12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID (2)

5 VÄGA HEA

GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID
Pilet 1

Ühiskonnaliikmed. Maslow püramiid. Rahvastiku erinevad jaotusviisid. Sotsiaalne liikuvus.
Tänapäeva ühiskond on eripalgeline ja mimekesine. Selleks et ühiskond toimiks on vaja, et ühiskonna liikmed üksteise erinevust tunnustaksid ja salliksid. Inimeste vahelised erinevused jagatakse kahte kategooriasse: bioloogiline erinevus (sugu, vanus, rass) ja sotsiaalne erinevus (haridustase, jõukus, elukoht).
Ameerika psühholoog Abraham Maslow koostas tuntuma sotsiaalsete ja bioloogiliste inimvajaduste hierarhia . Hierarhia on koostatud nii, et kõrgemate vajaduste rahuldamiseks eeldab madalamate vajaduste rahuldatust. Füsioloogilised vajadused – vee-, toidu-, une- ja eluks sobiva keskkonna vajadus Turvalisusvajadus – vajadus füüsilise ja vaimse kaitstuse järele Kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda sotsiaalsesse gruppi Tunnustusvajadus – vajadus saavutada teiste ühiskonnaliikmete silmis tunnustust/staatus Eneseteostusvajadus – vajadus vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine; "jätta jälg ".
Rahvastiku erinevad jaotusviisid ehk sotsiaalne kihistumine jaguneb 5 tüüpi:

A- TÜÜP – väikearvuline eliit tippus, suurem osa on madalamas astmes
B-TÜÜP – väike eliit rühm, suur madalama astme rühm, kuid gruppide üleminek on sujuv
C-TÜÜP – b-tüüpi sarnane kuid suurem rühm ei ole viimased vaid eelviimased
D-TÜÜP – väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe; suurem hulk on keskmises
E-TÜÜP – suurema osa on kogunenud tippule lähemale; väga vähe vaeseid

Sotsiaalne liikuvus ehk sotsiaalne mobiilsus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele. Vertikaalset liikuvuse eelduseks on hariduse ja oskuste omandamine; seda takkistab onupojapoliitika ja ametite ostetavus ja müüdavus.
Horisontaalne sotsiaalne liikuvus
Vertikaalne sotsiaalne liikuvus
Liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt maalt linna; tehasest sama tehase ametipositsioonile
Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt müügispetsialistist firmajuhiks ; oskustöölisest saab lihttööline

Majanduse põhitegurid. Tootmisressursid . Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid .
Majandus on tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist, et ressursid on piiratud ja ühiskonna ja indiviidi sooidest.
Tootmisressursid:

Loodusressursid – maa, maavara , mets, veevarud
Inimressursid – tööjõud
Kapitalressursid – tööriistada, hooned, investeeringud
Ettevõtlikkus – oskus kolme esimest kasutada mõistlikult

Ressurside nappuse tõttu tuleb alati lähtuda majandustegevuse kolm universaal küsimust:

Mida ja kui palju toota
Kuidas toota
Kellele toota

Majandussüsteemid

Naturaalmajandus – kõige vanem majandussüsteem . Kõik vajalikuks taadavad elanikud ise, mida ise ei ole võimalik toota või on raskesti kätte saadav, saadakse vahetuskaubanduse teel. Tootmisvahendid on algelised, teadmised ja oskused pärandatakse põlvest põlve ja murrangulisi muutusi majandses ei toimu
Turumajandus –enam levinud majandussüsteem, mis põhineb nõudluse ja pakkumise suhest kaupade ja teenuste turul.
Käsumajandus – riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota. Riigiomanduses on tootmisressursid ja turustamiskanalid. Eraomand puudub või on piiratud. Selle tagajärjeks on mitmesuguste kaupade krooniline puudumine

Laissez faire – 18. Saj Prantsusmaal majandusteaduslik suund, mis pooldab vähest riigi poolset sekkumist majandusse.
On lisaks ka VVVT ehk Väga Väga VabaTurg , mis on rahatu turg ja kõigile avatud, kus asjad liiguvad inimeselt inimesele kinkides või vahetamise teel. Sellise põhimõttega o avatud Tartus pood .
Pilet 2

Ühiskonnamudelid . Põllumajandusühiskond. Tööstusühiskond . Infoühiskond.
Ühiskonnamudelid jagunevad kolmeks: põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond.
PÕLLUMAJANDUSÜHISKOND
TÖÖSTUSÜHISKOND
INFOÜHISKOND
Põllumajanduslik ehk argaarne ühiskond oli kõige esimene ühiskonna vorm. See oli aeg, kus hõimud jäid paikseks, hakkati tegelema karjakasvatusega ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Enda ja loomade lihastööjõudu kasutades ning lihtsamaid mehhanisme ja loodusressurside energiat rakendades valmistasid inimesed elatusvahendeid, mis tarbiti naturaalmajanduses ära. Ajapikku aenes ka käsitöö ja kaubandus. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal.
Tööstusühiskonna alguseks saab nimetata tööstusliku revolutsiooni, mis toimus Suurbritannias 18. Saj lõpus ja sealt levis edasi Euroopasse. Tööstusliku pöörde eelduseks oli teaduse ja tehnika areng ( aurumasin ) ja rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Sellega kaasnes ka linnastumine ehk urbanisatsioon .
NB! Henry Ford võtis kasutusele konveieri meetoti, kus iga tööline tegeles ühe kindla detalili monteerimisel.
Infoühiskonna arengule andis tõuke II ms järgne elektro - ja arvutitehnika areng, millega jrgnes automatiseerimine . See põhjustas tööviljakuse tõusu, tootmiskulude vähenemise ja ulatusliku tööjõu vabanemine. Selles ühiskonnas on tähtsam informatsioon.

Majanduspoliitika . Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika . Maksusüsteem.
Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor . Riigisektor pakub ühishüve ( haridus , tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad ) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle, raharingluse korraldamist ja käibiva valuuta väärtuse tagamist.
Riigivälisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, mis jaguneb kaheks:

Koguvälisvõlg – summeerib kõikide riigi institutsionaalsete sektorite võlad
Netvälisvõlg – näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite tagasimaksmisele kuuluvate võlanõuete ja võlakohustuste vahe

Eelarvepoliitika põhieesmärk on tagada majanduse stabiilsust ja jätkusuutlikust, turude paindlikkuse ja efektiivsuse ning vähendada stabiilsust ohustavaid riske.
Riigieelarve on ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan.
Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub.

Kaudne maks – toote ja teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aksiisimaks).
Otsene maks – sissetulekutelt makstav maks (tulumaks)

Maksukoormus – näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele.

Kõrge maksukoormus – tagab valitsusele rohkem tulu, mille pealt suurenevad võimalused pakkuda rohkem kaupe ja teenuseid
Madal maksukoormus – väiksem tulu riigile ja mida kasutatakse tarbimiseks ja investeeringuteks

Maksumäär näiatb kui suur osa teenitud tulust läheb maksudele.

Proportsionaalne – kõikidele on määratud sama protsendiga maks
Progressiivne – maksumäär suureneb vastavalt tuludele
Regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurendamisel

Pilet 3

Riik ja riigivõim . Riigiõpetus. Riigivõim. Vabadus maailmas.
Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi kolm olulist tunnust on rahvas (riigivõim rakendub nii kodanikele kui ka välismaalastele ja kodakonsuseta isikutele); territoorium (k.a. enklaavid – teiste riikide territooriumi vahel asuvad alad; ning saared) ja suveräänsus( iseseisvus ).
Riigiõpetus – läbi ajaloo on püütud leida vastust küsimustele, kuidas riik tekkis ja milline peab olema riigivõim, millele on erinevad teooriad.

Lepinguteooria – lähtub seisukohast , mille järgi kõik inimsesed on sünnilt võrdsed, riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Võimu eesmärgiks on kaitsta kodanike vabadust ja vara, piiramata sealjuures teise kodaniku vabadust ja vara.
Orgaaniline teooria – lähtub seisukohast, et riik on kui bioloogiline organism, kus loomuliku valiku tulemusena jäävad võitluses ellu tugevamad. Riik tekkib võimu võitluse pärast.
Vägivallateooria – lähtub seisukohast, et inimühiskond on sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks , ning nenda omavaheliste kokkupõrgete ja võitluse tulemusena sünnib riiklus – võimu nimel vaja võidelda.
Teokratlik teooria – lähtub seisukohast, et jumal lõi maailma ja riigid.
Marksistlik teooria – lähtub seisukohast, et riigivõimu tekkimiseks on vaja sotsiaalseteks klassideks lõhenemine. Ning selleks et majanduslikult valitsev klass säilitaks oma võimu on vaja luua intsitutsioon, mis kaitseks olemasolevat olukorda.

Riigivõim – võimu korraldamise viis väljendub riigivormis, mis hõmab nii valitsemise vormi ( monarhia , vabariik) kui ka riigi haldusliku korralduse vormi ( unitaarriik , föderatsioon).
RIIGIVALITSEMISE VORMID
VABARIIK
MONARHIA
Mittepärilik võimukorraldus
Päriliku võimuga riigikord
Parlamentaarne
Presidentaalne
Konstitutsiooniline
Absoluutne
Parlamendil on võimu ülimlikkus, riigipeal on esindusfunktsioon, valitsuse on ametisse nimetanud parlamendi ja on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt Eesti
Riigipea n ühtlasi valitsuskabineti juht ( peaminister ) ja on enamasti kodanike poolt valitud. Valitsus moodustatakse parlamendi väliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt USA
Monarhia võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament . Nt Suurbritannia
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim . Nt Saudia Araabia
RIIGIKORRALDUSE VORMID
Unitaarriik
Föderatsioon
Konföderatsioon
Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Nt Eesti
Liitriik, mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest. Nt Saksamaa
Riikide liit ühiste välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suvenäärsuse. Nt Euroopa Liit
Sageli ei näita riigivalitsemise vormid demokraatia tegelikku taset riigis, seda võimaldab aga riigivõimu iseloomustus
VÕIMU ISELOOM
Demokraatia
Diktatuur
Liberaalne riik
Autoritaarne riik
Totalitaarne riik
Demokraatlik õigusriik , kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadusest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi. Nt Eesti
Isiku või institustsiooni ebademokraatlik valitsemine. Imin- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest. Nt Venemaa
Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Nt Põhja-Korea
Alates 1972. Aastast on sõltumatu valitsusväline organisatsioon Freedom House hinnanud maailma riike nende elanike poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste järgi, millega rühmitatakse gruppideks : vaba, osaliselt vaba ja mittevaba.

Raha ja pangandus . Devalveerimine. Inflatsioon . Pangandus.
Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet:

Maksevahend – teostada vahetustehinguid
Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust
Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara

Rahaliigid:

Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese
Sularaha – paber- ja metallraha
Deposiitraha – laenu andes loodud raha
Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha
Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument

Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank)
Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel

Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard)
Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel

Devalveerima on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes. Majanduses võib olla kaks olukorda: Inflatsioon (raha väärtuse langemine ja hindade tõus) või deflatsioon (raha väärtuse tõus ja hindade langus). Emiteerimine on raha printimine ja ringlusesse laskmine , mida saab teostada ainult riigi keskpank . Pangasüsteem jaguneb kaheks: riigi keskpank (hinnastabiilsuse tgamine) ja kommerts- ehk erapangad (osutavad eraisikutele pangateenuseid nt konto avamist, laenud). Rahapliitikat saab mõjutada – raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu.
Pilet 4

Poliitilised ideoloogiad. Parempoolsus . Vasakpoolsus . Äärmusideoloogiad .
Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelsest sõnast, mis lihtsustatud variandis tähendab maailmavaadet . Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Kõik ideoloogiad ei ole poliitilised (nt budis, feminism , satanism). Poliitilised ideoloogiad esitavad seisukohti, kidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitata üles toimiva majanduse.
PAREMPOOLSUS
VASAKPOOLSUS
LIBERALISM
KONSERVATISM
SOTSIALISM
Liberalismi all mõeldakse vabameelsust, selles ühiskonnas on esiplaanil indiviidi ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub vähe kodaniku ellu aga peab olema suuteline tagama avaliku krda ja õilgast kohtusüsteemi. Majanduses: vaba konkurents, avalik turg, vähene riigi sekkumine.
Konservatismi all mõeldakse alalhoidlikust ellusuhtumist ja traditsioonide säilitamise. Eelistab järk- järgulist muudust, kui järskudele.tähtsam on kollektiivne heaolu kui üksikisiku. Riik sekkub majandusse pidevalt ja mõõdukate maksudega.hinnatakse eraomandit, traditsioonilisi peremudeleid ja religioosset moraali.
Sotsialism ehk ühiskondlik, näeb ühiskonna arengut kui kõigi ühiskonnaliikmetele võrdsete võimaluste andmist ja rikkuse ühtselt jagamist. Nagu näiteks kommunism.
ÄÄRMUSIDEOLOOGIAD
FAŠISM
NATSIONAALSOTSIALISM
KOMMUNISM
Kujunes välja 20. Saj I poolel Itaalias (Benito Mussolini). Oli totalitaarne, tugeva diktaatori ja sõjaväega riigikord, mis rõhutab riigi ja rahvuse austamise tähtsust. Pooldab keskklassija maarahvas , sest loodeti sellega lahendada suure depressiooni majandusprobleemid ja klassikonfliktid.
1919-1945 saksamaal (Adolf Hitler) valitsenud poliitiline, ideoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja sõjaline rassidoktriin, mis tähtsustas saksa rassi ajaloolist ja vaimset erandlikust ja aarjaliku heaoluühiskonna vajadust. Doktriini eesmärgiks oli füüsiliselt hävitada „ alamad rassid“ juudid , mustlased, slaavlased .
Maailmavaade ( NSVL – Lenin ), mis pooldas maa ühisomandit ja võrdsuse põhimõttel kaupade, teenuste ja rikkuste ümberjagamist. Rajaja oli Karl Marx.

Tööturg. Tööhõive . Tööpuus ja tööjõupuudus . Tööränne. Tööseadusandlus .
Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb:
MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD
MAJANDUSLIKULT MITTEAKTIIVNE e. ÜLALPEETAV
TÖÖTAJAD
TÖÖOTSIJAD
Palgatöölised
Töötud , kes soovivad leida tööd
Pensioniealised, õpilased, heitunud (töötud, kes on kaotanud usu leida tööd)
Majanduses esineb kaks olukorda: Tööpuudus (kui tööturul puudub töökohti) ja Tööjõupuudus (kui tööturul puudub spetsialiseerinud inimesed). Eksisteerib ka tööränne ehk töömigratsioon , mis on rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki. Positiivne (tööpuuduse vähenemine, töökogemuste omandamine, välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled ( struktuurne tööpuudus [ inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle infoühiskonale], haritud tööjõu lahkumine , töökvalifikatsiooni raiskamine [töötatakse teises riigis halvemal positsioonil]). Tööhõivepoliitika on valisuse sekumine tööturul toimuvasse, mis võib toimuda kahel viisil:

Aktiivne – riik tegeleb tööpuuduse põhjustega (Töökohtade loomine, Koolitusprogrammid, Hädaabitööd [lihtsamad ja lühiajalised töö positsioonid], Sotsiaaltoetused ).
Passiivne - riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega

Tööseadusandlus on tööealise elanikkonna õiguste ja kohustuset tagamiseks ja reguleerimiseks andnud välja mitmeid seadusi ja õigusakte: töölepinguseadus, tööturuteenuste ja –toetuste seadus, tööstuskidlustusseadus. Ametiühing on töötajate vabatahtlik ühendus, mille tegevus seisneb oma liikmete õiguste ja huvide esindamises ja kaitsmises.
Pilet 5

Demokraatlik ühiskond. Demokraatia vormid. Siirdeühiskond .
Antiik- kreekast pärit riigikorraldus. Demakraatia ( demos - rahvas; kratos - võim).
DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL
ESINDUSDEMOKRAATIA
OSALUSDEMOKRAATIA
Kodanikud valivad omale esindajad, kes kasutavad võiu rahva heaolule mõeldes ja annavad oma tegevustes rahvale aru.
Valijaskonna kollektiivne otsustamine ühiskondlikult olulise küsimuse üle. Nt referendum
Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused:

Vabad ja õiglased valimised
Alternatiivsed teabeallikad
Konkurents
Seaduste ülimlikus
Võimude lahusus
Vähemustega arvestamine

Demokraatia indeks:

Valimisprotsess
Valitsuse toimimine
Poliitiline osalus
Poliitiline kultuur
Kodanikuvabadus

Siirdeühiskond – riik, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Omane on sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused võivad toimida kahel põhimõttel.
REVOLUTSIOON
REFORM
Tavaliselt vägivaldne ühe korralduselt üleminemine teisele
Seadusandlikul teel läbi viidud muudatused

Tarbimine. Tarbimiskäitumine. Tarbijakaitse . Tarbimisühiskond.
Tarbimine – isikute vajaduste rahuldamine kaupade/teenuste ostmise teel.

Eratarbimine - majapidamis kulutused
Avalik tarbimine- valitsus kulutused

Tarbimiskäitumine tuleneb toote kasulikkusest (tarbija subjektiivne hinnang toote/teenuse tarbimisomadustest).

Ratsionaalne tarbija – rahuldab need vajadused, mis on kõige kasulikumad ja mida ta saab endale lubada.
Vastutustundlik ehk eetiline tarbimine – tarbija on teadlik toote/teenuse taustast ja oma ostuvaliku mõjust.
Teadlik tarbija – tarbija planeerib oste ette ja võrdleb hindu.

Tarbijakaitse – tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. (1962. 15 märts deklaleeris JFK esimist korda tarbija põhiõigusid)
Vastavalt tarbijakaitseseadusele:

Vastutab müüja kaupade/teenuste eest, mida müüb
Kaup peab olema ohutu ja eeldavate tarbimisomadustega
Müüja edastab tõest infot kauba koht

Tarbimisühiskond – ühiskond, kus inimesed rahuldavad oma vajadusi peamiselt kaupade ja teenuste ostmisega
Pilet 6

Võimude lahusus. Võimude lahusus Eesti NSV-s.
Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles-Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt , vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib:
Seadusandlik võim
(Parlament)
Täidesaatev võim
(Valitsus)
Kohtuvõim
(Kohtusüsteem)

Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
Kodanikkonna huvide esindamine

Seaduste elluviimine
Riigi igapäevase toimise korraldamine (sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine)

Seaduskuulekuse tagamine
Võimus seadusliku kasutamise järelvalve
Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine

Vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on eraldi riigi keskvõim (keskvalitsus) ja piirkondlikud omavalitsused (kohalikud omavalitsused). Personaalne lahususe järgi ei tohi olla üks isik samal ajal mitme võimuharu teenistuses.
Samas toimus käsuliin Eesti NSV teisiti.
Nõukogude Liidu kommunistliku partei juhtkond
Annab otsused ja korraldused
Keskomitee büroo
Otsused ja korraldused
Valitsus
Keskkomitee
Ülemnõukogu
Kongress
Korrakaitseasutused /kohtud
Piirkondlikud asutused
Haldusüksused

Sotsiaalne turvalisus. Heaoluühiskond. Sotsiaalhoolekanne . Vaesus .
Sotsiaalne turvalisus on riigi võime rahvale parema elukvaliteedi ( näitaja IAI- iminarengu indeks) pakkumine.
IAI näitajad:

Oodatav keskmine eluiga
Haridus
SKP per capital

Heaoluühiskond on ühiskond, kus riik tagab elanikkonnale sotsiaalse turvalisuse
Sotsiaalpoliitika mudelid:

Sotsiaaldemokraatlik (paks riik) – mudeli juhtmõte on solidaarsus , peamine heapakkuja on riik s.t. riik tagab kõik sotsiaal hüvesid kõigile. Riigi tegevuse rahastab kõrged maksud
Liberaalne (õhuke riik) – põhiväärtused : inimesed on vabad ja võrdsed; riigivõim sekkub kodanike ellu vähesel määral. Riigilt saavad toetused vaid väga vaesed ja penionäärid.

Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekust tagada kõigi oma liikmete heaolu ja vähendada erinevusi.
Sotsiaalhoolekanne – vahendite süsteem, mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku.

Sotsiaalteenus – isiku/perekonna toimetulekut soodustav mitterahalinetoetus
Sotsialtoetus – isiku/perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus

Vältimatu sotsiaalabi – piisavate alatusvahenditeta isikule antav hädavajalik sotsiaalhoolekandeline abi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise peavarju
Vaesus – sotsiaalne probleem kõige üldisema ressursside puudus või nappus

Absoluutne/primaarne vaesus – inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratletud vaesusepiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks
Suhteline/sekundaarne vaesus – inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist

Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri
Pilet 7

Õigusriik ja põhiseaduslik valitsemine. Õigusriigi tunnused. Põhiseadus kui õigusriigi alusdokument.
Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinevat võimukorraldust: ühiskonnaliimete omavahelised suhted ja riigivalitsemine on korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes ehk ükski inimene ei valitse teise üle vaid on seaduste autoriteet. Õigusriigi tunnused:

Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid abalt levitada
Kodaniku õiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest

Põhiseadus tagab igaühele võimaluse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse ja garanteerib kohtuvõimu sõltumatuse ning selle, et kohus järgiks õigust mõistes nii põhiseadust kui ka teisi kehtivaid seadusi.
Sotsiaalses õigusriigis peab tagama selle, et sotsiaalsed ülesanded on täitetud(poliitiline, kultuuriline ja majanduslik võrdsus).
Demokraatlik riik põhineb põhiseadusele, mis on kõige kõrgem seadus ja kehtib kõikidele kodanikutele. Põhiseadus määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohaliku omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused .
Eesti põhiseadust on võimalik muuta A rahvahääletusel, B riigikogu kahe järjestikusel koosseisul, C riigikogu poolt kiireloomulisena.

Globaliseeruv majandus. Välismajanduspoliitika. Riikide majanduslik koostöö.
Globaliseeruv majandus on riikide vahel toimuv kaupade, teenuste, kapitali ja tehnoloogi vaba liikumine

Avatud majandus – riik osaleb aktiivselt teiste riikidega väliskaubanduses
Suletud majandus – riik orienteerub eelkõige siseturule

Välismajanduspoliitika eesmärk on suurendada riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet ja suurendada riigi usaldusväärsust.
Välismajanduspoliitilised vahendid:

Tollimaks –imporditavatelt kaupadelt nõutav maks
Kvoodid – imporditavatele kaupadele kehtestatud mahupiirangud
Standardid – imporditav kaup peab vastama kindlatele mõuetele

Õiglase kaubanduse liikumine – tagada õiglast kaubandust; eritit arengumade väiketootjatele õiglast hinda.
Riikide majandusliku koostöö – tagab piirkonna majandusarengu stabiilsust ja võimaldab efektiivselt ressursse kasutada:

Vabakaubanduspiirkond – liikmesriigid kõrvaldavad omavahelised kaubandus tõkked , kuid jätavad alles kolmandate riikidega (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon )
Tolliliit – omavaheline vabakaubandus ja ühised tollieeskirjad kolmandate riikidele (Kesk-Ameerika Ühisturg )
Ühisturg – liikmesriikide vaheline vabakaubandus, tolliliit ja vaba tootmistegurite liikumine (EL)
Majandusühendus – liikmerriigid ühtlustavad oma majanduspoliitika ning vaba tootmistegurite liikumise (EL)

Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO – eesmärk vabakaubanduse edenemine ja ühtlaste kaubandusreeglite kehtestamine maailmas.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF – eesmärk jätkusuutlikus, stabiilne majanduskasv, finantskriiside ärahoidmine ja ületamine
Pilet 8

Valimised. Demokraatlik hääletamine. Valimisaktiivsus. Majaritaarne ja proportsionaalne süsteem. E-hääletamine.
Valimised – kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama, nt riigikogu, kohalikud omavalimised, euroopa parlment
Referendum (rahvahääletus) – kodanikkond langetab üldisel hääletsel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses nt 2003 el astumine
Hääletamise tunnused

Vaba konkurents – õigus osaleda hääletamisel või mitte
Üldisus – hõlmama suurt osa ühiskonnaliikmetest
Ühetaolisus – häältel on võrdne kaal
Otsesus – tulemus sõltub ühisarvamustel kodanike seast

Valimistüübid

Aktiivsed – toetavad järjepidevalt partei poliitilist jooni
Rutiinsed – toetavad ainult ühte kindlat parteid
Jooksikud – toetab hetkel seda parteid, kellega on kõige parem huvide kooskõla
Passiivsed – ei tunne poliitika vastu huvi

Erinevad valimissüsteemid

Võrdelised valimised (proportsionaalne süsteem) – riik on jagatud mitmemandaadilisteks ringkondadeks
- Suletud nimekiri – hääli saab anda kõigile olevas nimekirjas, kuid üle jäävad hääled lähvad mandaatidele, kes on eespool
- Avatud nimekiri – suuremat toetust kogunud mandaat läheb nimekirja eesotsa ja tal on suurem võimalus esinduskogusse pääseda
Enamusvalimised (majoritaarne süsteem) – riik jaotatakse ühemandaadilisteks valimisringkondadeks. Mandaadti saab see kes saab kõigerohkem hääli, teisesd hääled lähvad kaotsi

Välispoliitika . Diplomaatia . Külm sõda. Rahvusvahelised lepingud .
Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lhendada võimalikke teiste riikidega tekkinud vastuolusid ja probleeme

Rahvusvaheline kokkuleppe – mitmete riikide vaheline leping
Rahvusvaheline õigus – rahvusvahelist suhtlust reguleerivad head tavad ja kokkulepped

Välispoliitika juhtimine – Parlament kinnitab ja tühistab välislepinguid ning otsustab eelarvest eraldava raha üle välispoliitika teostamiseks. Valitsus vastutab välispoliitika üle, mida viivad ellu välisministeerium ja välisesindused. Välissuhtluse kõrgeim esindaja on riigipea.
Rahvusvahelises poliitikas osalevad:

Sõltumatud riigid
Rahvusvahelised organisatsioonid
Valitsusvälised organisatsioonid

Tasakaal rahvusvahelises poliitikas:

Ühepooluseline ( unipolaarne ) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib üks osapool
Kahepooluseline ( bipolaarne ) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib kaks osapoolt
Mitmepooluseline ( multipolaarne ) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib mitu osapoolt

Jõudude tasakaal – rahvusvahelises poliitikas on võrdse võimuga osapooled
Rahvusvaheline leping: läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine , ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine
Rahvusvaheline õiguse peatuum on riikidevahelised lepingud, mille peaprintsiip on pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita
Rahvusvaheline tunnustamine

De facto – aksepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi
De jure – riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise partnerina

Diplomaatilised esindused on saatkonnad ja konsulaadid, mille ülesanded on

Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine
Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal
Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine

Diplomaatiline puutumatus – immuniteet, mille diplomaati ei või maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista. Persona non grata – vastvõtmatu isik
Poliitiline globaliseerumine – üleilmse valitsemise kujunemine
Pilet 9

Erakonnad. Pluralistlik parteimaastik. Erakondade rahastamise põhimõtted. Erakond ja ideoloogia.
Erakond – kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliset huvede kaitsemine ning riigivõimu ja kohalikuomavalitsuse teostamine
Erakonna juhtorganid: esimees, juhatus, volikogu, üldkogu, büroo(keskus), aukohus (lahenada poliitikute vahelisi tülisi), revisjonikomision(tegeleb erakonna rahalise poolega).
Erakonna põhikiri – sõnastab erakonna üldised poliitilised eesmärgid, liikmelisuse nõuded, ülesehituse ja juhtimisprintsiibid.
Erakonna programm - esitab erakonna konkreetsemad seisukhad seoses erinevate ühiskonnaelu valdkontatega.
Vaidlusküsimused

Sotsiaal-majanduslik
Kultuuriline-rahvuslik
Usuline
Regionaal (linna-maa vastuolu)
Valitsemiskorra
Välispoliitika
Postmateriaalsed (osalusdemokraatia ja keskkonnapoliitika)

Vahendid saatutada eesmärke

Materiaalsed ( liikmemaksud , eraannetused, eraldised riigieelarvest)
Inimresurss (liikmeskond, valijaskond)

Ideoloogilised eripärad

Vasakpoolsus – riigivõimu suur roll ühiskonnas
Parempoolsus – riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas
Liberaalne – muutusi toetav
Konservatiivne – muutusi tõrjuv

Rahvusvahelised organisatsioonid. ÜRO. NATO . OSCE . Euroopa Nõukogu. Amnesty International. Greenpeace .

ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi 26. Juunil 1945 San Franciscos. Peaeesmärgd:
- Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas
- Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
- Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine

Sinikiivrid – kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO rahuvalveväed, kes kannavad sinist kiivrit ja võivad lahingusse astuda ainult siis, kui neid rünnatakse.

NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, loodi 4. Aprill 1949 12 riigi poolt (Beneluxi maad, Island , Norra, Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal , Usa ja Kanada . Loomise põhjus oli NSVL ohu tõrjumine pärast II ms.
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon, loodi 1975 Helsingis . Rõhku pannakse: relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskkonnakaitsele.
OECD – Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, loodi 1961. Peamised tegevusvaldkonnad : liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega.
SRÜ – Sõltumatute Riikide Ühendus, loodi 8. Detsember 1991 Minskis. Peaeesmärk: säilitada koostöösidemed, mis NSVL eri osade vahel olid välja kujunenud.
CE – Euroopa Nõukogu, loodi 5. Mai 1949 Londonis. Eesmärk: saavutada liikmesriikide vahel suuremat üksteisemõistmist ideoloogilistes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsmustes.

Valitsusvälised rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted – Toyota
Rahvusvaheliselt tegutsevad mittetulundusühingud – Greenpeace

Pilet 10

Seadusandlik võim. Parlament. Parlamendivalimised. Riigikogu. Riigikogu struktuur.
Parlament on riigis seadusandlik organ, mis võib olla ühekojaline või kahekojaline (alamkoda ja ülemkoda). Alamkoda koostakse nagu ühekojalist parlamenti, ülemkoda võidakse kujundada, kas a) tsensuslik printsiip: kuuluvuse annab aadlitiitel või ametikuht; b) territoriaalne printsiip: vastava piirkonna hääledustel.
Eesti parlamendivalimised: riigikogu on ühekojaline, valimised toimuvad proportsionalsuse ja suletud nimekirja lusel 4 aastaks. Mandaati määramine: kasutatakse lihtkvoodi meetotid (häältearv jagatakse mandaadi arvuga). Kõik, kes said sama või rohkem saab Riigikokku.Ülejäävad hääled jagatakse erakonna teistele liikmetele. Valimiskümnis –
Riigikogu struktuur
RK juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille moodustab esimees I ja II aseesimees
Fraktsioonid – erakondade saadikute rühmad (koalitsioon – võimuliit; opositsioon – poliitiline vastasrinne)
Komisjonid – alatised (valmistavad ette seaduseelnõusid, teostavad kontrolli täidesaatva riigivõimu üle) ja eri(avalikuhuvi pakkuva sündmuse uurimiseks või olulise probleemi läbitöötamiseks).
Parlamendirühm – kahepoolne suhtlus teiste riikide parlamentidega
Delegatsioon – parlamendiliikmete lähetatud esindused
Ühendus – väljendab parlamendi liikme seisukohta kindlas valdkonnas
RK kantselei – ametnikud, kelle ülesanne on RK põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks tingimuste loomine.
Riigikogu töö: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste algatamisõigus on RK. Eelnõu loetakse 3 korda enne lõpphääletamist üle. Saeduse vastuvõtmiseks on vaja enamus poolthääli, siis saadetakse seadus presidendile välja kuulutamiseks. Kui president keeldub 2 korda, siis seadus läheb Riigikohtusse, kellel on õigus seadus tühistada.

Globaalprobleemid. Keskkonnaprobleemid. Sotsiaalprobleemid . Inimõigused .
Globaalneprobleem – inimkonda ja keskkonda tervikuna ähvardavad ohud. Jagatakse kaheks: Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid.
Peamised inimõigused ja põhivabadused: õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu.
Inimõigus – õigusi, mida omavad kõik isikud, sõltumata vanusest , rassist või usust.
Humanitaarõigus – rahvusvahelistes õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustööd.
Inimkaubandus – organiseeritud kuritegevus ; inimese värbamine, vedamine, üleandmine , majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muulviisil jõu kasutamine või sellegaähvasdamine, petmine , võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusolekus saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.
Pilet 11

Täidesaatev võim. Valitsus. Valitsuse struktuur. Valitsuse töö. Avalik teenistus.
Valitsus – täidesaatev võim, mis tegeleb seaduste elluviimisega, juhib peaminister ja sinna kuuluvad veel ministrid .
Valitsuse moodustamine
Presidentaalne riik
Parlamentaalne riik
Kodanikud valivad presidendi, kes nimetab ametisse uue valitsuskabineti, mis kinnitab ülemkogu
Enim häälisaanud erakonna liidrile andakse valik moodustada valitsus, mille kinnitab ametisse parlament
Valitsusmudelid: üheparteiline(valimised võitnud partei saavutab enamuse häältest) või koalitsiooni valitsus( enamusvalitsus – valitsuse moodustanud hoiab enamus hääli; vähemusvalitsus – valitsuse moodustanud liit hoiab enda käes vähemuse hääli).
Valitsuse struktuur
Peaminister – juhib ja esindab valitsust
Minister – juhib ministeeriumi ja korraldab enda ala kuuluvaid küsimusi, annab välja määrusi ja käskkirju
Ministeerium – vastava valitsusala korraldamiseks moodustunud institutsioon
Riigikantselei – korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust
Sada päeva – ajavahemik , mille jooksul ajakirjandus ei kritiseeri uut valitsust.

Sõda kui välispoliitika vahend. Rahvusvaheline Kriminaalkohus. Õiglane sõda.
Sõjalist jõudu on peetud diplomaatia argumendiks. Kuigi toimuvad nii riigisisesed kui ka –välised sõja, on naad kõik mingi kindla eesmärgi saavutamiseks, mida saadakse poliitika, siplomaatia ja sõjategevuse alusel. Sõja pidamist on alati proovitud reguleerida mitmete rahvusvaheliste lepingutega, nendest tuntum on ja suurema mõjujõuga on 1949 aastal sõlmitud Genfi konventsioon , mis reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. Rahvusvahelisi sõjapidamis seadusi rikkudes mõistetakse isik sõjakuritegudes süüdi ( genotsiid , küüditamine, orjastamine ja piinamine) nende isikute süüdimõistmisega tegeleb rahvusvaheline kriminaalkohus. On laialdaselt levinud terrorism mis on teadlikult kavandatud ja elluviidud vägivald üldsuse, riigi või üksikisiku vastu eesmärgiga levitada hirmu ja paanikat ning mõjutama isikuid tegema terroristidele meelepäraseid valikuid. Märang, kas tegemist on terroristiga või vabadusvõitlejaga on raske, mille tõttu vaadeltatakse neid võitlusi kui asümmeetrilisi sõdu, kus kasutatakse sõjalist võimsust, strateegia ja taktikaid oluliselt erinevalt. Selliste konfliktide puhul on vastas pool üldjuhul nõrgem.
SÕJA TEGEVUS
ÕIGLANE SÕDA
EBAÕIGLANE SÕDA
Enesekaitse sõda ning võitlus vabaduse ja demokraatia eest
Teiste rahvaste alistamine ja nenede varade hõivamine
Õiglase sõja põhimõtted:

Õiglane sõjapidamise põhjus
Sõda peab aitama õiglase tulemuse saavutamiseks
Proportsioonaalne reaktsioon vaenlase õigusrikkumisele
Sõja välja kuulutamine kompententse võimuorgani poolt
Tuleb kasutada kui viimse abinõuna

Pilet 12

Kohtuvõim. Prokuratuur . Õiguskantsler . Ombudsman .
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: Maa- ja halduskohus (tsiviil- ja kriminaalasju) Ringkonnakohus (I astme otsuse apellatsioon , kus otsus tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks) Riigikohus (II astme otsuse kassatsioon, kus kas otsus muudetakse, jäetakse samaks või tühistatakse ja saadetakse tagasi II astme. III astme otsus on lõplik. Nende ülesanne on ka jälgida, et täidetakse põhiseadust). Kui süüdistatu leiab, et Eesti kohtusüsteem ei kaitse inimõiguste konventsiooniga tagatud õigui, on tal õigus edasi kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtu.
Prokuratuur on isik, kes juhib kohtueelset kriminaalmenetlust ja esitab kohus riikliku süüdistuse. Ühtlasi osaleb kuritegude tõkestamises ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimist. Prokurör teeb koostööd uurimisasutusega tõendite kogumisel ja süüdistuse esitamisel. Mitmed kriminaalasjad ei jõua kohtusse, kuna sõlmitakse kokkulepp, milles süüdistatav tunnistab oma rikkumist.
Ombudsman ehk õigusvahemees on sõltumatu ametimees, kes kaitseb isikute õigusi suhetes riigiasutuste ülesandeid täitvate inimestega. Eestis on selleks õiguskantsler.
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik , kes teostab õigusjärelvalvet õigusaktide üle. Tema ametiaeg on 7 aastat.

Euroopa Liit. Euroopa Liidu ajalugu. Maastrichti leping. Lissaboni leping. Euroopa Liit ja Eesti. Euroopa ühisraha.
Euroopa Liit on riike ühendav rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub 28 liikmesriiki. Euroopa ühinemine sai teoks pärast II ms, kui omavaheliste sõdade vältimine oli suurem kui enne. Asutaja liikmed oli Prantsusmaa, Saksamaa, Belgia, Holland ja Luksemburg 1957, kui Euroopa Ühendus. Aega mööda kasvas liikmesriikide arv.
EL-i toimimiseks on vaja liikmesriikidevahelisi lepinguid ehk nn alusleping , mis on iga liikmesriigi poolt heaks kiidetud . Nimetus EL tuli kasutusele alles 1993 jõustunud Maastrichti lepinguga, kuid juriidiliseks isikuks sai see alles 207 sõlmitud Lissaboni lepinguga, kus sätestati valdkonnad, mis on EL ainupädevuses, liikmesriikide ja EL jagatud pädevuses või kus EL on vaid toetav roll.
EL AINUPÄDEVUS
EL JA LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS
LIIKMESRIIKIDE VASTUTUS
Tolliliit, rahanduspoliitika, kaubanduspoliitika
Ühtne turg, keskkond, tarbijakaitse
Kultuur, turism, haridus
Euroopa Liiduga ühines Eesti 1. Mail 2004. Pärast taasiseseisvumist oli riigi üks eesmärk saada EL liikmesriigiks, 1998 alustati läbirääkimisi. 2003 aastal toimus referendum, kus 67% olid poolt liitumisega. 2007 aastal pärast Schengeni lepinguga liitumist kadus Eestil teiste liikmesriikidega maismaa ja mere piirikontroll .
EL ühine raha on euro, mille Eesti võtis käibele 1.1.2011. 17 liikmesriiki on euro võtnud käibele, kõik liikmesriigid v.a. Taani ja Suurbritannia on lubanud võtta ühisraha käibele.
Pilet 13

Omavalitsus . Kohalik omavalitsus Eestis. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus.
Ühiskonna efektiivsemaks valitsemiseks ei piisa ainult keskvõim. Selle pärast on loodud kohalik omavalitsus, mis on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Lähtuvalt riigihaldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline.

Ühetasandiline omavalitsus – kohalik omavalitsus sõltub otseselt keskvalitsusest. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel suur.
Mitmetasandiline omavalitsus – suurem piirkondlik omavalitsus jaguneb väiksemateks kohaliku omavalitsusteks. Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel väike.

Eestis võib kohaliku omavalitsuse eelkäijaks pidada muinaskihelkondi, mille keskuseks oli linnus või suurem küla, mida juhtis vanem. Eesti territoorium on praegu jagatud maakondadeks, valdadeks ja linnadeks. Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik.
Linnad ja vallad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused., selle tegevust korraldab ja juhib volikogu ehk valla- või linnavalitsus , mille ees otses on vallavanem või linnapea. Omavalitsuse tuuallikad pärinevad: tulumaks, maamaks , riigitoetus, kohalikud maksud.

Euroopa Liidu institutsioonid. Euroopa Ülemkogu. Euroopa Parlament. Euroopa Komisjon . Euroopa Liidu Nõukogu.
Seadusandlik võim

Euroopa LiiduNõukogu koosneb iga liikmesriigi valitsuse esindajastolenevalt päevakorras olevast küsimusest ilmub kindlad ministrid kohale, sellest ka sõltub kas ühehäälsust või kvalifitseeritud häälteenamus 55%.
Euroopa Parlament parlamenendi liikmed valitakse oleva riigi kodanike poolt 5 aastaks. Saadikute arv sõltub riigi elanike arvust. Kinnitab Euroopa Liidu eelarve.

Euroopa Ülemkogu langetab tähtsamad otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Moodustavad liikmesriikide juhid koos Ülemkogu ja Euroopa Komisjoni presidentidega.
Täidesaatev võim

Euroopa Komisjon vastutab liidu igapäevase juhtimise ja otsuste elluviimise eest. Ainuõigus koostada õigusaktide eelnõusid. Tegevus on jagatud mitmese poliitikavaldkondadesse mida juhivad 5 aastaks valitud volinikud

Kõrgeim õigusorgan

Euroopa Kohus valvab EL õiguse korrektse kohandamise ja tõlgenduse üle. Iga liikmes riik nimetab ühe kohtuniku 6 aastaks.

Euroopa ombudsman uurib EL intsitutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi; tegutseb täisesti sõltumatult.
Pilet 14

Riigi kodanikud. Kodakondsus . Rahvusvähemused. Integratsioon .
Kodakondsus on isiku ja riigi õiguslik seos, mille kaudu on määratud pooltel vastastikused õigused ja kohustused. Õigusriigis kuulub kodanikkonnale kõrgeim poliitiline võim, mida rakendatakse valimistel ja hääletamistel. Kodakondsuse saamine toimub mitmet moodi:
KODANIK
KODANIKUKS SÜNDIMINE
KODANIKUKS SAAMINE
LUS SOLI – MAAPINNA ÕIGUS, vastava riigi terriootiumil sündinud laps saab selle kodakondsuse
LUS SANGUINIS – VER ÕIGUS, laps omandab sündides vanema kodakondsuse
NATURALISATSIOON – mittesünnijärgselt kodakondsuse omamine

Abiellumine
Lapsendamine
Taotleb kodakondsus
Osutunud riigile erilisi teeneid

On võimalus ka omada topeltkodakondsuse( seaduslikult kuulumine kahe või enama riigi kodakondsusesse)
1991 aastal loeti kõik isikud Eesti kodakondsusega isikuks, kes olid enne 1940 NSVL okupeerimist Eesti kodanikud ja nende järglased . Maastrichti lepinguga sündis mõiste Euroopa Liidu kodakondsus, mis tähendab, et iga liikmesriigi kodakondsusega inimene on automaatselt ka EL kodakondsusega isik.
Rahvusvähemuseks peetakse põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest erinevat rahvusrühma.
Integratsioon on riigi elanike kaasamist ühiskonnaellu kõigil selle tasanditel. Integratsiooni- ehk lõimupoliitika peamiseks probleemiks on venekeelse elanikkonna kõrvale jäämine riigi ühiskonnaelust.

Euroopa Liidu tegevusvaldkonnad. Schengeni leping. Euroopa Liit ja põllumajandus.

Euroopa Liidu ühine turg - Euroopa Liit loodi majandusorganisatsioonina, kus on oluline liikmesriikide majandushuvide edendamine, mis kokku annab suurema konkurentsivõime maailma turul. Ühtset turgu toetavad mitmed välja töötatud õigusaktid . Ühtsel turul toimub tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali takistusteda liikumine, millele pani aluse EL 1968 aastas kehtestatud tolliliit, millega on ühtlustunud kaupade ja nende käitlemisele esitatavad nõuded.
Vabaliikumine - toimub vaba liikumine liikmesriikide vahel, mis suurendavad inimeste õigusi kodanike ja tarbijatena. Nt: töötamine, õppimine, tervisekindlustus, liikluskindlustus .
Schengeni leping - loodi Euroopas piirkond, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.
Euroopa Liidu ühtne kaubanduspoliitika – võimaldab liikmesriikide huve paremini kaitsta ning aitab kaubandusläbirääkimistel mitteliikmesriikidega.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Lissaboni lepinguga, kuulub EL pädevusse inmõiguste kaitse. Selles on ära märgitud Euroopa kodanike õigused, mille hulka kuuluvad ka majanduslikud, sotsiaalsed, ühiskondlikud kui ka poliitilised õigused.
Euroopa Liidu arenguabi – suurim maailmas, osaleb võlgade vähendamise algatuses, mis on suunatud suurtes võlgades vaevlevatele riikidele.
Euroopa Liit ja keskkonnakaitse – rahvusvaheliselt aktiivne keskkonnapoliitikas, juhib üleilmseid läbirääkimisi heitegaaside vähendamiseks.
Euroopa Liidu panus põllumajandusse – eesmärk säilitada tootmine Euroopas kigi mujal on odavam tootmistingimused. Peetakse vaalikuks nii julgeoleku positsioonilt (mitte sõltuda import kaubast), kui ka traditsioonilise maaelu säilitamiseks.
Euroopa Liidu eelarve – otsene tulu tuleb liikmesriikide sissemaksetes ja tollimaksus. Tänapäeval läheb suurem osa kulust abistamisele raskusdes olevatele riikidele.
Strateegia Euroopa 2020 – eesmärgid mida on EL vaja saavutada: tööhõive tõstmine, investeeringud teadustegevusse, keskkonna sääste, haridus ja vaesus.

Pilet 15

Kodanik ja meedia. Pressivabadus. Meedia vastutus. Nn kollane ajakirjandus.
Meedia on tänapäeva neljandaks võimuks riigis, sest see mõjutab tugevalt inimeste teadvust ja koos sellega otsuste tegemist. Läbi aegade on vaieldud missugust infot meedia võib edastada ja mida mitte ehk, tsensuur . Massimeedias avaldatavat sisu on kahel viisil võimalik kontrollida:

Riiklikul tasandil (seadustega)
Professionaalsel tasemel ( ajakirjaniku ja toimetaja eetikakoodeksitega)

Tänapäeval määrab meediavabaduse sageli see, kas riigis kehtivad ja toimivad massimeedia monopolseerimist tõkestavad seadused.
Meedai vastutus – indiviidi ja massimeedia vahelisi suhted (laim, õigus eraelu kaitsele) on reguleeritud seadustega. Kui massiteabekanal on rikkunud kellegi õigusi ja huve, võib süüdlaseks tunnistada

Väljaandjat
Vastutava toimetaja
Kaebuse põhjustanud artikli autor
Informatsiooniallikad

Kollane ajakirjandus - ajakirjanduse liik, mis vahendab uudiseid mille allikad pole piisavalt usaldusväärsed, ning mille eesmärk on huvitavate pealkirjadega köita tarbijate tähelepanu.

Kultuuri mõiste ja kujunemine. Subkultuur . Religioon. Kultuur ja inimloomus ( vanglaeksperiment ).
Kultuur on ühele inimgruppile omased tavad ja käitumisreeglid . Läbi ajaloo on toimunud võrdlus kultuursete käitumisnormide üle, kus kõrgklassi esindajad peetakse kultuurseteks ja madalama sotsiaal staatusega inimeste ja võõramaalsate käitumist peetakse ebakultuurseks. 20. Sajandil on muutunud kultuur pluralistlikuks ehk sotsiaalsete gruppide erinevaid käitumis- ja mõtlemisharjumustega inimesed on erineva kultuuriga kuid mitte kultuursed või ebakultuursed. Sageli vastanduvad ühe kultuuri (ühiskonna) sees peavoolukultuurile mitmeid all- ehk subkultuure. Kultuuri tekkimis aega ei osata määrata, kuid eeldatakse et neandraalastel oli oma kultuur. Kõige vanemad kollektiivsed ettekujutused (tavad, kombed)võisid olla seotud järgmiste valdkondadega: tuli, surm, toit. Mõned kultuuriteadlased peavad kultuuri lähtekohaks religiooni, kuna paljud kultuurinähtused on seotud ( kunst , teater, kirjandus) sellega, eriti teispoolsuse kujutamisega.
Inimene käitub enamasti samamoodi nagu teised samas sotsiaalses gruppis, kus üksik isikud on erinevate iseloomudega ja huvedega, kuid ümbritsevas ruumis käitutakse ühiselt. Üliselt proovidakse piire määrata kahel viisil:

Kui palju on võimalik grupi normidest kõrvale kalduda
Kuidas saab avalikult näidata oma suhtumist

1971 korraldasid Stanfordi ülikooli psühholoogid eksperimendi rollikäitumise uurimiseks (vanglaeksperiment). Õppehoonesse seati sisse vangla ning väliti 20 tudengit, kes olid psüühiliselt tasakaalutud isikud. Eksperimendi eesmärk oli jälgida vangde käitumist vangistuses, kuid silma paistsid hoopis valvurid , kelle ülesandeks oli korra hoidmine ja tagamine, hakkasid kasutama ära oma jõupositsiooni ning vangide füüsiline ja verbaalne alandamine. Eksperiment peatati 6 päeval. Vangidel esines psüühilisi probleeme ja valvurid olid muutunud järjest sadistlikumateks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 28 lk · .docx · 82 allalaadimist

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #1

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #2

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #3

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #4

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #5

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #6

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #7

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #8

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #9

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #10

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #11

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #12

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #13

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #14

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #15

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #16

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #17

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #18

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #19

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #20

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #21

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #22

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #23

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #24

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #25

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #26

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #27

12 KL GÜMNAASIUMI ÜHISKONNAÕPETUSE KOOLIEKSAMI EKSAMIPILETID #28

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-08-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ilusmaagia Õppematerjali autor

12. klassi eksami konspekt

Sarnased õppematerjalid

odt

Ühiskonna eksam

Kes sotsiaalmaksu ei maksa see tasuta ravi ei saa. Töötuskindlustust saab see kes on seda maksnud. Saksamaa, Belgia Sotsiaaldemokraatlik - kõigile võrdsed toetused, kõrged maksud, palju toetusi, teenused tasuta, varandusliku kihistumise vastu. On võimalik nii kaua kuni töölkäijaid on kõige rohkem. Soome Rootsi Eesti on kõiki vorme - liberaalsest madalad maksud, konservatiivsest pensionifondi kogumine ja töötsukindlustuse maksmine, sotsiaaldemokraatlikust lapsetoetus, mida saab gümnaasiumi lõpuni. Kõige kallim on neist sotsiaaldemokraatlik. Heaoluriigi tunnused Eestis: - Vaesuse leevendamine - Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine - Aktiivne kodanikuühiskond - Tasuta haridus - § 10 2) Sotsiaalne turvalisus. Sotsiaaltoetuse süsteem Eestis. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.

Ühiskond

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu v?

Ühiskonnaõpetus

docx

ühiskonna eksam

I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 7. Millised on infoühiskonna tunnused? 8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik. 9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast. 10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile? 11. Mill

Ühiskond

doc

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kin

Ühiskond

doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Ühiskond

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada me

Avalik haldus

docx

Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019

Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid