KORDAMISKÜSIMUSED ptk 3.4, 3.5 ja e-riik 1. Mis on inimõigused, kodakondsus ja kodanikuõigused? Inimõigused - Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnuistusest. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust Inimõiguste Ülddeklaratsioonis, mis kuulutati ÜRO poolt üldkehtivaks aastal 1948. Kodakondsus - Kodakondsus on püsiv õiguslik seos isiku ja riigi vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanikuõigused - Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Need on eeskätt õigused riigi kaitsele (ka välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Kodanikustaatus annab peale õiguse riigi ja seaduse kaitsele ka õiguse riiki ise kaitsta, valida ja olla valitud ning moodustada erakondi. 2. Millistele dokumentidele tuginevad ini...
· KODAKONDSUSETA ISIK e APATRIIT- isik, kellel puudub kodakondsus, seega puuduvad ka kodaniku õigused ja kohustused, puudub ka valimisõigus · ALALINE ELANIK e PÜSIELANIK- inimene, kes elab kogu aeg ühes kohas, elamiskoht ei ole muutuv · ELAMISLUBA- tähtajaline või pikaajaline luba, mis väljastatakse välismaalasele, et ta ei viibiks pikaajaliselt riigis illegaalina · KODANIKUÕIGUSED- õigused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · KODANIKUKOHUSTUSED- kohustused, mis on riigi kodanikele põhiseadusega määratud · NATURALISATSIOON- kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik
Ühiskonnaõpetuse kodutöö 2 Töö põhiseadusega 1.Millal praegune põhiseadus kehtestati Eestis? 28 juuni, 1992 2.Millised vastuolud on käesoleva Eesti põhiseaduse üldsätetes (I peatükk)? (Välja otsida vähemalt 3§ ja näiteid tuua kas need kehtivad või mitte) (Mis § ei toimi?) § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kas metsaraie on säästlik loodusvara kasutamine? Ma ei arva nii. Ma ei ütleks, et Eestis kasutatakse loodusvarasid säästlikult. § 6. Eesti riigikeel on eesti keel. Ometi peaaegu iga teine kes vastu tuleb möliseb vene keeles :S? Kui riigikeel on eesti keel, siis peaks kõik Eestis elavad inimesed rääkima eesti keelt, nii see ju pole ? § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Ma ei ütleks küll, et Eestis võim läbi saab omavahel. Kõik erakonnad kaklevad positsiooni pärast ...
kaitseväeteenistuses teenimine. Nendele lisanduvad kõigile riigi territooriumil elavatele inimestele laienevad kohustused, nagu maksude maksmine, seaduste järgimine ja elukeskkonna säästmine. Paljud nimetavad kodanikukohustusi ,,vaevaks", kuid võrreldes õigustega on kodanikul palju vähem kohustusi ning needki teenivad Eesti arengu ja riigi püsimajäämise eesmärke. Kas oleks siis õige öelda, et kodanikukohustused on vaid koorem? Pigem mitte. Iga kodanik peaks hea meelega täitma oma kohustusi! Eesti kodakondsuse sain juba sündimisega, kuid kodanikuks olemise olemuse mõistsin alles hiljuti. Kuigi olen üles kasvanud perekonnas, kus väärtustatakse kodanikualgatust ning ühiskonnaasjades kaasalöömist, olin peeaegu kogu oma elu riigi küsimuste vastu pigem ükskõikne. Märkimisväärse muutuse minu suhtumisse ja väärtushinnangutesse tõi aga majanduskriis. Ma sain aru, et ühiskonna
järgima Eesti põhiseaduslikku korda. See päris ei kehti, kuna vene ajal siia jäänud inimesed ei oska peale 20 aastat ikka sõnagi eesti keelt. Asi on võib-olla põhimõttes, aga kui sa siin elad siis võiks ikkagi eesti keelt osata. Kokkuvõtteks oleks neil endil ka palju lihtsam hakkama saada, kui keeld oskaks. 4. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02.
Liisi Rohtsalu Mida tähendab mulle Eesti Vabariigi kodanikuks olemine? Tänapäeval tajuvad paljud end arvatavasti üha vähem Eesti kodanikena, kas või näiteks Euroopas riigipiiri ületades. Kodanikuks olemine tõuseb üldsuse teadvusse aktiivsemalt rahvuslikel pühadel ja valimiste eel. Eesti vabariigi täieõigusliku kodanikuna on mul kodanikukohustused, aga ka õigused riigi poolt ja riigi kaudu pakutavatele hüvedele. Viimasel ajal võib märgata inimeste seas üha suuremat ükskõiksust riigis toimuva suhtes. Ma arvan, et kodanikuks olemise juurde kuulub enesestmõistetavalt mure oma riigi ja ühiskonna käekäigu pärast, mis ajendab mõneski soovi otsustamises ja juhtimises osaleda. Ühiskonna arengu seisukohalt on tähtis, et iga liige avaldaks oma arvamust, teostaks
Rahvas kujundab ja kaitseb riiki, tehes kõik endast sõltuva, et edendada riigi heaolu ning kaitsta seda välisriikide mõjutuste ees. Selle hulka kuulub kindlasti ka arvestamine meist erinevate kultuuridega, kuna maailma pingekolded asuvad just suurte tsivilisatsioonide ja kultuuride kokkupuute kohas. Maailmakorda ei kujunda mitte ainult riigipead vaid maailma elanikud. Kodanikul oleks riigis parem elada on kodanikel kohustused, mida tuleb täita. Põhiseadusega on kehtestatud kodanikukohustused. Kodanikud peavad riigis täitma seadusi, alluma töödistsipliinile, suhtuma austavalt ühiskonna kohustustesse, austama ühiselu reegleid ning hoidma oma omandit. Isamaa kaitsmine on iga kodaniku püha kohustus, kodumaa reetmist aga karistatakse kui raskemat kuritegu. Muidugi on kodanikul riigis inimõigused. Põhiseadusega on tagatud kodanikuõigused ja vabadused. Kodanikul on riigis õigus tööle, haridusele, ainelisele kindlustatusele vanaduses ning
Mõnikord on karistused liiga leebed ja teinekord jällegi liiga karmid. Näiteks looma tapmise eest saab mõnikord rohkem aastaid vangistus kui inimese tapmise eest. Ning mõnikord varguse puhul ei tehta midagi või siis tehakse liiga julm karistus. Mõnes olukorras on ühiskondlik kasulik töö parem variant kui kinni istumine. 4.Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused: § 55.Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. § 54.Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud
tulevasest käekäigust. Valmisealiseks saamisest alates olen oma hääle andnud kõikidel valimistel, et väljendada oma tahet riigi arengu seisukohast, toetades kanditaate, kelle maailmavaade on sarnane minu omaga. Ega see polegi nii lihtne kui algul tundub, peab mõtlema pikalt, enne kui sobiv kandidaat leida. Oma otsused tuleb ise vastu võtta, et mitte olla pelgalt tuulelipp. Olen nõus väitega, et rahvas väärib oma valitsejaid, ja kodanikukohustused täitmata jättes pole hiljem mingit õigust vinguda, et kust suunast puhub tuul. Samuti peab paika ka teine ütlus: ,,Riik see oleme meie." Me ei saa ennast distantseeruda riigist ja süüdistada seda kui kolmandat institutsiooni. Olukorra mitte meeldides, tuleb midagi selle vastu ette võtta, mitte lihtsalt nurgas haliseda. Kokkuvõte: Maailm liigub üldiselt liberaalsema, demokraatlikuma ja rohkem vabadusi pakkuva ühiskonna poole
või halva iseloomuga. Lihtsalt juhuslikult on eestlased ühed rassistlikumad euroopas ja tõrjuvad igatepidi ning diskrimineerivad paljusi teist värvi olevad inimesi. Pole ime et rassilik integratsioon siin riigis välja ei tule. Suuresti tuleneb ka see sellest, et eestlasi on niipalju okupeeritud ja me tõrjume kõiki immigrante kuna kardame oma vabaduse pärast. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused §37. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53
30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 32. sotsialiseerimisagendid- nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 33. Mida nimetatakse hälbeks- normide ( mis vastavas ühiskonnas eksisteerivad) vastast käitumist. 34. konformne käitumine- mis see on ja kuidas seda kujundatakse sotsiaalselt aktsepteeritud käitumine, kujuneb vastavalt normidele, tavadele, reeglitele. Kujundatakse läbi sotsiaalse integratsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste
Väide, et inimene annab end ära tasuta, on absurdne ning arusaamatu. Väita sama kogu rahva kohta tähendab eeldada hullumeelsetest koosnevat rahvast. Hullumeelsus aga ei loo õigust. Ühiskondlik leping kätkeb endas vaikivat kohustust, mis ainsana saab jõustada kõik teised kohustused: nimelt sunnib riik üldisele tahtele kuuletuma igaühe, kes iganes püüab sellest keelduda. Just isiklik vabadus annab poliitilisele masinavärgile elu ja teovõime ning seadustab ka kodanikukohustused, mis teisiti oleksid absurdsed ja türanlikud ning kutsuksid esile suuremaid kuritarvitusi. Loomulikust seisundist ühiskondlikku seisundisse üle minnes tekib inimeses silmatorkav muutus: tema käitumises asendub instinkt õiglusega ja tema tegudesse ilmub neis varem puudunud moraalsus. Kuigi ühiskondlikus seisundis kaotab inimene nii mõnedki talle looduse poolt antud eelised,
1) õigus valida parlamenti (alates 18. eluaastast); 2) õigus kandideerida parlamenti (alates 21. eluaastast); 3) õigus kandideerida presidendiks (alates 40. eluaastast); 4) õigus kuuluda erakonda (alates 18. eluaastast); 5) õigus moodustada erakondi; 6) õigus teenida kaitseväes; 7) õigus saada riigilt kaitset välismaal viibides; 8) õigus alati kodumaale tagasi pöörduda; 9) õigus töötada riigiametites. Kodanikukohustused Eesti Vabariigis Põhiseadus ei taga inimestele mitte ainult õigusi, vaid ka riigi ja ühiskonna seisukohalt olulisi kohustusi. Nagu õigused, nii jagunevad ka kohustused kõigi Eestis viibivatele inimeste kohustusteks ja Eesti Vabariigi kodanike kohustuseks. Igaühe kohustus on järgida seadusi ning austada teiste inimeste õigusi. Sellele lisandub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud. Eesti
õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 51. Mida tähendab resotsialiseerumine? Uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud (loobuma sunnitud ) käitumisreeglite ja rollide taasomandamine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 52. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? nt perekond, vanemad, kool, meedia, reklaam jne 53. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele, kuidas erinevad aspektid meie ümber mõjutavad sotsialiseerumist: tervis, rass, rahvus, elukoht jne jne. Rahvus- nt keel Etniline taust- nt kultuur Sotsialiseerumine ja
Mina otseselt seotud sotsiaalse suhtlemisega. 39. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma. 40. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 41. Mida nimetatakse hälbeks? Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest. Koos normide kehtestamisega luuakse ka hälve ehk milline on siis normide vastane käitumine. Hälbed on seotud tugevalt võimu ja ebavõrdsusega. Hälbekäitumine käitumine, mis läheb vastuollu üldiselt järgitavate normidega. Hälbekäitumise põhjuseid tuleb otsida sotsiaalsest keskkonnast. Ühiskonnas pealesurutud ootused toodavad ka hälbekäitumist.
iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 64. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 65. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Näiteks vajavad desotsialiseerumist ja resotsialiseerumist veel kooli lõpetamine, töölehakkamine, abiellumine, vanemlikkus, kogukondlikud ja kodanikukohustused. 66. Sotsialiseerumise seosed tervise, perekonna, kultuuri, majandusliku olukorra, sõprade jt-ga? Kuidas erinevad mõjurid kujundavad mina-pilti? SOTSIALISEERUMISEGA ON TEGELENUD PSÜHHOLOOGIA, PEDAGOOGIKA, SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA, SOTSIOLOOGIA, AGA KA POLITOLOOGIA, MAJANDUSTEADUS, ÕIGUSTEADUS, KRIMINOLOOGIA, ANTROPOLOOGIA JA HUMANÖKOLOOGIA (UURIB INIMPOPULATSIOONE OHUSTAVATE KESKKONNATEGURITE JA PROTSESSIDEGA SEOTUD PROBLEEME)
lojaalsust, osalemist, teenistust ühiskonna heaolu nimel. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus, sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse kaitsele jne), poliitilised (sõna-, trüki-, koosolekute korraldamise õigus, õigus hääletada ja olla valitud), majanduslikud õigused (koguda, kasutada, paigutada varandust; valida töökoht, vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1) personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2) tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) 2) ''Sulaaeg''. Eesti NSV 1960-1970. aastate keskpaigani ja stagnatsioon. Stalini surmale järgnes NSV Liidus nn sulaaeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberaliseerumise peaaegu kõikides valdkondades. Sai alguse just
.......... Neljandaks võimuks riigis nimetatakse ............................................................................... Kodakondsust saadakse kahel viisil: ...................................ja .......................................... Inimõiguste ja kodanikuõiguste erinevus seisneb selles, et ....................................... .............................................................................................................................................. Peamised kodanikukohustused on .................................................................................... ja ................................................................................................................................................ 27. Selgita ja vasta. a) Mida tähendab mõiste "mitmekultuuriline"? b) Kas Eesti ühiskond on mitmekultuuriline? Põhjenda oma vastust, toetudes Põhiseadu-sele. 28. Ülesandeid demokraatia tundmisest. Vali loeteludest õiged variandid ning selgita oma valikut
algatusvõime, ebaõnne korral aga süütunde tekkele. 4. 6-13-aastaste fookus liigub perekonnalt koolile. Edukus viib tootlikkuse ja ebaedu alaväärsuse ja ebakompetentsuse tunnetetekkele. 5. Puberteedieas on eesmärgiks identiteedi kujundamine ja selle mitte-saavutamine viib segaduse tekkele identiteedi olemuse osas 6. Noore täiskasvanuna on eesmärgiks armusuhete kujundamine ja ebaõnnestumine tekitab isolatsiooni ja üksildust. 7. Kodanikukohustused, perekond, töö on esmased ülesanded ja need viivad loovusele. Loovusele vastukaaluks on stagnatsioon, mis tekib enesekesksetel inimestel. 8. Elu viimane etapp kujutab enesest suurimat väljakutset. Kas suudab inimene lahtimõtestada oma elu ja saavutada seega täiuslikkus või ta ei suuda murda välja enesekesksusest ja isolatsioonist ning sureb lootusetuse tundega. 6) Konformsus ja hälbimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 6 6.1. Kuidas tekivad normid?
· õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel · õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 · õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36 · ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata § 36 · Kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta; Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele. Kodanikukohustused: · olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. · säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju · kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses · igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi
7 õigus kandideerida kohaliku omavalitsuse valimistel 8 õigus otsida välismaal viibides Eesti Vabariigi diplomaatilistest esindustest kaitset § 13 9 õigus igal ajal asuda elama Eestisse § 36 10 ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata § 36 11 Kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametiisikud koguda andmeid tema veendumuste kohta; 31 Osa kodanikuõigusi laieneb ka mittekodanikele Kodanikukohustused - 1 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust, osaledes seaduse alusel riigikaitses. Kaitseväeteenistusest keelduv meeskodanik on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. 2 säästa loodust ja keskkonda ja hüvitama sellele tekitatud kahju 3 kooliealistel lastel õppimine seaduses määratud ulatuses 4 igaüks on kohustatud tasuma seadusega sätestatud riiklikke makse, lõive, trahve ja koormisi
Ainult kodanikule kuuluvad õigused vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on järgmised: õigus valida Riigikogu (alates 18. eluaastast); kandideerida Riigikokku (alates 21. eluaastast); kandideerida presidendiks (alates 40. eluaastast); kuuluda erakonda (alates 18. eluaastast); moodustada erakondi; teenimine sõjaväes; õigus riigi kaitsele välismaal viibides; õigus alati kodumaale tagasi pöörduda; õigus töötada riigiametites. Kodanikukohustused Eesti Vabariigis Kohustused jagunevad kõigi Eestimaal viibivate igaühe kohustusteks ja Eesti Vabariigi kodanike kohustusteks. Igaühe kohustus on järgida seadusi ja austada teiste inimeste õigusi. Sellele lisandub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud. Eesti kodanikud on kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Neil on kohustus osa võtta riigikaitsest seadusega ette nähtud viisil
Ainult kodanikule kuuluvad õigused vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on järgmised: õigus valida parlamenti (alates 18. eluaastast); kandideerida parlamenti (alates 21. eluaastast); kandideerida presidendiks (alates 40. eluaastast); kuuluda erakonda (alates 18. eluaastast); moodustada erakondi; teenimine sõjaväes; õigus riigi kaitsele välismaal viibides; õigus alati kodumaale tagasi pöörduda; õigus töötada riigiametites. Kodanikukohustused Eesti Vabariigis Põhiseadus ei garanteeri inimestele mitte ainult õigusi, vaid ka riigi ja ühiskonna seisukohalt olulisi kohustusi. Nagu õigused, jagunevad ka kohustused kõigi Eestimaal viibivate inimeste kohustusteks ja Eesti Vabariigi kodanike kohustusteks. Igaühe kohustus on järgida seadusi ja austada teiste inimeste õigusi. Sellele lisandub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud. Peale sellele on Eesti kodanikud
Ainult kodanikule kuuluvad õigused vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on järgmised: õigus valida parlamenti (alates 18. eluaastast); kandideerida parlamenti (alates 21. eluaastast); kandideerida presidendiks (alates 40. eluaastast); kuuluda erakonda (alates 18. eluaastast); moodustada erakondi; teenimine sõjaväes; õigus riigi kaitsele välismaal viibides; õigus alati kodumaale tagasi pöörduda; õigus töötada riigiametites. Kodanikukohustused Eesti Vabariigis Põhiseadus ei garanteeri inimestele mitte ainult õigusi, vaid ka riigi ja ühiskonna seisukohalt olulisi kohustusi. Nagu õigused, jagunevad ka kohustused kõigi Eestimaal viibivate inimeste kohustusteks ja Eesti Vabariigi kodanike kohustusteks. Igaühe kohustus on järgida seadusi ja austada teiste inimeste õigusi. Sellele lisandub kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada kahju, mis inimene on keskkonnale tekitanud
Kodakondsus ja riikkondsus. Kodanikuõigused: personaalsed (südametunnistuse vabadus, isikupuutumatus, sõnavabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse kaitsele jne.); poliitilised (sõna-, trüki-, koosolekute korraldamise õigus, õigus hääletada ja olla valitud) majanduslikud õigused ( koguda, kasutada, paigutada varandust; valida töökoht, vahetada ameteid, kuuluda a/ü-sse, tegeleda äriga, osta ja müüa vabal turul, sõlmida õiguslikke lepinguid). Kodanikukohustused: 1)personaalsed (hoolitseda üksteise eest ühiskonnas, toetada oma peret, hoolitseda 34 laste hariduse eest, täita moraalinorme, austada teiste õigusi) 2)tsiviilkohustused (täita seadusi, maksta makse, olla kursis ühiskonnaeluga) Riigi- ja kodanikukaitse. Kodanikukaitse on meetmete kompleks, mille abil korraldatakse riigi territooriumil
· Imikuiga usaldussuhe oma toitjaga · 1-3 aastat omandatakse mitmeid oskusi: iseseisvus, häbi, kahtlus · 4-5 aastat maailma avastamine, algatusvõime ja enesekindlus vs süütunne Erikson ja ego arenemine 4. 6-13 aastat fookus koolilt perekonnale edukus vs ebaedukus ehk alaväärsus ja ebakompetentsus 5. Puberteediiga identiteedi kujunemine 6. Noor täiskasvanu armusuhe vs isolatsioon ja üksildus 7. Täiskasvanu pere, töö, kodanikukohustused ehk loovuse kujunemine vs stagnatsioon 8. Vanadus elu mõtestamine vs tühjus, lootusetus Kõikides etappides kas edukas või ebaedukas areng, siiski ei saa olla täielikult läbikukkunud arenguastet. Ka kõige edukamatel võib olla ebaõnnestumisi. Ego-identiteet on osaliselt püsiv nii ajas kui eri situatsioonides. Piaget ja kognitiivne areng Kognitiivne areng koos keha ja vaimu vananemisega muutub ka inimese mõtlemine.
annaabi.ee 
