Alustatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:28 Olek Finished Lõpetatud esmaspäev, 18. märts 2013, 13:32 Aega kulus 3 minutit 55 sekundit Hinne 30,00, maksimaalne: 30,00 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida nimetatakse koostamiseks? Vali üks: a. Toorikute täpne koostootmine b. Toodete koostudeks lahtivõtmine ümbertöötlemiseks c. Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine. d. Toorikute või toodete üksikute osade lõplik töötlemine Tagasiside Õige vastus on: Tooriku või toote üksikutest osadest ühenduste moodustamine.. Küsimus 2 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnoloogiliseks protsessiks nimetatakse: Vali üks: a
avaliku sektori, mis seab efektiivsuse näiteks kõrgete maksudega energia kasutuse ja vabatahtlikke kokkuleppeid energiasääst tööstuses põhineb energiaauditeid. madala energiakuluga on pärit kooskõlastatud jõupingutusi valitsus, mitte üheltki omane iseloomulik Taani ise. · et tuule energiat on palju · ja nad arendavad palju uusi energia tootmise lahendusi · müüvad tuulegeneraatoreid ka teistese riikidesse Koostootmine põhijooneks Taani energeetikasektoris oma laialdasi kasutus soojuse ja elektri tootmiseks. Läbi suunatud 9 pikaajalise poliitika, Taani on saanud rekordilise taseme koostootmise mis vähendab kadu energia elektri tootmiseks. Üle 50% toodetud energia (va et tuuleturbiinid) kasutab soojust kaugkütte või tööstuslikel eesmärkidel. Veidi üle 80% kaugkütteks samaaegsel loodud võimu. Joonis 1 näitab
ökonoomsemad ja väiksemad autod, kaubaveoste mahu suurenemine, teedevõrkude olemasolu.......... - silindrite arvu kasv ja töömahu vähenemine - mootorid kompaktsemaks (V- ja B- mootorid) - pöörete arvu kasv nii, et kolvi kiirus ei kasvaks s.t kolvi käigu ja silindri läbimõõdu suhe väheneb (S/D). Samal ajal lühikese käigulised toksilisemad? Mootorite uus kasutusala- soojuse ja elektri koostootmine kasutades gaasil töötavat sisepõlemismootori, mis töötab kas diisli või otto tsükli järgi. Näiteks mõne aastaga paigutati Saksamaal neid 2000 tükki. Eestis ka , Tartus, Põlvas, Kundas, Narvas, Kristiine kaubanduskeskus, Pääsküla prügimäe gaasil. 6 3.PILDID neljataktiline sisepõlemismootor Kahetaktiline sisepõlemis mootor
olekuparameetrit. Ideaalse gaasi entalpia sõltub üksnes temp. Tavaliselt võetakse gaasi entalpia normaaltingimustel võrdseks nulliga. Termodünaamilise keha entalpia antud rõhul: I=int.0st- t.ni.cpdt. Termodünaamilise keha entroopia s on soojushulga ja absoluutse temp. suhe, mille Isobaariline protsess. Niiske auru isobaarsel kuumutamisel 10. Aurujõuseadme ringprotsess. Elektrienergia ja aurutemp. ei muutu. Ülekuumendatud auru isobaarsel soojuse koostootmine ehk termofikatsioon. kuumutamisel temp. tõuseb. Isobaarses protsessis on aurule Aurujõuseadme põhimõteskeem: l0=Q0=Q1-Q2 juurdeantav soojushulk q=i2-i1. Kui isobaarses kuumutusprotsessis aur läheb niiskest olekust ülekuumendatud olekusse, siis protsessist osavõttev soojushulk q=(1-x)r+(i2- ÜK T I’’)=(1-x)(I’’-I’)+(i2-I’’) J/kg, Mehaaniline töö on isobaarses jahutus-
perioodil, kuumutatav soojuskandja kuumeneb teisel perioodil küttepinnaga kokkupuutudes ja soojusvoo suund on teisel perioodil vastupidine. 28.E lektrienergia ja soojuse koostootmine e. Segamissoojusvahetites on kuumutav ja kuumutatav termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub soojuskandja vahetus kontaktis, ning toimub nende el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab osaline või täielik segunemine. hinnata ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust 36.Pindsoojusvahetite dimensiooniarvutus. väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 tarbijale On olemas 2. liiki : I . On antud aparaadi
aurugeneraatoris ja 4´-1 veeauru isobaarilist ülekuumendamist. Rankie’i rp. on tänapäeva aurujõuseadmete põhiringprotsessiks. q1=qk+qr+qü, qk=□A3(3´)4BA=h`1-h`2, qr=□B44`CB=h``1-h=r, qü=□C4`1DC=h1-h``, q2=□23AD2=h2-h`2. Kasutegur: t=l/q1=h/q1=h1-h2/h1-h`2 (näitab, seda kasuliku tööd, mida masinas tehakse, tavaliselt, mitte üle 40%). PÕHIMÕTTE SKEEM Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon. Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab hinnata ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 – tarbijale antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine tsentraliseeritud soojusvarustuseks. 11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor
.............................................................15 32.Aurujõuseadme põhimõtteskeem....................................................................................................15 33.Rankini ringprotsessi kujutamine TS diagrammil ( termiline kasutegur ja selle suurendamise võimalused)..........................................................................................................................................15 34.Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste)............................. 16 35.Drosseldamine (teda iseloomustav skeem) ....................................................................................16 36.Soojustransformatsiooni protsessid ja soojustransformaatorid.......................................................16 1 37.Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil.....................18 38
............56 5.2.6 Põlemisprotsessi efektiivsust iseloomustavad näitajad..................................................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...................................................................
tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku. See suhteliselt uus tehnoloogia on jõudnud ka väiketootmise jaoks (50-500 kW) turuletoomise staadiumi.
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
sageli juba iseenesest kuluefektiivne. Veelgi enam, säästetud fossiilseid kütuseid on võimalik rahvusvahelisel turul kõrgemate hindadega eksportida ning seeläbi tõsta kasumit riiklikul tasemel. Puidu biomass on olulisim ning kõige lootustandvam bioenergia vorm Venemaal. Küttepuit, tööstuslik jääkpuit ning ka puidugraanulid leiavad üha enam kasutust tavapärastes katlamajades. Elektri ja soojuse koostootmine ning teised arenenud tehnoloogiad pole siiani eriti kasutust leidnud. Pea kõiki energiagraanuleid toodetakse tööstuslikust jääkpuidust nagu saepuru ja laastud. Ekspertide hinnangul peaks Venemaa bioenergia sektor kiiresti kasvama, kuid taolised positiivsed ennustused pole siiani tõeks saanud. Peamiseks takistuseks peetakse sageli majanduskriisi ning tuleb tõdeda, et seetõttu jäid tegemata mitmed olulised investeeringud (UNECE/FAO 2009). 2.3. Puidupõhised plaadid
2. Lahendada tülid rahumeelselt 3. Pidada kinni riigipiiride puutumatusest 4. Austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi 5. Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse 6. Austada inimõiguseid 7. Edendada koostööd riikide vahel 8. Järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: 1. Diplomaatilised suhted saatkonnad, saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt 2. Majanduslik koostöö Kaubavahetus, investeeringud, koostootmine, majandusabi. Oleneb kaasatud riikide olukorras ja nendevahelistest suhetest. 3. Välisabi Seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (arenguabi) Humanitaarabi Osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka elanikkonna abistamiseks Lepingud Seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enamat riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Avaliku arvamuse kaudu saab rahvas välispoliitikat mõjutada
tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas, vähemal määral ka vee rõhu tagastamatu adiabaatne tõus toitepumbas. Tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas (turbiinis) kutsub esile termodünaamilise keha entroopia kasvu ja soojusjõuseadme kasuliku töö vähenemise. Protsessi tagastamatuse ja entroopia kasvu põhjustab peamiselt hõõrdumisnähtus auru voolamisel jõumasinas. 24. Elektri ja soojuse koostootmine. Vasturõhu-aurujõumasinas (vasturõhuturbiinis) jääb auru paisumise lõpprõhk jõumasinast väljumisel märksa kõrgemaks ümbruskeskkonna (nt jahutusvee) temperatuurile vastavast küllastusrõhust, olles võimaluse piires sobitatud soojustarbijale vajaliku aururõhuga. Vasturõhuturbiinist väljuva auru võib anda otse soojustarbijale, tavaliselt nn tehnoloogilise auru näol, kuid enamasti suunatakse aur
jooksul), automatiseeritus (vastus WEB-is), järjekorra süsteem (järjekorra automaat), informatsioon (www.tu.ee), piiragud (pagasipiirang 30kg), kiirus/ajastus (lõpetamine kevadel), juurdepääsetavus (esindused kaubanduskeskustes). Protsessis saab paika panna kliendi osalemise määra nt 1) klient toodab - a) klient tangib ise ja maksab automaadis b) klient tangib ise ja maksab kassas 2) koostootmine - a) klient tangib ise ja tööline võtab raha pumba juures b) tööline tangib ja klient maksab automaadis 3) ettevõte toodab - a) tööline tangib ja klient maksab kassas b) tööline tangib ja võtab raha pumba juures. Oluline on protsessis kliendi kaebuste lahendamine. Vead võivad tekkida ettevõtte, kliendi või mõne muu võrgustikuliikme süül. Kliendid esitavad kaebuse peamiselt kahel juhul: 1) kui nende ootusi pole täidetud ja see ületab nende tolerantsi piiri; 2) kui nad
neljas saematerjali ekspordi sihtriik, sinna eksporditi 68 000 m3. Saematerjali import Venemaalt 2010. a oli 370 000 m3, mis moodustas 58% koguimpordist 642 000 m3. Lätist imporditi 103 000 m3 ja Soomest 59 000 m3. Puidu kasutamine energeetikas Taustainfo Euroopa Parlamendi ja Nõukogu taastuvenergia direktiiv (2009/28/EÜ) seab eesmärgiks, et aastaks 2020 peab Eestis taastuvenergia osakaal energia lõpptarbimisest suurenema 25%-ni ja taastuvelektri osakaal 15%-ni. Elektri- ja soojuse koostootmine peab jõudma 20%-ni. Euroopa Liidu eesmärgid võeti aluseks Eesti "Energiamajanduse riiklikus arengukava aastani 2020" ja "Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013" väljatöötamisel. Ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 rõhutab puidu energiaallikana kasutamise tähtsust, sest see aitab leevendada kliimamuutusi, asendada fossiilkütuseid, parandada energiasektori sõltumatust välistoorainest, suurendada tarnekindlust, luua
aastal. KUID teisalt saab avalikkust välispoliitika kujundamisel kurjasti ära kasutada Nt. Saab panna rahvast uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule - kunstlikult tekitatud ohutunne Rahvusvahelise suhtlemise viisid: · Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. · Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis (kaubavahetus, investeeringud, koostootmine) ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest' · Välisabi seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn. arenguabi) Euroopa integratsioon Euroopa ühendamise ja Euroopa Ühendriikide ideed kasvasid välja 17.-19. sajandite laastavatest sõdadest ning patsifistlikest meeleoludest. I ja II maailmasõja tohutud inimkaotused ja purustused tõid esile mure ja ohutunde Euroopa turvalisuse pärast.
27. Avaliku ja erasektori koostöö alused, valdkonnad ja vormid. ( Loengu ja seminari materjalid) AE koostöö alused: 1. Tegevuse läbipaistvus 2. Tegevuse sätestuseks oleva seadustiku puudumine Peamised avaliku- ja erasektori koostöövaldkonnad on: · Transport ja side (teed, lennuliiklus, sadama infrastruktuur, ühistransport) · Haridus (eelkool, üld- ning rakendusharidusasutused, spordihallid ning kõrgharidusasutused) · Kommunaal- ja avalikud teenused (jäätmekäitlus, koostootmine ja küte, heitveed ja kanalisatsioon) · Ehitus (munitsipaal- ja sotsiaaleluruumid ning üürikorterid). AE vormid: 1) Erastamine- riigi vara müümine/võõrandamine, kauba/teenuse pakkumise kontrolli loovutamine eraettevõttele, et elavdada turgu 2) Lepingupõhine partnerlus- parema teenuse osutamiseks delegeeritakse eraettevõttele selle osutamine, säilitades samas teenuse järelvalve ja finantseerimisfunktsiooni
. lahendada tülid rahumeelselt .. pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust .. mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse .. austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi .. edendada koostööd riikide vahel .. järgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis - kaubavahetus, investeeringud, koostootmine ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest. Välisabi seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn arenguabi). Humanitaarabi on välisabi eriliigiks, mida osutatakse looduskatastroofides kannatanud riikidele, aga ka elanikkonna abistamiseks sõja üle elanud riikides. Lepingud seaduslikult siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel
· Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse · Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi · Edendada koostööd riikide vahel · Jälgida rahvusvahelise õiguse norme Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: · Diplomaatilised suhted riikide tunnustamine iseseisvana, diplomaatiliste suhete katkestamine (Usa-Iraan). · Majanduslik koostöö (nt vabakaubanduslepingud, välisabi, arenguabim koostootmine, investeeringud) · Rahvusvahelised lepingud (nt Vene-Läti piirileping märts 2007) Rahvusvahelised lepingud Algul võib leping olla sõlmitud vaid kahe riigi vahel, hiljem võivad sellega liituda ka teised, nii sünnib rahvusvaheline kokkulepe. Lepingud ja tavad moodustavad kokku normid, mille abil toimub rahvusvaheline suhtlemine. Neid norme nimetatakse rahvusvaheliseks õiguseks. Riigi ametlikud esindajad, kes võivad kõigis küsimustes ilma eriliste volitusteta läbirääkimisi
uuesti ehitamiseks. Väärtuslikud pottahjud tuleb kindlasti restaureerida. Pliidikütte puhul võib kaaluda kasutada ka pliidi soojusenergiat tarbevee soojendamiseks. 13.2.1.2 Kaugküte Kaugkütte puhul tuleb renoveerida vana soojussõlm, vajadusel asendada torustikud, paigaldada soojusvahetid, soojusenergia arvesti, asendada vajadusel ringluspumbad, sulg- ja ohutusarmatuur jne. Kaugkütte väljavahetamine lokaalkatlamaja või muude soojusallikate vastu ei ole õige. Koostootmine võimaldab elektri tootmisel tekkivat heitsoojust kasutada kaugküttesüsteemis. Kui kaugkütte tarbijaid on vähe, kaob süsteemi efektiivsus. 234 13.2.1.3 Otsene elekterküte Elekter on väga väärtuslik energiakandja, mida kütmiseks kasutada ei ole otstarbekas. Tema tootmiseks on kasutatud oluliselt rohkem primaarenergiat, kui kajastab hoonete energiatõhususe miinimumnõuete määruses kasutatav kaalumistegur 1,5
annaabi.ee 
