Viimase viiekümne aasta jooksul on metsade pindala põllumaade sööti jäämise tõttu kahekordistunud. Iseloomulikumad puud Eesti metsadele on mänd, kask ja kuusk. Palumets Palojärve lähistel "Eestis on üle kahe miljoni hektari metsamaad ehk teisiti öeldes, ligi 45% meie riigi territooriumist on metsaga kaetud. Ühe elaniku kohta tuleb 1,3 ha metsa ja selle näitaja poolest oleme Euroopas Soome, Rootsi ja Venemaa järel 4. kohal" Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Metsade tähtsus Mets on aegade algusest saadik olnud inimkonnale oluline paik. Meie esiisad otsisid sealt toitu (tegelesid koriluse ning jahil käimisega) ning loomadki leiavad sealt varju. "Maailma metsad on koduks 2/3-le kogu planeedil elavatest elusorganismidest, kellest paljusid me veel ei tunnegi
Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitööstus ja keemiatööstus. Teenindav majandus tegeleb teenuste pakkumiseka eraisikutele, ettevõtetele ja riigiasutustele, näiteks haridus ja teadus. Kuidas iseloomustatakse majanduse struktuuri Majanduse struktuuri iseloomustatakse mingi piirkonna hankiva, töötleva ja teenindava majanduse vahekorrana Mida kujutatakse majanduskaartidel
Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed Asula teriitooriumil või isegi põranda alla, kaasa amuletid merevaigust või luust Nöörkeraamika al 3000 eKr ehk venekirveste kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad Algas üleminek põlluharimisele, toimus neoliitiline revolutsioon.
* sobiv loomakasvatuseks/ metsanduseks * head mullad · Tasane pinnamood * eeldus põllumajanduseks · Põlevkivi · Arenenud naabrid Eesti majandusgeograafilised puudused: · Meri pole jäävaba · Pole tööstuslikke tooraineid, väärtuslikumaid kütuseid · Jahe kliima (taimede kasvuperiood lühike) · Pole energiarikkaid jõgesid · Asend EL idapiiril/ poliitiliselt ebasoodne idanaaber Venemaa 5. Iseloomusta Eesti hankiva majanduse harusid. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest. Sellesse sektorisse kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Enamik hankiva majanduse toodangust tuleb ümber töödelda. 6. Nimeta eri veoseliikide eeliseid ja puudusi. Veonduse haru Positiivsed küljed Negatiivsed küljed Arenguperspektiivid Raudteetransport Mahub palju Saab sõita ainult Kiirrongid;
Metsandus ja puidutööstus · Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks · Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) · Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas · Sööti jäänud põldudele kasvavad kask, haab ja hall lepp · Majanduslikust seisukohast on kõige väärtuslikumad okasmetsad, kuid nende osatähtsus on langenud poole võrra. · Enne langetamist peab mets olema 60-80 aastat kavanud, alles siis saab väärtuslikku ja mitmekülgselt kasutatavat puitu.
hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetttu hinnati ka riike selle jrgi, mitu tonni stt ja rauda vi mitu miljonit paari jalatseid seal toodeti.Postindustriaalset hiskonda
valdavalt tasandikkuline kaguosas on kõrgustikud Soode rohkus. Asend parasvöötme põhja poolses osas okas ja segametsa piiril. 20. Naaberriikides on kõrge majandus tasemega Soome,Rootsi,Läti.Ida piiril asub venemaa kellega on suhted programaatilised,majandus suhted paranevad. 21. SKT-sisemajanduse kogutoodang (aastajooksul tootetud kaupade ja teenuste kogu väärtus). 22. Juhtivaks on muutunud teenindus sektor.Teisel kohal on töötlev tööstus ning kõige väiksem on hankiva tööstuse osatähtsus. 23. Eesti mereline asend soodustab mere transpordi arengut nii kauba vedude kui transpordina. 24. NSVL-i okupeerimine. 25. Et vaesemates kohtades arendataks ka ümbrust.
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles
-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. Elatustaseme üldine tõus. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 2
Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4. Arenesid hankiva tööstuse rikkas piirkonnas ja linnades. piirkond ja istandused Ülejäänud vähem jõukad ja põllumajanduslikud. Eeldused infoühiskonnale üleminekuks Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus. Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid. Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng. Transpordi ja side kiire areng /internet, mobiilid/.
tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Välissidemed Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
Metsad Metsateadus on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Teadusharuna hakati seda eristama 18.19. sajandil. Kui metsandus on valdavalt rakendusliku laadiga, siis metsateaduses rõhutakse ka teoreetilist aspekti. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihekõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsa kohta on mitmeid definitsioone: Eesti Metsaseaduse järgi: mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste. Juhtimine on tsentaliseeritum ja paremini kooskõlastatud, inimeste elustiili muutus, masstootmine ja massikultuur (raadio, telekas jne) 4. iseloomusta põhjalikult infoühiskonda. oluline suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda infot, teave pole mõjukas ainult majanduskonkurentsis vaid ka argielus
8. Lingilt http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=63 leia oma riigi (vali riik) kõige olulisem/peamine/“esimene“ põllumajandussaadus, mida riik ekspordib ja mida impordib - Commodities by country : import /eksport – näed seda tabelist, vali rahalise väärtuse järgi (value USD). Impordib veini, ekspordib Bever.Dist. Alc (Pole õrna aimu ka, kuidas seda tõlkida) Kokkuvõte. Tegelesid selle töölehe puhul kolme hankiva majandusharuga. Vaata oma „leiud üle“, mõtle läbi ja püüa luua seoseid ja üldistada. 1. Looduslikud positiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a. Pikk rannikuala, pääse merele. b. Pole palju metsa- lagedat ala, kuhu põllumaad rajada. c. Tähtsamad kalapüügipiirkonnad on ka ümber terve Suurbritannia. ….. 2. Looduslikud negatiivsed eeldused hankivate majandusharudega tegelemiseks on: a
See ala on suhteliselt tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Selle nõo keskel asub Pariisi linn. Sademete rohkuse tõttu on jõgedevõrk tihe. Prantsusmaa suuremad jõed on Seine, Loire, Garonne ja Rhone. Mitmel pool on need veetranspordi parandamiseks ühendatud kanalitega. Külmade tuulte eest varjatud jõeorgudes edeneb hästi viinamarjakasvatus, mis muidu on iseloomulikum vahemerelisele kliimale. Prantsusmaa majandus Hankiva majanduses töötab 6%, töötlevas majanduses 28% ja teenindavas majanduses 65% tööjõust need suhtarvud näotavad, et Prantsusmaa on väga kõrgelt arenenud majandusega riik. 2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USAd, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik
Geograafia (Põllumajandus ja metsandus) 1.Metsandus Metsateadus - on teadusharu, mille peamiseks uurimisobjektiks on metsad. Metsateadus hõlmab nii metsabioloogiat, dendroloogiat, metsakasutamist jpt valdkondi. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile.
on olnud heaks eelduseks väliskaubanduse arengule. Tööstuses on tegev 35% tööhõivelisest rahvastikust. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, naftatöölemistööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Umbes 17% tööstustoodangust valmistavad Hollandi riigile kuuluvad ettevõtted. Hollandi riigile kuuluvad raudteed, maanteed, kanalid ja õhutrantsport. Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m 2 kohta. Hollandis toodetakse ka soola ja naftat. Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt. Hollandi töötlev tööstus tarbib peamiselt sisseveetavat toorainet ja suur osa ehk umbes 40% valmistoodangust veetakse välja. Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-,
Rahvamajandus Maailmamajandus Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut. Majanduse paigutusteguriteks on piirkonna ooduslikud tingimused, seal asuvad inimesed, riigikorraldus, ajalugu, naaberriigid jne. Geograafiline tööjaotus on otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise ruumilist korraldust. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete hankimisega loodusest, sinna kuuluvad põllumajandus, kalandus, jahindus ja metsandus. Töötlev majandus- töötleb umber hankiva majanduse toodangut. See on Tööstus ja ehitus. Tööstust omakodra võib jaotada paljudeks tööstusharudeks. Teenindav majandus- sinna alla kuulvad veondus, kaubandus, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, riigikaitse, õiguskaitse, teadus, kunst, kirjandus jm kultuurialad. Majanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid Majanduse areng Looduslikud olud Põllumajandus tööstus teenindus Eesti põlljumajandus toodab siseturule.
Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes, jäädes siiski emamaa omast algelisemaks. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Tööstusriikides kujunesid kõige jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad,
• Hollandis toodetakse soola ja naftat • Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. • Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel Maagaas • Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine • Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Peamised otsused rahvusvahelisele turule sisenemisel Kas üldse minna välisturule? Millised turud valida? Millal ja kuidas turule siseneda? Määratleda turunduskava! Kujundada turunduse organsatsioon Miks minna sihtriiki? 1) Turu areng (uued müügivõimalused) 2) Vajalike ressursside hankimine (tooraine hankiva tööstusharu jaoks, inimressursid, põllumajanduslikud) 3) Õppimise võimalus (teadmised) 4) Ettevõtte rahvusvahelise paiknemise parandamine (senise paigutuse edasiareng) Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid A. Turutegurid · suurus · kasv · toote elutsükli faas · võimalused eristumiseks · tarbijate hinnatundlikkus · nõudluse sesoonsus B. Konkurentsitegurid · konkurentide arv ja tugevus · võimalus erineda konkurendist Turu atraktiivsust mõjutavad tegurid C
tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja. Tööstuses ja ehituses toodetakse (1982 aasta andmetel): 35,1% rahvastiku koguproduktist rakendatakse 33,5% kogu tööhõivelisest elanikkonnast Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel): 6,5% 18%
tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedajast riigist on saanud Hispaania näite varal sissevedaja. Tööstuses ja ehituses toodetakse (1982 aasta andmetel): 35,1% rahvastiku koguproduktist rakendatakse 33,5% kogu tööhõivelisest elanikkonnast Põllumajanduses vastavalt on need arvud (1982 aasta andmetel): 6,5% 18%
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-,
o Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad. o Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine o Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. o Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük, vesiviljelus Metsavarud ja metsatüübid. Kaasaegne metsamajandus. Metsandus on hankiva majanduse haru, mis hõlmab metsamajandust ja metsade kasutamist, mis omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
Tööstusühiskonnast infoühiskonda Impeeriumid ja kolooniad. 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist ning nende juurde kuuluvatest kolooniatest, aga oli ka üksikuid enamvähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised LääneEuroopa riigid. Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Koloonitas kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Kolooniate ülejäänud osades säilis agraarne majandus. Seega emamaad ühtaegu nii arendasid kui ka pidurdasid asumaade majanduslikku arengut. Jagunemine Põhjaks ja Lõunaks. 1940. aastate teiset poolest algas koloniaalimpeeriumide lagunemine kolooniate massiline iseseisvumine. Maailma hakati jagama arenenud tööstusriikideks ehk Põhjaks ja arengumaadeks ehk Lõunaks
Konveiermeetodi kasutamine Ratsionaalsus (aeg on raha) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstusühiskonnast postindustriaalsesse Tööstuslik tootmine Eesmärk: suure kaubahulga tootmine Maa ja linna, proletaarse ja kodanlase elustiilide suur erinevus Teenindussektor eesmärk: teadmised inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid POSTINDUSTRIAALSE ÜHISKONNA TUNNUSED Postindustraalse ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20. saj Hankiva ja töötava tööstuse arvelt kasvas teenindussektori e. tertsiaalsektori osatähtsus Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses Kasvas vajadus haritud tööjõu jârele Elatustaseme üldine tõus Massitootmine ja massikultuuri kujunemine Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) Suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni vaba töökorraldus töötaja peab omategevust ise kavandama ja korraldama
Riiklike ettevõtete ühendusele (Rahvusliku Tööstuse Instituudile), millel on tähtis koht kütuse, metallide, kemikaalide ja transpordivahendite tootmises, kuulub tööstuslikest kapitaalmahutustest kolmandik. Väliskapitaliga on oluliselt arendatud naftatöötlust, autotööstust, elektrotehnikat, elektroonikatööstust jm uusimaid masinatööstuse harusid. Koos tööstuse kasvuga on tunduvalt muutunud selle harude osatähtsus. Varem ülekaalus olnud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osakaal on vähenenud (1983 a andis mäetööstus ainult 2,8% kogutoodangust). Töötleva rasketööstuse, eriti masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi
3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus
3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenused ja tootmine. “külmal sõjal” oluline roll, kuna suunati tohutud vahendid uute tehnoloogiate väljaarendamiseks. võõrtöölised, globaliseerumine ehk üleilmastumine: kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja
· 20.saj algusel võimsaimad: USA, Saksamaa, Suurbritanna · Maailm jagunenud tööstusriikideks ja kolooniateks (tööstuslik Põhi ja vaene agraarne Lõuna) · Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus
tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust jne. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedavast riigist on saanud sissevedaja. Suurimad masinatööstuse linnad on: Madriid, Barcelona, Valladolid, Zaragoza, Valencia, Cadiz Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus, laevatööstus, tööpingitööstus, elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus. Elektritoodangust annavad:
Põllumajandussaadustest on Soomes tähtsal kohal piima ja piimasaaduste (või, juustu) toodang, mida jätkub ka ekspordiks. Soome piimatoodang (üle 1 % maailma toodangust) on küllaltki märkimisväärne, kui seda võrrelda maa rahvaarvuga (alla 0,15% kogu maailma rahvastikust). Teisi põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt ainult kodumaisteks vajadusteks. Kogu kapitalistliku Euroopa tööstustoodangust annab Soome 0,8%, kusjuures hankiva tööstuse toodangust 0,4%, töötleva tööstuse toodangust 0,9%, kergetööstuse toodangust 1,0% ning rasketööstuse toodangust 0,8%. Teistest Põhjamaadest jääb Soome oma majandusliku arengu tasemelt mõnevõrra maha. Rahvatulu suurus ühe elaniku kohta on Soomes 11 % võrra väiksem kui Norras, 12% võrra väiksem kui Taanis, 16% võrra väiksem kui Islandil ja 42% võrra väiksem kui Rootsis. Nagu näeme
Maailmas paistab Prantsusmaa silma moe- ja luksuskaupade valmistajana: kosmeetikatooted, lõhnaõlid, ehted, daamide rõivad, kübarad ja kindad, portselan, mööbel ja palju muud. Prantsusmaad külastab igal aastal miljoneid turiste, kuna riigis on palju arhitektuuri-, kunsti- ja ajaloomälestusi, muuseume ning teatreid. Vahemere rannik on aga hea piirkond suvitamiseks. Prantsusmaa suuremad linnad on Pariis, Marseille ja Lyon, kokku elab linnades üle kolmveerandi kogu rahvastikust. Hankiva majanduses töötab 6%, töötlevas majanduses 28% ja teenindavas majanduses 65% tööjõust - need suhtarvud näotavad, et Prantsusmaa on väga kõrgelt arenenud majandusega riik. 2001.a. oli Prantsusmaa Sisemajanduse kogutoodang (SKP) 1460 mld ?. Prantsusmaa SKP moodustas 2001.a üle 5,5% OECD liikmesriikide kogutoodangust, olles neljas majanduslik võimsus peale USA-d, Jaapanit ja Saksamaad. EL kogutoodangus on Prantsusmaa osa üle 16%. Prantsusmaa majanduslik võimsus on
- 19.-20.saj vahetuseks kujunes linnastumise (e urbaniseerumise) tulemusena välja moderne linnatsivilisatsioon. · Muutus traditsiooniline leibkonnamudel: agraarühiskonnale iseloomuliku suurpere asemel muutus tööstusühiskonnas peamiseks väikepere vanemad koos oma alaealiste lastega. 1.3. Postindustriaalse ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: · Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond kujunes välja 20.sajandil. · Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenisndussektori e tertsiaarsektori osatähtsus. · Teaduse ja tehnoloogia osa tähtsustamine majanduses. · Kasvas vajadus haritud tööjõu järele. · Kujunes laiaulatuslik kõrge kvalifikatsiooniga ja suhteliselt kõrge sissetulekuga keskklass. · Elatustaseme üldine tõus. · Masstootmine ja massikultuuri kujunemine. · Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet). 1.4
Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teaduse- ja tehnoloogia revolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus (majanduse tertsiaarne sektor), mille osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Muutused klassistruktuuris o Muutub omandi roll. Tootmise juhtimine läheb omanikelt palgalistele ärikorraldajatele (mänedzerid). Tegevjuhtide mõju suurenemine vähendab omaniku rolli nii ettevõttes kui ühiskonnas tervikuna. Täpsustub keskklassi mõiste: kõrge kvalifikatsiooni ja kindla ning piisava sissetulekuga inimesed, ametnikud, õpetajad, arstid, juristid jt. Keskklass moodustab suurema osa rahvastikust.
Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile tooraineid ja põllumajandussaadusi tootvateks kolooniateks. Tööstusühiskonnast infoühiskonda Tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja allutasid ülejäänud oma huvidele. Kolooniates kujunesid hankiva tööstuse regioonid ja istanduspiirkonnad, kust veeti toodang emamaale. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1
finantsteenused, riigivalitsemine jne) *1897 põllumajanduslikust tootmisest on üle mindud tööstuslikule Eestis. Põllumajandus on hankiv sektor 10.1 Millega seletada kaasaegses ühiskonnas tööstusliku tootmise osatähtsuse langust: 1) Muuta tootmine efektiivsemaks, muuta tootmise mahtu, samas toodang jääb samaks. Vaja on vähem töökohti. 2) Teenindava sektori kasvu tõttu jääb maha. Maht võib olla sama. 10.2 Eesti hankiva ja töötleva sektori näited 1) Viru Keemia Grupp Oil AS Eesti suurim põlevkivi ja põlevkivikeemia tootmisettevõte 2) Narvas asuvad Eesti ja Balti elektrijaam on maailma võimsamaid põlevkivil töötavaid elektrijaamad 3) AS Kunda Nordic Tsement moodustati 1992 aastal. Toodetud seal aga 1870 aastast 10.3 Väärtpaberid reaalset rahalist väärtust omavate dokumentidega, mida väljastavad eraettevõtted või avalik sektor. Väärtpaberitega kaubeldakse väärtpaberiturul ehk börsil.
· tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti · tugevnes bürokraatia · kujunes töölisklass ja kodanlus · leibkonnamudeliks kujunes väikepere · tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt · suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond · teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt · kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · vajatakse haritud spetsialiste · kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia · elustiilide erinevused vähenevad · valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond · info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus · olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised · maailmamajanduse globaliseerumine
• tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti • tugevnes bürokraatia • kujunes töölisklass ja kodanlus • leibkonnamudeliks kujunes väikepere • tööstustööliste ja linnaelanike osakaal rahvastikus tõusis põllupidajate arvelt • suurenes elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist Postindustriaalne ühiskond e tööstusjärgne ühiskond • teenindussektori osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt • kõrgtehnoloogia massiline kasutamine • vajatakse haritud spetsialiste • kujunes keskklass, masstootmine, massikultuur ja massimeedia • elustiilide erinevused vähenevad • valitsus peab hea seisma majanduse arengu eest Infoühiskond • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus • olulisemaks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastused-leiutised • maailmamajanduse globaliseerumine
Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist. Puhkes urbaniseerumine ehk linnastumine. Muutus linna ja maarahvastikus suhe tehnoloohilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu rändasid talupojad linnadesse ning vajati lihttöölisi. Muutus ka pere mudel tekivad väikepered. Enam ei ole põlvkonnad koos. 3. Postindustriaalne ehk tööstusjärgse ühiskonna põhijooned: Vajati rohkem haritud spetsialiste, sest teadus ja tehnoloogia täiustusid. Hankiva ja töötleva tööstuse arvelt kasvas teenindussektori osatähtsus. Kujuneb välja keskklass, elatustase tõuseb, massitootmine ja massikultuuri kujunemine. Massimeedia tähtsuse tõus ühiskonnas (raadio, televisioon, internet) 4. Info-ja teadmusühiskond: Arenenud postindustriaalühiskonnas hakkas üha suuremat tähtsust omandama suutlikkus hankida ja töödelda informatsiooni. Infoühiskonna
Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest – tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine. Seetõttu hinnati ka
leibkonnatüübiks väikepere. 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass
postindustriaalne ühiskond - kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele oli omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks tööstustootmist ja tootmisvõimsust, postindustriaalses ühiskonnas aga teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Tööstusajastul oli eesmärgiks võimalikult suure kaubahulga tootmine.
Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes kohtades, millest emamaa oli huvitatud Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, Omavahel ei suheldud, kaubavahetus vaid kujnes tööjatus ja kapitalivoolud emamaaga Maavarade leiukohad Rohkem arenenud olid hankiva tööstuse-ja istandusepiirkonnad Põhja riigid: Kanada, USA, Euroopa, Venemaa, Jaapan, Austraalia. Lõuna riigid: ülejäänud 39. Rahvusvaheliste firmade (RVE) osa kaasaegses maailmamajanduses; näited rahvusvahelistest firmadest 20 · RVE-del on juurdepääs loodusvaradele · Omatakse kaasaegseid tehnoloogiaid · Juurdepääs turgudele
Tootel ei ole sobivat asenduskaupa ja toode ise oluline Haru ettevõte ei ole oluline klient Unikaalne või diferentseeritud toodeharu ettevõttel puudub võimalus vertikaalseks integratsiooniks Võimalik ähvardus hankija enda sisenemiseks harru Harus domineerib väike arv suurettevõtteid 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel Hankiv haru koosneb väikeettevõtetest, ostjaid on vähe ja nad on suured Ostud moodustavad suure osa hankiva tegevusharu väljalaskest Ostjate ümberlülitumine konkureerivate toodete kasutamisele on võimalik ja odav. Ostja võimalus vertikaalseks integratsiooniks Haru hanked moodustavad suure osa ostjate tegevuskuludest ... täiendavad jõud 6. Mitmesugused huvigrupid Valitsusorganid Omavalitsused Keskkonna ja tarbijakaitse organisatsioonid Ametiühingud jne 7.Täiendkaupade valmistajad Haru ettevõtted erinevad üksteisest: Tooteseeria laiuselt Kasutatavatelt turustuskanalitelt
JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridus-, tervishoiu- ja nõustamisteenuseid.
Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks. Teine prk, kiiremini arenev, oli looderajoon. Sellesse loetakse kuuluvat eelkõige impeeriumi pealinn Peterburi oma tööstusettevõtetega, Lõuna-Soome, Balti kubermangud, silma paistis eriti uute, moodsate tööstusharude arendamisega- aparaaditööstus, elektroonika, keemiatööstus. Samamoodi uute harude edendamisega paistis silma ka Poola. Neljas ja viies prk olid seotud ennekõike hankiva tööstusega- Ukraina kivisöe ja rauamaagi kaevandustega ja nende baasil tegutseva metallurgiaga ja lõpuks Põhja-Kaukaasia naftaallikatega. Mujal toimus tööstuse areng aeglasemalt või puudus üldse. Uurali mäestik oli mingil määral potentsiaali säilitanud, võrreldes teiste prk-dega, jäi üha rohkem maha. Kaasa ei mindud uuendustega, üritati läbi ajada tänu odavale tööjõule, kasumit saada ja mitte moderniseeruda jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
