Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Ühiskonna riigieksami materjal (0)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas ühishüvist tarbitakse ?
  • Miks ühishüvist pakutakse ?
  • Mis on ühishüvis ?
  • Milliseid ühishüviseid kasutad ?
 
Säutsu twitteris

Ühiskonna eksami materjal
2011
Lillevälja

Nüüdisühiskond

  • Ühiskonna mõiste
Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis.
  • Nüüdisühiskonna kujunemine

Ühis-kond
Agaarühiskond
Tööstus ühiskond
Post-industriaal ühiskond
Infoühiskond
Teadmusühiskond
Tunnu-sed
  • 3000a eKr – 18.saj lõpp
  • Peamine tööhõive põllumajanduses
  • Suurpered
  • Töö ja puhkus käsikäes
  • Käsitöö ja väikesed manufaktuurid
  • Hetkel eksisteerib AAFRIKAS
  • 18. saj – 20. Saj keskpaik
  • Peamine tööhõive tööstuses
  • Linnastumi-ne, väikeperede kujunemine, ühiskonna kihistumine
  • Töö ja puhkuse eraldumine
  • Suured vabrikud ja konveiertöö

  • 20.saj keskpaik-...
  • Teenindus-sektori osatähtsuse tõusmine
  • Kõrgtehno-loogia massiline kasutamine, hannatud on haritud spetsialistid
  • Massitoot-mine, -kultuur, -meedia
  • Kirju klassikul-tuur, mitmekesi-sed väärtushin-nangud, riigi sekkumine majandusse

  • 1980ndad
  • Uue tehnoloogia kasutusele-võtt
  • Informat-siooni massiline tarbimine
  • Oluline info kiire töötlemine ja tarbimine
  • 21. Saj - ...
  • Paindlik töögraafik
  • Teadussaavu-tuste raken- damine majan-duses, polii-tikas
  • Oluline on loomus, mees-konnatöö, tead-miste rakendamine
  • Neg. Mõju loodus-tasa-kaalule ja eeti-ka prob-leemid (GMO, klooni-mine)

Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes
Majandus on eelkõige areen , kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu vastasseisu turuosaliste vahel.
Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite . Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus . (Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid, sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. )
Võimude ressursid
  • Ainelised

  • Vaimsed
    • Teadmised, kogemused

  • Sotsiaalne kapital
    • Suhted, usaldus, koostöö

  • Inimkapital
    • Teadmised, oskused


    Võimu tunnused ja teostamise meetodid
    Tunnused
    • Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
    • Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
    • Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
    • Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
    • Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
    • Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia .
    Meetodid
    • Autoriteet – Inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Samas kuuletutakse ka traditsioonide, karismaatilise liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest.
    • Sund – Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse – trahvi , ametist vallandamise, vabaduse võtmise.)


    Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused
    Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline režiim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe .
    Tunnused
    • Vabad ja üldised perioodilised valimised
    • Valitsejate vahetamise võimalus
    • Aus ja õiglane otsustamisvõimalus
    • Otsuseid langetatakse häälteenamusega
    • Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
    • Kaitstud inimõigused
    • Arvamusvabadus , avalikkus ja vaba ajakirjandus
    • Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
    • Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
    • Sõltumatu kohus

    Seadused ja õigusnormid
    Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele – mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab reeglina erimenetlust.
    Riigi mõiste
    Riik – võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.
    Riik – organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.

    Riigivõimu tunnused
    • Õigus kehtestada seadusi ( parlament , volikogu )
    • Ainuõigus koguda makse ( maamaks , tulumaks , töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne)
    • Õigus kasutada vägivalda (politsei)
    • Otsused on kohustuslikud
    Rahvas
    Territoorium
    Avalik suveräänne võim
    Kodanikud, välismaalased, põhirahvus
    Õhuruum, maa-ala, territoriaalvesi
    Parlament, valitsus, kohus
    Õigusriik
    Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb.
    Tunnused
    • Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
    • Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
    • Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
    • Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus )
    • Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada.
    • Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest.

    Avalik ja erasektor
    Tunnused
    Avalik sektor
    Erasektor
    Mittetulundus sektor
    Eraelu
    Institutsioon valdkonnad
    Riik, poliitika ja ühiskondlik elu
    Majandus, tootmine, kauplemine
    (Kodaniku ühiskond, III sektor) tsiviil ühiskond, tulundussektor, inimeste vabatahtlik tegevus, omaalgatus
    Perekond e inimese isiklik elukorraldus
    Asutused
    Valitsus, parlament, vallavalitsus , politsei ja piirivalveamet,
    maksu- ja tolliamet ,
    koolid, haiglad , hooldekodud
    McDonald’s, Leibur, EMT, Merko Ehitus (kõik eraettevõtted)
    FC Flora, Punane Rist , Greenpeace, Eesti Loomakaitse Selts, Naabrivalve, huviringid
    Elukoht,lapsed, haridus , töökoht, isiklikud suhted, riik ei sekku
    Ülesanded
    Tagada riigi toimimine ja haldamine, õiguskord
    Kasumi teenimine, töökohtade loomine, teenuste ja toodete pakkumine, tagada rahvaringlus, konkurents , toodete kvaliteet ja mitmekülgsus
    Parandada üldist heaolu riigis, piirab poliitilist võimu, uued ideed, pakub huvigruppidele tegevust
    Tagada inimese isiklik elukorraldus ja heaolu
    Kodanikuühiskond ( Mittetulundussektor , III sektor)
    Kodanikuühiskond – ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju.
    Ühiskonna sotsiaalne struktuur
    Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem.
    Pluralism i olemus ja tähtsus
    Pluralism – arvamuste, veendumuste paljusus.
    Pluralism – Mitmekesisus , paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus.
    Sotsiaalsed probleemid
    Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus , tööpuudus, kuritegevus , alkoholism, narkomaania , kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive.
    Näiteid
    Probleem
    Probleemi põhjus
    Rakendatav abinõu
    Ülerahvastumine (Aafrika, Aasia)
    Suremuse langus.
    Teaduse areng.
    Toitumistingimuste paranemine.
    Heaolu kasv.
    Pereplaneeringu puudumine.
    (TJ: ülerahvastumine, näljahäda, haiguste levik, maailma taandareng )
    Pereplaneerimine .
    Teavitamine rasestumisvastastest
    Vahenditest.
    Hariduse võimaldamine naistele.
    Naiste õiguste suurendamine.
    Abieluea tõstmine.
    Laste arvu piiramine.
    Toidupuudus , nälga (Aafrika)
    Ülerahvastumine.
    Mullastiku vaesumine.
    Loodusvarade häving.
    Täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat.
    Majandusabi rakendamine.
    Tuleks muuta in toitumisharjumusi.
    Kõrge saagikuse põllukultuurid.
    Vältida mulla vaesumist, erosiooni.
    Terrorism
    Riikide vahelised konfliktid.
    Diskrimineerimine .
    Vaesus, mahajäämus.
    Muuta efektiivsemaks julgeolek.
    Ennetamine.
    Elatustaseme tõstmine
    Vaesuse vähendamine.
    Läbirääkimiste pidamine.


    Heaoluriik
    Heaoluriik püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.
    Tunnused:
    • Ressursside ülekandmine
    • Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
    Mudel
    Konservatiivne
    Sotsiaal demokraatlik
    Liberaalne
    Tunnused
    Suunatud töötavale inimesele.
    Palk sõltub inimese isiklikust panusest.
    Tugev koostöö ametiühingute ja tööandjate vahel.
    Ühiskond on mehekeskne, naine on kodus. Tähtsad on traditsioonid ja kirik .
    HALB: Inimesed, kel pole suurt suguvõsa jäävad alati vaeseks.
    Nt. Belgia, Saksamaa, Austria
    Kehtib võrduse, solidaarsuse põhimõte.
    Palk ei sõltu inimese isiklikust panusest.
    Riik on peamine sotsiaalteenuse pakkuja (hoolitseb 100% inimese eest).
    Kehtivad kõrged maksud ja astmeline maksusüsteem.
    HALB: Riiki tulevad immigrandid ja valitseb töötajate puudus.
    Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani
    Oluline on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus.
    Riigi ülesanne on tagada kõrge tööhõive ning see tegeleb majandusega.
    Teenus e kvaliteet sõltub rahakoti paksusest.
    Riik hoolitseb kõige vaesemate eest, aga sedagi minimaalselt.
    Nt. USA, Suur-Britannia ja Lõuna-Korea, EESTI
    Infoühiskond
    Infoühiskond – Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus.
    See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega.
    Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus
    Jätkusuutlik arengArengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.

    Ühiskonna valitsemine


    Demokraatlik valitsemiskord
    Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline režiim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe.
    Tunnused:
    • Vabad ja üldised perioodilised valimised
    • Valitsejate vahetamise võimalus
    • Aus ja õiglane otsustamisvõimalus
    • Otsuseid langetatakse häälteenamusega
    • Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamikuks
    • Kaitstud inimõigused
    • Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
    • Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
    • Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
    • Sõltumatu kohus
    Demokraatia võimalused ja olud:
    • Kaitseb üksikisikut võimu eest
    • Tugevdab inimeste ühtekuuluvust
    • Tagab poliitilise stabiilsuse

    Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism
    Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea , kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress , mis koosneb kahest kojast – alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada.
    Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Seda iseloomustavad jooned: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil endal mingit erilist võimu pole (ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega), parlament on seadusandlik võim (kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks ning kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Ta paneb ametisse valitsuse ning toetab seda, kuida võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse), täidesaatev võim ehk valitsus (esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, juhib praktiliselt riigi elu), riigipea (esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.)
    Monarhia ja vabariik
    Riigivalitsemise vormid
    Vabariik
    Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal pärilikule monarhivõimule
    Monarhia
    Riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser, sultan , emiir
    Parlamentaarne
    Presidentaalne
    Konstitutsiooniline
    Absoluutne
    Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustus-lik.

    Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendi-väliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustus-lik.
    Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament.
    Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
    Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
    Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia
    Nt Suurbritannia, Tai
    Nt Katar , Saudi Araabia , Vatikan
    Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
    • Kategooriakaitse grupp – organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit )
    • Edendamisgrupp – eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve)
    Mõjutamiseviisid:
    • surve – puudub otsene kontakt
    • Protestid, miitingud
    • Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
    • Survegrupi koostöö erakonnaga
    • Otsene surve
    • Konkreetselt tööalane kontakt parlamendi valitsuse liikmega
    • Lobitöö

    • Erakond – organisatsioon, milles on kindel liikmeskond, kes tahavad teostada poliitikat.
    Tüübid:
  • Kategooria parteid
  • Massi parteid
  • Populistlik partei
    • Sotsiaalne liikumine - probleemipõhine inimeste ühendus, kus puudub kindel liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata. Kui probleem on lahendatud, siis liikumine läheb laiali.

    Poliitilised ideoloogiad
    Poliitilised ideoloogiad – erakonna või liikumise teoreetiline platvorm , mille alusel tegutsetakse.
    Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
    NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis!
    Konservatiivne ideoloogia ( konservatism ):
    • Tugev võim
    • Traditsionalism
    • Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis)
    • Mõõdukad maksud
    • Kodumaise kapitali toetamine
    • Riik ei sekku majandusse
    • Elitarism – Inimesed on ebavõrdsed
    • Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne

    Liberaalne ideoloogia ( liberalism ):
    • Individualism
    • Parlamentarism
    • Võrdsus kohtu ees
    • Reformism
    • Riik ei sekku majandusse
    • Madalad maksud
    • Vaba konkurents
    • Tugev kodanikuühiskond
    • Kirik peab olema riigist lahutatud
    Sotsialism :
    • Solidaarsus
    • Osalusdemokraatia
    • Tegelik võrdsus
    • Võrdsed võimalused
    • Riigi sekkumine majandusse
    • Kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks
    • Riik ja kirik lahutatud

    Roheline ideoloogia:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Ühiskonna riigieksami materjal #1 Ühiskonna riigieksami materjal #2 Ühiskonna riigieksami materjal #3 Ühiskonna riigieksami materjal #4 Ühiskonna riigieksami materjal #5 Ühiskonna riigieksami materjal #6 Ühiskonna riigieksami materjal #7 Ühiskonna riigieksami materjal #8 Ühiskonna riigieksami materjal #9 Ühiskonna riigieksami materjal #10 Ühiskonna riigieksami materjal #11 Ühiskonna riigieksami materjal #12 Ühiskonna riigieksami materjal #13 Ühiskonna riigieksami materjal #14 Ühiskonna riigieksami materjal #15 Ühiskonna riigieksami materjal #16 Ühiskonna riigieksami materjal #17 Ühiskonna riigieksami materjal #18 Ühiskonna riigieksami materjal #19 Ühiskonna riigieksami materjal #20 Ühiskonna riigieksami materjal #21 Ühiskonna riigieksami materjal #22 Ühiskonna riigieksami materjal #23 Ühiskonna riigieksami materjal #24 Ühiskonna riigieksami materjal #25 Ühiskonna riigieksami materjal #26 Ühiskonna riigieksami materjal #27 Ühiskonna riigieksami materjal #28 Ühiskonna riigieksami materjal #29 Ühiskonna riigieksami materjal #30 Ühiskonna riigieksami materjal #31 Ühiskonna riigieksami materjal #32 Ühiskonna riigieksami materjal #33 Ühiskonna riigieksami materjal #34 Ühiskonna riigieksami materjal #35 Ühiskonna riigieksami materjal #36 Ühiskonna riigieksami materjal #37 Ühiskonna riigieksami materjal #38 Ühiskonna riigieksami materjal #39 Ühiskonna riigieksami materjal #40
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 78 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor M L Õppematerjali autor

    Lisainfo

    (ei hakanud otse küsimust taas välja kirjutama märksõnade alla; 48 lk, vastused leiab tekstist)
    ühiskond , mõisted , import , eksport

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    30
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine
    15
    doc
    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun