käsitleb endas ka alameesmärgid: Rahvusvaheliste suhete ennustatavus ja stabiilne julgeolekuruum Julgeolekuruumi laiendamine, partnerlussuhete arendamine Tugev ja tegutsemisvõimeline NATO Tugev Euroopa Liit, sealhulgas tulemuslik EL ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö Tugev liitlassuhe USA-ga Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 2. Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja
Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus). Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja koostöös Euroopa Parlamendiga, kas kasutades nõuandemenetlust (nt põllumajanduse, politsei- ja õigusalase koostöö ja maksustamise valdkonnas) või kaasotsustusmenetlust (nt siseturu valdkonnas). Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on ELi täitevorgan. Komisjon koostab uute Euroopa õigusaktide
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ühiskonna õpetus referaat EESTI RIIK Signe Müürisepp 9kl 2012/2013 Sisukord · Eesti riigist üldiselt · Rahvastik · Riigikord · Majandus · Riigikaitse · Eesti vabariigi sümboolika Eesti riigist üldiselt Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Venemaa föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem. Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu. Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased. Tänapäeval on Eesti demokraatlik pa...
• rakendatavate meetmete kaudu kindlustada põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase, eelkõige põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel; • stabiliseerida turud; • tagada toiduainetega normaalne varustamine; • tagada mõistlikud tarbijahinnad. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika ELi liikmesriigid on pühendunud Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika elluviimisele. Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärk on tugevdada ELi välispoliitilist tegutsemissuutlikkust, arendades välja tsiviilalase ja sõjalise suutlikkuse konfliktide ennetamisel ning kriiside haldamisel. Sisepoliitika – justiits- ja siseküsimused Nii institutsioonide kaudu poliitika elluviimiseks vajalikud halduskulusid kui ka tegevuskulusid võis rahastada ühenduse eelarvest Nõukogu ühehäälse otsuse korral. 4) OSKAB ÕIGUSLIKULT JA MAJANDUSLIKULT ANALÜÜSIDA EUROOPA LIIDU JA LIIKMESRIIKIDE SENISEID ARENGUID.
vajaline turvaline keskkond. Tolleaegse USA presidendi Harry S. Trumani sõnul oli Marshalli plaan ja NATO ,,ühe mündi kaks poolt". NATO asutajaliikmed kohustusid üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. Sidudes Põhja-Ameerika Lääne-Euroopa kaitsega, näitas allianss, et iga poliitilise ja sõjalise jõu kasutamise katse Lääne-Euroopa vastu luhtuks. Samaaegselt aitas organisatsioon kaasa riikide kaitsepoliitika järk-järgulisele integreerimisele. 1950. aastate algul ilmnes, et Korea sõjaga kulmineerinud rahvusvahelised arengud kinnitavad lääneriikide kartusi Nõukogude Liidu otseste ja kaudsete mõjusfääri suurendamise katsete osas. Sellest tulenevalt suurendasid NATO liikmesriigid oma jõupingutusi, et arendada edasi ühise kaitsekohustuse elluviimiseks vajalikke sõjalisi struktuure. Põhja-Ameerika vägede kohaolek Euroopa pinnal Euroopa valitsuste palvel vähendas
rahukonverentsi põhimõtetega Arendada ja tugevdada demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid Põhiprintsiibid Süsteemne koostöö Ühised seisukohad kaitseküsimustes Ühismeetmed (joint action) Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija Euroopa Liidu ja Euroopa Ühenduse lepingud · 1992 Euroopa Liidu leping (jõustunud 1993) · III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad Asüülipoliitika Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad 9 Immigratsioonipoliitika Narkomaaniavastane võitlus Pettustevastane võitlus
institutsioonide võimalikku "ringkaitset" o Korraldab väärhalduse korral uurimise, esitab asja süüdistatavale institutsioonile ja otsib probleemile lahendust o Kaebused võivad olla kõigis ametlikus keeles, kirjalikud · EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega · Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides · Ei saa algatada eelnõusid EUROOPA KOHUS 54. Euroopa Kohus: koosseis ja põhiülesanded (või tegevuse eesmärk või vajalikkus) · EL kõrgeim õigusorgan, otsused on kohustuslikud nii liikmesriikidele, ettevõtetele kui kodanikele. (Riikideülene koostöö I sammas; Valitsustevaheline koostöö puudub II,III sammas) · Koosseis: o Euroopa Kohus: 28 kohtuniku (üks igast liikmesriigist), 8 kohtujuristi
1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel. 4.Nimetab ametisse ombudsmani 5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega 6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides. IV EL otsustusprotseduurid 1.1.Konsultatsioonimenetlus Nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. 1.2.Koostöömenetlus (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus.) Parlamendi vastuseisu mõnele eelnõule sai nõukogu ületada vaid ühehäälselt
Nad ei abiellunud omavahel ega sõlminud ka tsiviilpartnerlust, mis Prantsusmaal on võimalik kahe täiskasvanu vahel soost olenemata. 2007 kolisid nad lahku. 2010. aastal avalikustas ta oma suhte Valérie Trierweileriga. Tänapäeva Prantsusmaa Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitavaks senatiks. Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Mari Hummal TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Referaat Õpetaja: Marika Kaasik Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus – rahvusvahelised suhted.................................................................................................3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon...........................................................................................4 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted......................................................................................4 1.2 Eesti ja ÜRO..............................................................................................................................4 2 NATO e. Põhja- Atlandi Lepingu organisatsioon..............................................................................5 2.1 NATO – ...
normid. *Avalik poliitika -avalik poliitika ehk halduspoliitika (3) - poliitika valdkond, mille sisuks on elanikkonna igapäevaste vajaduste rahuldamine ning riigi rutiinse haldamise korraldamine. Avaliku poliitika valdkondadeks on majandus- ja maksupoliitika, keskkonnapoliitika, asumipoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika. Avalikust poliitikast (ingl.k. public polcy) eristub riigi julgeoleku ja korrakaitse tagamisele suunatud poliitika valdkond (välispoliitika, sisepoliitika, kaitsepoliitika, migratsiooni- ja kodakondsuspoliitika. Avalik poliitika on võitlus avalikus sektoris küsimuses "kes saab mida" AP- see, mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta Politics soovid, nõuded, kokkulepped (parteiprogrammid, manifestid) Policy - Eesmärgid (koal. lepe, strateegiad) Output = tulem (õigusaktid, rahaeraldised) Outcome = tagajärjed ("Rikas riik, parem palk")
· Koordineeritud seisukohad RV konverentsidel ja organisatsioonides · Ühise välis- ja julgeolekupoliitika väljatöötamine · WEU, kui kaitseküsimuste lahendaja ja kaitsepoliitika elluviija III sammas: koostöö õigus- ja siseküsimustes (VI jaotis) * Ühist huvi" pakkuvad valdkonnad · Asüülipoliitika · Isikute liikumist reguleerivad eeskirjad
operatsioonidel ning tsiviilvõimude abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede ja kriisisituatsioonide likvideerimisel. Ajateenistus Eestis on kohustuslik 1828-aastastele meestele. Kutsealuste teenimisaeg on kaheksa kuni üheteistkümne kuu pikkune olenevalt väeliigist. Pärast Eesti ühinemist NATOga 2004. aastal kuulub Eesti Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ning organisatsiooni põhikirja artikli 5 alusel on Eesti kaitsepoliitika aluseks organisatsiooni liikmesriikide kollektiivse kaitse põhimõte. Eesti Õhuväe lennuk Aero L-39 Majandus Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik. Eesti tähtsaimad kaubanduspartnerid on Soome, Rootsi ja Saksamaa. 13. novembril 1999 liitus Eesti Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Rahvuslik valuutaEesti kroon oli seotud euroga. Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
