add picture peetakse andekaks last, kes eelkõige õpib headele tulemustele sellistel juhtudel ei pruugita aga märgata potensiaali lastes, kes võiks soodsamate tingimuste puhul häid tulemusi saavutada. v "Andekad lapsed teevad täpselt samu toiminguid, aga liiguvad edasi järgmise taseme juurde kiiremini kui tavalised lapsed." Andekus kui erivajadus v Erivajadusega laste hulka kuuluvad andekad lapsed seetõttu, et ka nemad vajavad arengupotensiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist ning teistsugust kohanemist v Andekad õpivad ja mõtlevad teisiti kui nende eakaaslased v Andekatel lastel on täheldatud ka tähelepanuvaegust või hüperaktiivsust. Sageli on andekus ühel alal ja edutus teistel aladel, mis koolis võivad ilmneda käitumis- ja õpiprobleemidena
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Mis on liikumispuue?.............................................................................................. 2 Liikumispuudega lapsed......................................................................................... 2 Liikumispuude põhjused......................................................................................... 3 Liikumispuudega lapse haridus.............................................................................. 4 Kuidas liikumisprobleemidega last koolis aidata?...................................................4 Kasutatud allikad.................................................................................................... 6 Sissejuhatus Referaat annab ülevaate liikumispuude olemusest, liikumispuude põhjustest ning kuidas liikumispuudega lapsele hariduse omandami...
TALLINNA ÜLIKOOL Sotsiaaltöö Instituut Liisa Otsak ANNE KUI ERIVAJADUS Referaat Juhendaja: PhD, Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.MIS ON ANDEKUS?...................................................................................................
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu neto...
16) Omandatud oskuste uurimiseks on otstarbekas a. tekitada olukord, kus laps saab tegevust sooritada nii, et teda abistatakse b. küsitletakse lapsevanemaid c. last küsitleda d. testida last standardiseeritud ja normeeritud testiga. e. tekitada olukord, kus laps peab tegevust iseseisvalt sooritama 17) Erivajaduste identifitseerimise eesmärgiks on a. jõuda arusaamiseni lapse arenguerisuste olemusest b. jõuda arusaamiseni lapse erivajaduse liigist c. saada teada, kas lapsel on erivajadus või mitte d. anda ülevaade lapse arenguloost e. jõuda arusaamiseni, millest on tingitud lapse erivajadus 18) Normeeritud on selline test a. mille abil saab uurida peaaegu kõiki psüühilisi nähtusi b. mille väljatöötamisel on lähtutud teooriapõhistest seisukohtadest c. millel on paigas sisu, esitamise ja punktide kokku lugemise reeglid d. mis on kohandatud vastavalt kohalikule kultuurikontekstile e. millel on olemas keskmised tulemused, millega saab kõrvutada testi sooritanud
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realise...
Erivajadustega klientidega suhtlemine Marie Pärn LOK-12 Erivajadustega klient? Erivajadusega klient tavaks peetud normidest erinev klient, kellel on teenuse kasutamiseks spetsiaalsed , tavaliselt tervisest tingitud erivajadused ( puudega inimesed, ratastoolis kliendid, pimedad, kurdid jt.) Ratastoolis klient Ratastoolis klient on inimene, kes kasutab liikumise hõlbustamiseks ratastooli. Nõuded suhtlemiseks: Ø Ärge hoidke kinni kliendi ratastoolist. See on osa tema väga isiklikust ruumist ning ratastoolist kinnihoidmist või nõjatumist sellele võib võrrelda kellegi personaalsele toolile istumisega. Ø Pakkuge oma abi, kuid ärge käige peale. Kui klient vajab teie abi, siis võtab ta pakkumise heameelega vastu ja ütleb ka seda, milline abi oleks kõige vajalikum. Kohelge teda nagu kõiki teisi kliente ja ärge muutke pakutavat abi haletsemiseks. Ø Ärge kunagi rääkige ratastoolis inimese juure...
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 2. Põhikool ja gümnaasium ning nende tegutsemise vormid (4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis-, kuulmis- ja kõnepuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, liitpuudega õpilastele, intellektipuudega õpilastele, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise
Sotsiaalhoolekande ülesanded: -abi osutamine isikule või perekonnale toimetuleku raskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks ja kergendamiseks; -sotsiaalsete erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/kl...
Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt
"Erivajadustega inimeste tööhõive on kõigepealt tööandja südameasi" Viimaste andmete alusel Eestis on üle 10 000 erivajadustega inimese, kellele on vaja töö eritingimustega. Kuna ettevõtjal esimesel kohal kasum, peaks ta kuulama oma südametunnistuse halt. Ühiskond on tugev vaid siis, kui kõik selle liikmed saavad oma elu elada täisväärtuslikult ja aktiivselt. Igaüks peab arvestama sellega, et ta on selle ühiskonna liige, pööramata tähelepanu sellele kas ta on ärimees või puuetega inimene. Minu arvates, tööandja jaoks ei peaks rolli mängima, kas töötaja on puudega või puudeta, tähtis on , et ta oma tööd teha oskab ja tahab. Vaid alugus, töötajale on oluline ekspertiisi sooritada. Erivajaduse olemasolu ja selle iseloomu hindamine kuulub ennekõike ja lõppkokkuvõttes erialase ekspertiisi valdkonda. Ja kui see on tehtud siis tuleb mäletada, et Erivajadustega inimestel on võrreldes ...
Maslow’ püramiid – skeem inimvajaduste hierarhiast (füsioloogilised vajadused, turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus). Sotsiaalhoolekande seadus – sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid. Külakorda käimine – arhailine hoolekandesüsteem, kus iga omavalitsus hoolitseb enda hädasolijate eest. Sotsiaalne erivajadus – oskamatus, suutmatus toime tulla suhetega. Koostööpartner – on võrgustiku töösse või juhtumisse kaasatud inimene või organisatsioon. Hooldustalu – talu, mida saavad osta nii pered kui ka hooldekodud, kes soovivad ka erivajadustega inimestele pakkuda neile sobivat, neid arendavat ja rahustavat ööpäevast tegevust. DI – Euroopa Liidu programm, sihiga asendada asutuses hooldamine kogukonnas elamisega.
läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid * kehapuudega lastele füüsiline erivajadus * vaegmõistuslikele lastele vaimne erivajadus * meelepuudega lastele: kurtidele ja vaegkuuljaile ning pimedaile ja vaegnägijaile * liitpuudega lastele. Kehapuuetega laste puue seisneb lokomotoorse aparaadi ehk tugi- liikumisaparaadi vaegtalitluses. Seega pööratakse nende laste puhul rohkem tähelepanu ravile ja liigutuste sihipärasele arendamisele. Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi aegse tervis- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi kohta levib on
ja töötud. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel · Sotsiaalhüvesid, nagu haridus ja arstiabi, saavad kõik hoolimata sissetulekust. · Riik on peamine heaolu pakkuja · Kõrged maksud. · Toetused ja pensionid on tagatud kõigile hoolimata nende tööpanusest. · Oluline on võimalikult väike sotsiaalne kihistus. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · erivajadus nt invaliidsus · Kuulumine vähemusrühma(rahvus,nahavärv) · Piirkondlikud erinevused(kaugematel äärealadel on inimeste sissetulekud ja läbirääkimisvõimalused väiksemad) Sotsiaalne kodakondsus-õigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule.Tänapäeval on enamikes riikides siiski suurendatud inimeste oma panust.Näiteks kohustuslik kogumispension, töötule on kohustuslik ümberõpe ja kohustus vastu võtta pakutav
õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue
e)klaver (kuula, katsu, klahvi vajutusega tekib heli) 2min f) ksülofon (kuula, proovi pulgaga klahve puudutada) 2min g) laul (kuula, proovi järgi laulda) 3min h) väike trumm (kuula, katsu, käe patsutusega saab luua rütmi) 2min 3. Kordamine. Kõik uuesti üle. Laulda, mängida 5min 4. Tegevus. Praktika. Laps tunnetab antud pillide erinevaid helisid, ei karda laulda. Meeldib katsetada erinevaid pille ja nendega mängida. 5min Plaan-konspekti tegemise juhend Määra erivajadus (intellektipuue, nägemispuue, liitpuue) Nägemispuue Vali, mida õpetad (tegevus, reegel, asi, nähtus vm) Muusika instrumentide heli kuulamine ja käsitlemine Leia teema, mõtle, kuidas tekitad huvi ja motiveerid last õppima Muusika instrumendid tuua kohale, et neid saaks puudutada ja heli kuulata Kuidas seda erinevate meelte, võimaluste ja tegevuste abil saaksid selgitada Iga pilli kohta on helipala näide, seega laps saab ise proovida kas teeb sarnast heli Kas saad lisada emotsiooni?
sünnitus- ja lapsepuhkust. · Kõige rohkem vaeseid liberaalse süsteemi puhul USA-s 15-18%. Skandinaavias vaid 2-3%. Eestis 23% (2002). Ülesanne: · Õ lk 57-59 (uus); lk 188 (vana) · Mis on sotsiaalne tõrjutus? · Millised on sotsiaalse tõrjutuse põhjused? · Kuidas sotsiaalse tõrjutuse probleeme lahendada? Paljudel võib tekkida sotsiaalne tõrjutus. Selle põhjused: · Vaesus e elatusvahendite puudumine · Töötus · Erivajadus, puue · Kuulumine vähemusrühma (nt sekretäriks ei saa 55 aastane mees) · Piikondlikud erisused äärealad, regionaalne tõrjutus. · EL s on sedalaadi tõrjutuse vältimiseks õigusnormid meeste-naiste, põliselaniku-immigrandi.
Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. 6. Sotsiaalne tõrjutus Mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- jasotsiaalpoliitikasse,seda tõhusamalt on vaesust leevendatud.Eestis on kõrge. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus--Euroopas on sotsiaalsed tagatised.Programmidega üritatakse töötuid tagasi tuua N;ümberõpetamine.Mõjutada tööandjaid,et võtaksid tööle väiksema jõudlusega inimesi(noored,puuetega). · Erivajadus või kuulumine vähemusrühma--N:puuetega inimene ei saa tööd.Selleks on kehtestatud Euroopas õigusnormid. · Piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused--Hõredatel aladel on ettevõtlus nõrk.Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähendamisele.
● 18 indikaatorit Mis tegurite järgi seda mõõdetakse? ● Suhteline ja absoluutne vaesus ● Ilmajäetus ● Kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas ● Haridustase ● Terviseseisund Tõrjutuse põhjused ● Majanduslikud ● Sotsiaalsed ● Poliitilised ● Kultuurilised Majanduslikud ● Seotud tihedalt sotsiaalsete põhjustega ● Tõrjutus tööturul ● Palgaline ebavõrdsus ● Raha annab vabaduse ● Vaesus Sotsiaalsed ● Erivajadus ● Puudulik haridus ● Sõltuvusprobleemid ● Eelarvamused (usk, rass, etniline päritolu jms.) ● Sotsiaalsed suhted/sotsiaalne isoleeritus ● Piiratud ligipääs avalikele hüvitistele ja tööturule ● Sugu, vanus, välimus Poliitilised ● Ebavõrdne juurdepääs õigustele ● Kodaniku õiguste keelamine: ○ Poliitiline osalemine ○ Organiseerimis õigus ○ Isiklik turvalisus ○ Õigusriigi põhimõtted ○ Sõnavabadus ○ Võrdsed võimalused
panust. Oodatakse kvaliteedi ning ka kvantiteedi suurenemist. Mul on tunne, et inimesed on siin järjest rohkem nõus ühiskonna osa kasvamisega. Uuuem suund on järest rohkema abi pakkumine probleemide olemasolul. Seda ei teosta enam keskvalitsust vaid põhiline toimub kohalikes omavalitsustes. Ülimalt hea ja vajalik on abistada perekondi nende erivajadustega liikmete (vanurid, puudega) elu korraldamisel. Kahjuks on meis veel arusaam, et erivajadus tähendab miinusmärgiga probleemi. Ettevõtlikus ja erilised võimed võiksid ühiskonnas leida suuremat tunnustust ja materiaalset toetust. Haige pereliikme ravimisel on ühiskonna toetus märgatav. On korraldatud tervishoiuteenused, arstiabi. Nii peakbi perekond hoolitsema, et abi vajav liige seda õigeaegselt otsiks. Korraldusküsimused on ühiskond enamasti lahendanud. On olemas üks asi, mida ühiskond ei saa peredelt võtta. See on vastutus.
Kooli kvaliteeti iseloomustab tema valmisolek õpetada kõiki lapsi. Eesti haridussüsteemi missioon on luua tingimused ja eeldused, et ühiskonna kõigist liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt
neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps, suhtlemisraskustega laps, sagedaste tervisehäiretega laps, andekas laps, erineva keelelise ja kultuurilise taustaga laps. [2] Erivajadusse peaks suhtuma nii, et esmalt on inimene ja seejärel erivajadus. Erivajadus ei ole haigus vaid seisund. Lapse jaoks on kõige tähtsam õppida elama sellisena, nagu ta on, seega me peame õpetama last tema erivajadusega kohanema, olgu see siis vaimu-, keha- või kõnepuue, aktiivsus- või tähelepanuhäire, eriline anne vm. [5] Psüühiliste või käitumuslike häiretega laps. Käitumisprobleemidega isikute grupp on piisavalt lai ja seda saab vaadelda omakorda eraldi alagruppidena või ühtse sotsiaal- käitumuslike arengu erisustega inimeste grupina. Selles
ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi. Selles referaadis pööran suuremat tähelepanu just andekatele lastele, sest ka see on erivajadus mis vajab täiskasvanute sekkumist. Kes on andekas laps? Kas on õige mõiste, kui laps õpib viitele ja ta käitub hästi on ta andekas? Millised ohud valitsevad kui jätta neid lapsi unarusse? Kuidas ja millisel määral abistada neid lapsi, et nendest saaks täiskasvanuna ühiskonnale
1. Millisteks sektoriteks jaguneb ühiskond? Millised institutsioonid neist iga alla kuuluvad? *Avalik sektor- kõik kuulub riigile, nt koolid *Erasektor- kõik ettevõtted, nt lajos *Mittetulundussektor- kõik kodanikuühendused, nt spordiklubi sportkunda 2. Mõisted 2. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastusviis Pluralism- mitmekesisus, paljusus, võib iseloomusta ühiskonna sotsiaalset ehitust. 3. Leia 4 põhjendust, miks on kodanikuühiskond vajalik. *Selle kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonna grupid *See täiendab parteide tegevust ega lase parteidel otsustamisel domineerida *Kasvatab demokraatlike väärtusi. Nt. sallivus ja koostöövõime *Mõjutab poliitikat, avaldab seisukohti valimiste kohta 4. Mis on kodanikuühiskond? Millised institutsioonid moodustavad kodanikuühiskonna? Näited. Iseloomulikud tunnused? Kodanikuühiskond- avaliku elu valdkond, mis eraldub avalikus- ja erasektorist. Nt. seltsingud *ei taotle tulu, *va...
14. Millist heaolu mudelit järgitakse Eestis? Põhjenda oma arvamust kahe näitega. Eestis järgitakse sotsiaaldemokraatlikku heolumudelit. Haridus on kõigile tasuta. Arstiabi saavad kõik, hoolimata oma sissetulekust. 15. Mis on sotsiaalne tõrjutus? Millised on 3 peamist sotsiaalse tõrjutuse põhjust? Sotsiaalne tõrjutus seisund, kus inimene peamiselt vaesuse tõttu ei saa ühiskonna elust osa võtta, on eemale tõrjutud. PÕHJUSED: · Töötus · Erivajadus (invaliidsus) · Kuulumine vähemusrühma (rahvus, nahavärv) · Piirkondlikud erinevused
teistest erinevates sotsiaalsetes olukordades, vähenenud arusaam ajast ja ruumist. Raskused kehaskeemi hoomamisel, tähelepanu suunamisel ja keskendumisel Kaasuvad häired: Söömis - joomisraskused Nägemisprobleemid Kuulmiskahjustused Kommunikatsioonihäired Sensoorse tundlikkuse häired Kognitiivsed häired Krambisündroomid Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid Kontraktuurid - deformatsioonid Mis on erivajadus ja mida see täpsemalt endst lapse eas kujutab? Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest : erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele,
või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 14)Milline heaolu mudel on Eestis Sotsiaaldemokraatlik. Kõik kodanikud saavad sotsiaalhüviseid, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. 15)Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. · Erivajadus või kuulumine täiendusrühma · piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erisused. · töötus
näiteks invaliidsusel vms. Sotsiaalne tõrjutus Peamine tõrjutuse põhjus on töötus. Euroopa riikides on miinimumpalk ja sotsiaalsed tagatised peamiseks põhjused, et töötada legaalselt. Sotsiaalpoliitikas esikohal programmid, millega tuuakse töötud tagasi turule-täiendkoolitused või ümberõpped. Mõjutatakse ka tööandjat, et see korraldaks koolitusi ja võtaks tööle väiksema jõudlusega inimesi. Tõrjutust põhjustab ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma(puudega inimene ei leia tööd). Sotsiaalne tõrjutus Seda laadi tõrjutuse vältimiseks on kehtestatud õigusnormid: meestele ja naistele peab samaväärse töö eest maksma võrdset palka, immigranttöölist tuleb kohelda võrdsena põliselanikuga jne. Kolmas tõrjutuse põhjus on piirkondlikud tulu- ja infrastruktuuri erisused. Äärealadel, kus on tihe asustus on ettevõtlus nõrk, seetõttu ka sissetulekud
- 1. Kohal töötav inimene, tagab heaolu tervele perele Naine koduhoidja, nooremad peavad vanu üleval - sotsiaalse võrdsuse tagavad organisatsioonid Vanad kapitulistlikud riigid Liberaalne heaolumudel (Eesti) - valitsus toetab turumajandust - ise peab toime tulema - inimene peab olema vaba - riigi ül tagada kõrge tööhõive, konkurents - teenuste saamine sõltub rahakoti paksusest Sotsiaalne tõrjutus (elukoht, reisid, haridus jne) - vaesus, töötus - kodakondsuse omamine - puue, erivajadus - kuulumine vähemusrühma - piirkondlik turu ja infrastruktuuri erinevus Otsene ehk vahetu demokraatia Kohalike omavalitsuste kaasamine poliitikasse Riigi tasandil referendum ehk rahvahääletus Esindus ehk vahendatud demokraatia Rahvas annab hääle saadikule, kes võimu teostavad Mandaat saadiku volitus esindada, kaitsta valijate huve Osalusdemokraatia Pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse Hääletamine, kodanikufoorumid, ümarlaudade ja võrgustike tegevus
Selle käigus saab vahetada infot lapse käekäigu kohta anda mõlemapoolseid edasisis juhtnööre. Panna paika lapse edasine arengukava mida siis nii lastehoid kui kodu saavadatäita/toetada. B.2.6 Erivajadusega Kui minu lastehoidu peaks tulema erivajadustega laps, hindad keskkonda lapse hoidmine ja iseennast väga hoolikalt. Kas ma suudan pakkuda kõike seda mida erivajadusetega laps vajab. Erivajadus ei ole ainult füüsiline- või vaimne puue, vaid ka lapse keelelised ja kultuurilised iseärasused samuti andekus mingis arenguvaldkonnas. Kõigepealt tuleb rääkida vanematega ja väga põhjalikult kokku koguda info lapse erivajaduste kohta. Tuleb hoolikalt analüüsida, kas suudan lapsele pakkuda tema erivajadustest sõltuvat kasvukeskkkonda, kas on
heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) * Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti) Erakond- sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel.Eesmärk :valimiste teel võimule tulla ja siis oma eesmärgid täide viia. Sotsiaalne tõrjutus: põhjused : töötus, erivajadus, kuuluvus mingisse vähemusrühma, piirkondlikud erinevused .
aging and Laryngoscopy Techniques. Courtesy of Richard Levitan, 2. Yildirim H, Adanir T, Atay A MD, Airway Cam Technologies, Inc., Wayne, PA. rane on QT interval of the EC ISEÄRASUSED KÄSITLUSES Monitooring: · Õige suurusega mansett NIBP korral. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Regionaalanesteesia: · Võimalusel eelistada regionaalanesteesiat · Sedatsioon minimaalne · Erivajadus (pikemad nõelad, UH). · Blokaadi järgne hüpotensioon võib olla tavapärasest problemaatilisem. · Epiduraalselt 20-25% vähem ravimeid, kuna epiduraalselt palju rasvkudet. · Spinaalanesteesia ettearvamatu blokaadi kõrguse arenemise suhtes. ANESTEESIA ISEÄRASUSED Üldanesteesia: · Lipofiilsete (rasvlahustuvad) ravimite (barbituraadid, bensodiasepiinid) jaotusruumala oluliselt suurenenud. · Hüdrofiilsete ravimite jaotusala jääb samaks.
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
Ma ei suhtu kunagi erivajadustega inimestesse eemaletõukavalt ega kuidagi eriti teisiti, kui tavalistesse tervetesse inimestesse. See, et inimesel on puue ei tähenda, et ta ei oleks inimene ja ei vääriks meie austust. Muidugi on kurb vaadata, kui näen linnapeal inimesi, kes ei saa endaga ise hakkama kuid ega minu haletsemine ei aita, vaid võib olla muudab minu oleks teise inimese kuidagi negatiivseks või õnnetuks. Olen kokku puutunud lähemalt just lastega, kellel on erivajadus. Tänu sellele olen õppinud palju. Enam ei suhtu ma lapsesse halvustavalt, olen mõistnud, et laps on haige ja ta vajab täiskasvanu abi, mida just mina rühmaõpetajana saan pakkuda. Kui olin veel tööl Tallinnas, käisid minu rühmas kaks last, kes ei ole tavalised laps, üks poiss oli pärit kurt-tummast perest, kuigi ta ise kuulis ja vaikselt hakkas tulema ka kõne. Selle lapsega oli vaja pidevat järjepidevust ja kordamist, sest tema ei saanud kodust kõnelist toetust
oleme. Olgugi, et reisimine tundub lihtne ning võimalik kõigi jaoks, on olemas inimgrupp, kellel võib reisimine olla kauge unistus. Arvatakse, et puhkusereisid võivad paremat mõju avaldada just erivajadustega inimestele nende elu rahulolu tõstmiseks. Positiivse mõju annab ta erivajadustega inimestele seetõttu, et neil ei ole tavaliselt võimalik osa võtta tegevustest, millega tegelevad inimesed, kellel puudub erivajadus. Reisimine annaks neile võimaluse liikuda erinevatesse keskkondadesse, areneda läbi pilkude ning uute kogemuste. (Pagan 2012) Tänapäeval avanevad suuremad võimalused erivajadustega inimestel reisimiseks. On tehtud uuringuid, mis näitavad, et erivajadustega inimesi leidub Euroopa Liidu riikides kokku 27 miljonit. Turismifirmad näevad neis ka potentsiaalseid kliente ning proovivad välja mõelda lahendusi, et reisimine ka nende jaoks võimalikuks muuta. (Bizjak.. 2011)
7.Heaoluriik- riik, mis sekkub majandusliku tootmisening jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule Jätkusuutlikkus- säästev areng. "arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve." Konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudeli põhimõtted. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused Sots tõrjut vältimise võimalused: moodsad sidevahendid, eeskätt internet. Toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Sotsiaalne kodakondsus- põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. Positiivne heaolu- ...tähtsal kohal asuvad sotsiaalsed investeeringud e. inimese võimete arendamine ja panustamine tema tervisesse.
§ 3. Sotsiaalhoolekande põhimõtted Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel: 1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest; 2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt; 3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt; 4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast; 5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud; 6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel. Eesmärgid- Sotsiaalhoolekanne- sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise või määramisega seotud toimingute süsteem, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat t...
Ülejäänud täpsustavad, et vajaksid transporti teenusele, logopeedi- tegevusterapeuti, suvelaagrit erivajadusega lastele, tugiteenust. 5. Kas on probleeme eelnevalt loetletud teenuste kättesaadavusega Selgitused 2/2 küsimus 5. 6. Kas on probleem raha puudus 7. Kas on probleem teenuse kaugus ja transport 8. Kui saaksite teenuseid Rae vallas, kas kasutaksite Selgitused 2/2 punkti 8 juurde 9. Muud probleemid teenustega ja nende kasutamisel 10. Kas lapse erivajadus põhjustab leibkonnale lisakulusid (ravimid, eluaseme kohandamine, transport, teraapiad jne) Selgitused 2/2 punkt 10 juurde 11. Tugiisiku vajadus 12. Tugiisiku kasutamine 13. Kas tugiisiku kasutamine kergendab pere toimetulekut 14. Kas saadud teraapiad on andnud tulemusi 15. Kas lapsel on tulenevalt oma erivajadusest probleeme lasteaias/koolis Selgitus 2/3 punkt 15 juurde 16. Kas erivajadusega lapsega tegeleval lasteaia/kooli õpetajal on vajalikud
· Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). -inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus -riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus?+ nimeta põhjused! Seisund, mille puhul inimene ei osale ÜK hüvedejaotuses, võimusuhtes ega kultuurielus. · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma · Piirkondliku tulu ja taristu erisused 7. Diktatuurid:nende tunnused (autoritaarsus ja totalitaarsus) · AUTORITAARNE: · Põhineb ühe isiku võimul, kuid ei pruugi olla rahvavaenulik · TOTALITAARNE: · Poliitiline reziim, mille puhul kogu ÜK on allutatud riiklikule kontrollile (parem/vasakäärmuslikud) · Ametlik ideoloogia ja selle utoopilisus · 1 massipartei · Terroristlik politseikontroll
Lihtsustatud õppekava /LÕK 251 420 Toimetulekuklass / TÕK 91 20 HEV osakaal päevase õppevormi Erikool õpilaste arvust 0,72% 11,29% 2,78% *Arv peegeldab ainult neid tavaklasside lapsi, kelle erivajadus on teada ja/või kellele rakendatakse tugisüsteeme . Allikas: erivajadustega laste õppimisvõimalused. Riigikontrolli audit 2006. Suhtlemine Partnerite vastastikune mõjutamine mingil eesmärgil Suhtlemisstrateegia Taktika e vahendid Kõneloome ja -taju Suhtlusmotiivid Motiivide kujunemise valdkonnad: Ühistegevus Soovin Füüsilised vajadused Tunnetuslik huvi Vaja
Haridusseadus rõhutab iga lapse õigust võimetekohasele haridusele elukohajärgses koolis. Vastavate tingimuste puudumisel tagatakse võimalus õppimiseks teises koolis või raskemate puuete korral erivajadustega õpilaste koolis. Meie nüüdisaegne haridusprogramm lähtub samadest printsiipidest ja rõhutab erivajadustega õpilaste (sh puuetega õpilaste) õigust võrdsele kohtlemisele, mis realiseerub paljudes hariduslikku õigusruumi korrastavates sätetes. Hariduslik erivajadus on teema, mida mõtestatakse erinevalt. Nii eriandekusega kui ka õpiraskustega õpilased, puuetega õpilased ja paljud teised kuuluvad hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Täpse määratluse üle vaieldakse ja paljudes riikides on see defineeritud kui hariduslike tugisüsteemide rakendamise vajadus. 6 Kasutatud kirjandus · http://www.eurydice.org · http://www.european-agency.org · rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php
Keskuse juhatajaks on Tartu defektoloogia osakonna 2. lennu vilistlane Ana Kontor. Sellel keskusel on ka kodulehekülg, kus on neli allosa: info spetsialistidele (Kompetentsikeskus), lastevanematele (Vanemate tugikeskus) ja õpilastele (Noortenõukeskus) ja info rehabilitatsiooniteenuste (Rehabilitastioonikeskus) kohta (igas lehekülje osas on oma foorum, just konkreetse inimrühma jaoks). Lapsevanematele, näiteks, seletatakse, mis on erivajadus ning millised on erivajadustega laste eerirühmad lasteaias, milliseid õpilasi toetavaid meetmeid võib rakendada ja millises erikoolid on Tartu linnas. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui Nõukogude ajaloli rõhuasetus ainult sellel, mida erilist tuleb vaimse alaarenguga õpilastele pakkuda, siis tänapäeval on rõhuasetus, sellel, et need õpilased ei jääksilma neist arenguvõimalustest, mis tulevad eakohase arenguga eakaaslastega suhtlemisest. Tartu Kroonuaia Kooli põhieesmärgiks
See kiirendab nende tavaklassidesse integreerumist, mis on ju üks kaasava hariduse eesmärkidest. Kui laps saab hakkama tavaklassis, siis saab ta hakkama ka igapäevaelus. Kaasavat haridust peetakse kulukaks – see nõuab vahendeid. On vaja inimesi: logopeede, eripedagooge, psühholooge, kooliõde, mõnel puhul terapeute. Enamikku arendavatest mängudest saavad kasutada ka tavaõpilased ja neilgi on vahel vaja tugistruktuure. Sealjuures ei tohi unustada, et erivajadus võib olla ka eriline andekus. Sestap on oluline, et vajalikud tugisüsteemid oleksid olemas juba alates lasteaiast. Samuti peaks õpetajakoolituse lahutamatu osa olema eripedagoogika, et õpetajad oskaksid oma igapäevatöös sekkumist vajavaid olukordi märgata ning nendega toime tulla. http://arvamus.postimees.ee/3419617/leelo-tiisvelt-erivajadusega-laps-tavaklassis-jah-see-on- normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1
Inimgruppide eristumise alused 1.varanduslikud. 2.regionaalsed. 3rahvuslikud. 4. Ideoloogilised sh. Usulised Erinevuste olemasolu on normaalne .Oluline, et mõni erinevus ei domineeriks. Individuaalne ja kollektiivne heaolu. Sotsiaalne tõrjutus Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: Tööstus-Euroopa riikide sotsiaalpoliitika son esikohal programmed, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurendivõimet. Erivajadus või kuulumine vähemusrühma-N: puudega inimene ei leia tööd; sellise tõrjutuse vältimiseks on Euroopa liidus seadused. Piirkondlikud tulu ning infrastuktuuri erisused. Sotsiaalne kodakondsus ja positiivne heaolu. Väidetakse, et ühiskondlik hoolitsus ja abirahad võtavad ära motivatsiooni tööd teha. Vasakpoolse sotsiaalse kodakondsuse ideeõigus sotsiaalsele turvalisusele peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Euroopa reformide
Koostaja:Annett Randpere Juhendaja:Mare Leino Tallinn 2009 Teoreetikute mõtteid hüperaktiivsetest lastest Me kõik oleme kuulnud erivajadusega lastest.Me teame ,et neil on vaja erikoole,kuna tavakoolis on neil raskusi. Kes siis on erivajadusega laps? Erivajadusega laps on sama lai mõiste nagu tavalaps. Erivajadus ei ole vaid lonkav jalg või kogelev kõne, sageli on probleemid peidus just väliselt igati normatiivse lapse sees. Ja probleemid, konkreetsed raskused, puudused, võimetused on need, mis tekitavad sellele lapsele erilise vajaduse teistsuguse lähenemise järele.(Tamm 2006). Hüperaktiivsus kuulub samuti erivajaduse alla,sest ka hüperaktiivsed lapsed on erivajadusega ning vajavad oma erilise vajaduse tõttu teistsugust,proffessionaalselt lähenemist.
2009). Kõiki neid eritingimusi ei suuda lasteaed üksi pakkuda, selleks peab kaasama mitmeid vastavaid huvigruppe: erialaspetsialistid väljaspool lasteaeda, nõustamiskomisjonid, perekond. Mil viisil vastavat koostööd korraldatakse, sõltub lasteasutuse juhtkonnast, kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest erinevustest ja eetikaküsimustest väga aktuaalne ka tänapäeval. Raamatus tõdetakse, et seksuaalsusega seonduvad teemad o...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
oma elatustaseme kindlustamiseks. Paraku kipub individuaalse heaolu eelistamine poliitikas varjutamata üldist rahva heaolu tagamist. Tänapäeval pole vaseus ainuke sotsiaalse tõrjutuse näitaja. Üha enam rõhutakse ka sotsiaalsete sidemete ja sotsiaalse kaasatuse tähtust. Internet aitab kaasa piirkondliku tõrjutuse vähenemisele, riiklikud toetusprogrammid äärealade arendamiseks. Peamine tõrjutuse põhjustaja on töötus. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Tõrjutuse põhjuseks võivad ka olla piirdkondlikud tulu- või infrastruktuuri erinevused. Sotsiaalne kodakndsus väidab, et õigus sotsiaaltuvale peab automaatselt kuuluma igale kodanikule. Pensionile on lisatud kohustuslik kogumispension, töötu abiraha saamiseks on seatud kohustus käia ümberõppekursustel ja vastu võtta iga pakutav töökoht, lühendatud on abiraha maksmise kesvust.
tagamine. Inimese võimalus saada arstiabi oleneb tema rahakoti paksusest. Parempoolne liberaalne reziim polldab madalaid ja võrdelisi makse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle mudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk. Liberalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ning töötud. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: töötus erivajadus või kuulumine vähemusrühma piirkondlikud tulu ning infrastruktuuri erisused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
