Kaasavad koolid eeldavad, et kõik õpilased õpivad koos. Õpilaste erinevaid vajadusi nähakse kui suurepärast võimalust arendada õpetamise ja õppimise käsitusi, et saavutada kõikide õpilaste suurepäraseid saavutusi. Kaasava hariduse eesmärk ei ole erisuste kõrvaldamine, vaid anda õpilastele võimalus olla kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises
+ efektiivne jätab tihti töö lõpetamata + töökas distsiplineerimatu + kiireid otsuseid tegev aeglane + kaugele mõtlev riskialdis + entusiastlik jäik + inimesi kaasav otsustusvõimetu + hea kuulaja ja suhtleja aeglastel otsustav + kompromisse ja harmooniat otsiv domineeriv + kõigiga arvestav kvaliteeti alahindav + süstemaatiline ja järjekindel enesekeskne
Tegelased: Robinson Crusoe, tema ema, isa ja Reede Lühikirjeldus: Robinson Crusoe tahtis saada maade avastajak aga tema ema kui ka isa olid rangelt selle vastu. Nii otsustaski Robinson oma sõbraga reisida Inglismaale . Kuid merel tekkis torm ja Crusoe uhuti üksikule saarele. Saarel rajas ta endale elupaiga. Kui ta oli seal juba 23 aastat elanud juhtus ühel ilusal reedel imelik asi. Saarele randusid üks kamp inimesi. Robinson mõtles neilt abi küsida kuid mäerkas ,et neil olid kaasav vangid. Selgus ,et saarele olid tulnud inimsööjad. Inim sööjatel olid kaasas vangid keda nad kavasesid ära süüa. Ühel vangiil õnnestus põgeneda. Vang kohtus Robinsoniga, Crusoe pani vangile nimeks Reede kuna see päev mil vang oli pääsenud ,oli reedene päev. Robinson päästos inimsööjate käes veel paju inimesi. Nii sai Crusoest päästetud inimeste pealik. Ühel päikselisel päeval maabusid saarele mere röövlid. Robinson plaanis vallutada laev enda hõimuga. Crusoel
http://www.opleht.ee/Arhiiv/2003/09.05.03/elu/2.shtml (26.03.2012 16.12) http://www.hsik.edu.ee/ajalugu.html (26.03.2012 15.49) http://et.wikipedia.org/wiki/Erikool (26.03.2012 15.28) Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet? docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43) Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34) Tiina Kivirand, Kaasav haridus õppekorralduses http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav %20haridus%20oppekorralduses.ppt (11.03.2012 20.49)
Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pettus ka Andrei Bolkonski Austria õukonda sattudes seal valitsenud meeleolus . Käimas oli kogu Euroopat kaasav sõda ja õukond võttis toimuvat, kui Maa välist sündmust, mis neid ei puuduta. Võib väita, et Austria kaotas sõja oma passiivsuse tõttu. Kui sõda oleks kohe tõsiselt võetud, poleks Napoleon nii edukas olnud. Lev Tolstoi suutis romaani "Sõda ja rahu" vahendusel luua ülimalt täpse pildi Napoleoni- aegse Venemaa tavapärasest pillamisest kui ka sõjaga kaasnenud kriisiolukorras tegutsemisest. Kui on soov antud aja elust ja olukorrast aru saada, siis elukriitiline "Sõda
ohtu tulevaste põlvkondadade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlik valitsemine. · Rahvas peab pidama võimu legitiimseks ehk õiguspäraseks · Legitiimsus tugineb rohkem tunnetele kui mõistusele: diktaator võib ka rahva uskuma panna, et olemasolev valitsemiskord on parim · Hea valitsemine peab olema legitiimne, efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav · Valitsemise efektiivsus näitab, kui hästi suudetakse rahuldada erinevate gruppide põhihuvisid · Äärmuslikke gruppe on kasulik valitsemissekaasata, sest see muudab nad tehtud otsuste suhtes kaasvastutajaks · On arvatud, et majanduse ja heaolu kasv on kiireim, kui riik ei sekku turumajandusse. Praegu rõhutavad isegi Maailmapank ja IMF, et kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Teadmis ja
Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. Eesti jätkusuutlikkuse eesmärgid: · Eesti kultuuri elujõulisus · Ühiskonna sidusus · Ökoloogiline tasakaalustatus · Heaolu kasv · Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Lisaks legitiimsusele peab jätkusuutlik valitsemine olema ka efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide pühihuvisid. Huvide rahuldamine käib tasakaalustatult. Heaolu kasv Liigne bürkokraatia pärsib ettevõtlust ja vähendab välisinvesteeringuid. Kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Sotsiaalmaksud, mida tööandjad maksavad, toetavad pikas perspektiivis haritud ja asjatundliku tööjõu taastootmist
okupeeritud Siberisse välisminister-Eesti Vabariigi president Oli huvitatud rahva- 34 tunnustust etümoloogiast 20 aumärki, s. h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA Kaasav Paljudele eeskujuks Tegutsev Mitmekülgne Otsija Uudishimulik "Lennupapa" Aus Sügav Aga nüüd teose juurde... "HÕBEVALGE" Ilmus 1976. aastal Etnoloogiline teos Reisikiri Eestlaste tekke lugu ja ajalugu ARUTLEV TEOS! (palju etnonüüm eestlased= aestid toponüüm Eestimaa=Aestimaa näiteid, teese ja järeldusi)
7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaalhüvedes? Positiivne - pole suurt sisserändajate hulka. Tänu madalatele hüvedele on vähe töötuid. Negatiivne - Kohalikele elanikele madalad hüved (madalad pensionid/töötuabirahad) 8. Mida tähendab ühiskonna jätkusuutlikkus? Püütakse rahuldada nii praegusi kui tulevasi vajadusi. 9. Mis iseloomustab head valitsemist? Võimu õiguspärasus Tulemuslikkus e. Efektiivsus Läbipaistvus Kodanikke kaasav iseloom, mis vähendab mässumeelsust. 10. Miks võime öelda, et tugeva keskklassiga riik on stabiilne? Inimesed usaldavad riiki rohkem ja näevad tulevikus perspektiive. 11. Milliseid probleeme toob kaasa ühiskonna vananemine? Iive on negatiivne, maksumaksjate hulk väheneb, maksud suurenevad, tööjõu puudus. 12. Nimetage demokratiseerimise lained? (1826-1922) Perioodi lõpetas fasismi võimulepääs Euroopas (1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia
opleht.ee/? archive_mode=article&articleid=779 (11.03.2012 19.49) Hariduse omandamine http://www.onk.ee/uus/eripedagoogid/erivajaduslik-laps/puudega- lapsed/165-hariduse-omandamine (11.03.2012 20.10) Sotsiaalse kaitse ja kaasatuse riiklik aruanne 2008-2010 http://ec.europa.eu/social/BlobServlet? docId=2543&langId=et (11.03.2012 18.43) Mari Tikerpuu, Erivajadusega kutseõppur ja individuaalne õppekava http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/1/16_05_2007_REKK_mari_hev.ppt (11.03.2012 20.34) Tiina Kivirand, Kaasav haridus õppekorralduses http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/Kaasav %20haridus%20oppekorralduses.ppt (11.03.2012 20.49)
on ,,Agenda 21". 1. Eesti jätkusuutlikkus rajaneb neljal eesmärgil: Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Eesti on jätkusuutlik, kui toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja eesmärgi suunas, ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. 2. Lisaks legitiimsusele peab hea valitsemine olema ka efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. 3. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt näiteks oli pärast majanduskriisi meie valitsuse peamiseks eesmärgiks majanduse kasv, kuid selline strateegia viis sotsiaalse võrdsusetuseni ja mõjutas keskkonda. 4. Eesti rahvastikutaaste probleemideks on rahvastiku vananemine ja vähenemine, sündivus jääb alla suremusele. 5
- (ühiskonna) võime jääda püsima, mitte hääbuda. jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade amasuguseid huve Skeem õp.lk. 23. Mida tähendab jätkusuutlik valitsemine? - Jätkusuutlik ehk hea valitsemine : · võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane- võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas) · valitsemine peab olema efektiivne (tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · Mida tähendab demograafiline jätkusuutlikkus? - Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist Mida tähendab sotsiaalne jätkusuutlikkus?
Keda võib pidada Esimese maailmasõja võitjateks ja keda kaotajateks? Esimene maailmasõda oli suurt osa maailma maades kaasav sõda. Sõdisid riigid, mis siis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei ole osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli selles saanud ohvrite arvult väga suur konflikt. Rohkem ohverid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel väga palju. Purunesid mitmed impeeriumid. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Esimeses
Nüüdisühiskond(19.sajandist): *tekivad ühiskonnasektorid*toimub tööstuslik kaubatootmine *rahvas osaleb ühiskonna korraldamises*levib vabameelsus *on inimõigused Industriaalne ühiskond:(18.saj lõpp Inglism.) *tööstuslik tootmine *töötegemine muutub ratsionaalseks *bürokraatia tugevnemine *tööaega rohkem kui puhkeaega *palgatöö *hakatakse otsima meelelahutust (nt kasiinod) *muutub ühiskonna sotsiaalne jaotus- linnarahva ja tööliste osakaal suurenes*linn kujuneb progressi sümboliks *leibkonnamudel muutub- väikepere Postindustriaalne ühiskond (19.saj lõpp) *kasvab teenindussektori osatähtsus *tähtsustama hakatakse teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses*konveiertööliste asemel vajatakse spetsialiste *riik reguleerib majanduse arengut*otsuseid teevad tegevjuhid- spetsialistid*kujuneb keskklass*inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustub*massimeedia levik Infoühiskond (20.saj. Keskpaik) *suutlikus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni...
suurenes vabadus Ida-EUs 3.)(1974-1991)Nõukogude Liidu lagun./kommun.bloki lagunemine 9.Majanduse ja demokraatia suhe ei ole küll ühene, aga maj.mõjutab pol 10.Siirdeühis.prob:rahv.nõuab kiireid lah./üleminek toob kaasa majanduskriis/reformide ebaühtlane tempo ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIK ARENDAMINE 1. Põhimõtted-ühtegi prob.ei tohi lahendada teise arvelt/esikohal on ühiskonna kui terviku areng 2.Hea valitsemine-legitiimne,efektiivne,läbipaistev ja kodanikke kaasav 3.Demokraafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikus-selleks,et ühisk.oleks jätkusuutlik ja areneks edasi,peab iga järgnev põlvkond olema: arvukam,haritum,tervem eelnevast põlvkonnas 4.Tagada:ÜRO ülemaailmne keskkonnastrateegia"Agenda 21" soovitused rahvuslikuks arengustrateegiaks. TEOORIAD 1)A.Smith"Rahvaste rikkusest"-rikkust toodab töö e tööväärtusteooria/maj.liberalism/indiviidi egoism 2)K
Saudi Araabia. Konstitutsiooniline monarhia riik kus monarh jagab võimu parlamendiga ja tegutseb põhiseaduse raames. Belgia, Holland, Taani. Diktatuur valitsemisvorm mille puhul on võim koondunud ühe grupi või isiku kätte. Totalitaarses reziimis on ülitähtis osa ideoloogial. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne ja kodanikke kaasav. Et tagada jätkusuutlikkus tuleb koostada valdkonnastrateegia või rahvuslik arengustrateegia millega peaks kaasnema ka tegevuskava kus on kirjas ajakava, vastutavad institutsioonid jne.
· Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu. · Raskused mängukaaslaste leidmisel. · Eristuvad vabatahtlikult. · Autoriteediprobleemid. · Üliarenenud õiglustunne. · Ei talu rumalust. · Oskamatus vaikida. · Kuulab valikuliselt. · Ei talu rutiini. · Painavad filosoofilised probleemid. · Tüdrukud eelistavad poistemänge. · Kohanemine võib olla näiline. · Ei pruugi taluda konkurentsi. Soovitusi andeka lapse kohtlemiseks KAASAV ÕPE Mis on kaasav õpe? Vähim piirav keskkond Kus on lapsel kõige parem õppida? Eesmärgid Hariduse eesmärk: luua kõikidele õpilastele (sh puuetega õpilastele) võimalused ja tingimused võimetekohase ja kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis lubab õpinguid jätkata ja elus väärikalt toime tulla. Kooli eesmärk: pakkuda õpet igale õpilasele. Võrdsete võimaluste tagamine Õppe kvaliteet Hariduse kättesaadavus
ÜHISKONNA JÄTKUSUUTLIKKUS 1. Definatsioon jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve 2. Mida kujutab endast jätkusuutlik valitsemine? Võim peab olema legetiimne ehk üiguspärane, võimulolijad peavad hindama samu väärtusi mida rahavas Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 3. Mida kujutab endast demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus demograafiline on kui sündimine on elamusest suurem sisserände soodustamine rahvastiku kvaliteet inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. Sotsiaalne rahvastiku kvaliteedi 4. Ühiskonna jätkusuutlikuse arendamise põhimõtted Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
arusaamatud. Võru vald on Võru maakonna üheks tähtsaimaks osaks ja seega kogu maakonna üldine visioon ka valla enda visiooniks. Tulenevalt tänastest väljakutsetest, baasressurssidest ja väärtustest on püstitatud visioon aastaks 2025: Võrumaa on atraktiivne Kagu-Eesti elu- ja töökeskkond, mida iseloomustab tugev majandus, konkurentsivõimeline haridus, oma kultuur ja eripära, kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning kaasav ja kestlik kogukond. Visioonist lähtuvalt on Võrumaal viis eesmärki: 1. Võrumaa ettevõtlus on tulus ja töökohad hästi tasustatud (tugev majandus); 6 2. Võrumaalt saab väärtuspõhise hariduse (konkurentsivõimeline haridus); 3. Võrumaa on “ummamuudu”(oma kultuur ja eripära); 4. Võrumaa on koht, kus inimesed elavad täisväärtuslikult ja kaua (kaasaegne tervishoid ja sotsiaalhoolekanne); 5
8 9 3 PROJEKTI TUTVUSTUS JA ANALÜÜS Minu sihtrühmaks oli puudest tingitud erivajadusega noored ning ma omakorda kitsendasin teemat. Rohkem huvitaksid mind füüsilise puudega noored. Ma leidsin ühe väga huvitava projekti, mis on nüüdseks juba lõppenud, kuid mille tulemus oli hea ning see oli ka vajalik just nende noorte jaoks. Projekti nimi, mille valisin oli Sport+4All: aktiivne ja kaasav sport kõigile. 2015-2017 aastal osales Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus erivajadusega inimeste sportimisvõimalusi arendavas rahvusvahelises projektis. Selle projekti eesmärk oli ellu viia kaasavaid sporditegevusi erivajadustega inimestele, toetada nende füüsilist aktiivsust ja kujundada rohkem tervisliku eluviisi harjumust. Sportlikud tegevused olid võimalikult palju integreeritud tavakeskkonda (spordiklubi, staadion, park jms) ning tegevused seal
aasta pärast jälle kodumaata rahvas. Eestis, kui jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka rahvale. Rahvas peaks tunnustama võimu ja täitma kehtestatud reegleid ja seadusi. Kuid samuti peab võim olema õiguspärane. Võimulolijad peaksid hindama samu väärtusi, mida hindab rahvas. Valitsemine peaks olema efektiivne, läbipaistev ja kodanike kaasav. Kõige selle pärast usaldab Eesti rahvas oma valitsust ning ei vaidlusta riigi poolt tehtud otsuseid. Näiteks, kui Eestis tõsteti tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani, siis ei öeldud midagi, samal ajal kui aga Prantsusmaal taheti tõsta tööiga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm. Eestis on hea elu, kuid kõige selle juures ei tohiks me omavahel segamini ajada aga iseseisvust ja vabadust. Iseseisvaid riike on maailm täis
1. Ühiskonna komponendid- arenenud kultuur ja rahvuslik identiteet, püsiv territoorium, ajalugu, poliitiline sõltumatus, täienemine laste sündimusega ja/või immigratsiooniga 2.tootmisviisid ühiskonnas: *Põllumajandusühiskond- põhi rõhk põllumaj ja karjandusel *tööstusühiskond- esikohal on tööstuslik tootmine, konveier, ratsionaalsus, ,,Aeg on raha'' *teenindusühiskond- kõrgtehnoloogia massiivne kasutamine, ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur, 3. Tööstus teooriad: *Adam Smith- rikkust toodab töö ehk tööväärtuste teooria, maj liberalism (riik ei tohi sekkuda, turg reguleerib ise) indiviidi egoism *Karl Marx- 2 põhiklassi, konfliktiteooria, 2 kapitalismi tõukejõudu on toota kasumit ja püsida konkurentsis *Max Weber- protestantlik eetika ja kapitalismi vaim *Emile Durkheim- tööstusühiskond areneb individualism, anoomia oht, puuduvad üldtunnustatud väärtused ja normid ühiskonnas 4. Nüüdisühiskond: * ühiskonnasektorite eristatavus ja va...
Totalitaarses ülitähtis ideoloogia, autoritaarses kindel ideoloogia tavaliselt puudub. Jätkusuutlik areng- arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutlikus valitsemises- võim peab olema õiguspärane, ehk kui võimulolijad hindavad samu väärtusi mis rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav. Huvide rahuldamine peab käima tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Demograafiline jätkusuutlikus- Seisneb rahvastiku püsimises või suurendamises. Inimesed on riigile väga olulised. Tuleb suurendada ja soosida sündimust. Samas ka soosida sisserännet. Seisneb ka hariduses, inimeste ühiskonda kaasatuses. Sotsiaalne jätkusuutlikus- Eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sotsiaalpoliitikale(pole
N: Türkmenistan maagaas Eur-le Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Rõhutatakse vajadust säilitada ühiskonna terviklikkus, st ühtegi probleemi ei tohi teiste arvelt lahendada. Hea valitsemine on legitiimne(õiguspärane), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sots gruppide huvisid. Valitsemine on hea, kui ühtegi gruppi ei tähtsustata üle teiste arvelt. Rahvastiku kvaliteet mõrvajuhtumid, haridustase, töövõime, kroonilised haigused jne. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: Majanduse ja keskkonna ühendamine: maj otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.
saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11) Valitsemise jätkusuutlikkus: võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12) *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. *Rahvastiku kvaliteedi näitajad-
Juht ei usalda oma jääb kahtlemata juhile. töötajaid ning kehtestab Kommunikatsioon toimub põhiliselt otsused ilma läbi arutamata. ülalt alla, samas on ka märke alt Kommunikatsioon toimub üles kulgevatest ettevaatlikest ülalt alla. kommunikatsioonivoogudest Heatahtlik autoritaar. Kaasav demokraat. Juht suhtub meeskonda Juht soodustab töötajatevahelist ülalt alla, mistõttu töötajad vaba ja avameelset suhtlust. Uued ei kipu välja pakkuma oma ideed on teretulnud. Preemiate ja ideid ega ettepanekuid. karistuste järele puudub vajadus, Ülespoole suunduv sest meeskkond võtab endale töö kommunikatsioon on eest täieliku vastutuse. Kõik tsentseeritud.
Jõukohase õppe alused Jõukohase õppe alused. LÕK lapse õpetamine: Õpetama peab viisil ja vahenditega, mis soodustavad kesknärvisüsteemi puudujääkide korvamist ja psüühiliste protsesside arengu korrigeerimist; Õpe potentsiaalses arenguvallas. Arendav õpe erineb tavaõppest nii sisult kui õpitoimingute poolest: *Õpetamine osaoskuste kaupa. *Orientiiride (sümboolsete, verbaalsete) esitamine lapse abistamiseks (mida, kuidas ja mis järjestuses teha), *Põhitoimingu automatiseerimine ja rakendamise harjutamine. Oluline on pidevalt tegeleda tähendusliku analüüsiga. Vaja on arendada sisekõnet läbi koos- ja järelkõne. Õpitegevuse motiveeritus sõltub kaudsete eesmärkide mõistmisest, õpitegevuse...
Eestis on ka rahvastiku kvaliteedi küsimus-joomine, ebaterved perekonnad, liiklus- õnnetused. Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne e. õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks siis, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Viimastel aastatel on kasutusele tulnud mõiste hea valitsemine. Lisaks legitiimsusele peab niisugune valitsemine olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsust näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse
toime kõigi nende punktidega? Jätkusuutlikus riigis mängib väga suurt rolli valitsemine. Valitsemine aga on tihedalt seotud sellega, kuidas kasutada võimu, samuti valitsus peab oskama otsuseid peale suruda ka teistele( rahvale). Rahvas peaks tunnustama võimu ja täitma kehtestatud reegleid ja seadusi. Kuid samuti peab võim olema õiguspärane. Võimulolijad peaks hindama samu väärtusi, mida hindab rahvas. Valitsemine peaks olema efektiivne , läbipaistev ja kodanike kaasav. Eestis riigis poliitilise poolepealt toimib jätkusuutlik areng väga hästi. Sellepärast, et rahvas usaldab oma valitsust täielikult ning ei vaidlusta ühtegi riigipoolt tehtud otsust. Näiteks, kui tõsteti tööiga kuni kuuekümne viienda eluaastani Eestis keegi ei öelnud midagi, samal ajal aga kui Prantsusmaal taheti tõsta töö iga kuni kuuekümne kolmanda eluaastani, tehti sellest suur lärm. Üldlevinud arvamuse kohaselt on majanduse areng ja sellele ehitatud heaolukasv
TRADITSIOONILINE REZIIM. a) suletud b) monaliitne - kõigi valdkondade juhtimine samade inimeste käes c) välistav iseloomulikud jooned: 1. võim omandataks pärimise teel. 2. tihti omandatakse võim vägivalla teel. 3. võimu teostab põllumajanduslik eliit. 4. puudub spetsialiseerunud pürokraatia. 5. elukutse määrab ära inimese sotsiaalse staatuse. 6. võimu seaduslikkuse aluseks on usulised tõekspidamised. 7. reforme ei teostata. 8. rahva osalus poliitikas piirdub mässude ja streikidega. 9. vahel mängib eliit massid üksteise vastu välja. -traditsioonilisle reziimile saab saatuslikuks majanduse areng(industr.) VÕISTLEV OLIGRAHIA. (18.saj.) ...majanduslik eliit. a) avatud b) välistav - inimesi ei kaasaa poliitikasse. -ilmub koos linnade kasvu ja kodanluse tekkimisega. -kodanlus. -maa aristokraatia. iseloomulikud jooned: 1. poliitiline eliit diferentseerub. (jaguneb) 2. maa-aristokraatia ei suuda säilitada võimu monopoli. 3. algab võitlus ...
vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 3 Sotsiaalse kapitali vormid Vastavalt võrgustikus olevate sidemete iseloomule eristatakse järgmisi sotsiaalse kapitali vorme: · Siduv e välistav (bonding) tugevad sidemed eelkõige · perekonna või etniliste gruppide vahel, näiteks perekond, sõbrad, naabrid, · Sildav e kaasav (bridging) nõrgemad, kuid mitmekülgsemad sidemed, näiteks kontaktid äripartnerite, erinevate tutvusringkondadega, sõpradega, sõprade sõpradega. · Ühendav (linking) seos sarnaste arenguvajaduste ja eesmärkidega kuid erinevate kogukondade vahel, millel puuduvad automaatsed sidemed, näiteks usaldus ja koostöö otsustajate ja võimuesindajate, kohaliku võimu ja elanike vahel.
samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 9. Rahvastiku kvaliteet inimeste tervislik seisund, haridustase, keskmine eluiga, hõivatus, sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk; vägivaldsete surmade osakaal. 10. Hea valitsemine Legitiimne ehk õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond 11. Demograafia rahvastikuteadus, mis uurib kui suur on sündimus, suremus, sisseränne. 12. Riigivormid: Unitaarriik tsentraliseeritud riigivõimu- ja valitsemisorganitega ning ühtsete seadustega. Riigi territoorium on jagatud küll haldusüksusteks, kuid neil ei ole iseseisvust, vaid neid juhivad keskse riigivõimu kohalikud esindused. Föderatsioon liitriik, mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel
V: Jätkusuutlik valitsemine: VÕIM oma tahte ja otsuste pealesurumine. Võimu peab korraldama nii, et rahvas tunnetaks seda. Võim peab olema legitiimne ehk seaduslik. Rahvas arvab, et võim on legitiimne siis, kui võimulolijad ja rahvas hindavad samu väärtusi. Hea valitsemine: Hea valitsemine on legitiimne ehk seaduslik. Tunnuseks on see, et huvide rahuldamine käib tasakaalustatult, mitmesuguste poliitiliste meetmetega. Hea valitsemine peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Efektiivne valitsemine: kaasatakse huvigrupid poliitikasse juba õigusaktide ja otsuste kujunemise algstaadiumis. 9. Mõisted: 1) polüarhia on tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. 2) ühishüved kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta. 3) leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid
püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi, ei tohi lahendad teise arvelt, sellepärast, et vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikust. Võimendatud liikumine ühe eesmärgi suunas, pärsib teise saavutamist. ( Valitsemine: võim peab olema õiguspärane, võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas, valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Tagamine: Ülemaailne keskkonna strateegia, rahvuslik aregustrateegia, valdkonnastrateegia, tegevuskava mida ellu viia. Rahvas: Majanduslikust heaolust on tähtsamaks kujunenud rahvastikutaaste probleemid. Sama oluline kui rahvaarv on ka rahvastikukvaliteet.)
Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus. Kõrge noorte töötuse määraga riigid on: Belgia, Iirimaa, Eesti ja Portugal. Kurb, et meie riik on ka selles nimekirjas. Noorte sotsiaalse kaasamise teema on aktuaalne nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, mis sunnib liikmesriike põhjalikumalt noorteprobleeme kaardistama ning senisest tõhusamaid poliitilisi lahendusi otsima.
nimetamisega võivad uued või juba pisut proovida saanud suunad taas muutuda. Kuigi sõnad muutuvad, siis suuri ja haridusmaastikku kujundavaid sisulisi muutusi läbi ei viida. Sisuliselt ollakse siiski kinni aastakümneid toiminud kavas. On detailid, mida poliitikud aeg-ajalt muudavad- millises keeles haridust antakse, tehnoloogia, kord on vaja karjääriõpet rohkem, siis on vaja kooli tugispetsialiste, siis leitakse, et neid ei ole vaja, sest õpetajad saavad ise hakkama, sest meil on kaasav haridus koguaeg. Me ei saa muutusi sisse viia, me ei saa süsteemseks minna, sest me peame alati hakkama uuesti mõtlema, kuidas nüüd teha, mis jõuab omakorda alati diskussioonini, mis on hariduse mõte. Siis me diskulteerime, mis on hariduse mõte, kuni hakkame selle enam-vähem selgeks saama, kuni tuleb uus muudatus, mis viib meid tagasi hariduse mõtte diskussiooni juurde ja me jääme diskussiooni pidama. See on intellektuaalselt kindlasti väga hariv, kuid haridustöötajaid kurnav.
põhiväärtused. Veel on oluline edutunne ehk usk, et meeskond toimib hästi ja liikmed on koos edukamad kui üksi tegutsedes.Väga häid tulemusi saavutavad meeskonnad on tavaliselt isejuhtivad, see tähendab, et meeskonna liikmed valivad ise uusi liikmeid, jaotavad tööülesandeid ja kontrollivad töö kvaliteeti ja tulemusi. Ideaalse meeskonna mudelil on välja kujunenud mitmed põhilised edutegurid, mille tooksin välja: kaasav juhtimisstiil kus igal liikmel on otsustamisõigus ja vastutus, liikmed on iseseisvalt võimeline tööd tegema ja otsustama, Samuti jagatud vastutus, seal on loodud selline keskkond, kus iga liige tunneb end meeskonna soorituse eest vastutavana. Oluline on eesmärgile pühendumine, kuna kõik liikmed juhinduvad ühest ja samast eesmärgist ja saavad meeskonna funktsioonidest ühte moodi aru. Kindlasti heal tasemel kommunikatsioon, kus omavahelistes suhetes valitseb usaldus, avatus ja ausus
Omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus. JÄTKUSUUTLIK ARENG areng, mis rahuldab praegu põlvkonnavajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. HEA VALITSEMINE: Legitiimne e. Õiguspärane: rahva usk, et valitsejad käituvad õigesti, valitsemine seadustega kooskõlas. Efektiivne: suutlikkus oma otsuseid ellu viia, kõikide ühiskonnagruppide võrdne kohtlemine. Läbipaistev: inimesed teavad, kuidas riigis seadusi vastu võetakse. Kodanikke kaasav: tugev kodanikuühiskond OLULINE ON RAHVASTIKU KVALITEET. MILLISEID NÄITAJAID VAADATAKSE? Inimeste tervislik seisund. Haridustase. Keskmine eluiga. Hõivatus. Sotsiaalhoolekandeasutustes olevate inimeste hulk. Vägivaldsete surmade osakaal. RIIGIVALITSEMISE VORMID VABARIIK mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis MONARHIA riigipea on päriliku võimuga monarh: juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale kuningas, keiser, sultan, emiir
praegune põlvkond peab elama nii, et järgmised põlvkonnad tulevikus saaksid ka hästi elada. Jätkusuutlikkuse eesmärgid:heaolu kasv, eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus. Majanduskasv saavutatakse selle arvelt, et inimesed sunnitakse rohkem tarbima. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. võim peab olema seaduspärane(rahvas otsustab), valitsemine peab olema tulemuslik(peab arvestama kõikide ühiskondade huve), valitsemine on läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. *Demograafiline jätkusuutlikkus-sündimuse tõstmine(emapalgad, lastetoetused) ja sisserände soosimine. * Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon. Mitmesuguste tunnuste järgi võib ühiskonna jagada kitidesse Majandusresursside järgi jaguneb ühiskond klassidesse
Sündide arv ületab surmade arvu- Eesti pole sellega hakkama saanud. Sündimus jääb tugevalt alla suremusele ja rahvastik vananeb üha enam. Seetõttu rahvastik väheneb ja riigi ressursid kuluvad suurel hulgal pensionäride ülal pidamisele.. tööealisi maksumaksjaid on järjest vähem 15. Mis on hea valitsemine? Jätkusuutlik valitsemine - võim peab olema legitiimne e. õiguspärane(rahval ja võimustruktuuridel samad väärtused), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 16. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus - tunnused ja probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Seetõttu võtavad paljud riigid vastu võõrtööjõudu. Eestlastel on üldiselt vähe lapsi ja ka sisseränne on väike. Inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine paneb Eesti jätkusuutlikuse ohtu. 17. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Milliseid dokumente ja strateegiad on maailmas vastu võetud. · Jätkusuutlik tagamine eeldab arengu planeerimist pikema perioodi peale
kogust (kui suur on iive, väljaränne jne). Sotsiaalne jätkusuutlikkus - eesmärgiks ühiskonna sidusus ja elanike heaolu tõstmine (nt arstiabi kättesaadavus kõigile, haridus) Majanduslik jätkusuutlikkus - Maakera ressursse ei kasutata kiiremini kui loodus neid taastab, riik piirab seadustega maakera ressursside kasutamist. Valitsemise jätkusuutlikkus - võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas ning sotsiaalgruppide huvisid tasakaalustatakse, valitsemine on läbipaistev ja kaasav. Looduskeskkonna jätkusuutlikkus - kindlustada tulevastele põlvedele elu puhtas keskkonnas ning kasutada loodusvarasid kõige efektiivsemalt. Riigivalitsemise vormid: Monarhia - eesotsas on üksikisik (monarh), kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia, näide: Kanada) või sümboolne (parlamentaarne monarhia. Näide: Suurbritannia).
Selleks peab õpetaja leidma ülesandeid, mis on oma olemuselt juba nii motiveerivad ja iseennast ära tasuvad, et motivatsioon ei peagi tulema lapse seest (Carlsson, 2010). Seejuures tuleb last harjutada hindama protsessi ja tegevust ennast, mitte ainult lõpptulemust. Tagasiside tuleks anda lapse pingutuste põhjal, mitte selle eest mis tuleb nö iseenesest, seda viga kipuvad aga õpetajad tihti tegema. Selleks et laps seda suudaks on vaja juba eelnevalt panustada järgnevasse: kaasav kasvatus, varajane sekkumine ning paindlik ja lapse tugevaid külgi arvestav õpetamine. Kui õpetaja suudab õpilase tugevaid külgi tähele panna ning nende abil arendad lapse nõrkki külgi, siis hakkab seda märkama ka laps, saades aru et vaid oma andeid arendades ei lähe midagi kaotsi. See on aga väga tähtis, kuna lapse usk oma annete ja võimete kestvussesse on nende õppimise üks mõjukamaid faktoreid (Carlsson, 2010).
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaals...
Seda tagatakse arengu planeerimisega pikema perioodi peale, nt võetakse vastu erinevaid strateegiaid. Strateegiatega peab kaasnema ka tegevuskava. 12. Mis iseloomustab jätkusuutlikku valitsemist ja demograafilist ning sotsiaalset jätkusuutlikkust? Jätkusuutlik valitsemine Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks, kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mida rahvas. Valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Valitsemise efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim valitseda ja rahuldada erinevate sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Rahvastikutaaste probleemid Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet – inimeste haridustase, tervis, tööpotensiaal, kaasatus ühiskonda.
Õli maalina maalitud maalil kujutatakse akna äärde lükatud lauda millele on asetaud lilledega vaas. Laud on vanaaegne ja natuke kulunud. Akna taga oleva puu mäng valgusega tekitab varjud läbi aknaruutude ka lauale. Lauale teiste asjade seas asetatud vaas on pruunikas ja täidetud lilledega. Vaasis olevate punaste ja kollaste õitega lillede seast võib leida ka mõned roosad õied. Vaasi ette on maalitud punane rohelist ja valget endaga kaasav rätik, mis on kujutatud pisut kortsus. Vaasist natuke tagapool on pruun punutud korv, millest on välja pudenenud mõned viljad. Korvist vasakul asetseb klaasist kann, läbi kannu on näha pisut moondununa aknast paistev puu. Seisatasin selle pildi ette ja see hakkas mulle meeldima, see lihtsalt meeldib mulle. Ma ei tea kas valguse mängu pärast laual või lillede pärast vaasis. See pilt lihtsalt meeldib mulle.
põlvede samasugused huvid. Ühetgi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. Legetiimsus-seaduslikkus. Võim peab olema legetiimne e õiguspärane. Rahvas peab võimu õiguspäraseks kui võimulolijad hindavad samu väärtusi, mis rahvas.Efektiive valitsus suudab arvestada kõigi rühma huve. Jätkusuutlik valitsemine peab olema efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. Rahvastik väheneb ja vananeb. Sündimus on suremusest madalam. Mõnes riigis jällegi ülerahvastatus. Võõrtööjõu kasutamine võib parandada olukorda nt. Nagu USA-s . RAHVASTIKU KVAL. NÄITAJAD:Inimetse haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 13. Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon.Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kijtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud
Nad võiksid käia koolides, teha tasulist tööd, olla vabatahtlik. Nad ei tohiks olla perest, sõpradest ja teistest vajalikest inimestest eraldatud. See võib tekitada probleeme taas integreerumisel. Osalus peab olema lapsesõbralik, see tähendab, et laps peab saama olla laps. Ta ei tohiks olla üksi toas kinni mitmeid päevi ilma suhtlemata teiste inimestega. Tuleks arvestada laste kiindumisvajadusega, kus lubatakse kaisukaru võtta asutusse, tuleks austada privaatsust. Osalus peab olema kaasav, lastel peab olema õigus mittediskrimineerimisele. Peab austama tema iseärasusi ning selle soodustamiseks võiksid konkreetsed spetsialistid tegeleda probleemiga. Osalus peab olema toetatud koolitustega ehk asutuse töötajad peavad olema koolitatud professionaalide poolt ning nad peavad tegema võrgustikutööd teiste asutustega, et parendada enda teenuse pakkumist. Ka lapsed koos lapsevanematega võiksid saada koolitusi, kuidas toime tulla. Osalus peab olema
................................................................ ............. Jätkusuutlik areng Areng, mis rahuldab praeguste põlvkondade huvid, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid: 1) Ühiskonna sidusus 2) Heaolu kasv 3) Ökoloogiline tasakaalustatus 4) Eesti kultuuri elujõulisus Jätkusuutlik ühiskond: * Võim peab olema legitiimne ehk õiguspärane. Võimulolijad hindavad sama väärtusi, mis rahvas. * Hea valitsemine: tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. * Oluline on nii rahvaarv, kui ka rahva kvaliteet. Ühiskonna sidusus: Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: 1) Primaarne ehk avalik (Riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Sekundaarne ehk era (eraettevõtted) 3) Tertsiaalne ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) RIIK Riigi 3 põhitunnust: 1) Territoorium 2) Rahvastik 3) Suveräänne riigivõim (nii välimine kui ka sisemine iseseisvus) Sotsiaalne kihistus:
Soovitav on luua sotsiaalpedagoogi ametikoht lasteaeda. Kohanemisriskiga laste vanematele võimaldada profülaktiline koolitus enne lapse kooliminekut. Õpilaste vanemate kaasamine. Vanemate aktiivne kaasamine on abiks kogu koolile, samuti kooli tugispetsialistidele. Erinevate koostöövõrgustike loomine, mis mõjutavad positiivselt õpilase toetamist: koolipersonalivaheline, eri koolide tugiisikutevaheline, kooliväliseid spetsialiste kaasav, probleemidega õpilaste edukogemuste jagamiseks kohtumisvõrgustik. Siinkohal on vajalik rahaliselt toetatud tugispetsialistide võrgustiku olemasolu (koolitusteks, supervisioonideks), et tagada nn võrgustiku väsimise vältimine. Riskiga probleemsete põhikooli õpilaste pikaajaline ja pidev nõustamist. Tugiisik peab probleemidega õpilasele „omaks” saama, usaldusväärseks muutuma, usaldus ei teki kiiresti.
Juhtumianalüüs Reflekteeriv praktika on midagi enamat kui läbimõeldud praktika; see on praktika, mis toetab õppimist, kasvamist ja arenemist läbi praktika (Jarvis, 1992, 180: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika selle laiemas tähenduses hõlmab igapäevase praktika/kogemuse kriitilist analüüsi eesmärgiga parendada kompetentsust ja edendada professionaalset arengut (Clouder, 2000: ref Maclean, 2010, 10). Reflekteeriv praktika on teoreetilisi teadmisi kaasav loov õppimine enda ja kolleegide kogemustest Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa? See on professionaalsuse võtmetegur; see on lahutamatult seotud õppimisega ja seega võimaldab edendada professionaalset arengut; võib viia parema sotsiaaltöö praktika ning paranenud tulemusteni teenusekasutajatele; aitab praktikutel uurida oma töö aluspõhimõtteid ning seeläbi edendab eetilisi põhimõtteid praktikas; teenusekasutajad väärivad sotsiaaltöötajaid, kes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
