16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22. Kui kaua ja mis vanuses toimub ajateenistus? 23. Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? 24. Kuidas jaguneb kaitsevägi? 25. Mis on kaitseliit? 26. Kuidas on kaitseliit üle Eesti jaotatud? Mitu malevat on üle Eesti? 27. Mis on tsiviilkontroll? 28. Millal ja kes võttis vastu üldise sõjaväekohustuse? 29. Mida kujutab endast abiteenistus? Kaua see kestab? 30. Kes on kaitseväejuhataja? Kes teda abistab? 31. Mis kuuluvad veel kaitseliidu alla? Nim. 3. 32. Kes hoolitseb riigikaitse ja julgeoleku poliitika eest? 33. Mis on kaitseministeeriumi kohalikeks asutusteks? 34. Kes on riigikaitse kõrgeim juht? Vastused 1. 01.01.2010. Liideti Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet,
10. Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige vähem vabamad. Kas nõustud nende uuringuga
metsatulekahjude kustutamisel, abipolitseinikena töötamine jne) 4. Mis on reservarmee põhimõte? Kuna igapäevaelus pole mõtet nii suurt kaitseväge ülal pidada, valmistatakse mingil perioodil inimesed sõjaliselt valmis ning kui see aeg on läbi, siis on neid võimalik hiljem sõja puhkemisel reservist kodumaa kaitseks mobiliseerida. Ehk lühidalt on põhimõte selles, et võimaliku sõja puhkemisel on kohe mingi arv sõjaliste oskustega inimesi kaitseks mobiliseerida. 5. Milles seisneb tsiviilkontroll? Tsiviilkontroll seisneb riigikaitse tagamises/teostamises. Tsiviilkontrolli kõrgeim juht on president. 6. Millistest osadest koosnevad Eesti Vabariigi kaitsejõud? EV kaitsejõud koosnevad kaitseväe juhatajast, kaitseväest ning kaitseliidust. Kaitsevägi jaguneb omakorda reservväeks ning tegevväeks, mis koosneb Maaväest, Mereväest ning Õhuväest. Kaitseliit jaguneb malevateks(15) ning eriorganisatsioonideks (Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred) 7
(3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk
6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
asendub teisega. Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme valdkonna/argumendi vms. Teha selgeks mis on polüarhia
democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim)
Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16. Mis iseloomustab demokraatiat? Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Vähemuste õigustega arvestamine
Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel.
kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
tõstab turumajanduse efektiivsust Demokraatia *poliitiline kord ,kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikut. kaudu *pärit antiik-Kreekast*2-1saj eKr demokraatia kriis *taaselustus 18.saj valgustusega Tunnused:*vabad valimised* kodanikuvabadused ja õigused *kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus*kohtusüsteemi sõltumatus*kodanikuühiskond*vaba ajakirjandus*arvamuste paljusus*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Tingimused: *põhiseadus ja valitsemisinstitusioonid*kirjaoskus *ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud ühiskond*sallivus ja koostöö*konpromissivalmidus Lained:*1826.-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
kollane ajakirjandus? Teabenõue Konstruktiivne kriitika Korrakaitse Millega tegeleb? Politsei Prefektuur Prefekt Konstaabel Liikluspolitsei Munitsipaalpolitsei Politsei ja poliitika Riigikaitse Kaitsevägi ja Kaitseliit mis on mis ja mille poolest erinevad? Riigikaitse kõrgeim juht ja Riigikaitse Nõukogu Kaitseväe juht Riigikaitse laiemas tähenduses Eesti kaitseväe struktuur (millistest väeliikidest koosneb) Presidendi ülesanded sõja puhkemise korral? Tsiviilkontroll kaitseväe üle - mis on ja kes teostab? Kes peavad kaitseväeteenistuse läbi tegema e. mis on üldine sõjaväekohustus?
ülesandeid eesmärgiks sotsiaalne õigus. 8. Eesti heaoluriik? (See on arutlus. Siia paned mis ise arvad.) 9. Demokraatia tunnusjooned -kodaniku vabaduste tunnustamine -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja plurallistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjanuds, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle 10.Ühiskonnaliikmete 5 sotsiaalset gruppi -Perekond -Subjektiivsete tunnuste alusel -sugu -rass -rahvus 11.Asutused avaliksektoris -riik -avaliku õiguslikud (rahvusringhääling, ülikoolid) 12.Asutused era sektor Firmad, mis taotlevad omakasu -OÜ ja AS 13. Kodanikuühendus -MTÜ,sihtasutused ja seltsid MÕISTED Kodanikuühiskond kodaniku vabatahtel loodud organisatsioon.
araabiamaade ülestõus. Massiline revolutsioonide laine ühiskonnakorralduse vastu. 5. Demokraatia tunnused. Valitsemiskord mille puhul on täidetud konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Täieliku liberaalse demokraatia korral: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitusioonide lahusus, kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 6. Mis on riik? (riig tunnused, riigivormid, riigi valitsemisvormid). Riik on võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institusioonide kaudu. Sotsiaaldemokraatlik- heaolu tagatakse kõigile ja tagajaks on riik, nt soome, rootsi Konservatiivne- Heaolu eest vastutab perekond, tagatakse üksnes abivajajatele nt saksamaa
Kätlin Kuuspalu 105860TASB Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Artikkel käsitleb erinevate nägemuste vastasseisu mitmetes küsimustes. Esiteks tsiviilkontroll, teiseks riigikaitse põhimõtteid, ajateenistust või profiarmeed. Kummaline on tõdeda, et omavahel depateerivad kaitseküsimustes kõrgetel ametikohtadel, kuid mitte omaala prohvesionaal: tollane kaitseminister Jürgen Ligi ja kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts (Soome Vabariigi maakaitse kõrgkool-kursused). Nende ühine joon on see, et kummalgi pole sõjalist haridust ja kumbki neist pole sõjaväes aega teeninud. Sellest
võivad tekkida rahvuskonfliktid 6.elu põhiväärtused asenduvad matreiaalsetega 7.Demokraatia tunnusjooned(võimude lahusus) 1.Kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 5. vaba ja pluralistlik kodanikuphiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks 6. vähemuste õigustega arvestamine 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. võimude lahusus- reegel on see, et ükski võimuvalitsus ei tohi saada võimutäiust , vaid erinevate institutsioonid peavad omavahel kontrollima seda. 8.Jätkusuutlik valitsemine.Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. Võim peab olema legitiimne(õiguspärane). Lisaks peab olema efektiivne, läbipaistev ja kadanikke kaasnev. Hea valitsemise tunnuseks on see, et ühegi grupi huve ei kahjustata teiste arvelt. Huvigrupid kaasatakse pliitikasse juba õigusaktide
1949.aprillis langes komitee kätte Nanking Chanh Kaishek taandus ja 1.okt 1949 kuulutati välja Hiina rahvavab. võidurelvastumine-1950-1980 rahvusvah. Suhete pealmiseks valuküsim. USA ja NSVL kardeti vastase võimaliku rünnakut.Samas üritati hoida vastaspoolt hirmus:massihävitusrelvad,tavarelvastus=võimsam. dem tunnused-vabad valimised, kodanikuõigused, vabadused,võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi sõltumatus,ajakirjandus vab.pluralism(arvamuste paljusus)tsiviilkontroll relvajõudude üle. Makartism-kujutas endast senaator Joseph McCarthy algatatud kampaaniat kommunistide või nendega väidetvalt seotudisikute kõrvaldamist avalikest ametitest. Selle tagajärjel kasvas see üle nõiajahiks ning ebameeldivusi(vallandamist,avaliku hukkam)taluma tuhanded inimesed.1954a mõistis senat McCarty tegevuse hukka ning kommunistide tagakiusamine lõpetati. Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral
sõltumatus Liberalism- parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning * vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus indiviidi vabadust * vähemuste õigustega arvestamine * tsiviilkontroll relvajõudude üle 1.3 Ühiskonna jätkusuutlikkud · Rooma Klubi (Maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust.) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus Ökoloogiline tasakaalustatus Heaolu kasv 2.7 Peamised heaolureziimid: BAASIDEOLOO SOTS.DEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM GIA ATIA Sots
tänu sellele saavad paljud teenusepakkujad inimesi ära kasutada. Näiteks keegi ostab mingi teenuse või mingi eseme, asja ja see ei rahulda teda või on vigane, siis kui minnake teenusepakkuja juurde jutule, hakkab asi venima ning paljud löövad sellele käega ja lepivad sellega mis nad said. Kuigi on palju õigusi mis kaitsevad seda klienti, aga kahjuks ei olda nendest teadlikud, vahest tehakse ikka reklaame, et teadvustada inimesi nende õigustest. Tsiviilkontroll relvajõudude üle on Eesti demokraatias ära tuntav tunnus. Sest keegi meist ei saa vabalt relvaga ringi kõndida, selleks on vaja luba taotleda, arstlik kontroll jne. Mis on kindlasti hea, me ei suudaks sellist olukorda ette kujutada nagu kuskil ameerika tänavatel, et ringi liiguvad relvastatud jõugud ja elad iga päev tulistamis ohvri hirmuga. Igas demokraatlikus riigis, nii ka Eestis on konkurents võimu nimel ja ka see on demokraatliku ühiskonna tunnuseks
- Vabad ja õiglased valimised. - Konkurents võimu nimel. - Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest. - Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine. - Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees. - Võimude lahususe põhimõtte järgimine - Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. - Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad. - Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim. - Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Parempoolsed ideoloogiad mis tähtsustavad ühiskonnas pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad ühiskonnas pigem avalikku sektorit ja sotsiaalset võrdsust. MÕISTED. Sotsioloogia- sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Ühiskond- inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.
2) demok. Ja kodanliku ühisk. kujunemine(inimestega arvestamine) Ülesanded: 1)sekkub majandusse ja tulude jaotamisse 2)pakub ühishuvesid 3)ressursside ülekandmine(rikkalt vaesele) 4)pool avalikust tulust läheb sots.sfääri vajaduseks Demokraatlik valitsemine 1)võimude lahusus 2)põhiseadusele tuginemine 3)kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine 4)reg. Vabade valimiste korraldamine 5)õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees 6)vaba ühiskond ja meedia 7)vähemustega arvestamine 8)tsiviilkontroll relvajõudude üle Erinevad vormid: 1)monarhia 2)absoluutne e. piiramatu monarhia 3)vabariik: demokraatlik/autoritaarne/totalitaarne 4)konstitutsiooniline(piiratud) monarhia Demokratiseerumise lained 19. saj. algus 1922 (esimeseks USA) 1)1920 oli 22 demo. riiki 2)II ms. Järgsed aastad, lääne-euroopas taastus 3)70-90 surid ära diktaatorid, Ida-Euroopa riigid 2007 92 demo. riiki. Kult. mõjutab demo. enam kui majanduse arengut. Pluralism arvamuste ja org. paljusus
põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on. Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei
*Sotsiaalkindlustus-pension, haigusrahad jne. 6) Heaoluriigi tulevik-heaoluriiki püütakse ümber korraldada, muuta seda tõhusamaks ja paindlikumaks. Üritatakse jagada heaolu tagamise kohustused riigi, tööandja, mittetulundussektori ning kodanike vahel. 7) Demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8) Demokratiseerumise lained 9) Polüarhia-on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Vabadus kritiseerida, palju infoallikaid 10) Ühiskonna jätkusuutlikkus-praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus
· konkurents · hääleõigus · kodanikuõigused Demokraatia miinimum nõue on vabad konkureerivat kanditaatidega valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused: · kodanikuõiguste tunnustamine. · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. · võimude lahusus. · kohtusüsteemide ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. · vaba ja pluralistlik ühiskond ,vaba ajakirjandus. · vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane.
9 tunnust: vabad ja õiglased valimised konkurents võimu nimel poliitikud sõltuvuses valijate eelistustest seaduste ülimuslikkus (õigusriik) võimude lahusus (eraldatud seadusandlik, täidesaatev ja kohtu võim) peavad tagatud olema kodanikuvabadused ja inimõigused peavad olema tagatud paljud eripalgelised infoallikad enamus arvestab vähemuse huvidega peab alati valitsema relvajõudude üle tsiviilkontroll Otsedemokraatia - rahva osalemine referendumitel Esindusdemokraatia - valime Riigikokku, KOV'sse, Europarlamenti. Võimude lahusus on vajalik, sest: vältimaks võimutäiuse koondumist ühe isiku kätte võimu kontrollimatu kasutamise vältimiseks vastastikkune kontroll riigiasutuste poolt tõhusam tööjaotus riigiasutuste vahel Võimude lahusus töötab demokraatliku riigi tigimustes, kus valitsemine tähendab seadustele tuginevat võimu.
· Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi · Kultuuriliste ja eetiliste väärtuste lange demokraatia tunnused Õ lk 21 täidetud kolm põhinõuet: konkurents hääleõigus ja kodanikuõigused Tunnused: · Inimõiguste austamine · Läbipaistev ja seaduslik valitsemine · Tugev kodanikuühiskond · Sõnavabadus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle polüarhia ja selle tunnused Õ lk 22 Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Tunnused: alternatiivsed infoallikad, vabadus erineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. seleta mõiste jätkusuutlik areng Õ lk 23 24 Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade
9) Nimeta demokraatia tunnusjooned. Millise mõistega iseloomustad nüüdisdemokraatiat? 1. kodanikuvabaduste tunnustamine 2. õigusriik ja kõigi võrdus seaduse ees. 3. võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 4. kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõtumatus. 5. vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks. 6. vähemuste õigustega arvestamine. 7. tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia- kõrgeltarenenud, pluralistlik ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 10) Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikus? Miks ei tohi ühtegi probleemi lahedad teise arvelt? Ühiskonna jätkusuutlikus- Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid Võimude lahusus Võimu koondumine ühte punkti Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Õigusriik puudub, osad seadus ees eelistatumad Tsiviilkontroll relvajõudude üle ? Demokratiseerumise lained Demokratiseerumise Ajalooline periood Tähtsamad sündmused Maailmas toimunud lained muudatused I laine 1826 - 1922 I MS; pärisorjuse kaotamine Rahvusriikide teke; Venemaal tööstusrevolutsioon;
mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. 10. demokraatia tunnused. Kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimude lahusus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskpank) poliitiline sõltumatus, vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. 11. polüarhia ja selle tunnused. Kõrgeltarenenud ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele jne. Vastandub monarhiale. Tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. 12. seleta mõiste jätkusuutlik areng. Arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 13
(probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet: 1) kodaniku õigused 2) hääleõigus 3) konkurents Täieliku demokraatia tunnused: Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ajakirjandus Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõududele Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud, ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega. 1.5 Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega.
Igaüks peab panustama enda heaollu. 7. Demokraatia tunnused. Kodanikuvabadused Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus Vaba kodanikuõhiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste õiguste arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Demokratiseerumise lained. 1826-1922 – selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal,
· Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte (mitteparlamentaarsed monarhiad, võõrvõim või rahvusvaheline kontroll) Demokraatiate mured maailmas · ÜRO ignoreerimine suurriikide poolt olulistes küsimustes (nt
+ Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised 5. Iseloomusta valimiste funktsioone! Miks valimisi üldse korraldatakse? Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; vahendada võimudele kodanike nõudmiseid; hariv külg. 6. Selgita vabade valimiste põhimõtteid. -valimised on üldised , vabad, ühetaolised e. võrdsed ja korrapärased. 7
1) võimude lahusus: igas riigis 3 võimu: seadusandlik-riigikogu, täidesaatev-valitsus, kotuvõin-kohus. Montesque- esimene kes rääkis võimude lahususest. 2)Õigusriik ja inimeste võrdsus seaduste ees-riik, kus inimesed on seaduse ees võrdsed, vaidlused lah. Kohtu ees ilma vägivallata. 3)inimõiguste, kodanikuõiguste ja vabaduste tunnustamine. – Inimõigused on tagatud. 4)Vähemuste õigustega arvestamine 5) tsiviilkontroll relvajõudude üle ( riigikogu riigikaitsekomisjon, kaitseminister,kaitseministeerium) Vajalik sest, sõjaväe abil teostatakse riigipöördeid ja sõjavägi on tugev üksus. 6) vaba ajakirjandus 7)kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 8. Demokratiseerumise lained. 1. laine (1826-1922) tõi kaasa mitmete riikide iseseisvumise ja selle lõpetas totalitarismi võimulepääs mitmes Euroopa riigis. 2
Poliitiline eliit tegutseb peamiselt grupihuvist lähtuvalt, see aga võib omakorda põhjustada mõjukatel kohtadel olevate inimeste rolli ületähtsustamist sealses poliitiliste otsuste tegemisega. Demokraatia tunnused vabad ja õiglased valimised; alternatiivsed teabeallikad; konkurents võimu nimel; poliitiku sõltuvus valijate eelistustest; seaduste ülimuslikkus; seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest; kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuse õigustega arvestav enamuse võim. 7. Mõisted Argument põhjendus, tõestusvahend Elitaarne tippklassi kuuluv Etniline rahvusliku kuuluvusega seoses olev Globaliseerumine ülemaailmseks muutumine Hierarhia allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur majandusharusid teenindav ja nende toimimist ning arengut tagav rahvamajanduse allsüsteem, nt side, teed Institutsiion riiklik, majanduslik, kunstiline vm sotsiaalne asutus
..... *Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. *Siirdeühiskonnale on iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. DEMOKRAATIA - rahva võim *Demokraatia peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised 2) Alternatiivsed teabeallikad 3) Konkurents võimu nimel 4) Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5) Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest. 6) Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7) Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8) Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim *Demokraatia vormid: 1) Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikke omavalitsusi) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. 2) Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimuses. Samuti võib osalusdem
Lincolni jaoks oli oluline, et ei kaoks valitsust, mis on rahva oma, ning selle poolt ja jaoks loodud. 16. Otse- ja osalusdemokraatia Rahvahääletus; kodanikualgatused ja – kampaaniad; protestiaktsioonid. 17. Demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, poliitika sõltuvus valija eelistustest, seaduste ülimuslikkus, võimude lahusus, kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemustega arvestav enamuse võim, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18. Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus. Siirdega kaasnevad probleemid: 1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni 2) reform- algatavad võimulolijad; enamasti kavakindel ja rahumeelne 19
8) Liberaalse demokraatia tunnused (poolt ja vastu argumendid) nende esinemine Eesti Põhiseaduses. Täielikus liberaalses demokraatias peab lisaks vabadele valimistele esinema järgmised tunnused: + kodanikuvabaduste tunnustamine + õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees + võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (PS § 4) + poliitiline sõltumatus + vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks (PS § 45) + vähemuste õigustega arvestamine + tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia poolt argumendid: -kõik on seaduse ees võrdsed (PS § 12) -süütuse presumptsioon (PS § 22) -kodanikel on hääleõigus (õigus valida riigikogu liikmeid) -riigivõimu kandjaks on rahvas (PS § 1, 56) -täitmiseks on kohustuslikud üksnes avaldatud seadused (PS § 3) Liberaalse demokraatia vastu argumendid: -sõnavabaduse kuritarvitamine ( võib esineda) -tihe konkurents (ületootmine) 7) Siirdeühiskonnaga kaasnevad probleemid
osalusdemokraatiaks. Elitaardemokraatia Osalusdemokraatia Rahva osalus poliitikas väike, põhirõhk Rahvas sekkub aktiivselt poliitikasse, võimalus rahvaesindajatel osaleda ka küsimuste arutamisel. Demokraatia tunnusjooned vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, kõigi võrdsus seaduste ees, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle. Polüarhia paljude võim. Monarhia ei ole demokraatia vastand. Demokraatia võimalused Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadusi, kuna valitsemine on seaduste piiratud. Edendab haridust ja sotsiaalset kapitali. Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on võimalus osaleda poliitikas. Edendab ühist ja individuaalsed heaolu. Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia ohud Kõik inimesed pole haritud, seega võib võimule tulla harimatu mass
(vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus vabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide olemasolu, mis tagavad eelnevad tingimused rahvas poliitiline eliit ja ametnikkond ühel meelel Polüarhia pluralistlik valitsemine 1. Nüüdisdemokraatia (D. Dahl erineb esindusdemokraatiast) 2. Poliitiliste organisatsioonide, erakondade ja huvigruppide tegutsemisvabadus 3. Alternatiivsed infoallikad 4. Vabadus esineda eriarvamusega 5. Kritiseerida valitsuspoliitikat
ühiskondlik pluralism. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: *vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *alternatiivsed teabeallikad *konkurents võimu nimel *poliitiku sõltuvus valijate eelistustest *seaduste ülimuslikkus (õigusriik) *seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest *kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle *vähemuse õigustega arvestav enamuste võim Siirdeühiskond Siirdeühiskonnana määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele, nt diktatuur on muutumas demokraatiaks. Siirdeühiskonnale on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Muutused ühiskonnas võivad toimuda kahel põhimõtteliselt erineval moel:
kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus - kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus - vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks - vähemuste õigustega arvestamine - tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud, kui kõik tunnustavad demokraatiat ning toimivad demokraatlike normide järgi. Demokraatia tugevad küljed: - kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadustega piiratud - edendab haridust ja sotsiaalset kapitali , võimaldab inimestel olla informeeritud ja osaleda poliitikas - tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust - edendab ühist ja individuaalset heaolu
vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeühiskonnale iseloomulik sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. Demokraatia- rahva võim Demos-rahvas, kratos-võim Demokraatia peamised tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Seaduste ülimuslikkus (õigusriik) 5. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim lahutatud teineteisest 6. Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine 7. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 8. Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim Demokraatia vormid Esindusdemokraatia: Kodanikkond võib oma esindajaid (parlamenti, kohalikku omavalitsusse) valida erinevalt, kuid sõltumata valitsemisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru. Osalusdemokraatia ehk otsene demokraatia: Heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõnes küsimused. Samuti võib osalusdem.
Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus *vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks *vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Millised ohud kaasnevad siirdeühiskonnaga? Rahvas nõuab kiireid lahendusi ja elujärje paranemist , ühelt valitsemiskorralt üleminek teisele võib kaasa tuua majanduskriisi ja elutase langeb Lk 22 küs 2 Eesti siirdeaeg tagasivaates (Marju Lauristin) transitsioon ühesuunaline juhitud muutuste protsess postkommunistlik siire kommunismijärgne siire. endistes sotsiaalismileeri riikides toimunud üleminek totalitaarselt
otsustamisel. Esindusdemokraatia- nende kohaselt pole kõikidel kodanikel vaja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Poliitika sõltuvus valijate eelistustest Seaduste ülimlikkus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Viis demokraatia indikaatorit: 1) valimisprotsess ja pluralism. Vabad ja õiglased valimised, võimu üleandmine, poliitilised õigused ja ühinemisvabadus 2) valitsuse toimimine Valitud võimukandjate võim, võimude tasakaalustatus, valitsuse vastutus ja läbipaistvus, korruptsioon, avaliku teenistuse võimekus, üldsuse vastavad hoiakud 3) poliitiline osalus
peamised tunnused: 1) Vabad ja õiglased valimised, st õigus valida ja olla valitud 2) Konkurents võimu nimel ja poliitiku sõltuvus valijate eelistustest 3) Seaduste ülimuslikkus 4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn šokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust.
Sarnasus: Rahval on mõlemal puhul võimalik vähemalt milleski kaasa rääkida. 18. Mis on eliitdemokraatia? Kas Eestis esineb eliitdemokraatiat? Too näiteid Tegelikud otsused otsustab riigis väike grupp poliitikuid ja majandusinimesi. Näiteks annavad ettevõtjad poliitikuteel raha ning ootavad selle eest vastuteeneid. 19. Oskad nimetada demokraatia 5 tunnust. Vabad konkureerivate kandidattidega valimised; kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse eest; tsiviilkontroll relvajõudude üle; vähemuste õigustega arvestamine; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus. 20. Millised on demokraatia tugevused ja nõrkused? (4+3) Tugevused: võimaldab vabadust, mida ükski alternatiiv ei võimalda; soodustab inimisiksuse arengut; on kindel tee, kuidas inimesed saavad kaitsta ja edendada oma huvisid ja hüvesid;
3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus 124 demokraatia valvur 125 Õigusriik kõik riigis toimub vastavalt seadustele kõigi võrdsus seaduse ees. 126 Kohtu ja kontroll organite sõltumatus 127 Pluralistlik ühiskond poliitiliste vaadete tõekspidamiste paljusus=mitme partei süsteem 128 Oppositsiooni õiguste arvestamine 129 Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nüüdisdemokraatia erinevus 19. sajandi demokraatiast 130 Suurem arv poliitilisi ühendusi 131 Võim jagatakse mitmete gruppide vahel 132 Kompromissi valmidus leida seda ühisosa, mis ühendab mitte seda mis lahutab= 133 mitte olla destruktiivne(lõhkuv) 134Politoloog Robert Dahl arvab, et nüüdisdemokraatia on polüarhia(paljude võim), sellele 135 lisandub veel konanikkond, polüarhia on võimalik, kui on olemas erinevad infoallikad
3. Mis on eliitdemokraatia? - Ühiskonna juhtimine on väikearvulise eliidi käes. 4. Reastage demokraatia peamised tunnused tähtsuse järjekorras. Põhjenda, miks on kõige olulisem ja vähem oluline just need tunnused. - *Vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *Alternatiivsed teabeallikad *Seaduste ülimuslikkus *Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest *Tsiviilkontroll relvajõudude üle *Konkurents võimu nimel *Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim *Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Olulisem: kõik peavad olema õiglased ja ei tohi petta teisi. Vähem oluline: valija ise otsustab, keda ta valib, poliitik ei saa sundida. 5. Milline on hariduse ja massimeedia roll ühiskonna demokratiseerumisel? - Haritud inimesed said läbi massimeedia teisi rahvaid mõjutada. Viia see suuremate
vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, · kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus, · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitme kesiseid kanaleid huvide väljendamiseks, · vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Poluarhia pluralistlik valitsemine Tänapäeval jagatakse võim mitmete gruppide vahel, sest ükski neist pole piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Nii peavad nad otsima endale liitlasi ning minema kompromissidele, et saavutada oma huvide arvestamist poliitikas. Seetõttu nimetabki Dahl nüüdisdemokraatiat polüarhiaks (kr polyarchi paljude võim), mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polü arhia olulised tunnused on
annaabi.ee 
