tegutsevad legaalselt 2. tegelevad huvi pakkuvate asjadega 3. püüavad mõjutada riigivõimu,rahalis toetust 4.esindavad eri huve ja sotsiaalseid rühmi. eesti nüüdis kodanikuühiskonna erijooned: 1. organisatsioonide suur arv. 2.väikeste maaseltside suur osatähtsus. 3. killustatus ja samalaadsete org. Koostööpuudumine. 4. rahva kodanikuaktiivsuse motivatsiooni osaline nõrkus. 5. mittetulundusorganisatsioonide vähene oskus oma huve formuleerida ja ettepanekuid läbi surud. Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda
I ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS Teemad · Ühiskonnaelu valdkonnad · Ühiskonna sotsiaalne struktuur · Varanduslik kihistumine · Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid · Normide osast ühiskonnasuhetes · Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss
teema- Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1.Mõisted: §1.1: · Ühiskond- inimeste kooselu vorm. · Majandus- tootmise ning kauplemise moodustatud valdkond. · Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Kultuuri moodustavad rahvakunst, kirjandus, arhitektuur, kujutav kunst, tähtpäevad ja pidustused, viisakusreeglid, muusika jne. · Poliitika- riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. · Erasektor ehk tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine. · Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. · Tulundussektor- majanduse eesmärk saada tulu. · Avalik sektor- inimese igapäevast elu ja toimetulekut puudutav poliitikat (haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika). · Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- mittetulundussektori asutused ei tegutse tulu teenimise eesmärgil, vaid aitavad
1. Nimeta ühiskonna kolm sektorit. Mida need endast kujutavad ja millega tegelevad? Mis on iga sektori eesmärk? Ühiskonna kolm sektorit on: Avalik ehk riigisektor, era- ehk tulundussektor ja mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. • Avalik ehk riigisektor koosneb riigi- ja omavalitsuse asutusest ning selle ülesanne on tagada riigi normaalne toimimine. • Era- ehk tulundussektor koosneb eraettevõtetest. Eesmärk on teenida kasumit. • Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond on inimeste vaba tegevus, mille eesmärk on mingit valdkonda parandada, ilma ise kasu saamata. Nt: MTÜ. 2. Seleta mõisted: ametiühing, vabaühendus, mittetulundusühing, kodanikualgatus Ametiühing- mingi kutseala tööliste või teenistujate organisatsioon nende sotsiaalmajanduslike nõudmiste kaitsmiseks ja esindamiseks.
Ühiskonnaõpetus 9. klass Sektorid ja valdkonnad Sektorid 1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor
Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
ÜHISKONNA SEKTORID avalik sektor erasektor (tulundussektor) kolmas sektor (mittetulundussektor) Ühiskond tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ning tavad Eraelu tähendab indiviidi isiklikku elukorraldust. Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel
1.1 Ühiskonna sektorid ja valdkonnad MINU LISA 1 Ühiskond- on tervik mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Poliitika- riigi juhtumist ja toimumist korraldav tegevus. Majandus- valdkond, mille moodustab - tootmine ja - kauplemine. Erasektor e. tulundussektor- ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks On tulu saamine. Avalik sektror - ühiskonna osa, mille moodustavad - riigi- ja omavalitsused - ressursid ja tegevus. Mittetulundussektor- sinna kuuluvad asutused ( ühingud, seltsingud sihtasutused ), mis ei tegutse tulU teenimise eesmärgil. Kodanikuühiskond- ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja -ühendusi.
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele
Kordamisküsimused: Ühiskonna sidusus Ühiskonna sektorid I ehk AVALIK SEKTOR. *Tulundussektor: Riigiettevõtted Eesti Post, Eesti Energia. *Mittetulundussektor: riiklikud, avalik-õiguslikud ja munitsipaalasutused ning -ametid, nt. Politsei- ja piirivalveamet, Tarbjakaitseamet, Viljandi Maavalitsus, Tartu Ülikool, ERR. *Avalik õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. *1/3 tööealistest töötab I sektoris. II ehk ERA(ÄRI)SEKTOR. *Tulundussektor. *Nt pangad, aktsiaseltsid osaühingud. *Iseloomulikud jooned: eraomandus, kasumi taotlemine. III ehk MITTETULUNDUSSEKTOR. *Kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused: MTÜd, sihtasutused, seltsingud. *Iseloomulikud jooned: ei taotle majanduslikku kasu, vabatahtlikud, omaalgatuslikud. *Millega tegelevad: mõjutavad poliitilisi otsuseid, aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, loovad töökohti, pakuvad erinevaid teenuseid. Kodanik. Kuidas saadakse kodanikuks
Politsei- ja Piirivalveamet, Haridus- ja teadusministeerium; ülikoolid Tartu, Tallinna Ülikool, riigi- ja munitsipaalkoolid Värska Gümnaasium; Eesti Rahvusringhääling ERR. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Erasektori e. II sektori hulka kuuluvad näiteks pangad: Swedbank, Ühispank, AS-d, OÜ-d, EMOR, Saar Poll (küsitlusfirmad). Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja –ühendusi
Ühishüve-kaup/teenus mis jõuab tarbijani turu vahenduseta,näiliselt tasuta Mittemajan ühishüve-tervishoiusüsteem,julgeolek,haridus,kohtusüsteem Majanduslik ühishüve-riiklik meedia,korrastatud linnaruum,rahvuskultuuri toetamine,taristu Ühiskond-inimhulkade kooselu korrastatud viisid Ühiskonna valdkonnad: Poliitika,Majandus-ja sotsiaalsfäär,kultuur, Õigus, moraal I sektor e. avalik sektor-ühiskonnaelu korraldamine (riigi-ja omavalitsus asutused) II sektor e erasektor e. tulundussektor-tootmine ja kauplemine (eraettevõtted, FIE) III sektor e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Õigusriik-põhineb seaduste ülimuslikkusel,vastandiks on võimuriik,kus pärsitakse inimeste vabadusi läbi distsipliini ja vägivalla "Õigus on pime"-karistus kehtib kõigile võrdselt, sõltumata sellest kes oled Õigusriigi tunnused: *eksisteerib võimude lahusus *seadused kuuluvad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
pol'ile pole koorem vaid investeering. Probleemid: alkoholism,narko,kuritegevus,vaesus.. Demograafiline jätkusuutlikus arenenud riikides probleemiks rahvastikutaaste prob. Lisaks rahvaarvule tähtis rahvastiku kvaliteet haridustase, tervis, töö poten., kaasatus. Ühiskonna mõiste 1)avalik sektor(riigi ja omavalitusasut.) 2)erasektor(eraettevõtted) 3)MT sektor(organisats.) Sektorite eraldatus ja läbipõimumine: Erasektor Avalik sektor 1)Tulundussektor: 1)eraettevõtted 1)riigiettevõtted 2)MT sektor: 2)kodaniku org. 2)riiklikud avalikõiguslikud mupo asutused/ametid Avalik sektor: 1)Kuuluvad org./instit. tegelevad avalikkuse huvides. 2)Raha tegevuseks eelarvest. 3)Laiem mõiste kui riik. Avalik haldus: 1)haldusjuhtimine pol. otsuste igapäevane elluviimine riigi ja omavalitsuste poolt. Erasektor: 1)ühendab ettevõtteid ja struktuure, mis on eraomanduses
Tunnused: struktuur ja hiearhia, moodustatakse riigi poolt ülesannete täitmiseks, rahastatakse riigieelarvest, töötajaskond palgalised riigiametnikud. A sekt. Üles.: seadusandlus korra tagamine, maksude kogumine ja ümberjaotamine, avalik haldus (riigi ja omavalitsuse plaanipärane tegevus, et teostada poliitikas püstitatud eesmärke), tellib teenust iseseisvatelt avalikõiguslikelt asutustelt (loodud avalikkuse huvides kongreetsete seadustega, nt ETV, ülikool jne). Erasektor: (tulundussektor) majandamine tootmine ja kauplemine on tänapäeval enamasti eraetevõtete käes. Erasekt. Eestis hõivatud 2/3, avalikus 1/3 töötajatest. Tunnused: kasumitaotlemine, eraomandus, FIE füüs. Isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teen. Ning see on talle püsivaks tegev. Vastutab kogu varaga kohustuste eest. Täisühing äriühing, kus osanikud vastutavad kohust. Eest solidaarselt kogu oma varaga. Tegutseb ärinime all. Usaldusühing äriühing, kus üks
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused.
perepoliitikat, mõista kohut, rahvusvaheline suhtlemine · Institutsioonid: riigipea, parlament, valitsus, kohus · võimude lahusus = võimud üksteisest lahus · Ükski riigiametnik ei tohi töötada teisel kahel ametil · Avalik haldus: riigi ja omavalitsuste plaanipäevane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Rahastab riik. Hõivatute osakaal alla 20% Erasektor- majandus · Tulundussektor AS, OÜ, FIF osakaal 8% · Erasektor peab oma tegevuses juhinduma avaliku sektori ettekirjutistest (maksed, seadused, tegevusload jne) · Kodanikuühiskond eristub riigist ja valitsemisest, see pole orienteeritud võimu teostamisele ega tulu teenimisele. · Eesmärk võimu mõjutada, see on tugevates demokraatlikes riikides · Tunnused: tegutsevad legaalselt, järgides ühiskonnas kehtivaid reegleid ja seadusi. Tegelevad ühiskondliku huvi pakkuvate asjadega
ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik.
elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. AVALIK e. Ühiskondliki elu AVALIK SEKTOR- poliitika, riik ERASEKTOR-majandus,turg KOLMAS SEKTOR-kodanikuühiskond, kodanikuühendused ----- ERAELU-kodu, pere
1. ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara.
valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise sotsiaalset võrdsust mehega ja taunib mehe asetamist sotsiaalse staatuse poolest kõrgemale.Heaoluriik-Riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule.Identiteet-samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda
vastutav riik (nt. Rootsi, Taani, Soome) · liberaalne- sotsiaalhüvitisi pakutakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise (nt. Suurbritannia ja USA) sotsiaalsfäär ühishüve- kaup/teenus, mida inimesed tarbivad ilma turu vahenduseta avalik sektor e. esimene sektor- võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad, põhiülesandeks julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine erasektor e. tulundussektor- kasumit taotlevad eraettevõtted mittetulundussektor e. kolmas sektor- kodanikuühiskond, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. pluralism- mitmekesisus/ nüüdisdemokraatias puudub üks kindel võimueliit, võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimist ja kokkulepete alusel. jätkusuutlikkus- jätkusuutlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused, seadmata ohtu järgmise põlvkonna huve.
1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid : Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu. Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad:
Siit tuleb termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara. Poliitikas on suhete aluseks võim, majanduses kasu (tulu). Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete pärusmaa, mistõttu räägitakse erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saadatulu, siis kasutatakse mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimuteostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu kolmandat sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodaniku organisatsioone ja ühendusi. Nende eesmärgiks on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kodanikuühiskonna alla
Avalik-õiguslikud asutused- ei allu otseselt riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Samas säilitab riik kontrolli nende tegevuse üle, eraldades neile selleks raha ja tellides neilt teenust. Nt ülikoolis. Eestis nt Tartu Ülikool, mis saab küll riigilt toetusi ja töötab selle heaks, kuid ei allu riigile. Erasektori ettevõtted-erinevad oma õigusliku vormi, suuruse ja tegevusala poolest aga ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomandus.(Tulundussektor või ärisektor) Tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid, koguda makse ja jaotada neist saadava tulu abil rikkust ringi, et planeerida ühiskonna majanduslikku arengut. Riik sekkub erasektori tegemistesse kui erasektor rikub riigi poolt määratud seadusi. Kodanikuühiskond- inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Siin
12. Inimõigused-üldised ja võõrandamatud õigused( nt. õigus elule, inimväärsele kohtlemisele, perekonnale ja eraelule, õigus olla vaba ja saada kohtulikku kaitset), mis peaksid olema igal inimesel. 13. Avalik sektor-ehk esimene sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist: võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. 14. Erasektor- ehk tulundussektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. 15. Kodanikuühiskond- ehk tsiviilühiskond on avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist(tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused, liikumised. 16
ja elluviimise eest. Kohus seaduslikkuse järelevalve institutsioon igale riigiasutusele iseloomulikud tunnused. · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia · Nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks · Nad saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud ( avalikud teenistujad ) erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ja riigi suhted Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori, täpsemalt riigi ettekirjutustega maksude, tegevus lubade, kauplemise, keskkonna hoiu või muude küsimuste kohta. ______________________________________________________________________ _ kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond avaliku elu valdkond, mis eristub
nimetatakse avalikeks. Siit tuleb ka termin poliitikavaldkonna tähistamiseks avalik sektor. Avaliku sektori alla mahuvad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga: samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.(ERR, Võru linnavalitsus, Eesti Kohus) Erasektori moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Kuna majanduse eesmärgiks on saada tulu, siis kasutatakse ka mõistet tulundussektor. Tegevus, mis on loomult sotsiaalne ehk ühiskondlik ja pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele, kuulub mittetulundussektorisse. Sageli kasutatakse niisugusel puhul ka terminit kodanikuühiskond. Kodanikuühiskonnaks nimetatakse avaliku elu III sektorit, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. (Võru Loomade varjupaik, Eesti Noorteühenduste Liit, Tartu Varjupaik, PETS MTÜ)
lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsiooniametid)
Ühiskonnaõpetuse lõpueksami teemad (lahtikirjutatuna) 1. Ühiskond kui inimeste olemasolu viis 1) Ühiskonnaelu valdkonnad (õpik lk 5-9; TV ül 1.-6.) - mõisted: eraelu, majandus, poliitika, kultuur, moraal, õigus, kodanikuühiskond - ühiskonna struktuur: avalik sektor, tulundussektor ehk erasektor, mittetulundussektor ehk kolmas sektor 2) Ühiskonna sotsiaalne struktuur (õpik lk 13-16; TV ül 11.-13.) - mõisted: sotsiaalne struktuur, demograafia, rahvastiku iive, negatiivne iive, positiivne iive, rahvus, integratsioon - rahvastiku analüüsimine: milliste tunnuste alusel? miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine
ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine e-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskond on tervik 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Inimeste kooselu vorm Avalik sektor (riik) = meie Erasektor (tulundussektor) Ühesuguse elulaadiga Kodanikuühiskond Ühiskond inimrühm ühes piir- (kolmas sektor) konnas Eraelu Majandus Valdkonnad ? Poliitika
Näiteks: Indiviidide, inimgruppide ja ühiskonna valdkondade vaheline tihe seos ning nendevaheline sõltumine Veelkord ühiskonnast Ühiskond on ... - kui süsteem, sest elutegevuse valdkonnad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos terviku - ühiskonna kõige olulisem valdkond on majandus - ühiskond koosneb sektoritest avalik, era- ja mittetulundussektor ÜHISKONNA sektorid AVALIK SEKTOR EHK I SEKTOR ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR EHK II SEKTOR MITTETULUNDUSEKTOR EHK III SEKTOR ehk KODANIKUÜHISKOND (kodaniku algatusega seotud sektor) Ühiskond kui kodanikuühiskond - mittepoliitiline - arendada kohalikku elu - tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet - tasakaalustab riigivõimu - ei ole eesmärgiks teenida tulu - vabatahtlikkus ja omaalgatus - erinevates valdkondades Vaatame õpikus lk 8 - missugused organisatsioonid kuuluvad kodanikuühiskonna alla Mis on kultuur? ..
Iga sisult õige näide annab punkti. 2. Ühiskonna struktuur 6 p 1. Märgi tabeli esimesele reale ühiskonna sektorid. 3 p 2. Paiguta loetletud asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja ühendused tabeli õigetesse lahtritesse. 3 p 7-6 õiget 3 p, 5-4 õiget 2 p, 3-2 õiget 1 p 1. Sektori nimetus Avalik sektor Erasektor/ Mittetulundussektor/ Tulundussektor Kodanikuühiskond 2. Näidete numbrid 4, 7 1, 2 3, 5, 6 II Riik ja selle ülesanded 12 p 1. Rahvusvahelised organisatsioonid ja ühendused 4 p 1. Kirjuta järgnevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja ühenduste ees olev täht organisatsiooni/ühenduse lipu all olevale joonele. 3 p 1. C 2. A 3. B 2. Millisesse neist kolmest organisatsioonist/ühendusest kuulumine on sinu arvates Eestile kõige olulisem
klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Ühiskond on tervik 1.1. Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Inimeste kooselu vorm Avalik sektor (riik) = meie Erasektor (tulundussektor) Ühesuguse elulaadiga Kodanikuühiskond Ühiskond inimrühm ühes piir- (kolmas sektor) konnas Eraelu Majandus Valdkonnad ? Poliitika
Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Erahüvis kaup/teenus, mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eaviisiliselt ehk individuaalselt Erakond ehk partei kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia. Erasektor ehk tulundussektor ühiskonna osa, mille moodustab eraomanduses olev majandus, kus tegevuse eesmärgiks on tulu saamine e-riik riigiasutuste ja õigusaktide süsteem internetis, mis võimaldab kiiremat ja mitmekesisemat suhtlemist riigiametnike, aga ka ametnike ja kodanike vahel esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel
edendab kultuuri. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, nt ministeeriumile, vaid toimivad iseseisvalt. Riik eraldab selleks raha ja tellib neilt teenust, säilitades kontrolli nende tegevuse üle. (Näiteks riiklik koolitustellimus ülikoolidele) Enamikes Euroopa riikides, sh Eestis kuulub selliste institutsioonide hulka enamik tervishoiuasutusi, koole ja avalik-õiguslik ringhääling ja TV. Erasektor e. tulundussektor e. ärisektor 6 Nüüdisaegsed riigid põhinevad turumajandusel ning enamik ärilisi ettevõtteid tänu vabale konkurentsile erakapitalil. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi(nt AS ja OÜ), suuruse ja tegevusala poolest. Nende ettevõttete ühisteks tunnusteks on kasumi tootmine ja eraomandus. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutistega maksude, lubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms kohta.
halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t. tuginevad riigis vastuvõetud seadustele ja määrustele? 2.2 Avalik ja erasektor ning kodanikuühiskond Ühiskonna sektorid ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted AS,pangad (v.a. Eesti raudteed,post,televisioon Pank) ,osaühingud , energiavõrgud Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioon Riiklikud,avalik- id õiguslikud ja huviühendused, seltsid, munitsipaalasutused klubid, usuühendused ning –ametid
hädakaitse, hädaseisund. 10. Avalik ja erasektor. (lk.29-34) Riigi roll majanduse korraldamises. (lk.33-34) Avatud ühiskonnas moodustab riik vaid ühe ühiskondliku sektori. Moodne liberaalne ühiskond jaguneb: o avalik sektor e. esimene sektor (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja riigivarasid. Avaliku sektori põhiülesanne on tagada rahvuslik julgeolek ja sotsiaalne heaolu); o erasektor e. tulundussektor (hõlmab kõiki inimeste ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit); o mittetulundussektor e. kolmas sektor (ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikuühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK
sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Avaliku sektori põhiülesanded: *haldus avalik haldus, mis on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et viia poliitikas püstitatud eesmärke. Esikohale on tõusnud avalikku haldust korraldavad institutsioonid (sotsiaalkindlustusamet, maksuamet) *valitsemine ERASEKTOR EHK TULUNDUSSEKTOR üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Erasektori ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi ( täisühingud, osaühingud, aktsiaseltsid) suuruse ja ka tegevusala poolest. Ühisjooneks on kasumi taotlemine ja eraomadus. MITTETULUNDUSSEKTOR EHK KOLMAS SEKTOR üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid.
eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste
eesmärkide elluviimiseks. Mõiste avalik-õiguslik sisuliselt riiklik, kuid ei allu otseselt riigile. Siiski riik rahastab ja kontrollib. Avalik-õiguslikud institutsioonid on näiteks: 1. Rahvusringhääling 2. Tartu Ülikool (=avalik-õiguslik juriidiline isik) 3. Tallinna Tehnikaülikool 4. Kunstiakadeemia jne Avalik sektor koosneb nii riiklikest kui avalik-õiguslikest asutustest. Erasektori eesmärk -kasum (nimetus ka: tulundussektor) Õiguslik vorm erinev on aktsiaseltsid, osaühingud jne. Avalik sektor (riik) - kirjutab erasektorile ette üldised raamid maksud, keskkonnanõuded, annab tegevusload jne. On kaks vastandlikku seisukohta: 1. Riik peab sekkuma, riik peab majandust reguleerima 2. Riik ei pea majandust reguleerima, vaba ettevõtluse pooldajad Riigi sekkumise pooldajad rõhutavad, et alati esineb turutõrkeid (=kaupade või teenuste
Koosneb riiklikest ja avalik.õigluslikest institutsioonidest, sest riik tahab hariduse, aga see ei tähenda et just riigiasutused ise peaksid seda tegema. Paljud taolisi ülesandeid täitvad avalik-õiguslikud asutused ei allu otseselt riigile, aga riigil on nende üle kontroll ning ta rahastab neid. Nt raudtee, post, televisioon, energiavõrgud, koolid, haiglas, pensioniametid, kodakondsus- ja migratsiooniametid. Erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku palgatöölistest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta.
veetmise viiside valik)(Advokaadibüroo "seaduse konks"; puiduettevõte "presidendi tool ja laud"; tv3, tõlketeenuste büroo) Täpsemalt: tõlketeenuste büroo tegeleb tulude saamise ja kauplemisega, pakkudes teistele teenust Tänapäeval kasutatakse ühiskonna täpsemal iseloomustamisel 3 sektorit: 1. esimene ehk avalik sektor (Rahvastikuregister, Eesti Pank) 2. teine ehk erasektor ehk tulundussektor (Hansapank, Turu-uuringute AS; AS Regio) 3. kolmas ehk mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond (MTÜ Porkuni; Eesti Õpilasomavalitsuste Liit) Avalik sektor · Hõlmab võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad. · Ülesanded: - rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine - riigi ja kohalike omavalitsuste toimimise tagamine · Tuumaks RIIK võimu ja valitsemisasutuse süsteem, mis korraldab elu kindlal
4.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: · Ühiskonnaks nimetatakse suurte inimhulkade kooselu korrastatud viisil. Ühiskonnast rääkides saab eristada mitmetest valdkondadest nagu poliitika, majandus- ja sotsiaalsfäär, kultuur, õigus, moraal. · Kaasaja ühiskonna struktuur moodustub kolmest peamisest sektorist: - Esimene e avalik sektor ühiskonnaelu korraldamine (riigi- ja omavalitsusasutused). - Teine e erasektor e tulundussektor tootmine ja kauplemine (eraettevõtted). - Kolmas e mittetulundussektor e kodanikuühiskond (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). · Mida mitmekesisem on ühiskond, seda elujõulisem ta on. Ühiskond, mis on liialt ühetaoline (vaesuselt, usult, ilmavaatelt) on tavaliselt vägivallaga loodud (nt kommunistlikud NSV Liit või Põhja-Korea) ning pole arenguvõimelised. · Ühiskonna edukuse aluseks on kõigi ühiskonna valdkondade harmooniline areng.
hea valitsemisega riigiga. (nt Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli.) Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor,ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine,tähtsaimaks osak on riik.Era sektor- tulundussektor,põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e
õiglase ja hea valitsemisega riigiga. Näiteks Eestis kui õigusriigis ei esine ametnike omavoli. Õigusriigis peaksid kokku langema õigus ja ühiskonna ettekujutus õiglusest. Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ning inimõigused. Avalik ja erasektor. Avalik sektor ehk esimene sektor - ülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine, tähtsamaks osaks on riik. Erasektor-tulundussektor - põhiülesanne on ühiskonnas kasumi toomine. Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon
Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub Õigus riigivõimupoolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid
iseloomustavad tunnused, mida ühiskond peab oluliseks ja väärtuslikuks (teatud päritolu, varandus, võim või haritus) elitaardemokraatia demokraatia, mille puhul rahva aktiivne osalus poliitikas on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud; mõisteliselt kattub oskussõnaga esindusdemokraatia, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted; vt ka avalik sektor, mittetulundussektor eraõigus õiguse valdkond, mis on seotud üksikisiku huvidega ja mille puhul õiguse subjektid on võrdsetes õigussuhetes; vt ka avalik õigus esindus- ehk vahendatud demokraatia nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine, kes rahva nimel võimu teostavad; vt ka liberaalne demokraatia
2) arenenumad maad saavad saata spetsialiste arengumaadele koolitajateks. Ühiskonnasektorid I Avalik sektor e riiklik sektor Sektor tugineb riigivõimu poolt kehtestatud seadustele ja saab oma tegevuseks raha riigieelarvest. Avaliku sektori eesmärgiks on riigi toimimine, sotsiaalhoolekanne, haridus, õigussüsteem, riigikaitse ja riigi majandustegevus. (Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Linnavalitsus, Are vald, Eesti Pank, Riigikantselei, ministeeriumid, kohtud) II Erasektor e tulundussektor e ärisektor Sektori eesmärgiks on kasumi teenimine. Osaühingud, aktsiaseltsid, FIEd. (SaarPoll, Emor) III Mittetulundussektor (kodanikuühiskond) Tugineb kodanikualgatusel. Eesmärgid: 1) aktiivne vabaaja sisustamine (spordi- ja huviringid) 2) kuritegevuse vähendamine (naabrivalve) 3) usulised eesmärgid (kirikukogudused) 4) ametiühingud Sisuliselt moodustab III sektor kodanikuühiskonna e tsiviilühiskonna, mille suurimaks eesmärgiks on demokraatia kaitsmine.
annaabi.ee 
