Eesti julgeolekuriskid Eestil, kui väikesel iseseisval riigil on julgeolekuriske palju. Peamised riskid on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad teisteski eluvaldkondades Minu arvates on ühed suurimad riskid majanduslikud riskid. Sealhulgas sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne.
Eesti julgeolekuriskid Eestil on julgeolekuriske palju, aga nagu on ka teistel riikidel. Peamised riskid Eestis on ebastabiilsus ja rahvusvahelised kriisid. Kuid ohud seisnevad ka teistes eluvaldkondadaes näiteks majanduslikud riskid, keskkonnariskid, kuritegevus, narkomaania, terrorism ja pommirünnakud. Kuid õnneks on seni eesti otseselt kahest viimasest eemale hoidnud, kuid oht on alati. Majanduslikud riskid on arvatavasti ühed suurimad riskid. Sinna alla võib kuuluda ka sõltuvus teistest riikidest. Üks parimaid näiteid on kütus, mille saamiseks peame lihtsalt lootma jääma naftariikidele. Sest naftat saab ainult vähestest riikidest. Majanduslike riskide alla kuuluvad veel kõik kauba sisse ja väljaveod, energiasüsteemid, vesi, söök jne. Kui midagi juhtub, et me peaksime piirid kinni panema. Siis peaksime me ka loobuma kõigest mis tuleb välisriikidest. Kuna me oleme väike riik, siis...
meditsiini saavutuste rakendamisele suhteliselt tõhus, siis on Aafrika rahvastiku kasv olnud alates 1970. aastatest maailmas kõige kiirem. Kirjeldatud kasv viis Aafrika 1990. aastate keskpaigas rahvaarvult Euroopast (arvestatud koos Venemaaga) ette ning maailmajagudest Aasia järel teisele kohale. 20. sajandi lõpul elas Aafrikas 13% maailma rahvastikust, 21. sajandi keskpaigaks tõuseb vastav suhtarv viiendikuni (20. saj. algul 6%). Rahvastikuarenguga seonduvad julgeolekuriskid P.Wallensteeni ja M.Sollenbergi kokkuvõtte kohaselt leidis maailmas 1990. aastatel aset kokku 107 erineva intensiivsusega relvakonflikti. Enamuse nimetatud konfliktidest moodustavad nn tsiviilkonfliktid, milles pole osalisteks mitte üksteise suhtes vaenulikult käituvad riigid, vaid samasse ühiskonda kuuluvad rühmitused, kes kasutavad omavaheliste suhete klaarimiseks relvastatud võitlust. Kuigi esmapilgul võib rahvastikuarengu parameetrite julgeolekuga seostamine tunduda
Julgeolekuriske võib vaadata erinevatel tasanditel, riikidevahelised ja inimestevahelised. Kuna tänapäevamaailm on niivõrd arenenud, ei pea ühe riigi kahjustamiseks sinna kohalegi minema, vaid seda võib teha oma kodust arvuti tagant. Pole ka vaja minna suure sõjaväega, vaid oma eesmärgile tähelepanu saamiseks, võib saata ühe isiku pommiga avalikku kohta. Julgeolek tänapäeval on muutunud väga suures perspektiivis, võrreldes mõnekümne aastaga. Millised on tänapäeva maailma julgeolekuriskid? Suurt rolli tänapäeva maailmas mängib internet või üldisemalt arvutimaailm. Inimesed panevad üles lehtedele nagu Facebook enda kohta infot, mida vajaliku teadmisega saab väga lihtsalt kasutada nende endi vastu. Kübermaailmas tegelevad ka ,,häkkerid". Nende eesmärgiks on avastada ja tekitada tarkvarasse turvaauke ning need soovijale või enimpakkujale maha müüa. Enamjaolt jäävad inimesed küll
Sõjaks nimetatakse relvastatud konflikti riikide vahel. Riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti riigi iseseisvus, maa-ala. Territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus. Riigikaitse demokraatlik juhtimine Riigikaise allub rahva demokraatlikult valitud riigiorganite juhtimisele Kaitsejõud Kaitsevägi ja kaitseliit. Julgeolekuriskid Sõjalised konfliktid, väline surve, rahvusvaheline terrorism, teised julgeolekuriskid, majanduskriisid NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisatsion) NATO artikli 5 põhimõte Üks kõigi ja kõik ühe eest. Kui ühte rünnatakse, ründavad kõik liikmed vastu. Maaväe väljaõppekeskused 1. Jalaväebrigaad terve Eesti, staap Paldiskis, Scouts pataljon Paldiskis, VÕK Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljon Võrus, VÕK Viru Üksik-jalaväepataljon Jõhvis, VÕK Kalevi jalaväepataljon Paldiskis, VÕK Üksik-sidepataljon Tallinnas,
4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne. 5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine) 6)elutähtsate teenuste toimimine Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele. Julgeolekuriskid: sõjalised konfliktid; väline surve; rahvusvaheline terrorism ; majandusriskid; teised julgeolekuriskid (kordamisküsimus) Eestis teiste riikide eriteenistuste tegevus (salaluure); majanduslikud riskid, globaalmajandus-sõltuvus gaasi/vedelkütuse sisseveost/energiasüsteem rahvusvaheline terrorism/pommirünnakud; KK riskid-aatomielektrijaamad/ keemiatehased/ üleujutused/ merereostus poliitiline surve ; etnilised konfliktid massihävitusrelvade levik; kuritegevus ja narkomaania, relvakaubandus;
levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem. Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid. 5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril(Pr), kolooniad. Austria- Ungari: Balkan(serbia). Itaalia: Pr. Oht, Liibüa P-Aafrikas. Atanti eesmärgid: Pr: Sm. Vastasus. Vene: Türgi vastasus-pääseda vahemerele, Balkan
Saksamaa Naiskinnipeetavate osakaal kõigi kinnipeetavate ulgas on alla 5%. See tähendab, et naisvaglate probleemiks on eelkõige väike kinnipeetavate arv. Nordrhein-Westfalenis on naistele kuues 6 vanglas kokku umbes 800 kohta. Väike arv loob probleeme eelkõige vanglasisese diferentseerimise osas, kuna naistele tuleb võimaldada ema ja lapse osakond, üldhariduse ja kutseõppe võimalused, kinnine ja avatud osakond. Enamasti väiksemad julgeolekuriskid lubavad ülalpidamises teatud iseärasusi: isiklike rõivaste kandmine, suuremad vabadused ruumide kujundamiseks, kambrite pikem latioleku aeg, leebemad külastusreeglid, luba külastada hooldust vajavaid omakseid jne. Paljud naisvangid on ise varem langenud vägivalla või seksuaalse kuritarvimise ovriks, millele tuleb reageerida vastavate nõustamis- või ravimeetmetega. Naiskinnipeetavate hulgas on protsentuaalselt palju suurem osa narkosõltlasi kui meeste hulgas.
Välispoliitika ALATES 1930 * 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema * sõjaliselt tugevnenud natslik Saksamaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõelisteks ohuallikateks * ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia * sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu uuele suurele sõjale * olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja koikn sende ohjeldamiseks seni kasutatud vahendud olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees * 1935 Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla * Venemaa aktiviseerumine Peamised ülesanded ja õnnestumised. ALATES 1918 Ülesanded: * iseseisvusele tunnustuse hankimine (Eesti asus seda taotlema juba 1918) * riigi julgeoleku kindlustamine Õnnestumised: * 26
RISKIANALÜÜS 05.09. Inimkonnal on instinktide kujunemine maha jäämas riskitasemest elukeskkonnas. G. Ilves "Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Katastroofid, mis vapustasid maailma" G. Ilves "Sündmused, mis vapustasid maailma" "Riski hindamine 1999" "Töökeskkonna ohutus" "Töökeskkonna ohutus ja töötervishoiu käsiraamat" "Riskianalüüs" Sotsiaalsed riskid narkomaania, tööpuudus, AIDS Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsioon ÜRO; Genf 1993; RT nr.17, 2000, s.107; RT nr.73, 2000, s. 458 9. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT nr.60, 1999, s.616) sotsiaalministeerium 10. Hädaolukorras valmisoleku seadus (RT nr.95, 2000, s.613) siseministeerium 11. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonna juhtimissüsteemi seadus (RT nr.15, 2005, s.87) keskkonnakaitseministeerium Kyoto(2002-2012) ÜRO...
üleesannet. Mustal merel on tegemist suuremahulise energiatransiidiga, mille huve sealne laevastik kaitseb. Kasutatakse hävitajaid, fregatte ja korvette oma kaubalaevade kaitseks. Vene Föderatsiooni jaoks on probleemiks Mustalt merelt väljapääs, sest Bosporuse väin on Türgi territooriumil. Türgi on NATO liikmesriik ja kuigi Venemaa küll väidab oma uues doktriinis, et NATO ja Euroopa Liit ei ole enam suurimad julgeolekuriskid tema jaoks ja soovitakse sidemeid tugevndada, on Venemaa siiski liialt sõltuv Lääneriikidest. Olenemata sellest, et Kaspia meri on järv, on see strateegiliselt tähtis piirkond oma rikkalike maavarade pärast, millele ka Vene Föderatsioon pretendeerib. Sealseks suurimaks julgeolekuohuks peetakse terrorismi, mille vastane võitlus ka sealse flotilli põhiülesandeks on püstitatud ning mida püütakse saavutada väikeste ning kiirete korvettide ja fregattidega. Vaiksel ookeanil on
tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Miks olid keelatud A. Kivikase teos ''Nimed marmortahvlil'', T. Lutsu film ''Noored kotkad'' jt autorid. ''Nimed marmortahvlil'' - kuna see rääkis vabadussõjast? ''Noored kotkad'' - Eesti esimene sõjafilm kujutab noori mehi, kes linnast ja maalt läksid võitlema äsja loodud Eesti Vabariigi eest. 20. 1) Julgeolekuriskid ja -poliitika. Eesti kodanikud rahvusvahelistes missioonides. (https://www.riigiteataja.ee/akt/72805 , http://www.mil.ee/et/operatsioonid/operatsioonid-alates- 1995) Julgeolekuriskid ja -poliitika Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu, on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
(Runnel 1999). 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord teravnema. Sõjaliselt tugevnenud natslik Saksmaa ja kommunistlik Venemaa kujunesid tõsisteks ohuallikateks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu jõuetus: relvakonflikte ei suudetud lahendada, desarmeerimiskonverents lõppes fiaskoga, liidust lahkusid Jaapan, Saksamaa ja Itaalia. Kollektiivse julgeolekusüsteemi asemele asunud sõjalis-poliitilised blokid ja lepituspoliitika viisid maailma vastu suurele sõjale. Olukorras, kus julgeolekuriskid kasvasid ja kõik nende ohjamiseks seni kasutatud vahendid olid ammendunud, seisis Eesti välispoliitika ületamatute raskuste ees. Esimeseks häirekellaks oli 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping, mis andis märku, et Inglismaa on valmis andma Läänemere piirkonna Saksamaa ja Venemaa kontrolli alla. Veelgi suurema ohu märgiks oli Venemaa aktiviseerumine. Neil aastail esitas Kreml mitmeid projekte Balti riikide
Postimees 11.aprill 2009 http://www.e24.ee/?id=105590 40 VI RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid(lk.190-194). Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO (lk.175), Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit). (lk.195) Euroopa integratsioon. Eesti riigi rahvusvaheline asend. Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid; valitsustevaheline koostöö. Julgeolekuriskid ja poliitika. 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid. Vt. õpik lk.192 üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: 1 Diplomaatilised suhted 2 Majanduslik koostöö 3 Välisabi arenguabi või humanitaarabi vormis EL arenguabist vt. Euroopa päevik lk.83-96 4 Rahvusvahelised lepingud 5 Avalik arvamus Rahvusvahelised lepingud
1 Moldova 1 Ukraina Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid Vaata üles WTO, IMF, NATO jne Valitsusevaheline koostöö Valitsustevaheline koostöö tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud. Julgeolekuriskid ja poliitika Riskid: Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda
Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea,...
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
.................................................................25 Relvakonfliktide ja sõdade tunnused ....................................................... 26 3. Eesti riigikaitse üldine korraldus ...................................................... 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud .............................................................
Põhimõttekindlalt laienedes need liidud tugevnevad ning neisse kuulumine loob Eesti jaoks reaalse ja ajalooliselt ainulaadse võimaluse demokraatia ja suveräänsuse kindlustamiseks. Vaatamata julgeolekusituatsiooni paranemisele ei ole sõjalise konflikti oht Euroopas ega maailmas tervikuna kadunud. Ilmnenud on lokaalsete ja regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu teke ja dünaamika, millel võib olla laiem mõju. Julgeolekupoliitilised muudatused maailmas on kaasa toonud ka nn uued julgeolekuriskid, nagu need on määratletud NATO strateegilises kontseptsioonis: massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, kriiside ja katastroofide tekitatud põgeniketulv jt. Kasvanud on vajadus kõige tihedamaks koostööks eri tasanditel. Eesti riiklikes huvides on osaleda rahvusvahelises, sh sõjalises koostöös, et veelgi kindlustada julgeolekukeskkonna stabiilsust. Sellest tulenevalt on Eesti valmis end sõjaliselt kaitsma, samuti
pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks, koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks järgmised riigid: · Afganistan · Gruusia · Moldova · Ukraina Eesti kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse: ÜRO NATO EL o Julgeolekuriskid ja poliitika Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro- atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda. Positiivsele arengule vaatamata ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
