XV)Võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kolooniad iseseisvaks ja deklareeris kõigi inimeste võrdsust ja vabadust. XVI)Iseseisvus sõda 1776- 1783. kolooniad Briti impeeriumi vastu. Neid toetasid Prantsusmaa, Holland ja Hispaania. Sõda lõppes Versaille's rahuga. Suurbritannia andis alla ja kuulutas asumaad suveräänseks. XVII)Ameerika Ühendriigid: Algul ühendas kolooniaid vaid esindusorgan Kontinentaalkongress. 1781 moodustasid nad konföderatsiooni(piirkonnad liitusid), mille ühine esindusorgan oli Kongress.(igal osariigil 1 hääl). 1789 võeti vastu konstitutsioon e põhiseadus. USAst sai liitriik e föderatiivne riik. Kehtima hakkas võimude lahusus: 4) seadusandlik- Kongress: a) saadikute koda b) senat 5) täidesaatev- valitsusjuht on president. I president George Washington
Prantsuse Revolutsiooni puhkemise Põhjused Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.Kolmanda seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles vaidluses üksmeelele ei jõutud, lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versailles'st ning kuulutasid end Rahvuskoguks-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Rahvuskoguga ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid.Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks,mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ehk konsitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. Samal ajal kasvas ühiskonnas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Eriti rahutuks muutus Pariisis,kus rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset-rahvuskaarti.14 juulil 1789 aastal
aset võtnud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inim. Interliikumine-1988.a moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV töötajate internatsionaalse liikumise. Seuveräänsusdeklaratsioon -16.nov 1988.a võeti Eesti NSV ülemnõukogu poolt vastu see, millega sätestati seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Balti kett-enneolematu protestiaktsioon, mille moodustas inimkett, mis oli 660km ja osales ~2mln inim. Eesti kongress- Eesti esindusorgan. Üleminekuperiood-aeg, millal Eesti valmistus iseseisvumiseks(1990.märts- 20.aug 1991)
stalini sobingu tõeline sisu. Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 a loodud 1 demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon. ERSP-Eesti Rahvuslike Sõltumatuse Partei, 1988. Rahvarinne - rahvaliikumine perestroika toetuseks 1988. interliikumine-rahvaliikumin, mille inimesed pidasid eestit nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks 1988. suveräänsusdekl-dekl, millega sätestati eesti nsv seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes 16.11.1988. Eesti kongress, esindusorgan, kus arutati omariikluse küsimust. üleminekuperiood-periood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Ime - majandusprogramm, mille eesmärgiks oli täielikult isemajandav riik ja eraldumine üleliidulisest majanduskompleksist 1987sept.
a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt Eesti kongress: esimene taasiseseisvunud rahva esindusorgan, okupatsiooni lõpetamine ning omariikluse taastamine Üleminekuperiood: valitsusjuhiks oli Edgar Savisaar, pidi lõppema omariikluse taastamisega, otsus Eesti riiklikust staatusest 30. märts 1990. a IME: Isemajandava Eesti majandusprogramm, Eesti eraldamine üleliidulisest majandusest, minnes üles turumajandusele, omaeelarve ja rahasüsteem
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääletus-
protestiga (nn fosforiidikampaaniaga) poliitikuid ideest loobuma Laulev revolutsioon ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond Rahvarinne aprillis 1988.aastal moodustati Eestimaa rahvarinne perestroika toetuseks(RR) sellest kujunes suurima ulatusega rahvaliikumine Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) 1987.aastal loodud esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Kongress rahva esindusorgan Balti kett 23.augustil 1989 toimunud enneolematu protestiaktsioon, moodustati katkematu inimkett läbi kolme riigi pealinna. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme terves maailmas. Vaino Väljas 1988.aastal uus EKP juht
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab otsustusprots...
o Ükski Moskva seadus ei jõustu enne, kui Eesti ei ole seda kinnitanud - 23 august 19888 Balti kett -> juhtida maailma tähelepanu Baltikumi okupeerumisele - Jaanuar 1989 eesti keel on riigikeel - 24 veebruar on Eesti iseseisvuspäev > Pika Hermani torni sini-must-valge - Algas kodanike komiteede loomine registreeriti EV aegsete kodanike järeltulijad -> Et taastada Eesti riik järjepidevuse alusel - Kodanike komiteede esindusorgan Eesti Kongress tuli kokku märtsis 1990 -> valiti Eesti Komitee (Tunne Kelam - Märts 1990 valiti Eesti NSV Ülemnõukogu -> juhatajaks sai Arnold Rüütel - 30 märts 1990 kuulutati välja üleminekuperiood eesmärk omariikluse taastamine - 15 mai 1990 intrite katse vallutada Toompea loss - Märts 1990 referendum Balti riikides - September 1987 esitati imeprogramm -> eralduda NL majandusest, minna üle turumajandusel, oma eelarve ja raha - 19 augusts 1991 riigipöördekatse Moskvas
Prantsuse revolutsioon 14.07.1789 - 9.11.1799, valitses Louis XVI Algas Bastille kindluse vallutamisega, seal oli 7 vangi 1. seisus (1%) vaimulikud - õigused: ei pidanud makse maksma, paavstina võisid töötada kohustused: pidid tööd tegema 2. seisus (2%) aadlikud - õigused: ei pidanud makse maksma, nendel tähtsamad riigiametid kohustused: pidid tööd tegema 3. seisus (97%) talupojad, arstid jt - õigused: isiklikult vabad, võisid generaalstaatidest osa võtta kohustused: maksude maksmine, koormised Põhjused: · majanduskriis · vastuolud ühiskondlikes suhetes · absolutistlik valitsemisviis Generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal. Rahvuskogu- III seisus lahkus generaalstaatidest. Seadusandlik kogu, kogu rahva esindusorgan, selle otsuseid ei ole kuningal võimalik tühistada. Asutav kogu- Liitub osa aadlikke. Uus rahvuskogu. Pidi koostama ...
Valimised demokraatlikus ühiskonnas (tunnused, valijatüübid, valimissüsteemid, hääletamist mõjutavad tegurid) - Dem. valimised -> vabad - kõikidel kodanikel õigus hääletada; õigus valida lasta -> ühetaolised - igaühel 1 hääl, -> otsesed valimised - mina valin kanditaadi. Erakonnad, nende tegevuse eesmärgid. Eesti suuremad erakonnad. - Seadusandlik võim - *Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine,*Kodanikkonna huvide esindamine; parlament - on üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Lisaks seaduste vastuvõtmisele on parlamendi pädevuses sageli teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. Tavaliselt on parlamendi oluliseks ülesandeks ka riigieelarve kinnitamine. Täidesaatev võim - *Seaduste elluviimine,*Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine; Valitsus - on institutsioon, millele kuulub riigis täidesaatev võim
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust. Ülesehitus Eesti...
GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus
26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi seisu...
. 1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
2007 eurotsoon- riigid, kus on kesutusel euro Lissaboni leping- Dokument, millega tõhustatakse EL tegevust, tugevdatakse rahvusvahelist mõju, suurendatakse europarlamendi rolli, tõhustatakse kodanikualgatust, soovitakse enam selluda globaalprobleemide lahendamisse kliimamuutus, julgeolek, jätkusuutlikkus. Luuakse Ülemkogu eesistuja koht ning välisasjade ja julgeolekupoliitika esindaja koht. EL 4 vabadust- kaupade, kapitali, teenuste, tööjõu vaba liikumine Europarlament-EL valitud esindusorgan. Eestist 6 liiget. Valimised 2009.a. Euroopa Ülemkogu riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine. Arutatakse üldpoliitilisi küsimusi, antakse hinnanguid. Kohtutakse tippkohtumistel, mida organiseerib eesistuja riik. EL Nõukogu- seadusandlik organ, osalevad vastavate valdkondade ministrid. Mitte segi ajada EN-ga. Euroopa Komisjon EL liiduülene seadusandlik organ. Eestist Siim Kallas Europarlament- valimiste teel moodustatud kodanike esindusorgan(736?)
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba- ja riigilinna esindajad. · Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust.
puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) 9. Nimeta demokraatliku riigikorra tunnuseid (4). a) valitsemine käib seaduste järgi. b) kehtib võimude lahusus c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed. e) võim on avalik. 10. Mis on Eesti hümn, autorid? - ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'' Johann Voldemar Jannsen, helilooja Fredrik Pacius. 11. Mis on Riigikogu?- kõrgeim seadusandlik esindusorgan parlament eesti vabariigis 12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust.
puudub, Saudi-Aarabia,Omaan) b) konstitutsiooniliseks (põhiseaduslik,võimude lahusus, Inglismaa) 9. Nimeta demokraatliku riigikorra tunnuseid (4). a) valitsemine käib seaduste järgi. b) kehtib võimude lahusus c)võimuorganite valimine rahva poolt d) kõik on seaduste ees võrdsed. e) võim on avalik. 10. Mis on Eesti hümn, autorid? - ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm'' Johann Voldemar Jannsen, helilooja Fredrik Pacius. 11. Mis on Riigikogu?- kõrgeim seadusandlik esindusorgan parlament eesti vabariigis 12. Nimeta vähemalt 3 Riigikogu funktsiooni a) iga-aastase riigieelarve vastuvõtmine b) kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle c)esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonna gruppe ja vaateid d)arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. e)seaduste vastuvõtmine 13. Mis on fraktsioon?- ühtsete vaadete põhjal loodus saadikute ühendus parlamendis. 14. Nimeta vähemalt 3 vabade ja õiglaste valimistetunnust.
MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRALKUBERNER. Resideerub Tallinnas ja Riias. · Kogub makse · kontrollib sõjaväge · esindab valitsejat Kohalik võim on rüütelkonna käes. Rüütelkond on kohaliku aadli esindusorgan · Eestimaa · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa Kogu seda hakati nimetama BALTI ERIKOND Rahvastik · Enne Liivi sõda elas Eestis u. 250 000- 300 000 inimest · 1620 arvatakse rahvaarvuks 120-140 000 · 75% taludest olid tühjad ( Järvamaal 90% ) · Enne Põhjasõda oli rahvaarv tõusnud jälle 350 000- 400 000 inimeseni · Põhjasõja lõppedes oli rahvaarv langenud jälle 200 000 piirile · 17 ja 18 saj elasid Eestis:
liikuva raha kontroll avalikkuse poolt, neljandaks võimu suhtlus kodanikega valimiste vahepeal ja viiendaks, avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.. 3. Ava A. Lobjakase väide „Poliitikud või nende kaaskondlased, kes rahulolematuse suunas käega rehmavad, saevad oksa, millel istub kogu ühiskond.“ Missuguse kõnekujundiga on tegemist? Riigikogu on esindusorgan, kus 101 inimest moodustavad uusi seadusi, mis ideaalis peaksid rahva seas tagama stabiilse sisekeskkonna ehk kaotama rahulolematuse. Kui rahulolematus säilib, tehakse midagi valesti. Autor on kirjeldanud situatsiooni, kus poliitikud on teadlikud rahva rahulolematusest, kuid eiravad seda, millele on tsitaadis viidatud kui käega rehmamisena. Kui Riigikogu lähtuks laia kõlapinda taotlevast vanasõnast: kus viga näed laita, seal tule ja aita, oleks olukord hoopis teisiti. A.
90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi MRP vastu ja Rahvarinne organiseeris seda. *Eesti Kongress esindusorgan. Kodanikud said valida. Tunne Kelam, 90 algus. Kultuurilised: EMS Eesti *Muinsuskaitse selts. 1987. A. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine M.Laar. *,,Eestimaa Laul" Rahvarinde poolt korraldatud üritus. 1988 sept. Tallinna lauluväljakul, Vaino Väljas.
S A M A . K . 1 8 SA LDUS 17 O R R A K D I L S J A N I T Õ U SA P R E I S Koostaja: Mikk Vihmann Sangaste 2009 SAKSAROOMA KEISRIRIIK Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, neile oli antud õigus valida keiser. 2. Vürstide kuuria üksikute Saksa riikide esindajad 3. Linnade kuuria 51 vaba ja riigilinna esindajad. RIIGIPÄEV Riigipäev ei olnud valitud parlament, seal ei olnud esindatud isegi vaimulike esindust. 16131640 ei kutsunud keiser Riigipäeva kokku.
22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad Koalitsioonisõda-mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu
siis see näitab umbusaldust parlamendi vastu ning kõnealla tuleb uue riigikogu valimine. Demokraatlikud valimised on vabad: Kandidaate ühele saadikukohale on mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida see saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. 2.5 riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim Parlament on kodanike esindusorgan mille ülesandeks on: Esindada poliitikas erinevaid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada erinevaid vaateid. Seaduste muutmine ja vastuvõtmine Valitsuse moodustamine ja tegevuse kontrollimine Võtab vastu riigieelarve(seadus, mitte majanduslik) Valib presidendi. Riigikogu valitakse iga 4 asta järelt ja selle tööd juhib riigikogu esimees(Ene Ergma) ja kaks aseesimeest(Jüri Ratas ja Laine Landjärv) Riigikogu komisjon-riigikogu liikmete rühm, kes arutavad/tegelevad teatud valdkondade
* interliikumine aktiveerub * pandi alus Kodanike komiteede loomisele * Eesti riik taastati järjepidavuse alusel * kutsuti üles Eesti kodanike registreerima * kodanikud pidid olema seotud I EVga Balti Kett * moodustati 23.08.1989.a * enneolematu protestiaktsioon: katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni * näidati, et Balti riigid soovivad koos iseseisvuda * tulemuseks NL tunnistab salalepingu sõlmimist, kuulutab õigustühiseks Eesti kongress * Eesti kodanike esindusorgan * valimised toimusid 1990.a veebruaris * esimesed demokraatlikud valimised alates 30ndate algusest * esimene istung toimus märtsis Istung: * läbirääkimised lääne riikide ja NLga, et lõpetada okupatsioon ja taastata oma riik * kuulutati välja üleminekuperiood 30.03.1990, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega * mai kuust võeti kasutusele nimetus Eesti Vabariik * NL ähvardas majandusblokaadiga 1990
10. EESTI KOHTUSÜSTEEM : III Riigikohus Tartus. Kassatsioonid. II Ringkonnakohtud 3 Tallinnas Tartus Jõhvis. Apellatsioonid I Maakohtud Halduskohtud 4 2 Tsiviilhagid haldusasjad. Kriminaalasjad 11. Mõisted : 1) Volikogu – kohalik omavalitsuse esindusorgan. 2) Maavanem – Maakonda juhtiv ametiisik. 3) Maavalitsus – Organisatsioon, mis teostab täidesaatvat võimu maakonnas. 4) Õiguskantsler – Ametiisik, kes teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. 5) Kohtunik – Ametiisik, kes teostab õigusmõistmist. 6) Advokaat – Kaitsja, ametiisik, jurist, kes teostab süüdlase kaitsmist. 7) Prokurör – Riiklik süüdistaja, ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine.
Avalikustati varem mahavaikitud kuritegusid ja katastroofe NSVL ajaloos. Loomulikult vihastas selline teguviis inimesi, sest näiteks infopuudus põhjustas inimeste teadmatust Tsernobõli katastroofi toimumise kohta. Tähendab, et ohvrite arv oleks võinud olla märksa väiksem. Poliitilise elu liberaliseerimine kukkus välja demokratiseerimisena. Gorbatsov uskus naiivselt, et sotsialismil on tulevikku, ning arvas ka teisi nõnda uskuvat. Näiteks üheks tema poliitiliseks uuenduseks oli esindusorgan Rahvasaadikute Kongress loomine. Vaatamata sellele, et valimised polnud täiesti vabad, pääses kongressi arvukalt inimesi, kes soovisid sotsialismi nõrgestada. Seega lõi Gorbatsov opositsioonile soodsad tingimused sotsialismi kukutamiseks. Rahvuslik vabadusliikumine rajas teed liiduvabariikide iseseisvumisele. Hakati ära kasutama perestroika pakutud võimalusi, nagu tsensuuri vähenemist ja rahvusliku sümboolika lubatust
Aadlikele ja vaimulikele kuulus 20% riigimaad, 50% kuulus talupoegadele ja ülejäänud oli domeen, mis kuulus kuningale. Prantsuse revolutsiooni ajal toimus korduv võimuvahetus. Riigisiseste konfliktide tõttu, kogunesid generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning üheskoos moodustati Asutav kogu. Selle kogu ülesandeks oli koostada põhiseadus, mis oleks uue riigikorra aluseks. Samal ajal valmistus rahvas mässuks, moodustati rahvuskaart. Rahvuskaardi abil vallutati 14.juuli 1789. aastal Bastille kindlus, mis oli kuningavõimu sümboliks. Selle vallutuse tõttu sai Asutav kogu aru, et on aeg muutusteks ning moodustati ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon
Ta on avalike esinemiste ja kindlatele teemade tähtsustamise abil kujundanud EKREst, mis varasemalt oli tähtsusetu ja tõsiseltvõetamatu erakond, kuvandi, et see on ,,tõelise eestlase" partei ning reaalne konkurent senistele põhilistele erakondadele. Ent erakonnajuht peab lähtuma erakonna programmist, ideoloogiast, juhatuse ja volikogu otsustest ning üldistest tavadest ja reeglitest, seetõttu pole juht oma otsustes ja tegutsemises vaba. Erakonna esimees on eelkõige esindusorgan ja mitte otsustaja. Erakonnajuhi ja seeläbi ka erakonna mainet kujundab väga palju juhi taust. Mart Helme oli 1995-1999 suursaadik Venemaa Föderatsioonis. Seetõttu peavad mõned inimesed näiteks EKREt venemeelseks või kommunistlikke ideid pooldavateks. Mart Helme puhul tuleb tema poliitiline taust mainekujunduses siiski pigem kasuks, muutes erakonda tõsiseltvõetavamaks. Kogemused välispoliitikas ning hilisem asekantsleri amet välisministeeriumis näitavad, et
Eesti Muinsuskaitse Selts - esimene demokraatlikele põhimõttetele tuginev massiorganistatsioon ENSV-s. Mihhail Gorbatsov - NLKP viimane peasekretär. Eesti Kongress - Registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990.aastal valitud esindusorgan. Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986 aastast. Boriss Jeltsin - Vene NFSV president alates 1991 aastast. Jevgeni Kogan - interliikumise esimees. Ronald Reagan - USA president aastatel 1981-1989. Trivimi Velliste - Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees. Washington - kirjutati alla 1987 aastal keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimise kokkuleppele. Interliikumine - Eestis 1988-1991 tegutsenud Nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Perestroika - 1980.a algatatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte NSV Liidus. Augustiputs - 1991.aastal Nõukogude Liidus korraldatud vana...
EL-EUROOPA LIIT ASUTATI 1952.A 28 LIIKMESRIIKI EESTI LIITUS 2004.A SEADUSANDLUS PEAB TAGAMA KODANIKE, KAUPADE, TEENUSTE JA KAPITALI VABA LIIKUMISE EUROOPA LIIDU PIIRES. 18 RIIGIL ON ÜHISVALUUTA EURO EUROOPA KOMISJONIS TÄIDESAATEV VÕIM EUROOPA KODAKONDSUS KAUPADE, KAPITALI JA TEENUSTE VABA LIIKUMINE KOMISJONI ASEPRESIDENT ON ANDRUS ANSIP. 7 PEAMIST INSTITUTSIOONI: EUROOPA PARLAMENT(EL KODANIKE POOLT 5A VALITUD ESINDUSORGAN,OMAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU); EUROOPA KOMISJON(RAHVUSÜLENE EL-I TÄIDESAATEV ORGAN,MILLE ON LIIKMESRIIKIDE ETTEPANELKUL KINNITANUD EUROOPA PARLAMENT); EL NÕUKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KUS LIIKMESRIIKE ESINDAVAD VALDKONNA MINISTRID,JAGAB SEADUSANDLIKKU VÕIMU PARLAMENDIGA); EUROOPA ÜLEMKOGU (VALITSUSTEVAHELINE INSTITUTSIOON,KOOSNEB LIIKMESRIIKIDE RIIGIPEADEST VÕI VALITSUSJUHTIDEST,KOMISJONI PRESIDENDIST JA ÜLEMKOGU
1. Nimeta omavalitsusüksused Eestis. Kes neid valitsevad? (asutuste/ametiisikute nimetused, kes mida teeb) Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3
valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14. Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal. 15. Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan linna/valla volikogu ning täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud,
koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal. Samas ka maakonna huvide esindamine keskvõimu ees. Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut · Vald ja linn kohaliku halduse üksus - korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades · Neil oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. · Volikogu valiti seni iga 3 aasta tagant. Nüüd iga 4 aasta tagant et valimised ei kattuks. · Hääletada saavad kõik selle valla või linna elanike registrisse kantud EV kodanikud ja välismaalased, kes vähemalt 18. · Kandideerida saab vaid EV kodanik, kes 18. · Valimised salajased · kandidaadid nimekirjades, või üksikkandidaadid · iga valija annab hääle 1 kandidaadi poolt · 5% künnis Volikogu ülesanded:
nov.1988 vastu võetud iseseisvuse dokument(seadused,määrused) ehk Eesti seadused on tähtsamad kui NSVL määratud Üleminekuperiood- periood, mis pidi lõppema iseseisvumisega ( korraldati vabad valimised jne) ERSP- eesti rahvastiku sõltumatuse partei ( esimene poliitiline erakond) Rahvarinne- perestroika toetuseks. Suurim rahvaliikumine üldse. Eesti muinsuskaitse selts- demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 87 Eesti kongress- esimene esindusorgan, mida eestlased valida said Balti kett- näidati maailmale balti riikide probleeme v.väljas- võttis vastu suveräänsus deklaratsiooni, EKP juht Edgar Savisaar- üleminekuperioodi aegne peaminister Tunne kelam-
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda)
Mõisted: Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan,mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada.Asutav kogu-koostas prantsusmaa jaoks põhiseaduse ning paneme aluse uuele riigikorrale.Revolutsioon-periood ühiskonna ja riigi elus, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatatakse uuega.''inimese ja kodaniku õiguste...''- väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust,vabadust.Jakobiinid- revolutsiooni süvendamist pooldajad, kutsuti neid nende kogunemiskoha Püha Jakobi kloostri järgi.Zirondiinid- prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib.Soo- saadikud, kes hääletamisel toetati kord üht jõudu, kord teist jõudu.Rahvapääste komitee- jakobiinide terrori reziimi juhtorgan.Diktatuur- üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas.Terror- vägivald poliitilises võitluses, mis viib inimeste hävitamisenigiljotiin- mehaaniline hukkamismasi, nime sai inseneri järgi, mõeldi välja et timuka tööd kergendadasankülotid- kõige radikaalsema vab...
"40 kiri" - 40 tuntud vaimuinimest juhtisid tähelepanu negatiivsetele tendentsidele (keeleküsimus, süvenev migratsioon) Balti apell - Balti dissidentide ühispöördumine Lääne valitsustele ja ÜROle. Balti kett - katkematu inimkett Tallinnast Vilniusse andmaks õiguslikku hinnangut MRP-le (660 km, 2 milj osavõtjaga) dissidendid - teisitimõtlejad Eesti Komitee Eesti kongressi 78-liikmeline tegevorgan, mille esimeheks sai Kelam. Eesti Kongress Eesti esindusorgan Eesti Rahvusnõukogu (ERN) Poliitiliste erakondade koostööorgan, mille toetajad moodustasid 1954 a pagulus- ehk eksiilvalitsuse August Rei juhtimisel. EMS Eesti Muinsuskaitse Selts, muinsuskaitseklubisid ühendav selts, 1. demokraatlikele põhimõtetele tuginev üle-eestiline massiorganisatsioon. ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, 1. Eesti poliitiline erakond, mille juhiks oli teisitimõtleja L. Parek. ESTO Ülemaailmsed eestlaste päevad,
Seda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ning maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, siis seda rahastatakse riigieelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigivara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengut Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse ja kohaliku halduse üksused. Sellel on oma rahva poolt valitud esindusorgan ehk volikogu ning oma eelarve. Volikogu peamised ülesanded: 1) esindada kodanike huve 2) teha kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) kinnitada valla/linna eelarve 4) kontrollida valla/linna valitsuse tegevust 5) linnapea/vallavanema valimine Maavanem/linnapea juhib linna/valla valitsuse tööd. Kohalik eelarve tulu tuleb maksudest (müügi-,paadi-,reklaami-,teede-tänava sulgemise, mootorsõiduki-, loomapidamis-, lõbustusmaks ja parkimistasu) PRESIDENT
Vana-Rooma Täida tööleht arvutis ning saada [email protected] või prindi välja ning esita paberkandjal! 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia,Britannia,Hispaania,Põhja- Kreeka,Väike-Aasia,Süüria,Egiptus Aafrika Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Arengutase jäi Roomale alla Arenenud majandusega maad, jõukad linnad ja muistse kultuur Linnad Kartaago, Aleksandria, Jeruusalemm Rooma, Ateena, Efesos Põllumajandus Ülekaalukas põllumajanduslik Ei olnud nii hea põllumajandus ...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompententsi jäi käsitöönduse korraldamine, kus keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle. Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks Aastal 1415 sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli, nii
Vana-Rooma 1. Täitke tabel Rooma provintside kohta.10p Lääneprovintsid Idaprovintsid Asukoht Gallia, Britannia, Hispaania ja Põhja- Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Aafrika. Egiptus. Keel Ladina keel Kreeka keel Arengutase Jäid oma arengu-tasemelt Ida- Muistse kultuuri, jõukate linnade ja provintsile alla. arenenud majandusega maad Linnad Roomalik ilme Kreekalik välisilme segatud idapäraste joontega Põllumajandus Peam...
Teeb koostööd demokraatlike organistasioonidega Tegutseb oma põhikirja alusel Järgib EV seadust STRUKTUUR JA JUHTIMINE Struktuurüksused OSAKOND Omavalitsus või linnaosa Osakonna moodustab vähemalt 10 liiget Kõrgeim organ on üldkoosolek Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed PIIRKOND Kõrgeim organ on konverents Juhatusse kuuluvad- esimees ja juhatuse liikmed VOLIKOGU Volikogu on esindusorgan Kutsutakse kokku vähemalt 4 korda aastas Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele KONGRESS JA ESIMEES Keskerakonna kõrgeim organ Poolthäälteenamus Esimees: Juhib ja esindab erakonda KESKERAKONNA JUHATUS Asukoht Tallinn Kord kuus saavad kokku Lihthäälteenamus ja konsensus Juhatab esimees ja aseesimees ERAKONNA AUKOHUS Aukohtu eesmärk on anda õiglane hinnang erakonna liikme võimalikule ebaeetilisele
1. Mis on parlament? - Seadusandliku võimu kandjaks on võimude lahusust austavas demokraatlikus riigis kodanikkonna esindusorgan- parlament. 2. Kuidas nimetatakse Eesti Vabariigi parlamenti?- Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu. Riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. 3. Nimeta Eesti Vabariigi Riigikogu ülesandeid- Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. · Võtab vastu seadusi ja otsuseid · Otsustab rahvahääletuse korraldamise · Valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 · Ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121 · Annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks · Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande · Nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskants...
1680 reduktsioon vt. punkte Johann Reinhold Patkul Saadeti laiali maanõunike kolleegium, maapäev allutati keskvõimule Kuulus 3 rüütelkonnale, lahendasid Rüütelkonnad --------------- kõiki kohalikke küsimusi Aadlimatriklid-erilised Rüütelkonnad säilusid, nende Võim esindusorgan maapäev nimekirjad, mis andsid sinna omavalitsust piirati, nt. kõik kohapeal 12 maanõunikku, rüütelkonna pealik kantud põlisaadlikele mõisnikud said võrdsed õigused, e. maamarssal eesõigusi maanõunike kolleegiumid saadeti LM maanõunik Rosen laiali
Balti kett - Baltimaade rahvarinnete korraldatud suur protestiaktsioon 23.augustil 1989.a, katkematu inimkett Tallinnast Vilniusesse, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale eestlaste, lätlaste ja leedulaste vabadusetahet. 1990. veebruar - registreeritud Eesti kodanike poolt valiti uus esinduskogu ehk Eesti Kongress, see moodustas täidesaatva võimuorgani Eesti Komitee. Eesti Kongress - registreeritud Eesti Vabariigi kodanike poolt 1990. aastal valitud esindusorgan. Tunne Kelam - Eesti Komitee esimees. 18. märts 1990 - esimesed demokraatlikud valimised ENSV ülemnõukogusse. 30. märts.1990 - Üleminekuperioodi väljakuulutamine. mai 1990 - Toompeal Interliikumine, mille esimees oli Jevgeni Kogan. Eesti NSV Töötajate internatsionaalne Liikumine (Interliikumine) - 1988-1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. Boriss Jeltsin - Vene NSFV ülemnõukogu esimees alates 1991. aastast.
aktsiaselts kinnistu ja maksis selle eest 80000 eurot. Põhjusel, et juhatuse esindusõigus oli selliste tehingute tegemiseks piiratud, kirjutas aktsiaseltsi nimel lepingule alla nõukogu esimees. Notar tõestas tehingu, lugedes seaduses sätestatud eeldused tehingu tegemiseks täidetuks nõukogu otsusega esindusõiguse piiramise kohta. Kas tehing on kehtiv? Tehing ei ole kehtiv TSÜS § 129 (1) alusel. Vastavalt Rkl 3-2-1-139-97 nõukogu ja seega nõukogu esimees ei saa olla esindusorgan ega lepingu allkirjastaja. Järelikult tuginedes TSÜS § 129 (1) tehing ei kehti niikaua, kuni aktsiaseltsi nõukogu selle hiljem heaks kiidab. Juhatuse liikmed võivad kõikide tehingutega tegeleda ja nõukogu ei saa mingit kindlat valdkonda määrata, kus juhatuse liikmel ei ole esindusõigust (ÄS § 307 (1)). Samas peavad juhatuse liikmed saada nõukogu nõusoleku tehingute tegemiseks (nimelt kinnistu ostmiseks) vastavalt ÄS § 317 (1;5).
Kinnisomand tähendab kinnisasja omamist (maatükk, korteriomand, hoonestusõigus) Vallasomand kõik peale kinnisasjade on vallasasjad ja nende omamine on vallasomand REGIONAALNE JA KOHALIK VALITSEMINE Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Eesti kahetasandiline haldussüsteem: Esindusorgan Täidesaatev organ Riikik tasand Riik Riigikogu EV Valitsus (nimetab < > Keskvõim annab aru) Maavanem (juhib)
Selle seaduse tulemusel tekkis tugev Eesti küla. 1920 võeti vastu EV esimene põhiseadus. 1921 võeti EV Rahvaste Liitu. 6.FAKTOLOOGIA Eestimaa Rahvuskubermang selline rahvuspiire järgiv haldusüksus ilma Narva ja Setumaata. Maapäev parlamendilaadne rahvaesindus, seadusandlik organ. Päästekomitee erakorraliste volitustega komitee, mille ül oli tagada EV väljakuulutamine. Omakaitse -rahva vabatahtlik relvast organisats. Asutav Kogu Eesti rahva esindusorgan, mis pidi kindlaks määrama Eesti riikliku staatuse. Demokraatia poliitiline korraldus, mille puhul riigi juhtimine põhineb enamuse võimul vähemuse üle. K.Päts pea- ja sõjaminister. J.Laidoner EV armee ülemjuhataja. J.Pitka admiral. E.Põter sisekaitse ülem. J.Soots staabiülem. EDE Eesti Demokraatlik Erakond. EML Eesti Maarahva Liit. ETE Eesti Töö Erakond. ESDÜ Eesti Sotsiaal Dem Ühendus. ESRO Eesti Sotsialistide Revolutsionääride Organisatsioon.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
