ristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt
sealhulgas just ilmainfo saamist. Töö käigus kasutan kirjandusteost ja mitmeid internetiallikaid. Satelliidid mängivad meie igapäevaelus tähtsat rolli. Kasutame neid pidevalt iseenesele teadmata. Homne ilmateade, uudised maailmas toimuvast, kaugekõned ning internetiühendused saavad teoks tänu satelliitidele. 3 1. Üldinfo Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid.
navigatsiooniseadmeid. Ajalugu • Esimeseks maa tehiskaaslaseks oli Sputnik 1 • Sputnik 1 lennutati orbiidile NSV Liidu poolt 4. oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil teaduslik ülesanne- testida elektrilise päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis hinnaguliselt üle 2,5 miljardi dollari • Kuna teleskoop asub
aasta septembrist on GPS-süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja “selle õige”. GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks
5 instrumenti, millest üks Poseidon 2 on radar altimeeter, mis mõõdab kõrgust mere kohal Mere veetaseme mõõtmine Jason 2 NASA/CNES Saadeti orbiidile 2008 Saadavaid geofüüsikalisi andmeid kasutavad kliimateadlased kliima seireks ja modelleerimiseks. Need andmed on väga täpsed ja saadavad 60 päevaga. Et tagada vaatluste järjepidevus, lendab Jason 2 samal orbiidil nagu Jason 1 ja Topex/POSEIDON Envisat Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) loodud Maa seire satelliit. Orbiidile viidi 2002 8. aprillil 2012 kaotati side Envisatiga. Kuu aega kestnud katsed taaselustada satelliit ei andnud tulemusi ja 9. mail 2012 kuulutas ESA missiooni lõppenuks. Envisatil on üheksa mõõteseadet maa, veekogude, jää ja atmosfääri uurimiseks. Üks neist on RA-2 - radar-kõrgusemõõtja Radar altimeter 2 (RA2) Instrument, et määrata suure täpsusega kahesuunaline radari kaja hilinemine Maa pinnalt (vähem kui nanosekundiga).
GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa Igas Maa punktis vähemalt neli satelliiti GPS signaalid GPS SÜSTEEM SATELLIIT SATELLIIT ORBIIDIL TÖÖPÕHIMTE GPS satelliit edastab andmed satelliidid saadavad vastuvõtjasse signaale Vastuvõtja arvutab asukoha Kaugused leitakse alg- ja lõppaegu võrreldes Trilateratsiooni meetod GPS SÕJAVÄES Asukoha määramine Sihtmärgi jälgimine Sõjarelvade juhtimine Luure Otsimine ja päästmine GLONASS Satelliitnavigatsioon Positsioneermisisüsteem Haldaja Venemaa 24 satelliiti 19100km kõrgusel GALILEO Satelliitnavigatsioon Positsioneerimissüsteem Looja Euroopa Liit KASUTATUD KIRJANDUS
Lisaks on projekti kaugemaks eesmärgiks Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas. Samuti loodetakse, et satelliidiprojekt omab märkimisväärset rolli avalikkuse harimisel ja inspireerimisel ning toob kosmoseteaduse avalikkusele lähemale. Geograafiliselt laiali hajuvas keskkonnas töötamine oli meeskonnale väljakutsuv katsumus, aga kõik raskused seljatati ja pühenduti täielikult eesmärgile saata satelliit kosmosesse. Projekt on saanud rahvusvahelised mõõtmed - satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Projekti neljas ehk D etapp, mille tulemuseks oli satelliidi valmimine ja selle orbiidile lennutamine, sai viidud lõpule. Satelliidi orbiidile lennutamine toimus 7. mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures.
Projekti eesmärk algselt oli arendada tudengite teadmisi kosmoloogia valdkonnas, kuid nüüdseks on sellest kasvanud kaugem eesmärk kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, ekspertide koolitamine ning kogu avalikkuse harimine kosmoseteaduses. Projekt on Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Lennuakadeemia ja Eesti Maaülikooli tudengite rahvusvaheline koostöö. Satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Satelliit saadeti Maa orbiidile 7. mail 2013. Praeguseks on ta seal lennanud juba üle 500 päeva. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on ca 650 kilomeetrit, satelliit lendab mööda orbiiti kiirusega umbes 7,46 km/s. Projekti peamine eesmärk on testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet. See on uudne Päikesesüsteemis liikumise
Tandeemselt kõrgeltkorduv mittekodeeriv DNA Esineb tandemkorduste blokkidena, mis võivad olla lihtsad (<10 bp) või keskmiselt kompleksed (10-100 bp). Sõltuvalt blokkide suurusest jaotatakse kolmeks alamklassiks: 1) Satelliit DNA 2)Minisatelliit DNA. 3)Mikrosatelliit DNA 1)Satelliit DNA: koosneb väga pikkadest tandeemsetest DNA korduvjärjestustest, mis võivad olla lihtsad ja keskmiselt keerulised.*Moodustab peamise osa heterokromatiinist ning paikneb peamiselt peritsentromeerselt. Esineb kolme tüüpi I, II, III, mida saab eraldada tiheduses gradient tsentrifuugimisega. Tüübid jaotatakse omakorda alamklassideks. *Eraldi klass alpha satelliit DNA (alphoid DNA). Koosneb 171 bp
kosmoselennundusuuringute tegemine. Alates 2009 on NASA juht Charles Bolden Visioon ja missioon Jõuda uutele tasemetele ja paljastada ,,teadmatus", et see mida nad teevad ja õpivad tooks kasu kogu inimkonnale. missioon on meie koduplaneedi mõistmine ja kaitsmine, universumi uurimine, mujalt elu leidmine ja uue kosmose uurijate põlvkonna innustamine Esimene Maa tehiskaaslane Explorer 1 ehk kõige esimene satelliit, mis saadeti orbiidile(1957. aastal). Kosmoselaeva kujundas ,,Jet Propulsion Laboratory" Explorer 1 oli kosmiliste kiirte detektor, mille eesmärk oli mõõta kiirguse tasemet Maa orbiidil. Pilt: Dr. William Pickering, Dr. James Van Allen ja Dr. Wernher Von Braun hoiavad ,,Explorer 1" mudelit oma peakohal. Echo 1
lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ESTCube-1 GLONASS satelliitnavigatsiooni süsteem (1976), 1982 saadeti esimene satelliit orbiidile. 2013. aastal 24 töötavat satelliiti BDS BeiDou on Hiina satelliitnavigeerimise süsteem, mille esimene satelliit jõudis kosmosesse 2000. aastal. Galileo Galileo satelliitide paigutumise plaan Galileo on Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri loodav satelliitnavigatsioonisüsteem, mis hakkab koosnema kahekümne seitsmest põhisatelliidist ja kolmest varusatelliidist. 2019. aastaks peaks Euroopa satelliitnavigeerimissüsteem täielikult valmis saama. Rakett
ESTCube-1 Mis on ESTCube-1? ● Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil. ● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased. ● Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Elektriline päikesepuri
Külma sõja ajal oli tuumasõja oht USA-le piisavaks põhjenduseks, et luua GPS. Täpne navigatsioon aitas USA-l leida tulistamise sihtmärk ning fikseerida teiste ohtude asukohad, mida kasutati nii mere- kui ka õhuväes. Mais 2009 teavitas USA valitsus, et mõned GPS satelliidid võivad vananeda ja katki minna. Õhuvägi kinnitas, et see oht on minimaalne. Viimane ülevaade tehti mais 2010, kus täheldati, et siiani töötab ka kõige vanem satelliit. 3) STRUKTUUR GPS koosneb kolmest osast. Kosmose segmente ehk satelliite hooldab, kontrollib ja arendab USA Õhuvägi. Kosmose segment koosneb 2432 satelliidist Maa orbiidil. Kosmose segmendi satelliitide orbiidid on sätitud nii, et vähemalt 6 oleks alati silmaga nähtavad peaaegu kõikjal üle Maa. Nurk nende satelliitide vahel on 30, 105, 120 ja 105 kraadi, mis kokku teevad 360 kraadi, ehk ringi ümber Maa. Alates märtsist, aastast 2008,
Mitmed on küll orbiidil, kuid ammu välja lülitatud. Tänapäeval saadetakse teele vähemalt üks satelliit nädalas. 4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted Satelliidid kuuluvad maailma kallimate aparaatide hulka. Nende teelesaatmise kulude vähendamiseks tehakse nad võimalikult kerged ning väiksed. Samas peab satelliit taluma päikese kõrvetavat kuumust ning Maa varjus esinevaid uskumatuid külmakraade. Satelliidid ehitatakse peamiselt kas silindri- või kuubikujulised. Esimesed on üks kuni viis meetrit pikad ning nende väliskest on kaetud läikivate päikesepatareidega, mis muundavad päikeseenergia elektriks. Kuubikujulisel satelliidid paiknevad päikesepatareid kahel pool külgedel. Tavaliselt on kuubi külje pikkuseks 1,8 meetrit, kuid mõned on lausa sõiduauto suurused.
Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid. • Luuresatelliidid pildistavad ükskõik millises maailmanurgas paiknevat sõjaväebaasi, jalaväeüksust või raketti. Vaatlussatelliidid
kaldenurga all. · Praegu koosneb süsteem 24+X (24 põhi- ja X ((varieeruv arv) aktiivset, töötavat varusatelliiti) satelliidist. Praegu on konstellatsioonis 32 töötavat satelliiti, st, et 8 satelliiti on nn varusatelliidid. · igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb. See võib viia aga täpsuse mõningale vähenemisele. · Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed efemeriidid (x,y,z). GPS süsteem on ülesehitatud 24 satelliidile, mis on üleehitatud 6 orbiidile.
kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat või muu keha. · Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 Kuidas jõuab tehiskaaslane orbiidile? · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Esimene kosmiline kiirus on 7,9 km/s · Teine kosmiline kiirus on 11,01 km/s Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt
ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Eessõna ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle.
satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, eeldatavalt valguse kiirusel, ja sealt siis saab ka kauguse. GPS kasutab signaalide saatmiseks kaht sagedust: L1 (1575,42 MHz) ja L2 (122,60 MHz ). Seoses GPS-i moderniseerimisega on tulemas ka uus sagedus L5 (1176,45 MHz ). L1 on moduleeritud nn C/A koodiga ja P koodiga. L2 kannab ainult P koodi. Need koodid on iga satelliidi kohta veidi erinevad, see annab vastuvõtjale võimaluse satelliitidel vahet teha, kuna vastuvõtja teab, milliseid koode mingi satelliit väljastab. Lisaks saadavad satelliidid välja ka infot enda kohta: almanac, mis sisaldab kellaaega (UTC aeg), infot oma korrasoleku kohta ja jämedalt orbiidi andmeid ning ephemeris-t, mis sisaldab täpseid orbiidi andmed. Maapealsed kontrolljaamad monitoorivad pidevalt satelliite, uuendavad neid andmeid regulaarselt (ephemeris uueneb iga 2 tunni tagant) ning vajadusel ka korrigeerivad satelliitide orbiite. Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma
Click icon Clicktoicon addto picture add picture Satelliidid ja neilt saadav ilmainfo Marianne Kangur KM21 Mis on satelliit? Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. Tegelikult peetakse satelliitidest rääkides tavaliselt silmas inimese valmistatud aparaate, mis saadetakse kosmosesse Maa ümber tiirlema. Satelliite lahutavad meist sajad kilomeetrid pimedust ja tühjust. Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua. Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm. Tuumapommi arendades uuriti süviti radioaktiivsete ainete nagu uraani ja plutooniumi omadusi ja lõhustumis protsesse
aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt. Nendele lisandusid hiljem veekogude seirele pühendunud Seasat, Topex-Poseidon, Aqua ja atmosfääri uurimisele spetsialiseerunud Aura, NSCAT jt satelliidid. Kaugseire peamisteks komponentideks on satelliidid ja teised seadmed ning andmetöötlussüsteemid. Orbiitide alusel jagunevad seiresatelliidid kahte klassi: 1) geostatsionaarsed, mille orbiit asub Maa ekvaatori tasandis. Nende tiirlemisperiood on 24 tundi, mis omakorda tähendab, et satelliit asub Maa suhtes ühes ja samas punktis. Sellised satelliidid sobivad hästi ilmastiku ja pilvkatte pidevaks jälgimiseks teatud suure ala kohal; 2) polaarorbiitidel tiirlevad satelliidid. Nende orbiitide tasandid on risti ekvaatoriga ja nad ületavad igal ringil mõlemat poolust. Nende orbiit on madalam (5001000 km), mistõttu on nad ka võimelised hankima Maa kohta palju detailsemat infot, kuid seda igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide
asendati mikrolained valgusalinetega ja saadigi tänapäevane laser. Laser on tähtsalt kohal info lugemisel, sest CD, DVD ja vöötkoodide lugemine põhinebki just laseritel. Tänu kõige võimsamatele laseritele on võimalik lõigata materjale võrreldamatu täpsusega, mis on oluline eelkõige elektroonikas. Meditsiinis on laser end näidanud eelkõige kirurgiilistes operatsioonides ja ilulõikustes, muutes inimeste arusaama välimisest ilust. Väga oluline leiutis on ka satelliit. Esimene satelliit saadeti kosmosesse, et uurida atmosfäärikihte, teine viis orbiidile ka juba elusolendi, koera. Kosmose vallutamine kahe rivaalitseva suurriigi, Nõukogude Liidu ja USA vahel oli alanud. Tänapäeval liigub Maa ümber üle 2000 satelliidi. Kaasaegsed satelliidid täidavad teaduslikke ülesandeid, teostades meteoroloogilisi vaatlusi ja uurides Maad ning universumit. Tehnilisi ülesandeid sooritavad telekommunikatsiooniks, asukoha määramiseks ning navigeerimiseks mõeldud satelliidid, mille
satelliiti, mis tiirlevad oma orbiitidel maapinnast umbes 20 000 kilomeetri kõrgusel. GPS- vastuvõtja mõõdab oma asukoha määramiseks kaugusi neljast teadaolevate koordinaatidega satelliidist. Mõõtes kauguse esimesest satelliidist, määratakse vastuvõtja võimalike asukohtade kerapind. Mõõtes kauguse teisest satelliidist kitseneb vastuvõtja võimalike asukohtade hulk kahe kerapinna lõikumisel tekkivaks ringjooneks. Kolmas satelliit eraldab sellest ringjoonest kaks punkti ning neljanda satelliidi kauguse mõõtmine valib neist kahest välja "selle õige". GPS vastuvõtja asukoha määramise täpsus sõltub kahest faktorist: satelliitide koordinaatide ning vastuvõtja ja satelliitide vaheliste kauguste mõõtmise täpsusest. Iga GPS-satelliit saadab pidevalt välja keerukat pseudojuhuslikku signaali, mida vastuvõtja kasutabki mõlema parameetri väljaarvutamiseks. Teooria kohaselt liiguvad satelliidid
3* hotelli standardtoa täisvarustus: Mööbel ja sisustus: - 1 lai voodi (antud juhul, muidu võimalik ka twin) - 2 öökappi - seinakapp - kirjutuslaud +tool - 2 öökapivalgustit - laualamp - 1 laelamp - prügikorv - seinapilt - täispikkuses peegel Olmetehnika: - konditsioneer - satelliit + lameekraaniga TV - telefon - seif Muu sisustus: - märkmepaberid+ pliiats - brožüüride hoidik - 8x varguskindlat riidepuud - kingalusikas plastikust - uksesilt - Mitte segada / Koristage tuba - uksepiiramisnupp - mitte suitsetada lauasilt Tekstiilid ja magamistarbed: - kardinad (udu- ja kattekardinad) – sisustussalongist http://www.muster.ee/ - voodikate (harmoneerub kardinatega) –sisustussalongist http://www.muster.ee/ - kaheinimese tekk 200*200 cm
Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postiside · Telefoniside Eestis ·
Põllumajandus- e agraarühiskond 1) korilus 2) varaagraarajastu - loomade kodustamine ja/või põllu harimine 3) hilisagraarajastu - tekib taime- ja loomakasvatuse ühenduse tulemusel Industriaal- e. tööstusühiskond Tööstusühiskonda iseloomustavad: ·tehonoologia pidev täiustumine ·tujumajandus ja kauba tootmine Esimene murrang algas 15.sajandil.(Itaalias) ·uued loomatõud ·vesiveskid ja tuulikud ·tulirelvad ·manufaktuurid Teine murrang 18.sajandi lõpp-19.sajandi algus(Inglismaal) ·aurumasin ·vedur ·aurik ·kivisöe laialdane kasutamine ·masinate valmistamine ja kasutamine Kolmas murrang 19.sajandi lõpukolmandik ·teras ·elekter ·nafta ja bensiin ·autod ja lennukid ·telefonid ja raadiod Neljas murrang algas 1960. aastal ·tuuma- ja kosmosetehnika ·1980 lisandusid arvutid ning sidetehnika (nt satelliit)
R= C-valguskiirus, -Pikklained painduvad maa kumeruse taha ja levivad 2 saatja küllaldase võimsuse korral üle maakera. -Lühilained peegelduvad ionisfäärilt ja maa pinnalt ja t-aeg peegeldumisest tagasijõudmiseni. võivad levida üle maakera. 16.Selgitada GPS süsteemi. -Ultralühilained levivad sirgjooneliselt, ei paindu, ega GPS on ülemaailmne satelliit navigatsioonisüsteem. põrku, tungivad ionosfäärist läbi. Koosneb 24-satelliidist, mis tiirlevad ümber Maa, 15.Selgitada raadio lokatsiooni põhimõtet. maapinnast 20200km kõrgusel, ringlevad kuuel Raadiolokatsiooniks nim. objektide asukoha ringorbiidil, igaühel neli satelliiti. Iga satelliit teeb määramist raadiolainete abil. Kasutatakse ööpäevas 2 ringi ümbes Maa ja saadab pidevalt
Eesti panus astroloogiasse ja kosmoloogiasse astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma Ernst Öpik (1893-1985) Tõestas,et tähtedes toimuvad termotuumareaktsioonid.Määra...
William Pecora oma ideed luua kaugseire satelliitide programm, mille abil koguda informatsiooni loodusvarade kohta meie planeedil. Pecora idee sai ajendatud sellest, et tol ajal ei olnud piisaval hulgal kaugseireandmeid maastike kohta. Tähelepanuväärne on asjaolu, et LANDSAT 1 ehitamisele kulus vaid 2 aastat LANDSAT 1 jõudmine orbiidile kuulutas uue ajastu algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission Plaanide järgi peaks Landsat LDCM orbiidile jõudma 2013. aasta veebruaris Saadab andmeid 400 korda päevas (150 tükki rohkem kui Landsat 7) OLI Sensor OLI (Operational Land Imager): mõõdab nähtavat kiirgust, lähiinfrapunast kiirgust, lühilainelist infrapunakiirgust. Sensoril on nelja peegliga teleskoop. OLI lahutusvõime on 15 x 30 meetrit. TIRS Infrapuna sensor (TIRS) lisatakse LDCM`le,
Kas Maa tehiskaaslased toimivad ka Pascali ja Archimedese seaduses? Ke tly Nurm ik 11 b Maa tehiskaaslane Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste) Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt lahkuda, põrkuda kosmoselaevaga või teha muid manöövreid Pascali seadus e h k hüdrostaatika põhiseaduse
huvipakkuvaid parameetreid. 3.2. Satelliidid Satelliidilt tehtava seire ruumiline ulatus on palju suurem kui lennukilt ja keskkonna mõjud palju väiksemad (hõredad gaasid, päikesetuul), kuid lennutrajektoor on rangelt kindlaks määratud. Lennu ajal saab seda korrigeerida vaid väikeses ulatuses, sõltuvalt sellest, kui palju on selleks kütust. Maalähedane orbiit on ligikaudu ringikujuline ja maapinnast umbes 500-2000 kilomeetri kaugusel. Kõige odavam on satelliit viia ekvatoriaalsele orbiidile, kuid sellisel juhul on satelliidi nägemiskaugus piiratud. Kui satelliit viia polaarsele orbiidile siis iga umbes pooleteisttunnist tiiru on Maa pöörlemise tõtu aluspind vahetunud ja satelliit skaneerib uut ala. Enamik Maa pinna seiramiseks mõeldud satelliite liiguvad lähispolaarsetel orbiitidel. Väiksema lahutusvõimega, kuid suurema nägemiskaugusega geostatsionaarne orbiit,
on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2993940.2041 m Y: 1505564.4565 m Z: 5408722.9982 m). Lisaks näeme veel, et nt satelliidi nr 30 puhul koguti mõnda aega ainult osalisi andmeid, sest satelliit asus allpool määratud lõikenurka. Failis näidatakse, et mõõtmiste ajal asus see horisondi ja määratud lõikenurga vahel ning vastuvõtja andmeid ei kogunud. Teiste satelliitide puhul mingisuguseid häireid faili põhjal ei tähelda. Kokku sooritati 228 mõõtmist ning 154 mõõtmist kustutati. Suurused MP1 ja MP2 tähistavad vastavatele kandelainetele L1 ja L2 avaldatavat keskmist mõju (M1= 0.340158 m ja M2= 0.310909 m). Lisaks on toodud kella triivi
Kliima kujuneb sadade aastate jooksul. 8.Ilmaelementide seletus. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga ja tähistatakse C. Tuule suunda vaadatakse tuulelipuga ja mõõdetakse m/s. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga ja tähistus on mb. Sademetehulka mõõdetakse sademetemõõtjaga ja tähistus on mm. Ilmaelemendid- päikesekiirguse hulk, õhurõhk, tuule suund, õhutemperatuur. Ilmastikunähtused- sademed, tuisk, udu, äike, vikerkaar. Meteoroogilised mõõteriistad- satelliit, termomeeter, baromeeter, raadiosond. 9.Selgita mõistet seniit. Kui päikesekiired langevad maa peale täisnurga alt. Talvel on külm, sest päike on madalal taevavõlvil, päikesekiirguse hulk on väike ja lumi peegeldab päikesekiirgust tagasi. Suvel on soe, sest päike on kõrgel taevavõlvil ja maapind neelab päikesekiirgust. 10. Kuidas mõjutavad aluspinna omadused päikesekiirguse peegeldumist? Lumi peegeldab kõige rohkem, muld neelab. 11
Nüüdisühiskond kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, see on kujunenud aastatega ja sellele eelnenud ühiskonnaetappide läbi. Erinevate ajalooliste sündmuste ja uuenduste põhjal on ühiskond jõudnud oma praegusesse etappi ja seda nimetamegi nüüdisühis- konnaks. Minu eluajal sündinud muutustest ühiskonnas võiks välja tuua infoühiskonna esilekerkimise. Teabe edastamise võimalused on tohutult avardunud tänu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Võimalusi tekib aina juurde ja hetkel ei näe ma infoühiskonna arengu piire. Infoühiskonnast arenes ka välja teadmusühiskond ehk siis eriti oluliseks muutusid teadus, uurimisasutused ja avastusteleiutiste rakendamine. Ühiskonnas on suhteliselt muutumatuna püsinud suurte vabrikute ja massitootmise kasutamine ehk siis tööstuslik tootmine. Mõtlen just viimastel aastatel kuna selle tarbeks mõeldud tehno...
Kirjanduse põhiliigid ja zanrid. Zanriteooria Kirjandus ja müüt Mütoloogilised VS. olmelis- ajaloolised (kirjanduslikud) tekstid Muinasjutt kui müüdi "satelliit" (Claude Lévi-Strauss) või vahelüli müüdi ja kirjanduse vahel Kirjanduse põhiliigid Eepika (eepos; romaan, jutustus, novell, lühijutt) Lüürika (ood, hümn, eleegia, epigramm, sonett) Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse k...
tuumaelektrijaamu (10 aasta pärast on Eestis arvatavasti oma tuumajaam ja kui veel ei ole, siis on see rajamisel). Ehkki termotuumaenergial kulub laiemasse kasutusse jõudmiseks veel mitu aastakümmet, osatakse 10 aasta pärast siiski juba sel moel energiat toota ja arvatavasti on valmis esimene töötav termotuumaelektrijaam. Kosmoseturism ja -uuringud: Ma arvan, et 10 aasta pärast pole Eesti veel oma esimest inimkosmonauti kosmosesse saatnud, aga see eest tiirleb laias kosmoses meie esimene satelliit. 10 aasta pärast on Maa ümber nii palju satelliite, et vanad ja kasutud tuleb alla tulistada. Selle tarbeks luuakse eraldi seadmed, mis tegelevad vanade satelliitide hävitamise ning seejärel neist tekkinud kosmilise prügi koristamisega. Majandus: Selleks ajaks on majanduskriis läbi, aga silme ees virvendab juba uus. Vahepeal on Eesti jõudsalt arenenud tööstus- ja infotehnoloogia valdkondades. Luuakse majandussidemeid Hiina, Jaapani, USA ja teiste mõjuvõimsate riikidega. 2012
TRANSPORDI JA ARENENUD ON TRANSPORT / INIMESE ENDA LIHASTE JÕUD LAEVAGA; OLEMAS TORUTRANSPORT; TELEGRAAF , SIDE ARENG SIDEVAHENDID RAADIOSIDE TELEFON, SATELLIIT, RAADIO RAHVASTIKU KIIRE KASV; DEMOGRAAFILINE RAHVASTIKU JUURDEKASV AEGLANE; SUUR ELATUSTASE ON KÕRGE; MADAL SÜNDIMUS / SUREMUS; PLAHVATUS; SÜNDIMUS /
Aastas lennutatakse Maalt kosmosesse harilikult üle saja tehiskaaslase, kuid paljud neist jäävad lühiealisteks. Ümber Maa tiirlevate tehisobjektide arv arvatakse olevat 7000 (1995).Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste). Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, "ahastus"), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, on korrapäratu kujuga kaljurahnud. Neilgi leidub meteoriidikraatreid ja lõhesid
muundavad orgaanilist ainet, bidosfääri osa, muutused on kiiremad kui lidos ja dünaamilisem. Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee, litost väiksem tihedus, vesi liikuvam. Atmosfäär e õhkkond- Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir 1000-1200 km, hapnik, lämmastik. Biosfäär- elavad organismid, orgaanilise aine süntees ja muundumine, ja need mõjutavad kivimeid, mulda, vett, õhku. Kaasaegsed uurimismeetodid geograafias- nt. kaugseire, satelliit, aerofoto, kosmosefoto, gps jne. Etapid: probleemi püstitamine, hüpoteesi sõnastamine, selle kontrollimine, tulemuste publitseerimine, uus teooria. Maa energiasüsteem: potentsiaalne, elastsus, kineetiline e liikumis, keemiline, sise e soojus, laine, kiirgus. litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. (areneb muld, talletatud fossiilkütused, maavarad) pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, kus toimuvad
Teadmushiskonna kujunemine Postindustriaalne majandus arenes tnu uue tehnoloogia ulatuslikule kasutusele kiiresti, ettevtted uuendasid pidevalt toodangut ja tegelesid innovatsiooniga. Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja prae...
Andromeeda galaktika infrapunavalguses Tuum · M31 on tuntud selle tiheda ja kompaktse tähekogumiku poolest galaktika keskel. · Tuum koosneb kahest kogumikust (P1 ja P2), mida eraldab üksteisest ligikaudu 4,9 valgusaastat. · Eredam P1 on keskpunktist kõrvale kaldunud, aga pisut tuhmim P2 asub täpselt keskpunktis ning sisaldab musta auku. Anromeeda tuumad P1 ja P2. Satelliidid · Nagu Linnuteel on ka Andromeedal satelliit galaktikad. · Andromeeda koosneb 14 seni tuntud kääbusgalaktikast. · Enim tuntud on M32 ja M110. · Mõlemad arvatakse olevat kauges minevikus M31 (Andromeedaga) kokku puutunud. · 2006 aastal avastati, et 9 14-st galaktikast laiub tasandil, mis lõikub Andromeeda südamikuga, selle asemel et olla juhuslikult paigutatud. 9 satelliitgalaktikat asub ühel tasndil. Vaatlemine · Eestis on Andromeeda vaadeldav aasta ringi.
saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje Lisaks peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni Tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid Rahvusvaheline kosmosejaam teeb maa orbiidile 16 korda päevas ringi peale Vene astronautidel on seal jaamas USA vetsude kasutamine keelatud peale selle mitmekordset ummistamist Marsi EVA suit maksab umbes 12 miljonit dollarit 1999 hävis Nasa 125 000 000 dollarit maksev kosmoselaev, sest üks
Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia. Gammakiirgust tuleb ka maistest allikatest, nind eelkõige meenub siinkohal tuumapommi üks hävitavaid tegureid Astronoomia kõige huvitavam gammakiirguses vaadeldud nähtus on gammasähvatus avastati samuti sõja tõttu, kuigi see oli vaid külm sõda. Avastati vaatlustest 1960. aastatel salajaste tuumakatsete leidmiseks kosmoses. Avastas USA sõjaline satelliit Vela 4 see juhtus 1967. aastal. Praeguseks on teada, et mitmed tuhanded mittekorduvad gammasähvatused taevas on pärit Universumi sügavustest, väljaspoolt Linnutee galaktikat. GammasähvatusedKosmiliste Katastroofide Tunnistajad Gammasähvatuste kaugus tehti kindlaks alles 30 aastat pärast nende avastamist. Põhjus oli gammakiirguse allika asukoha määramise ebatäpsus, mis ei võimaldanud leida sähvatusi teistel lainealadel. 28
BROKRAATIA - AMETNIKE VIM Tstusajastul hakkas taeg domineerima puhkeaja le. Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordiva...
Prügisaared Tallinna Ülikooll Mis on prügisaared? Prügisaared on saared ookeanis, mis on tekkinud tänu inimestele poolt tekitatud olmejäätmetest, mis on segunenud merevee ja plantoniga. Saarte asukoht Prügisaarte piirkonnaks on Vaikne ookean Piirkonna nimeks on Great Pacific Garbage Patch (Vaikse Ookeani Suur Prügisaar). Prügisaared on jaotanud kaheks piirkonna järgi – Ida prügisaar(California kandis) ning Lääne prügisaar (Jaapani läheduses) Prügisaarte piirkond Prügisaare arvatav suurus Prügisaarte faktid: Prügisaarte kindlat suurust ei tea keegi, kui arvatakse, et see jääb ligikaudu 700,000-15 mil ruutkilomeetri vahele Prügisaared on pindalalt suuremad kui Ameerika Prügisaared on 658 korda suuremad kui Saaremaa Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. Prügisaarte faktid Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. ...
Plutooniumi tootmine - võimaldab tekitada uraaniga sarnast ahelreaktsiooni: toimub n(0,1) + U(92,238)->U(92,239) -> U(92,239)- >Np(93,239)+e(-1,0) -> Np(93,239)->Pu(94,239)+e(-1,0). Tekib tuumreaktori jäätmetesse. Tuumareaktor - laseb tegutseda 2-3 neutronist ainult ühel. Ülejäänud neutronid aeglustatakse, et nad ei omaks ahelreaktsiooniks energiat. Koosneb: auruturbiin, generaator, jahuti, vesi, reguleerimisvahendid, uraan. Toodab soojust. Kasutamine: tuumael.jaam; aatomallveelaev; satelliit Aeglustamise meetodid: 1) ei kasutata puhast U-235 vaid segu U-238ga 2) kasutatakse aeglusteid (raske vesi) 3) täpsem reguleerimine kergesti neutroneid neelavate materjalidega He ja U energia erinevused on ühinemisel ja lagunemisel. Tuumade ühinemine on raske protsess ja tavaliselt võimalik ülikõrge temperatuuriga. Termotuumareaktsioon - aatomituumade ühinemisreaktsioon kõrgel tempil. Kõik tähed põletavad H, mis muutub He'ks. Tähtedel ei toimu
satelliit) liigub Maa pöörlemise kiirusega Keskmised orbiidid - asuvad maalähedaste orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel Selenotsentriline orbiit - ümber Kuu tiirleva keha orbiit 2) Mis on kosmiline kiirus; iseloomusta esimest, teist, kolmandat ja neljandat kosmilist kiirust (teisenda need ühikusse km/h) Kosmiline kiirus: vähim algkiirus mingile kindlale orbiidile jõudmiseks 1. Vajalik planeedilt lahkumiseks, Maa-kesksele orbiidile jõudmiseks peab satelliit saama kiiruse 7. 91 km/s maapinnal 2. Vajalik planeedi külgetõmbejõu piirkonnast lahkumiseks, Päikese-kesksele orbiidile jõudmiseks peab keha saama kiiruse 11,19 km/s Maa pinnal 3. Vajalik Päikesesüsteemist lahkumiseks Maa pinnal, 42,1km/s 4. Vajalik galaktikast lahkumiseks, Päikesesüsteemis on see u 1000 km/s 3) Mis on kosmoseturism, milles seisevad selle ideed ja veel võimalikud probleemid, palju 1 kg ainekoguse kosmosesse viimine maksta võib?
NÜÜDISAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS (1) 1. Teadus, tehnoloogia ja geograafia * teadus- tegevus, mille eesmärk on uute oluliste teadmise saamine, nende süstematiseerimine ja rakendamine. jaguneb teadusharudeks. sisaldab FAKTI, TEOORIAT nt seaduspärasusi ja SOOVITUSI teadmiste kasutamiseks. * teaduslikud uurimismeetodid- annavad igale teadusharule oma veetlus-, katse-, ja analüüsivahendid, seavad kindlad reeglid. koosneb PROBLEEMI PÜSTITAMISEST (olemasolevad teooriad + praktiline vajadus), HÜPOTEESI SÕNASTAMISEST ja KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsi...
Külm sõda Kolmandas Maailmas Külm sõda oli 5. märtsil 1946 Churchilli kõnega alanud konfliktide ja võidukatsumuste jada kahe üliriigi, Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu ning tema liitlaste ja satelliit-riikide vahel, mis vältas ligi 45 aastat ning lõppes Nõukogude Liidu lagunemisega. Võib öelda, et kõige enam said seda vastuolu tunda Kolmanda Maailma vähearenenud riigid, mis tihti ei olnud otseselt asjasse segatud, kuid mille abil mõlemad üliriigid üritasid pidevalt oma ülimust vastase suhtes näidata. Kui jaapanlased 1945. aastal Koreast lahkusid, läks põhjaosa Nõukogude Liidu ja lõunaosa USA alla. 1948. aastaks oli tekkinud kaks vastandlikku riiki, mida toetas 1950. aastal puhkenud sõjas kumbki üliriik oma sõjalise jõuga. Kolm aastat kestnud pideva verevalamise tulemusena stabiliseeriti rinne, mis kulges mööda 38. laiuskraadi. Selle konflikti mõjusid on tunda ka tänapäeval, sest 19...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
