Kõrvenõges Levikuala Kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasias. Tulnuktaimena jõudnud ka Põhja- ja Lõuna- Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga tihedalt esinev taim. Paljunemine Kõrvenõges paljuneb hästi vegetatiivselt risoomi kaudu. Moodustades vahel suuri kogumikke (kloone). Risoomid paiknevad küll pindmiselt, kuid on mullast raskesti kättesaadavad. Taim võib muutuda umbrohuks heina- ja karjamaadel ning põldudel. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge väärtusega taim loomasöödana. Kuivatatud nõgeselehti antakse talvel kanadele, et neid munema ergutada. Taime on kasutatud ka kiu saamiseks. Juurtest ja lehtedest saadakse rohelist värvainet , mida kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, em...
Eestlased Venemaal Eesti on suure väliseestlaskonnaga riik, 20. sajandi algul elas ligi kuuendik eestlastest väljaspool oma rahva etnilist levikuala. Seoses ümberasumisega on Siber eestlastele tähenduslik olnud mitmel erineval ajaloolisel perioodil. Antud juhul ei räägi me massilisest represseerimisest ning Siberisse saatmisest 1941. ja 1949. aastal, vaid eestlaste minekust Siberisse 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Väljaränne Eestist Venemaale sai suuremas ulatuses alguse 19. sajandil, mil asutati külad esmalt Peipsi-tagustele aladele, Volgamaale ja Krimmi. Siberisse jõudsid esimestena alates 18
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5
HARILIK HÄRJASILM Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. LEVIKUALA Kasvab peaaegu kõikidel rohumaadel, sageli massiliselt (kultuurrohumaadel ja viljapõldudel umbrohuna, kuid ka looduslikel puisniitudel, päris-, loo- ja lamminiitudel) LEVIKUALA Levinud laialdaselt Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- Aasias, tulnukana Jaapanis, Põhja- Ameerikas ning Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage, kohati esineb massiliselt. KASUTUSALAD Kasutatakse laialt lõikelillena, harvem iluaedades püsilillepeenardel Omab erilist väärtust kaunite õite ja väga pika õitsemise aja tõttu, kasvukohatingimuste suhtes on vähenõudlik On tarvitatud ka ravimtaimena rahvameditsiinis mitmesuguste haiguste puhul RAHVAPÄRASED NIMED Einalilled Kanaperse Kas-armastad-mind Õnnelill Jaanikaka...
Koosluste kogum. Nt Taiga vöönd, ekvaatoriaalne vihmamets, tundra jne. Ehk ühe kliima taimkattevöönd (või kõrgusvöönd). Ökosüsteem ühe tüübiline maaala (veeala) ja seal elavad populatsioonid ning suhted. Abiootilised - + biootilised tegurid = ökotoop + biotsönoos. Liik populatsioonide kogum. Liik on suurem, kui populatsioon. Liigi puhul mõtleme ühe sama liigi (geneetiliselt) elusorganismi levikut ja selleks vajalikke tingimusi. Populatsioon ühe liigi teatud levikuala. Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt eraldatuna teistest taolistest kogumitest püsib pikka aega arealil. (Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms. Liigis on sarnased organismid, populatsioonis võivad olla erinevad organismid. Levikuala e areaal, ala, kus antud liik esitseb.
Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad indoeuroopa, uurali ja osaliselt kaukaasia keelkondadesse. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Euroopas on palju väikseid riike ning sellest tulenevalt palju riigikeele staatusega väikseid keeli, mis omakorda tähendab seda, et Euroopas on palju elujõulisi keeli, millel on suhteliselt väike kõnelejaskond. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast? Sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja soome-ugri keelte levikuala läände.
Pajuliblikas (Nymphalis xanthomelas) Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas. Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on
9. Millistesse keelkondadesse kuuluvad Euroopas kõneldavad keeled? Euroopas kõneldavad keeled kuuluvad Uurali, indoeuroopa ja Afroaasia keelkonda. 10. Miks on Euroopa keeleline olukord maailmas erandlik? Siin on palju väikeseid riike ning sellest tulenevalt palju väikesi riigikeeli. Kuna kõik need on euroopa ametlikud keeled on kõik väiksed ja suured keeled võrdsed. 11. Miks on Uurali keelte ja rahvaste algkodu otsitud Uurali piirkonnast? Sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja soome-ugri keelte levikuala läände.
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid NL tahtis laiendada kommunismi levikuala.
Levikuala Euraasia põhjaosa + Island ja Gröönimaa Eestis elab (200 paari) Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Kantud Eesti Punasesse Raamatusse. Merikotkas Merikotkas sööb veelinde ja kalu, Neid ohustavad keskkonnamürgid, aktiivne vaenamine meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini inimese poolt ja elupaikade nõrk kaitse. metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede läheda...
Luukarits on ogalikuliste seltsi kuuluv kala. Luukarits on väike kala, kes ei oma töönduslikku tähtsust, kasvab maksimaalselt 5--7 cm pikkuseks. Tema seljauime ees asetsevad 7--11 sissetõmmatavat oga. Keha värvuselt on ülaosa hallikasroheline kuni pruunikas, küljed heledamad ja hõbedase läikega, keha katavad kuni 10 luuplaati. Kudemisperioodil kannavad isased pulmarüüd. Luukarits on levinud aeglase vooluga jõgedes ja ojades, järvedes ning riimveelisel rannikualal. Levikuala pole väga palju uuritud, aga ilmselt on see sarnane Ogaliku levialaga, välja arvatud lõunapoolsemad alad, samuti esineb teda väiksemal määral kui ogalikku. Ta toitub Võib kasvada selgrootuist ja 5-7 cm kalamarjadest pikkuseks
Parasvöötme leht- ja segamets Aleksander Pukman 8.klass Kirivere Põhikool 2011 Sisukord Asend Kliimaiseloomustus Muld ja elustik 3.1 Tüüpilised mullad ja nende kujunemine 3.2 Taimestik ja kohastumine eluks. Näited 3.3 Loomastik ja kohastumine. Näited Inimese majanduslik tegevus Riigid Keskonna probleemid Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik Lehtja segametsas on valdavalt pruunmullad.
Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne. Sööb vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod jt. Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. Tiinus ke...
üle 10 meetri, ulatudes isegi 20 meetrini. Ussi laius 1-2 cm. Laiuss areneb täiskasvanuks umbes ühe kuu jooksul ja võib elada isegi kuni 25 aastat . Laiussi vaheperemeheks on kala. Laiuss põhjustab inimesel haigust, mida nimetatakse laiusstõveks või difüllobotrioosiks. Inimene nakatub süües toorest või halvasti töödeldud kala. Tavaliselt esineb vaid kergeid enesetundehäireid, kuid kujuneda võivad ka B vitamiini puudus ja aneemia ehk kehvveresus. Haiguse levikuala on põhiliselt Skandinaaviamaad, Ida-Euroopa, Tsiili ja Argentiina. Laiussi munad satuvad haigestunute väljaheitega vette, kus nad satuvad koorikloomade ja kalade sisse. Inimene nakatub, kui sööb pooltoorest või vähesoolatud mageveekala. Peensooles kinnitub täiskasvanud uss iminappadega sooleseina külge ning muneb päevas ligi miljon muna, mis väljuvad organismist pärasoole kaudu. Seega on inimene pidevalt nakkusohtlik. Enamasti kulgeb laiusstõbi kaebusteta.
Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) Transnistria (riigikeel) Statistika 3 Ukraina keele levikuala 4 Tabeli esimeses ja teises reas on toodud ukraina tähestiku suur- ja väiketähed, kolmandas reas ukraina omaladina (1996) ja neljandas reas eesti transkriptsioon. Ukraina tähestik 5 • Isikulised asesõnad • Küsisõnad Ainus Mitmus що "mis", хто "kes", як "kuidas", чому "miks" , навiщо "milleks", скiльки "kui 1. я ми
Soolakassi sigimisaeg on detsembrist maini. Kassi tiinus kestab kuni 78 päeva. Pesakonnas on 1- 3 järglast. Emane kass toob oma järglased ilmale kivide all, puu õõnsuses või tihedas taimestikus. Pojad kaaluvad sündides 65-90 grammi. Pojad sünnivad pimedatena ja avavad silmad alles 8 päeva pärast peale sündi. Püsti suudavad nad seista juba 4 päeva pärast peale ilmale tulekut. Ema hoolitseb järglaste eest esimesed 8 kuud , peale seda alustavad pojad iseseisvat elu. Soolakassi levikuala hõlmab suurt osa Lõuna-Ameerikast. Isendeid leidub Argentiinas, Boliivias, Brasiilias, Tsiilis, Paraguais ja Uruguais. Soolakassi kütitakse rohkem kui teisi Lõuna-Ameerika kaslasi tema väärtusliku kasuka pärast. sellest hoolimata on ta üks suurima populatsiooniga kaslane Lõuna-Ameerikas. Populatsiooni suuruseks arvatakse olevat ligikaudu 150,000 isendit. 3 Ontsilla (Leopardus tigrinus) Ontsilla sarnaneb välimuselt ostelotile ja marakaya kassile
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
.........7 Põllul esinevate mullaerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet..........8 Agromelioratiivsed võtted...................................................................................... 8 Põllumassiivi metsastamine................................................................................... 9 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist (%) ja haritavast maast ning nende muldade peamine levikuala Eestis.........................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril Analüüsitav põllumassiiv numbriga 65247463014 asub Rahinge külas Tartu maakonnas Tähtvere vallas. Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 65247463014 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Joonis 2
Korgitamm Tony Jürisaar Juurikaru Põhikool 2010 Nimi Eesti ja Ladina keeles · Korgitamm (Quercus suber) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Quercus_suber_JPG1.jpg Levikuala maailmas Korgitamme looduslik leviala on edela-Euroopa ja loode-Aafrika Taimekirjeldus Korgitamm on keskmise suurusega puu. Korgitamme koorest saadakse korgina kasutatavat materjali. Korgi äralõikamine ei kahjusta puud, see kasvab tagasi ja on taastuv loodusvara. Korgitamm on igihaljas puu. Korgitamm elab 150250 aastat. Esimest korda kogutakse korki 25 aasta vanustelt puudelt. Iga järgmise 912 aasta järel saab puult uuesti korki ja puu eluajal 12 korda. Korgi kogumine ei ole automatiseeritud ja see toimub täielikult käsitsi. Maailmas on korgitammeistanduset all 25 tuhat km². Euroopa korgitööstus toodab aastas 340 tuhat tonni korki väärtusega 5 miljard...
Aabasoo e. Kühmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tüüpiline Ta on iseloomulik Väga niiskes merelises taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure
VÕÕRLIIIKIDE SISSETOOMINE Indrek Tõkke 12. klass Bioinvasioon ehk võõrliikide sissetoomine On nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala Algas maadeavastajate uurimisretkedega 15. sajandil Protsess 1. Introdutseerimine ehk sissetoomine. Liik satub inimese kaasabil uude regiooni, enamasti juhuslikult, kuid mõnikord ka tahtlikult. 2. Naturaliseerumine on etapp, kus liik hakkab moodustama püsivaid populatsioone. 3. Kohastumine on organismi sobitumine uute keskkonnatingimustega. 4. Levik Invasiivne liik hakkab levima naaberaladele. 5. Interaktsioon ehk vastastikmõju teiste loomade ja taimede vahel 6
Duplikaat-dokumendi teine eksemplar Dünaamiline-hoogne, jõuline, liikuv, muutuv Eufemistlik-mahendav, pehmendav, kaude v paremaks ütlev Filigraanne-peenelt töödeldud Filantroop-inimesearmastus, heategevus. Folkloor-rahvaluule Formalistlik-vormist lähtuv koolkond Grammofon-plaadimängija Homogeenne-ühtlik, ühtlane, samasugune. Hüpotees-teaduslik oletus. Integratsioon-lõiming, lõimimine; lõimumine Impulsiivne-esimese ärrituse, impulsi mõjul toimiv v toimuv Isogloss-keelenähtuse levikuala piirjoon Kanoniseerima-ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; relig pühaks v pühakuks kuulutama. Konsensus-üksmeel, ühismeel Kompetentne-asjatundlik, pädev; võimkondlik. Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur
Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekordselt. Bioinvasiooniga kaasnevad ohud: Kohalike liikide vähenemine või isegi väljasuremine, biodiversiteedi vähenemine
Isiklik relv. 3. 21. aastaselt pidi kannupoiss sooritama katsed, tõestama osavust ja jõudu. Järgida tuli au ja õiglust (rüütlireeglid). Ei tohtinud mitmekesi rünnata ühte ja maaslamajat. Tolleaegset rüütlikirjandust nimetati kurtuaarseks kirjanduseks (ehk õukondlikuks kirjanduseks). Rüütlikirjandus: 1. Esiplaanil on armastusteema (daamikultus). 2. Oli aktiivne rüütelkonna kombestiku ja elunormide kujundaja. Rüütlikirjanduse viljakaim levikuala oli Prantsusmaa. Põhja-Prantsusmaal hakati aadelkonnast pärit laulikuid kutsuma truväärideks ning Lõuna-Prantsusmaal nimetati neid trubaduurideks. Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5
keelerühma. Tänapäeva eesti keel kannab endas keelerühma tüüpilisi struktuurijooni, samas aga ka jälgi keelesisestest eriarengutest ning pikaaegsetest kontaktidest muude keeltega. 10. Eesti keele sugulaskeeled Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa keeled (462 keelt) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani.Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). 12. Inimkeele kujunemine Monogeneesi teooria- Keel tekkis enne kui inimesed Aafrikast välja hakkasid rändama ja sõltuvalt kohast, kuhu inimesed läksid arenes ka keel Polügeneesi teooria- Inimesed volgusid rohkem kui miljoni aasta eest laiali ja keeled tekkisid
.............................................................................................................. 5. KASUTATUD KIRJANUS................................................................................................... 2 1. SISSEJUHATUS Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja-Indiast Euroopani. Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled. Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. 3 2. ARMEENIA KEEL Armeenia keel moodustab omaette rühma indoeuroopa keelte seas
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat!
Nõrkade gleistumistunnustega (g). Põllu iseloomustus, omadused ja kasutuskõlblikkus Põllu kuju on suurust arvestades üsna kompaktne. Muldadest domineerib gleistunud kahkjas leetunud muld. Teisejärguline on nõrgalt leetunud muld. Mullad on nõrgalt kontrastsed. 4 Kui suur on analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning milline on selle mulla peamine levikuala Eestis? Gleistunud kahkjas leetunud muld on enam levinud Ida-, Kesk- ja Edela-Eestis. Anda põhjendatud soovitused antud põllumassiivi metsastamiseks. Antud mullatüübile (eelkõige gleistunud kahkjale leetunud mullale) on sobilik segapuistu. Puurindes domineeriks arukask, rohkesti esineks ka kuuske ja halli leppa, kohati segus saar ja jalakas. Vahel saab enamuspuuliigiks ka haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Naadi kasuvukohatüüp, puistute boniteediga Ia-I.
Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet. Soomeugri rahvad on eraldatud kahte leeri: üks osa on Euroopa Liidus, millesse kuuluvad Eesti, Soome ja Ungari, teine osa on Vene Föderatsioonis, kuhu kuulub ülejäänud valdav osa rahvakilde. Piiride ja väga suurte vahemaade tõttu on raskendatud läbikäimine sugulaste vahel. Suur roll hääbunud sidemete puhul on suurte vahemaade tõttu soomeugrilaste levikuala on Läänemere kaldast Siberini põhjaosani. Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid. Olen kuulnud siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine nendega. Mingi tõetera selles kindlasti leidub. Väikerahvastele luuakse illusioone omariiklusest. Vene Föderatsiooni all eksisteerivad mitmed meie sugulasrahvaste niinimetatud vabariigid või autonoomsed piirkonnad: Mari, Komi, Karjala, Udmurdi jne
Algupäraselt üritati seda sorti ristada viies Criollo oad Forastero ubade juurde, et nendest üks sort ristata, aga õnnetuseks surid kõik puud ära. Teisel katsel viidi Forastero oad Criollo ubadega ristamisele ning siis võttis see jumet ja hakkasid välja arenema Trinitario oad. See ristamis uba on kõige peenem ning seda kasutatakse eriti peenete šokolaadide tegemisel. Eriti peent šokolaadi saab selle alamsortidest Carenero ja Rio Caribe. Criollo levikuala piirdub praegu Kesk-Ameerikaga. Forasterot kasvatatakse Lõuna- Ameerikas ja Aafrikas. Trinitariot leidub kõigis kolmes piirkonnas, põhilisteks levikualadeks on Aasia ja Ameerika, väiksem levikuala on Aafrikas. 8. Kokkuvõte Algupäraselt kuum šokolaadijook on võitnud inimeste südameid kogu maailmas väga pika aja jooksul. Alguses Lõuna-Ameerikas peeti seda jumalate joogiks, aga eurooplased selle võlu esmalt leida ei osanud
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja ...
tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud Bioindikatsioon- keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Veepuhastus Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi Reovesi heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist Reoained orgaanilised, toitained, heljum Puhastusseadmed: biotiigid, imbväljak, niisutusväljak, filterväljak Fosfor saadakse kätte keemiliselt setitades.
Roomajad teada arusisaliku, nastiku, rästiku ja vaskussi esinemine. Kahepaiksed kärnkonn, rohukonn ja rabakonn. Tingimused koosluse tekkimiseks Esimesed puisniiduilmelised alad kujunesid muinasaja inimese asulakohtade vahetus ümbruses, kus puude mahavõtmisel ja põletamisel tekkis lagedamaid kohti, kuhu hakkas tekkima niidutaimkate. Kariloomade arvu ja sellest tuleneva talvesööda vajaduse kasvuga ning söödavarumismeetodite arenedes laienes järkjärgult ka puisniitude levikuala. Tõenäoliselt tekkis puisniiduilmeline maastik Eesti aladel koos esimeste inimasulatega. Puisniidusarnase maastiku võisid meie esivanemad kujundada metsast seda pikkamööda harvendades, võsa lõigates, loomi karjatades ning lehisvihtu ja hilisemal ajal heina tehes. Puisniitude levik laienes kiiresti pärast vikati laialdasemat kasutuselevõttu esimese aastatuhande teises pooles p.Kr. Tegurid püsimajäämiseks
SOOMEVOLGA saami keeled Uurali keelte ja rahvaste algkodu on otsitud Uurali piirkon- mokša mordva nast, sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja erza SOOME soomeugri keelte levikuala läände. Et täpsemalt määrata uurali VOLGA mäemari mari
Atsmosfäär Õhu koostis 72% lämmastik 21% hapniku 0,93% argoon 0,03% CO2 760mm Hg Kui on üle on kõrdrõhkond kui alla on madal rõhkkond atmosfääril on 5 kihti. Maapinnalt kõige l2hemal kõrgemaks ... Eksofäär=>gaasi tihedus on väike , et molekulid ja aatomid võivad läbida kümneid ja sadu kilomeetreid enne , kui põrkavad naabermolekulidega. Termosfäär=> näeme virmalisi, temperatuur tõuseb Mesosfäär-> suur temperatuuri langus.(meteoriidid) stratosfäär-> ülemine piir 50km=> temp tõuseb(osoonikiht) Troposfäär=> temp langeb(pilved ja hapnik) Kõrguse suurenenedes kahaneb kiriesti õhurõhk ja muutub temperatuur , ühtlasi väheneb ka veeaur ja aerosoolide hulk. temperatuur kutsub esile virmaliste tekke. Atmosfäär ~ 1200KM Ilm , ilmastik ja kliima. Ilm sa n2ed praegu Ilmasti on paari aastase vahega Kliima on 30 aastat koos .. atmosfäär õhukiht mis ümbritseb maad ja ulatub 1200 km ni Kliimatekke tegurid jagunevad 2. 1.astronoomilised =>Maa...
Hetkel pole sellele ka teadaolevalt efektiivset ravi. Arstid saavad Powassani viirusega nakatunud patsienti vaid jälgida ning akuutsel haigusperioodil toetada, lootusega, et nakatunu jääb elama. Võivad tekkida krambid, kõrge palavik, kaelakangus. See ilmneb kõik järsku ning selle raskust võiks iseloomustada veel see, et enamasti ei jää inimesed seda koju põdema, vaid lähevad otsejoones erakorralise meditsiini osakonda. Levib hetkel USAs, ning nakatunud puukide levikuala on üha laienemas. STATISTIKA SÄÄSED · Sääskedega levivatest nakkushaigustest esineb praegu Eestis tulareemia. Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed.
Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg, metskõrkjas, soo-osi, soopihl, ubaleht, angervaks, mätastärn, seaohakas, ojamõõl, luht- kastevars jt. Samblarinne katkendlik: tüviksammal, tähtsamblad, turbasamblad, mätastel ka laanik, raunik, palusammal jt. Madalsoomullad moodustavad 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast ning 55% Eesti soodest. Peamine levikuala Eestis: Kirde-Eesti, Tartu-, Viljandi- ja Pärnumaa.
sisse. Mõnikord kasutavad nad valje helisid parvekalade segadusse ajamiseks ja isegi halvamiseks. Nii saab toidu kätte kergema vaevaga. Elupaik Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja naha eriliste omaduste tõttu, mis takistab keerisvoolude taket liikuvate loomade ümber tavadelfiinide levikuala Hüpetega edasi Delfiinid on kiired ning osavad ujujad. Nad hüppavad tihti veest välja ja lendavad lühikest aega lainete kohal. Selliste hüpete ajal saavad suure kiirusega kihutavad delfiinid hingata. Mõnikord teevad delfiinid hoopis kaelamurdvaid hüppeid ja piruette. Arvatakse, et lisaks hingamisele on hüpetel oma osa ka karjasisesel suhtlemisel. Sigimine Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Poegitakse tavaliselt aasta kõige soojematel kuudel
Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled - prantsuse, katalaani (Hispaanias ja Andorras), hispaania ja portugali keel. Väljaspool Euroopat Kanadas (prantsuse keel) ja kogu Ladina- Ameerikas (Brasiilias portugali, mujal hispaania keel). germaani keeled (läänegermaani - inglise, hollandi ja saksa keel ning
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub
Jäälind ja Vesipapp M agaret kuzo vnik 6a Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikr...
Mändidel on pehme puit, mida kasutatakse mööbli valmistamiseks. Mäenduses on männipuit väga tähtis, sest ta on pikakiuline ja teeb suure koormuse all häält, hoiatades kaevureid, enne kui ta murdub. Laevaehituses on männipuit üks enimkasutatuid Eestis. Levik Hariliku männi (Pinus sylvestris) leviala Männid on pärismaised suuremas osas põhjapoolkerast. Leviala ulatub metsapiirist Põhja- Norras kuni troopika liivaaladeni. Euraasias ulatub nende levikuala Portugalist ja Sotimaast idas Venemaa Kaug-Ida, Jaapani ja Filipiinideni, lõunas Aafrika põhjaotsani, Himaalajani ja Kagu-Aasiani. Üks liik (Pinus merkusii) kasvab Sumatral ka pisut lõuna pool ekvaatorit. Põhja-Ameerikas ulatub mändide leviala Arktikast lõunas Nicaragua ja Haiti saareni. Kõige liigirikkamad on Mehhiko ja California. Mände istutatakse laialdaselt ka paljudes kohtades lõunapoolkeral. Morfoloogia Harilik mänd Männid on igihaljad ja vaigukad.
kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis. Eestis kasvatatakse maisi peamiselt looma- söödaks . Kui eraldada maisiteradest idud, saab neist isegi õli pressida, mis kuulub väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Samuti kasutatakse maisi ravimina. Maisi päritolu ja levikuala Tõenäoliselt on mais pärit Kesk-Ameerikast, Lõuna-Mehhikost, kust see on levinud Põhja- Kanadasse ja Lõuna-Argentiinasse. Mehhiko Kanada Argentiina Mais on väga vana kultuurtaim, mida kasvatati teadlaste arvates isegi kuni 7200 -5400 aastat tagasi, kuigi siis oli tõlvik arvatavasti umbes 5 cm pikkune. Erinevalt enamustest teistest taimedest ei ole teada ühtegi maisi eellast ja
seal kuus. (2 isast ja 4 emast) Vilsandi läänerannal paiknevad looduskaitseala tuntuimaid linnusaared - Alumine Vaika, Keskmine Vaika, ülemine Vaika, Mustpank, Kullipank ja Karirahu. Vilsandist põhja poole asuv Vesiloo saar on madala veega läbi mere Riimisääre kaudu juurdepääsetav. Kadakaste pärandkoosluste ja metsade taimestik on haruldusterohke. Siin kasvab üle 30 liigi orhideesid, endeemne saaremaa robirohi ja oma põhja levikuala piiril kasvav luuderohi. Rahvuspargi bioloogiajaam asub Vilsandil. Ülesanded · kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust · kaitsta liike ja nende elupaiku arvestades nii rahvusvahelisi kui rahvuslikke kokkuleppeid · ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte · toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti rannikuala traditsioonilist eluviisi
Sisukord Tunnused 3 Kasvutingimused 4 Kahjurid 4 Kasutus 4 Paljundamine 5 Sordid 5 Kasutatud kirjandus 7 Harilik elupuu Thuja occidentalis Harilik elupuu pärineb igihaljaste okaspuude ja -põõsaste perekond küpressiliste sugukonnast. Pärineb Ameerikast ja levikuala ulatub USA ja Kanada idaosa rannikualadest läände, kuni Minnesotani välja. Esineb peamiselt soostunud aladel, olles mullastiku suhtes üsna leplik. Harilik elupuu oli esimeseks võõrpuuliigiks, mis toodi 1530. aastate lõpul Ameerikast Euroopasse. Tunnused: Kõrgus 15 kuni 20 meetrit. Perekonda kuuluvad liigid on igihaljad ühekojalised puud või kõrgemad põõsad, okkad on soomusjad ja kinnituvad võrsele vastakuti
a) Kõrget suremust arengumaades põhjustab halb arstiabi kättesaadavus. b) Kõrget suremust arengumaades põhjustab toidu ja joogivee puudus. 6) Lühendid ja nende tähendused. ASEAN Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon OPEC Naftat eksportivate Riikide Organisatsioon 7) Vaata kaardilt õigeusu levikuala! Venemaa järgi saab ära tunda! 8) Nimeta Euroopa riigid ja nende pealinnad, mis ümbritsevad Läänemerd. Rootsi -> Stockholm Soome -> Helsingi Eesti -> Tallinn Venemaa -> Moskva Läti -> Riia Leedu -> Vilnius Poola -> Varssav Saksamaa -> Berliin Taani -> Kopenhaagen 9) Millisesse regiooni kuuluvad järgmised riigid? Portugal -> Euroopa regioon Mongoolia -> Ees-Aasia regioon Austraalia -> Kaug-Lõuna regioon
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa?
Levinud: Euroopas; Aasias; Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Ta on mändidest kõige suurema levikualaga ning vahekaugus levila läänepoolsest piirist kuni idapoolse piirini on umbes 14 000 km. Kliima: Kasvab paljudes eri tingimustes. Oluline on, et kasvuperioodil oleks keskmine temperatuur üle 10° C ja ööpäevaste temperatuuride summa üle 1200° C. Kasvab nii korrapäraste kui ka ebakorrapäraste sademetega piirkondades. Levikuala aasta keskmine õhutemperatuur on vahemikus 3...15° C. Kasvukohad: Kuivad liivaluited; Nõmmed; Niisked soodes ja rabad. Muldadest on esindatud liivmullad, turvasmullad, leetmullad, gleimullad jt. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja kasvukoha kõrgus ulatub tavaliselt 1000...1200 m. Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Mänd kasvukohatüüpides: Pohla kkt- esineb kõrgematel pinnavormidel, leedemuldadel. II-III boniteedi männikud. Mustika kkt- sagedamini II..
.................................................................................9 Ala kaalutud keskmine perspektiivboniteet.................................................9 Metsakasvukohatüüp neil muldadel..........................................................10 Loodusliku rohumaa tüüp nendel muldadel...............................................10 Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis...............11 Kasutatud kirjandus...................................................................................12 Põllumassiivi asukoht Põllumassiiv nr. 60156043960 asub Järva maakonnas, Järva vallas, Märjandi külas. Asukoht on näidatud joonistel (vt Joonis 1. ja Joonis 2.) [3] Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr. 60156043960 kohta. Põllumassiiv märgitud punase joonega. Mõõtkava 1:11700. Joonis 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
