madalat sissetulekut- mida rohkem oli vabrikus töölisi, seda väiksem oli nende palk. Tööstuspõõre mõjutas ka inimeste elutingimusi- paljud töölised pidid elama barakkides, mis paiknesid tihedalt koos. Vanalinnades kujunesid urkad. Inimestes tekitasid rahulolematust külmad ja halvasti valgustatud vabrikuhooned. Elutempo kiirenes. Kõik see põhjustas inimestes stressi. Paljud hakkasid jooma ning kindlasti leidus ka neid, kes endale lihtsalt kõie kaela panid. Kõige rohkem mõjutas tööstuspööre minu arvates just ühiskonna sotsiaalset struktuuri- tekkis uus klassikoostis. Eristada võis kahte eri poolust: vabrikutöölised ja keskklass. Tööstuse arenguga seoses vähenes maarahvastik. Talupojad siirdusid linnadesse tööd otsima. Kokkuvõtteks võiks õelda, et tööstuspöörde mõju inimeste igapäevaellu oli pigem negatiivne kui positiivne. Riik võis ju vabrikutööstusest palju kasu lõigata, kuid tavakodanike elu see kuigi paremaks ei muutnud.
 tööstuslik pööre andis omakorda tõuke põllumajanduse arengule. Kui linnades hakati rajama üha enam tööstusettevõtteid, hakkas linnadesse kogunema ka hulga rohkem inimesi. Kujunema hakkas linnaühiskond. See mõjutas aga inimeste elu tugevalt. Vähenes pere, kiriku ja tavade roll, seda eriti noorte seas. Levima hakkas alkoholism ja prostitutsioon, samas aga ka paremad kooliolud ja arstiabi. Seega mõjutas tööstuspööre minu arvates inimeste igapäevaelu tugevasti, sest muutusid senised tavad ja kombed, inimesed pidid kohanema sootuks uute eluviisidega. Tööolud muutusid, maalt koliti linna. Kõik see põhjustas inimeste seas kindlasti suurt segadust. Aga ma arvan ka, et inimene harjub kõigega.
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? 1760.-1780. aastail algas Inglismaal üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret. Tööstusliku pööre alusteks olid uued leiutised, mis vähendasid inimeste käsitsi tehtavat tööd, selle asemel hakati tootma masinatega ja loodi vabrikud. Aga kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Üleminek vabrikutööstusele tekitas palju vabu töökohti linnadesse. Aina enam inimesi liikus maalt linna, kuna põllumajanduses polnud enam nii palju tööjõudu tarvis, kui varem. Suurema osa põllutööst tegid masinad. Ka käsitöölised ei suutnud konkureerida odavama vabrikutoodanguga ning suundusid käsitöölt vabrikutööle. Vabrikutööle üleminek ei olnud aga inimestele kerge. See tähendas väljumist
ostutus alkoholismi ja prostitutsiooni levik. Üldiselt kasvas inimeste suhtlusringkond ja inimesed tegelesid rohkem ka meelelahutusega. Mina arvan, et tööstuspöörde tagajärjed inimeste elus on pigem positiivsed, sest paljude masinate kasutuselevõtt muutis kokkuvõtteks inimeste elu kergemaks. Muidugi tõi see kaasa ka palju uut ja võõrast, millega oli raske harjuda, näiteks töölkäimine ja raha said uue tähenduse ning kohanemine linnaeluga oli paljudele raske, aga samas arvan, et tööstuspööre oli väga suur edasiminek inimeste elus ja tõi endaga kaasa palju häid tagajärgi. Kadri Luik 11A
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. ...
KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU? Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus. Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige
Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra
Tartu Kommertsgümnaasium Oliver Lopato 11.a Masinate kasutuselevõtt Manufaktuuride asendumine 18. saj. Inglismaa Urbaniseerumine Ülemerekaubanduse valitseja Rikas maavarade riik Unioonis Sotimaaga Hakati tootma rauda 19. saj. levis masintootmine Euroopasse ja Ameerika Ühendriiki Inimesi tabas tööpuudus Tööviljakuse suurenemine Elu ja töötingimuste paranemine esikohale tõusis tööstuslik tootmine toimus tööstuspööre ja üleminek kapitalismile arenesid suured vabrikud töö oli korraldatud konveieritel tööpäev kestis 12  14 tundi omanik pidas tööaja arvestust tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad peamiseks sissetulekuallikaks muutus palgatöö Raudteede areng  algul vedur kaevanduses, esimene raudteeliin (6 km) 1825 Inglismaal
üle. Kapitalistlikud suhted kujunesid esmalt kaubanduses. Toimus tööstusrevolutsioon Inglismaal 17.-18. sajandil aga Lääne-Euroopas 19. sajandil. Üleminek käsitsitootmiselt manufaktuurides masintööle vabrikutes. Tulemusena tekkis industriaalühiskond, mis ühiskond põhines masintootmisel ja linnastumisel. Inglismaal levis puritanism usulise ja maailmavaatelise liikumisena. Valgustus ideoloogia, kus väärtustati teadmisi ja haridust. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine toimus 1760.-1780. aastal Inglismaal. Algas üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse
Seda poliitikat nimetatakse imperialismiks, mis on suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. Tööstusühiskonnast võime rääkida, kui tööstuses töötava rahva osakaal on jõudnud võrreldavasse suurusjärku põllumajanduses töötava rahvastiku osakaaluga ning linnarahvastiku osatähtsus on jõudnud võrreldavasse suurusjärku maarahvastikuga. Tööstustoodang on sel ajal domineeriv ning rahakäive suurem. Nagu põllumajanduspööregi, oli tööstuspööre ühiskonnaliikmetele raske katsumus. 1840. aastal naiste ja laste tööpäeva pikkust lühendati 12 tunnilt 10 tunnile. Tööstustööliste palgad olid ühed madalaimad. Seda võimaldas suur töösoovijate hulk. Elati barakkides. Kõigile perekonnaliikmetele tööd ei jätkunud. Linnarahvas erinevalt maarahvast elas ühe põlvkonna kaupa, puudus vanemate toetus. Tööstuspöördega kaasnes linnastumine (urbaniseerumine). Lagunema hakkasid senine traditsiooniline külaelu ja põlvest põlve
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes. Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama. Ost...
* bürokraatia tugevnes 1) klassikalised riigifunktsioonid (seadusloome,õiguskord, riigikaitse) * tööaeg domineeris puhkeaega 2) sotsiaalsed ülesanded 3) reguleerib majandust Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond:
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike...
tööstusrevolutsioon e tööstuspööre- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule, seda isel. vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine primaarsektor e. hankiv tööstus (põllumaj, jahindus, kalandus, metsatööstus ja mäetööstus) sekundaarsektor e. töötlev tööstus ( energeetika, ehitus, gaasi-ja veevarustus) tertsiaarne sektor e. teenindus infoühiskond- ühiskond, kus kaustatakse igapäevaselt infotehnoloogiat teadmusühiskond- ühiskond, kus kasutatakse nii majanduses kui ka valitsemises teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaal...
Juba 18.sajandist alates püüdis Inglismaa teostada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat. Inglismaa oli huvitatud sellest, et ükski riik Euroopa mandril ei muutuks liialt tugevaks ega saavutaks ülekaalu. Rahvusvahelise tasakaalu säilitamiseks toetas Inglismaa tavaliselt nõrgemat tugevama vastu. Inglismaa hoidus astumast püsivatesse liitudesse. Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19
pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid tööliste olukorrale aitas kaasa majanduslik tõus ja tehnoloogiline progress. Selle tagajärjel tekkis fordism- Henry Ford'i leiutatud töö organiseerimine, kus makstakse töötajatele tunnitasu, kuna töölisi kasutati nii tihedalt. Tööstuspööre põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi: 1) Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks. 2) Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud. 3) Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale. 4) Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud. 1.2 Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad
kvaliteediga turul kanda kinnitanud; liberaalne suhtumine lõi uuendusliku suhtumise) FR 1760 – 1860 (ei olnud nii liberaalne, rakendati nt kaitsetolle) GER/USA – 19. saj algus – 1850/1880 (et konkureerida odavamate UK/NL toodetega, seati sisse impordipiirangud) RU – 1820/1830 – 1930 (algas hiljem, sest Venemaal oli nõrk töölisklass) 33) Millal algas ning millal lõppes moderniseerimisaeg Eestis? Põhjenda! Tööstuspööre alguseks loetakse aega, kui tööstuslikus tootmises võetakse kasutusele esimene masin (Eestis Georg Scwartzi 8-hobujõuline aurumasin 1827 Narvas), ja lõpuks seda, kui enamik tööstustoodangust tuleb vabrikutest. 34) Maailma jõukeskused 1500. aasta paiku? Millised riigid/piirkonnad taotlesid ülemvõimu toonases maailmas ja millised olid nende väljavaated? Hiina, Jaapan, Lõuna-Aasia ja Lähis-Ida. Hiina ja Euroopa taotlesid võimu toonases maailmas
Moderniseerimisperiood ehk tööstuspöörde ajajärk. 1) majandus struktuurid: Urbaniseerumise kõrgem tase Tööstustoodangu suurem osakaal Mehhaaniliste töövahendite laienev kasv 2) üldine tööviljakuse tõus, mille taga on inimtööjõu, kapitali ja maa produktiivsuse tõus 3) organisatsioonilised muutused, mis hakkasid üha rohkem sõltuma turumehhanismist. Laienes tööjõud, eraldus töölisklass. Tööstuspööre Inglismaal/Madalmaades sai alguse umbes 1750 aastal ja kestis umbes 1850 aastani (domineerivaks oli muutunud vabrikutööstus, eriti arenenud oli tekstiilitööstus, mis oli 19 saj keskpaigaks üle viidud vabrikutesse). Prantsusmaal toimus tööstusrevolutsioon 1760-1860. samuti oli kõige tähtsam haru tekstiilitööstus. Saksamaa 19 saj algul. Hiline industrialiseerimine 1880 lõpp, USA 19 saj algul ja lõppes 1850. Protsess toimus väga kiirelt. Manufaktuurid
Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele
valitsused vahetusid kiiresti ka mõnel pikaajalise demokraatliku traditsiooniga maal). Suurt tähelepanu pöörati vähemusrahvustele. 1925. aastal võeti vastu vähemusrahvaste kultuurautonoomia seadus millega arvukamad rahvused said avarad võimalused rahvuskultuuri edendamiseks. 1. detsembril 1924. a. toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse, kuid kuna rahvas neid ei toetanud, suruti see üsna kiiresti maha. Majandus Vene aja lõpupoole toimunud tööstuspööre oli olnud osa Vene majanduses toimunust. Eesti majandust tervikliku nähtusena polnud seni olnud. Vastavalt 1919. aasta oktoobris vastuvõetud maaseadusele alustati aastal 1920 põhjaliku maareformiga. Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Osa maast läks riigi maafondi, osa maast jagati välja asundustaludena. Loodi 56 000 uut talu (nn. asunikutalud). Taastati majandussidemed Nõukogude Venemaaga. Lühikese ajaga loodi tuhandeid kau-
Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes just koos tööstusühiskonnaga, millele oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Linnades hakkasid levima kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust, täpsemalt öeldes muutusid: tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna-ja maarahvastiku suhtarv, leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, kuna elatustase tõusis järk-järgult ning see suurendas teenuste tarbimist.
seisuslikud privileegid, tsunftikord. Linnavõim muudetakse rahva poolt valitavaks. Lõppeb ka absolutismiajastu. Kuninga kõrval hakkas tööle rahvaesindusorgan. Seadusandlik lahutatakse täidesaatvast. Võimude lahutamine toimus põhiseaduse alusel. Valitsejad jäid täidesaatva võimu etteotsa. Viimane piiramatu võimuga riik oli Venemaa. Sai alguse uusaeg, mis puudutab 19.sajandit. Sajand jaotatakse erinevatesse perioodidesse. Tööstuspööre sai alguse Inglismaal. Ühiskonnas muutus oluliseks tööstus. Paranes saagikus ja töökäte vajadus väheneb. Käsitsi tootmiselt mingi üle masintootmisele. Tekkis tööstusühiskond kus inimesed olid hõivatud masintootmises. Industriaalühiskond tõi kaasa linnastumine, tekkis klassiühiskond(töölised, kapitalistid). 19.saj esimesel poolel tõid valgustusideed kaasa rahvuslikud liikumised. Tekkisid viimased rahvusriigid(Saksamaa, Itaalia). Eneseteadvuse kasv ja ühtse rahvuse tunnetamine
Vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas kiretute riigiametnike ning kirjalike normide tähtsus. Tugevnes ametnike võim ehk bürokraatia. Tööstusühiskonnale oli omane praktiline mõtlemine ja igakülgne kaalutlemine. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu kõrvalt hakati otsima meelelahutust  linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Tööstusühiskonnas oli töö- ja puhkesfääri vahel selge piir. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarv ning leibkonnamudelid (tööstusühiskonnas peamiselt väikepered). Tööstustööliste ning linnaelanike arv tõusis ning põllupidajate osakaal kahanes. Järk-järgult hakkas elatustase tõusma, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud olid
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus  range arvestus 3) Bürokraatia  ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab l...
MAJANDUSAJALOO KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLTÖÖKS 1) Milline oli I aastatuhande vahetuse jõukaim piirkond Euroopas ja millel põhines tema rikkus? Jõukaim piirkond Euroopas oli Veneetsia. Rikkus põhines sellel, et asetseti kaubanduse ja meresõidu jaoks soodsas kohas. Kasuks tuli strateegiline asend Rooma ja Konstantinoopoli, islami ja kristliku Õhtumaa vahel, heaühendus Araabia piirkonnaga (veeti vürtse). Rikkusele aitas kaasa soodne maismaa, see piirkond oli viljakas. 2) Millised olid aastal 1000 A.D. maailma kõige jõukamad piirkonnad? Nimeta toonase maailma kolm suurimat linna koos asukoha kirjeldusega? Väike – Aasia, Kagu – Aasia, Jaapan. Hiina ja India piirkond, Lähis – Ida ja Araabia. Iraagi alad Eufrati ja Tigrise ääres (väga viljakas ala) Kolm suurimat linna:  Konstantinoopol – marmorist ja pronksist paleed, triumfikaared, purskkaevud ja arkaadid. Hiljem ehitati sinna jumalakodu, mis oli kõige suurem.  Bagdad (Iraak...
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Saaremaa Ühisgümnaasium Kanada Referaat Autor: Tiina Ollema Juhendaja: Virge Ollema Kuressaare 2009 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1. ÜLDINFO KANADAST..............................................................................................4 2. KANADA AJALUGU.................................................................................................5 3. KANADA LOODUS....................................................................................................7 4. KANADA KINDRALKUBERNERID LÄBI AJALOO..............................................9 4.1 Kuningas George III ajal:.....................................................
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond  ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, seda iseloomustavad vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine
suurusest inimese kohta turumajandus - majandussüsteem, kus ostjate ja müüjate käitumine ehk pakkumise ja nõudluse tasakaal ning tootjate konkurents määravad hinnad ning kauba valiku tööjõud (4) - täisealine ning töövõimeline osa rahvastikust, mille moodustavad töötajad ja töötud töötaja(4) - töösoovija, kes on töö ka leidnud töötu(4) - inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia seda tööstusrevolutsioon, tööstuspööre (1) - massiline üleminek valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, mille tulemuseks oli vabrikute ja linnade levik, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. tööstusühiskond (1) - tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduse kogutoodangus ning tööhõives. XIX saj. keskpaigaks Lääne-Euroopas kujunenud tööstusühiskond asendus umbes XX saj.
sotsiaalreformid: 8 tunnine tööpäev, sotsiaalkindlustus, töötuskindlustus. Kuna Saksamaa on hakanud relvastuma, otsustab hakata Inglismaa vasturelvastuma ja suur osa kulutustest läheb sõjatööstusesse. Saksamaa hakkase seaduse järgi oma laevastikku arendama, aga Inglismaa otsustab iga saksa sõjalaeva kohta teha kaks. Tekib uus nähtus: võitlus naiste hääleõiguse eest  sugrazetid. VENEMAA MAJANDUS (1861 pärisorjuse kaotamine) Sajandi lõpus algab kiire majanduslik areng. Tööstuspööre oli jõudnud Venemaale juba 70- ndatel, aga kiire areng hakkab alles 90- ndatel. Venemaal on omakapitali väga vähe, enamik väliskapital. Raha paigutamine Venemaale on väga riskantne, aga välisriikidele on ahvatlevad lai siseturg ja odav tööjõud. Tööstuses väga kõrge konsentratsioon ehk kui on ettevõtted, siis on nad väga suured. Tööstus koondub üksikutese piirkondadesse, suurem osa Venemaast jääb agraarmaaks, kus küntakse hobuse ja adraga.
täistööhõive  olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka saavad tööjõud  tööealine (vanuses 15Â74) rahvastikuosa, kes soovib ja on võimeline töötama; tööjõud jaguneb töötajateks ehk hõivatuteks ja töötuteks tööpoliitika ehk tööhõivepoliitika  poliitika, mille eesmärgiks on vähendada tööpuudust ja suurendada tööhõivet tööpuuduse määr ehk töötuse määr  töötute osatähtsus tööjõus protsentides tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre  üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis tööstusühiskond  tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu  palgatööline, ettevõtja või vabakutseline, kes saab oma töö eest tasu
vajadus taastada 10 sõjas kannatanud departemangu. Saadi tagasi Alsace ja Lorraine - Prantsusmaa tõusis rauamaagi hanke poolest esikohale Euroopas Suurbritannia kaotas I ms järel juhtriigi positsioon: - Võlg USA-le ja seega rahamaailmas kaotatud liidripositsioon, turu kahanemine kuna sõja ajal olid selle hõivanud USA, Kanada ja India; ekspordi osa maailma ekspordis kahanes 1913.a. 31%-lt 1937.a. 21%-le. - tööstusettevõtetes vananenud tehnika, kuna siin oli tööstuspööre alanud kõige varem, - kriis söetööstuses - üleminek moodsatele elektrijaamadele, - kõrge tööpuudus ja kaevurite streigid. Sisepoliitikas: 1918.a. valimisreform, laienes valijate hulk ja seda just Tööerakondlaste toetajate arvel. 1924.a. võimule esimene tööerakondlik valitsus - 1926.a. Inglismaa ajaloo esimene ja viimane üldstreik - eesmärgiks toetada kaevureid. Kestis 9 päeva ja haaras 4 miljonit inimest. Lõppes kaotusega, kuna katkestati enne eesmärgi saavutamist. III 1929.a
industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism Vastus-tööhõive majanduse põhivaldkondades-põllumajanduse osakaal langes,tööstusliku kaubatootmise ja teeninduse osakaal tõusid linna- ja maarahvastiku suhtarv-linnainimeste arv kasvas ja maainimeste arv langes leibkonnamudelid-suured pered asendusid väikeperedega 2) võimalikuks suure hulga tootmine,masstootmine,elatustasemetõus kasvas tertsiaar ehk teenindussektori osatähtsus tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED  Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike  Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega.  Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond  küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond  sai alguse tö...
1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tö...
Uusaja algus 1. Uusaja mõiste ja piirid a) Uusaja mõiste andsid humanistid, et eristada keskaega kaasajast: · Keskaega nähti negatiivsetes toonides. · Väärtustati antiikaega. · Uusaeg pidi tähendama uut maailmapilti ja ideoloogiat (Jumal polnud enam nii tähtis). b) Uusaja alguseks on peetud erinevaid sündmusi: · Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt (1453). · Ameerika avastamine (1492). · Reformatsiooni algust Saksamaal (1517). · Inglaste kodanlik reolutsioon (1640-69). · Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-99). Ühte sündmust teisele eelistada on raske. Arvestama peab piirkondlikke iseärasusi. c) Uusaja alguseks võib pidada 17. sajandi algust ja lõpuks 20. sajandi algust. · Uusajale järgneb uusimaeg ehk lähiajalugu ehk 20. sajandi ajalugu. 2. Uusajale omased tunnused a) Majanduses: · Kapitalistlike suhete...
Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades, • linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist.
Ajalugu Üldülevaade 20. sajandi algusest Õp: Kes ütles, et tund jääb ära? Ma tahan teada, kes on kuulujuttude allikas. Gertrud: Ma ei tea, ma vist nägin seda unes Maailmas oli 1,6 miljardit elanikku. Tänapäeval on 7 miljardit. 60% elas kas koloniaal- või poolkoloniaalmaades. Poolkoloniaalmaad on riigid, mis on küll eraldi riik, aga mis sõltuvad mõnest teisest riigist, näiteks Hiina. Sõltumatuid riike 1900. aasta seisuga 56, neist suurriike 8 (Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, austria-Ungari, USA, Jaapan). Tänapäeval on üle 200 sõltumatu riigi. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia  neil oli ülemerekolooniad. Venemaa ja Austria-Ungari olid paljurahvuselised riigid. Venemaal põhiline venelased. Austria- Ungaris oli austrialased ja ungarlased, aga oli ka palju slaavi rahvad, kes olid allasurutud. Jaapanil ja USAl ei olnud kolooniaid. Kõrgkapitalism ahk imperiali...
Üksluise ja üdini ratsionaalse tööelu korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid · tööhõive majanduse põhivaldkondades, · linna- ja maarahvastiku suhtarv, · leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-
Nüüdisühiskond Ãœhiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja Âväärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ãœhiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ãœhiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ãœhiskonna mõiste. Ãœhiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ãœhiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja sul...
Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
saj lõpp, võimaldas individuaalset liikumist. Õhutransport – vendade Wright’ide lennuk 1903, võimaldas läbida pikki vahemaid veel kiiremini, kuigi sobis väiksema koguse transpordiks. Uuendused infos ja teabelevikus: telegraafiaparaat 1837 USAs, veidi hiljem Euroopas, ühendas riike ja ka üle ookeani; telefon 19.saj II poolel, kuigi ei muutunud päris pikalt igamehe tarbeesemeks; traadita telegraaf, väärtuslik vahend meresõidul. 17.Põllumajanduse moderniseerimine ja tööstuspööre. Olid kaks olulisimat muudatust esimesel globaliseerumisperioodil, käivitusid esmalt Euroopas ja lääne siirderiikides, kus rahvas oli uuendustele rohkem avatud. Järk-järgult oldi kaotatud nii pärisorjus kui ka põlisrendisüsteem, mh viidi Inglismaal läbi tarastamisprotsess, mis oli sotsiaalselt valuline, aga tööstusrevolutsiooni soodustav. Algas industrialiseerimine, seoses tööstuses ja põllumajanduses tehtud uuendustega kasvas ka toodangu maht ja sellega teenuste hulk. Edendas
¤ seda sündmust tähistame täna kui oma rahvuslikku sünnipäeva ¤ eesti soost haritlaskonna kujunemisel omas suurt tähtsust 1884. a. Tartus tööd alustanud Hugo Treffneri eragümnaasium ¤ üle kogu maa loodud karskusseltsides püüti kõneõhtute, näitemängude ja kontsertide korraldamisega rahvusliku ärkamisaja vaimu alal hoida ¤ agaralt osaleti 1888. a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
