keskvalitsuste ostud 364,8 isiklik tulu (sissetulek) 3298,5 Arvutage toodud lähteandmete abil: sisemajanduse koguprodukt SKP: C+I+G+(X-M)=2606,1+666,1+467,7+364,8+363,2 -451,0=4016,9 sisemajanduse puhasprodukt SPP=SKP-D=4016,9-441,4=3575,5, kus D on amortisatsioon, isiklikud säästud: S=R-C-NT=3298,5-2606,1-498,2=194,2 3. Riigi A rahvamajandusliku arvepidamise kohta olid 2014.a. järgmise jooksvates hindades antud näitajad: töötajate palk 100 miljonit eurot eratarbimine 90 miljonit eurot avaliku sektori tarbimine 30 miljonit eurot ettevõtete kasum 20 miljonit eurot põhivara kulum 25 miljonit eurot kaudsed maksud 20 miljonit eurot subsiidiumid 5 miljonit eurot
95491 108218,3 121372,2 136010,2 149923,1 2 207061,4 Sisemajanduse koguprodukt 2000. aasta püsivhindades, miljonit krooni : 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 95491 102808,8 111050,1 119089,4 128921,6 142013,2 157901,2 b. Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. c. SKP ei näita tingimata riigi majanduslikku heaolu. Näiteks on vaesed riigid, kus leidub naftat SKP poolest maailmas esirinnas, kuna nafta on tohutult suure väärtusega. Nafta
(raamatupidamis- bilanss); Ex ante analüüs kirjeldab seoseid tulevikus toimuvate sündmuste vahel (ootuste mõju jne.); Ceteris paribus eeldus, mida kasutatakse mudelite koostamisel (muudel võrdsetel tingimustel). Voomuutujad iseloomustavad mingi ajaperioodi jooksul toimunud protsesse (aastas valmistatud toodang või tehtud investeeringud) Varumuutujad iseloomustavad asjade või nähtuste seisu mingil ajahetkel (kapitali maht aasta lõpus jne). Nominaalsed muutujad on tavaliselt jooksvates hindades väljendatud suurused Reaalsed muutujad võtavad arvesse mingeid täiendavaid teiste suuruste muutuseid ja neid kasutatakse erinevate perioodide võrdlemiseks (näiteks majanduse reaalkasvu arvutamisel kõrvaldatakse hindade muutumise mõju). 2. Püsiv seisund stabiilne või veidi kõikuv seisund majanduses, kus majandus ei kasva ega kahane. Sel juhul on kapitali sissevool piisav ainult sama taseme tootlikuse
8p 1)Kõik riigis toodetud kaubad ja teenused ei lähe müügiks-kodumajanduses toodetakse teenuseid, mida tarbitakse ise. 2)Ei arvestata vabaaja väärtust-kulutused, mis tehakse inimeste taastumiseks(puhkused) 3)ei mõõdeta varimajanduse toodangu väärtust- SKP-sse ei arvestata tulu mis saadakse salakaupade müügist. 4)Ei mõõdeta kahjulike kaupade osakaalu- SKP-sse arvestatakse sigarettide müügitulu, kuid ei arvutata maha kulusid mis on kopsuvähi raviks. 7. Mis on SKP jooksvates hindades? Millest ei ole inflatsiooni % maha arvestatud. 8. Mis on reaalne SKP? SKP millest inflatsiooni % on maha arvestatud. 9. Mis näitab riigi elatustaset? SKP ühe inimese kohta. NT: 2013.a. Eesti SKP 1 inimese kohta oli 14 217,6eurot. 10. Mis on tootlikkus ? Töömaht mida tööjõud on suuteline teatud aja jooksul tegema. 11. Mis mõjutab tootlikkuse suurenemist? 1)tööjõu kvaliteet- haritud ja heade tööoskustega töölised suudavad tootlikumalt töötada.
Esmakordne abiraha maksmine peab toimuma hiljemalt 8-ndal päeval pärast isiku töötuks tunnistamist. tarbijahinnaindeks (THI), kasutatakse inflatsioonimäära mõõtmiseks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutmist mingil perioodil. Tarbija ostukorv on teatud tarbimistasemele vastav kaupade ja teenuste fikseeritud struktuuriga kogum. Ostukorvi määratakse tarbijaküsitluste teel ja seda muudetakse mõne aasta tagant. THI võrdleb baasaasta korvi maksumust jooksvates hindades sama korvi maksumusega baasperioodi hindades. Tööealine elanikkond on määratletud kui inimesed vanuses 15 kuni 65 aastat. Inimesed, kes ei kuulu tööjõu koosseisu, on need, kes ei otsi aktiivselt tööd ja/või ei ole võimelised töötama. Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Tööandja kohustused ja õigused- maksta palka, peab võimaldama töötajale puhkust, tagama, et töökoht oleks
serveerida. Tänapäeva kuulsus pärineb üldiselt spordi-, poliitika- või meelelahutusmaailmast. Staari eraelu tõmbab rohkem tähelepanu, kui tema professionaalsed ja erialased saavutused. See toob kaasa omakorda efekti, kus lugeja tõlgendab meedias esitatut kui tõde ning see hakkab mõjutama meediatarbija arusaama inimesest. Meediatarbijaid huvitab, kas kuulsa inimese taga peitub ka nn. tavaline inimene, ja just seda kollane meedia lugejatele pakubki. Telemaastikul jooksvates reklaamides on hakatud kasutama stereotüüpset lähenemist. Näiteks õllereklaami kavandades eeldatakse, et reklaami sihtgrupp on täisealised mehed, mistõttu rõhutatakse seal maskuliinsust ja mehelikkust. Reklaamil järgi peab mees olema „õllesõber“ ja veetma rohkelt aega sõpradega televiisorist sporti vaadates. Tahaplaanile jäetakse naine või tüdruksõber ja kodu, sest põhirõhk on sõpradel ja baaril. Sellise lähenemisega luuakse mehest
• Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (referentshindades) SKP= hüvistekoguhind*kogus SKP-s ei arvestata: • Finantssiirded - riiklikud pensionimaksed, toetused jms - Rahaülekanded majandusobjektide vahel • Väärtpaberitehingud • Edasimüüdud/kasutatud kaupade väärtuses • „Mitteametlik“ tegevus SKP arvestamise võimalused • Tarbimise alusel • Sissetulekute alusel • Lisandväärtuste meetodil • Institutsionaalsel alusel
loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud.
· Et vältida SKP ülehindamist, mis tekiks ühe ja sama toote mitmekordsest arvessevõtmisest, arvestatakse ainult lõpptarvimiseks kasutatavaid kaupu. · Ei arvestata tooteid ja teenuseid, mis on toodetud välismaal, isegi kui tootja on välisriigis tegutsev kohalik ettevõte. Reaalne vs nominaalne, per capita, PPP · Reaalsed arvud näidatakse püsivates hindades, st. Korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. · Nominaalsed arvud näidatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKP (GDP) on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma mida on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. SKP 1993 2009 Moneymoneymoney 2000 12000 SKP 100mln 200mln THI tarbijahinnaindeks. 100mln (*1,5)200mln - rahaliselt kasvas 50mln.
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005 aastaga 1,2% võrra d) kasvas 2006. aastal 2% võrra võrreldes 2005. aastaga 10
· Moodustub toimivate seadustega majanduskeskond, mida kujundab majanduspoliitika. Ühiskonnas loodud väärtusi saab mõõta: · Kulutuste põhjal, mida tehakse kaupade/teenuste ostmisel. · Tulude põhjal, mida saadakse tootmistegurite eest. RKT- rahvusvaheline kogutoodang- ühe riigi tootmistegurite poolt ühes aastas loodud kaupade ja teenuste rahaline koguväärtus (ainult Eesti kapital). · Nominaalne SKT- arvestatakse jooksvates hindades. · Reaalne SKT- nominaalset SKT-d on korrikeeritud inflatsiooniga. SKT- mis mõjutab selle suurust · Hõlmab ainult lõpptarbimist. · Ainult riigi territooriumil toodetud kaupu. · SKT kasv võib mõjutada inflatsiooni. · Rahvastiku muutused. · Kvaliteedimuutused. · Ei hõlma kasutatud kaupu. · Kahjulikud kaubad ja teenused. · Turuväline tootmine. · Looduskatastroofide järgi SKT kasvab.
kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine- kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel (SKP arvutamisel vahetarbimist ei arvestata) Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine 5. SKP SKP jooksvates hindades-toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades SKP püsivhindades- muutumatutes baasperioodi hindades 6. SKP jaguneb 4ks: Eratarbimine- suurim osa SKP-st suunatakse meie igapäevastele ostudele, kaupadele Investeeringud- kulutused tehastele, tootmisliinidele, seadmetele jms. Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele,
vajaminevate paanide arv : ühest rullist saadavate paanide arvuga = mitu rulli on vaja osta. ÜLEVÄRVITAVAD KATTED Nende laiused on erinevad (0.8 m ….1,06 m ). Samuti erinevad rullide pikkused. Kulunormi aluseks on 3 mõõtu: ruumi kõrgus, ruumi ümbermõõt, rullmaterj. laius. 1. müüdan ruumi kõrgus kõikides nurkades. 2. Leiame ruumi ümbermõõdu ja jagame selle rullmaterjali laiusega = vaaminevate paanide arv. 3. Saadud paanide arv x ruumi kõrgus = rullmaterj. kulu JOOKSVATES MEETRITES. LIIM Liimi kulunormi arvutamiseks on vaja teada seinte pindala ja liimi kulunormi (sõltub tapeedi liigist).
suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut.Lisandväärtus-kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kaubaväärtuse kasv.Alternatiivkulu-ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu.Hinnataseme stabiilsus-hinnad ei muutu või on muutus minimaalne.THI/tarbijahinnaindeks- iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust
Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 ANDRES ARRAK 7 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga Tabel 13.3. Eesti nominaalne ja reaalne SKP Aasta Hinna muutus Nominaalne SKP Reaalne SKP (tuh kr) (tuh kr) 1995 100 40 869,8 40 896,8 1996 233 95 275,1 55 192,1 SKP ühe elaniku kohta
18. Tulude ja kulude ringkäik(suletud süsteemi korral) 19.Sisemajanduse koguprodukt(SKP) on riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. SKP=E=C+I+G+(X M) E- kogukulutused C- Tarbimiskulutused I- Investeerimiskulutused G- Avaliku sektori kulutused X- Netoeksport 20.Rahvamajanduse koguprodukt on riigi majandusterritooriumil ja väljaspool seda residentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtus turuhindades. 21. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades on toodetud kaupade ja teenuste maksumus muutumatutes baasperioodi hindades. Peegeldab kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. 22. J.M Keynes oli silmapaistev inglise majandustegelane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja ja makroökonoomika rajaja. · Ta leidis Suure Depressiooni ajal väljapääsu majanduskriisist Inglismaal.
lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes
SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine need kaubad ja teenused, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote/teenuse tootmiseks. Vahetarbimine kõik need kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Lisandväärtus igas tooteetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine. Nominaalne SKP e. SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reaalne SKP e. SKP püsivhindades muutumatutes baasperioodi hindades. SKP koosneb: eeltarbimine,investeeringud, valitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (oluline et kasvab keskmine hinnaatase). Deflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus. Inflatsioonimäär
sisaldab ka kõikide auto tootmisel kasutatud autoosade hinda. RKP ehk rahvamajanduse koguprodukt mõõdab kõigi antud riigi residentide (st kodanikest füüsiliste isikute ja riigis registreeritud juriidiliste isikute) poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP e SKP püsivhindades- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna, sest see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. SKP koosneb eratarbimisest, investeeringutest, valitsuse lõpptarbimisest ja puhasekspordist
aktsiisid) · Kohalikud maksud-kohalikule omavalitsusele · Otsesed maksud-automaks, paadimaks, lemmikloomamaks, tänavate sulgemise maks, kehtestab omavalitsus · Kaudsed-müügimaks 13) SKP · Sisemajanduse koguprodukt · riigist teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus. · Arvesse lähevad ainult lõpptarbimisele läinud kaubad(kaup/teenus/toode, mis kasutatakse ära) · Nominaalne SKP-SKP jooksvates hindades. Näitab kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtivates hindades. Näitab elatustasemetõusu või langust. · Reaalne SKP-SKP püsihindades(hinnmuutusi ei arvesta). Näitab kaupade ja toodete hulka. · SKP per capita-sisemajanduse kogu produkt ühe inimese kohta. Annab hinnangu riigi heaolule · SKT-sisemajanduse kogutoodang
Vali üks: Tõene Väär SKP-d mõõdetakse kolmest aspektist: tulude meetod, kulude meetod ning tootmise meetod. Seejuures kõigi kolme meetodi puhul on saadav lõpptulemus erinev. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kohustusliku reservimäära tõstmine. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pikal perioodil langetab nii üldist hinnataset kui ka reaalset kogutoodangut. Vali üks: Tõene Väär Suure Depressiooni ajal tõusis USA-s tööpuuduse määr 25%-ni. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudlus suureneb, kui pangad soovivad rohkem laenu anda. Vali üks: Tõene Väär Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. Vali üks: Tõene Väär
17. Rahvamajanduse arvepidamine- reeglite ja definitsioonide kogum, mida kasutatakse kogu majanduses valmistatud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks 18. Rahvamajanduse koguprodukt – RKT, RKP- rahvamajanduse kogutoodang. Aasta jooksul antud riigi kodanike poolt loodud kaupade/teenuste koguväärtus. Nii riigisiseste kui –väliste kaupade/teenuste. 19. Sisemajanduse koguprodukt – Näitab aasta jooksul riigi territooriumil loodud kaupade/teenuste koguväärtust jooksvates turuhindades. Riigisisene 20. Reaalne SKP – ) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda muutumatutes baasperioodi hindades. Reaalse SKP kasvu kasutatakse ka majanduskasvu hinnanguna. 21. Nominaalne SKP- Nominaalne SKP (SKP jooksvates hindades) väljendab toodetud kaupade ja teenuste hinda antud aastal. 22. Sisemajanduse puhastulu – Sisemajanduse puhastulu – on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse , kui liidetakse kokku palgad, kasumid intressid ja rent
pikaajalisel hoiul olevad transiidiks mõeldud kaubad. Selle tulemusena suurenes eksport ja import. Ekspordis kujunesid välja viis suuremat kaubagruppi – garderoobikaubad, toidukaubad, masinad ja seaded, puit ja paber ning keemiakaubad.(Eesti... 1996) 1997. aastal moodustasid põhieksport ja põhiimport vastavalt 28,8 miljardit krooni ja 46,8 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli 20,1 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga, suurenesid nii põhieksport kui ka põhiimport jooksvates hindades. Põhieksport suurenes kõikidesse tähtsamatesse partnerriikidesse (Rootsi, Soome, Läti, Saksamaa, Leedu, Suurbritannia) peale Venemaa. Kõige rohkem suurenes eksport Rootsi. Suuresti suureneski põhieksport kiiresti Euroopa Liidu riikidesse, seda lausa 49%. Kesk- ja Ida-Euroopa kasvasid kaupade tarned 40%. Importriigid oli 1997. aastal samad, mis ka eelmistel aastatel – Rootsi, Venemaa, Soome, Saksamaa, Holland, Läti. Vahe oli vaid selles, et import Ukrainast vähenes märgatavalt
3. Sisemajanduse koguprodukt(SKP) peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimise all mõeldakse neid kaupu või teenuseid, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks. Erinevate perioodide SKP võrdlemisel lähtutakse nominaalse ja reaalse SKP mõistest. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades, reealne SKP ehk SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades. S.t et nominaalne SKP sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi, samas kui reaalne SKP keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. 4. Reaalse SKP kasvu kasutatakse majanduskasvu hinnanguna, kuna see peegeldab pakutud kaupade ja teenuste hulga, mitte maksumuse kasvu. Reaalse SKP kasv on peamine
20. Mis on rahvamajanduse koguprodukt? RKP mõõdab mingi perioodi jooksul kindlas kohas toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalteenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. 21. Mis vahet on nominaalsel ja reaalsel SKP-l? Nominaalsel ja reaalsel SKP-l on väga oluline vahe. Nominaalse SKP puhul arvestatakse riigi majandusterritooriumil ühe aasta jooksul residentide ja mitteresidentide toodetud kaupade ja teenuste lisandväärtust jooksvates hindades. See tähendab, et arvestatakse hindade hetkeseisuga. Reaalse SKP puhul korrigeeritakse käesoleva aasta näitaja baasaasta indeksiga. Sellisel juhul ei arvestata hindade tõusuga, mis on märkimisväärne kiiresti arenevas majanduses, ning saadakse teada tegelik SKP kasv mingis ajavahemikus. 22. Kes oli J.M Keynes ja mis on Tema roll/tähtsus? John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise
Jalgratta Jalgratas 350 100 tootja 250 Vahendaja Jalgratas 500 350 150 Poemüüja Jalgratas 600 500 100 KOKKU 1550 950 600 Mis on veel oluline SKP arvestamisel? Nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades Reaalne SKP näitab SKPd püsivates hindades, st nominaalset SKP'd on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga SKP ühe elaniku kohta saadakse, kui jagatakse aasta jooksul loodud SKP riigi rahvaarvuga Ostuvõime pariteet (OVP) printsiip, mille kohaselt arvestatakse kursi arvutamisel raha reaalset ostuvõimet Puhas majanduslik heaolu (PUMAH)-lai môiste, mis hõlmab lisaks sisemajanduse kogutoodangule veel
Lisaks tarbijahinnaindeksile kasutatakse veel kolme indeksit- Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ehitushinnaindeks ja ekspordihinnaindeks. b) SKT- deflaator võrdleb kõigi SKT arvestusse läinud kaupade ja teenuste hindu erinevatel aastatel. SKT- deflaator on ülevaatlikum kuna kapitalkaupade hinnale lisandub veel valitsuse poolt ostetavate ning eksporditavate kaupade teenuste hinnad. Eristatakse nominaalset ( väljendatud jooksvates hindades deflaatoriga korrigeerimata) ja normaalset ( deflaatoriga korrigeeritud püsivates hindades)SKT-d. Hinnaindeksi leidmiseks tuleb ostukorvi hind jooksval aastal jagada baasaasta ostukorvi hinnaga ning saadut tulem korrutada sajaga. c) Kolmandaks alternatiiviks on hinnatõusu kirjeldamine suhtarvuna ehk hinnataseme protsendimuuduna jooksva perioodi ja baasperioodi vahel. Tegelikult võrreldakse tarbijahinnaindeksi protsendimuutu e
peab sekkuma riik ja vastupidi. Segamajanduse vundamendiks on siiski eraomandusel rajanev vaba ettevõtluse süsteem. Põhiprobleemiks on valitsuse ja erasektori tegevuse piiritlemine. Eesti on valinud segamajanduse arengumudeli. 4. SKP (SKT), RKP (RKT); RT (jagunemised, seletused). SKP- sisemajandus koguprodukt (T-toodang)- maksumus oma riigi siseselt. annab infot ka toodetud kaupade ja teenuste kohta riigis. nominaalne SKP jooksvates hindades. Reaalne SKP püsihindades. SKPkoosneb: eratarbimine, ivesteeringud, vaöitsuse lõpptarbimine, puhaseksport. ei kajasta varimajandust, ei kajasta vabaaega kui indiviidide heaolu tegurit, haridus jm näitajad jäetakse välja. RKP- rahvamajanduse koguprodukt (T-toodang)- kauba maksumus, tootmine ei pea olema toimunud riigi siseselt. enam ei ole määravaks tootmise koht vaid rahvus. RT- rahvatulu. kogu rahvatulu kokku. 5
või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega netopalk palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskinlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks. nominaalne SKP arvestatakse aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste jooksvates hindades nüüdisväärtus (present value) kui suur on tulevikus saadava rahasumma väärtus täna otseinvesteeringud investeeringud põhivarasse 3 piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) potentsiaalne tootmismaht tähistab hüviste hulka, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud (oodatav täisvõimsuse juures)
- Õige Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele – Vale Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad suurema sissetulekuga inimesed maksudeks suhteliselt väiksema osa oma sissetulekutest võrreldes väiksema sissetulekuga inimestega. - Õige Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades. - Õige Ühishüvis on oma olemuselt mittekonkureeriv, see tähendab et kui see kaup on juba turule pakutud, siis iga edasise tarbija lisandumine ei suurenda kulutusi ressurssidele. - Õige Piirmaksumäära ning maksutulu vahelist seost väljendab Laffer'i kõver. - Õige Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. - Õige Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu,
SKP peegeldab tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. Lõpptarbimine kaubad, mida kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote tootmiseks. Vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teise kauba või toote tootmisel. Lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine( kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv). Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades aga muutumatutes baasperioodi hindades. SKP jaguneb: 1. eratarbimine igapäevased ostud. 56% SKPst 2. investeeringud kulutused tehastele, tootmisliinidele ja seadmetele. 28% SKPst 3. valitsuse lõpptarbimine kulutused haridusele, kaitsekulutused, teedeehitus jne. 20% SKPst 4. puhaseksport lahutatakse ekspordist import. Inflatsioon
Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela. Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on
kuues tööstusharu Ühendkuningriigis, panustades 76 miljardit naela tema majandusele. 2002. aasta andmete järgi annab turismitööstus tööd 1,8 miljonile täistööajaga töötavale inimesele mis on 6,1% tööealisest elanikkonnast. Kõige suurem turismikeskus on London, mis meelitab igal aastal miljoneid turistide maailma eripaigust. Inglismaa ametlik rahaühik on Suurbritannia naelsterling, tuntud ka Briti naela või GBP'na. SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3
8 Oksjoni toodete väljapaneku eest vastutas, Merylin Pavel. Sponsoreid otsiti tiimi liikmetega ühiselt. Tehnilise korralduse eest logistikajuht, Urmas Maidla. Finantsilise korralduse eest oksjonil pearaamatupidaja, Külli Lumiste. Cateringi eest Menu Catering projektijuht, Heidi Riis. Showpoole eest vastutas õhtujuht, Vahur Jüris. Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak projektijuht Kristel Kask oli abiks nii jõu kui nõuga jooksvates ja muudes küsimustes. 6. MEEDIA 2 nädalat enne ürituse toimumist saadeti info ürituse toimumise kohta ajakirjanikele. Äripäeva ajakirjanik Riina Kallas paigutas lühitutvustuse enne sündmuse toimumist online (Vt. Lisa 6). Rõhuasetus paigutati SA Tallinna Lastehaigla olemasolevatele meediasuhetele. Avalike suhete juht Tiina Eier saatis ajakirjanudsele pressiteate. Lugu avaldatigi Meditsiiniuudistes, (Vt. Lisa 7).
Majapidamised Ettevõtted Teguri tulud Y 19. Mis on sisemajanduse koguprodukt + valem SKP mõõdab mingil kindlal ajaperioodil (tavaliselt 1 aasta) konkreetsel territooriumil toodetud lõpptoodangut, arvestatuna turuhindades ehk jooksvates hindades. SKP arvutamine Kulutuste ehk tarbimise meetod selle meetodi puhul on aluseks asjaolu kuidas on kasutatud riigis toodetud valmistoodang ja teenused. Lähtutakse riigi majanduses osalejate kogunõudlusest: · Tarbimiskulutused (C) on need kaubad ja teenused, mis on ostetud majapidamiste poolt aasta jooksul (nende rahaline väärtus). · Investeerimiskulutused (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade ostmiseks.
Rahvamajanduse arvepidamises peame selgelt eristama nominaalset ehk jooksevhindades ning 3 reaalset ehk püsivhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju ellimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades (s.t vaadeldava aaasta hindades), reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Küsimus 4 Vältimaks korduvat arvestust, kasutatakse SKP arvestamisel tootmismeetodil lisandväärtuse printsiipi, mille kohaselt kogutoodangust arvestatakse maha lõpptoodang. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside SKP (tootmise meetod) SKP = lisandväärtused (põllumajanduses, tööstuses, teeninduses ja valitsussektoris) + netomaksud toodetele
toimima. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. SKP mõõtmine: · Tulude meetod · Kulutuste meetod · Lisandunud väärtuse meetod Nominaalne SKP(GDP)- on aasta jooksul loodud kaupade ja teenuste kogusumma jooksvates hindades. Reaalne SKP- on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta hinnaindeksiga. Makroökonoomilised seosed: reaalsektor, avatud sektor, välissektor, rahandussektor. Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. · kirjeldab välismajandustegevusest saadava SKP, RKP ning majanduses kasutada oleva tulu kujunemist
lekked süstid ,,Lekked" ei pruugi olla halvad. Need on alguseks ,,süstidele". Mõlema alla kuuluvad rahavood ning nende kogusumma on alati võrdne. · SI = (G + TR To Tk) + NX Erasektori ülejääk Ülejääk peab olema defitsiidis. Majandusliku heaolu hindamine · Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk (nn lisandunud väärtus) · Arvestatakse ainult lõpptoodangut · Hüviste rahaline väärtus · Hinnatakse nii jooksvates kui püsihindades · SKP sisemajanduse koguprodukt - antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises välhenduses · RKP rahvamajanduse koguprodukt antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul loodud lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma rahalises väljenduses · SKT sisemajanduse kogutoodang (sisulist vahet neil ei ole)
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt kujunenud kaubandussuhted rohkem kui 50 endise asumaaga üle maailma. Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2-4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKP inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi
o SKP=RT+amortisatsioon+kaudsed maksud o kulude ehk tarbimismeetod: o SKP=tarbimine + investeeringus + valitsuse kulutused + puhaseksport o tootmismeetod: o SKP=kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa = harude kogutoodang-vahetoodang= kõigi harude lõpptoodang o Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades o Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator o Deflaatori näol on sisulisest tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumuse tempot ehk inflantsiooni, tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides SKPno min aa ln e deflaator = 100%
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teeni...
(ekspordi ja impordi) vahe 15. 16. SKP kasv kui majanduse kasvu indikaator 16. , Eesti SKP , mrd. 25.0 20.0 15.0 Jooksevhindades 10.0 (mrd. 5.0 0.0 17. Nominaalne SKP, nominal GDParvutatakse jooksvates hindades 18. Reaalne SKP, real GDP arvutatakse püsivates hindades. 17. Näiteks 2010.a.hindades 19. Reaalne majanduse kasv: 18. , 2010. 19. :
mõjutab ka rimude hind. Seepärast on soovitav pidada arvestust rimudekulu ja olemasoleva koguse piisavuse kohta. On ilmne, et vajalik rimude kogus sõltub taara kujust ja tugevusest ning lastipartiide arvust. Rimude kogus võib ulatuda kuni 300 m3. Silindrilise kujuga taara jaoks vajaliku rimude koguse määramisel tuleb arvestada, et iga lastiüksus peab asetsema kahel rimul. Ühe rea kohtade rimude kogus jooksvates meetrites väljendub valemiga: Ljm = 2NdK, kus N on lastiüksuste arv, d lastiüksuste läbimõõt, K varutegur. Platvormid ehitatakse laudadest ja toestatakse püst- ning rõhttaladega. Vajalik rimude kogus arvutatakse valemi järgi V = npt × Spt × h +nrt × Srt × L, kus npt ja nrt on püst- ja rõhttalade arv, Spt ja Srt püst- ja rõhttalade ristlõikepindala, h püsttalade kõrgus, L rõhttalade (platvormi) pikkus
sisemajanduse koguprodukti vahel. Nominaalse SKP näitajat kasutatakse jooksva aasta kogutoodangu väärtuse väljendamiseks turuhindades. Kuna hinnad aja jooksul muutuvad, siis sisaldab SKP näitaja muutus alati ka hindade muutuse mõju. Selleks, et hindade muutuste mõju kogutoodangu näitajale elimineerida, arvestatakse reaalne SKP, kasutades mingi varasema aasta (baasaasta)hindu. Reaalne SKP peab kirjeldama toodangu mahu muutust. Jagades nominaalse SKP (e SKP jooksvates hindades) reaalse SKP-ga (e SKP-ga baasaasta hindades) saadakse SKP deflaator, mida võib nimetada kõige üldisemaks inflatsiooni mõõduks. SKP deflaatorit arvutatakse hinnaindeksina, kasut.jooksva perioodi kaubakogust. Selle koguse maksumust võrreldakse jooksvates ja baasperioodi hindades 16.Kogunõudlus-kogupakkumine. Kõver Kogunõudlus igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on
lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest (seda ka EL-15 suhtes). Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. · Teenindussektori osakaal
intressid: tasu raha kasutamise eest; kasum: ettevõtte omanike tulu; amortisatsioon: summa, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad: kaudsed maksud: lisatakse SKP koostisesse, kuna (erinevalt otsestest maksudest), ei kuulu nad ühegi eelnimetatud komponendi koosseisu. 31. Reaalne koguprodukt Reaalne SKP: arvutatakse nominaalse SKP väärtuse jagamisel SKP deflaatoriga. 32. nominaalne koguprodukt. Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. 33. Koguprodukti deflaator. kõikide SKP-sse kuuluvate hüviste hinnaindeks. 34. Kogukulutused majanduses ja selle komponendid. planeeritud tarbimiskulutused (C); planeeritud investeerimiskulutused (I); avaliku sektori planeeritud kulutused (G); planeeritud netoeksport (X – M). 35. Tarbimine ning tarbimise piirkalduvus Tarbimine koosneb autonoomsest tarbimisest ja tuletatud e indutseeritud tarbimisest.
Kui sellest varu väljastamise järjekorrast kinni peetakse, jäävad lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Et see arvestus on süsteemne ( toimub loogiliselt sissetulekute kronoloogilises järjekorras), on varu hindamise tulemus perioodilise ja pideva FIFO meetodi puhul identne. 11 FIFO meetodi peamine eelis suure inflatsiooniga perioodidel on see, et lõppvarud on hinnatud ligikaudu nende jooksvates soetushindades ning bilanss kajastab varusid tõepärasemalt. FIFO meetod annab hindade pideva tõusu tingimustes ka suurema kasumi. Kuna sel viisil saadav kasum on näiline, siis FIFO meetodi ka kritiseeritakse. Välismaine arvestuspraktika näitab ka seda, et paljud ettevõtted valivad FIFO meetodi suurendamaks bilansimahtu ja kasumit, et jätta parem mulje ettevõtte majandustegevusest. [4]. Aruandeperioodil müüdud kaupade (või tootmises kasutatud materjali) soetusmaksumus
kasutavad tarbijad oma vajaduste rahuldamiseks ja mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks.SKP arvutamisel lähtutakse just lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist.Vahetarbimisena mõistetakse kõiki neid kaupu ja teenuseid, mida kasut teiste toodete või teenuste tootmisel.Lisandväärtus on igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine e kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv.Nominaalne SKP e SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades.Reaalne SKP e SKP püsivhindades seevastu aga muutumatutes baasperioodi hindades.Reaalse SKP kasvu kasut majanduskasvu hinnanguna,kuna see peegaldab pakutud kaupade ja teenuste hulga,mitte maksumuse kasvu.Lisaks toodetud kaupade ja teenuste väärtusele peegeldab SKP ka loodud väärtuste kasutamist.SKP võib jagada 4osaks:ERATARBIMINE- Suurim osa SKPst suunatakse meie igapäevastele ostudele e kulutatakse