Ühiskonna
eksami materjal
2011
Lillevälja
Nüüdisühiskond
Suurte
inimhulkade kooselu korrastatud eluviis.
- Nüüdisühiskonna kujunemine
Ühis-kond
Agaarühiskond
Tööstus ühiskond
Post-industriaal ühiskond
Infoühiskond
Teadmusühiskond
Tunnu-sed
- 3000a eKr – 18.saj lõpp
- Peamine tööhõive põllumajanduses
- Suurpered
- Töö ja puhkus käsikäes
- Käsitöö ja väikesed manufaktuurid
- Hetkel eksisteerib AAFRIKAS
- 18. saj – 20. Saj keskpaik
- Peamine tööhõive tööstuses
- Linnastumi-ne, väikeperede kujunemine, ühiskonna kihistumine
- Töö ja puhkuse eraldumine
- Suured vabrikud ja konveiertöö
- 20.saj keskpaik-...
- Teenindus-sektori osatähtsuse tõusmine
- Kõrgtehno-loogia massiline kasutamine, hannatud on haritud spetsialistid
- Massitoot-mine, -kultuur, -meedia
- Kirju klassikul-tuur, mitmekesi-sed väärtushin-nangud, riigi sekkumine majandusse
- 1980ndad
- Uue tehnoloogia kasutusele-võtt
- Informat-siooni massiline tarbimine
- Oluline info kiire töötlemine ja tarbimine
- 21. Saj - ...
- Paindlik töögraafik
- Teadussaavu-tuste raken- damine majan-duses, polii-tikas
- Oluline on loomus, mees-konnatöö, tead-miste rakendamine
- Neg. Mõju loodus-tasa-kaalule ja eeti-ka prob-leemid (GMO, klooni-mine)
Võim majanduses, riigis ja inimsuhetesMajandus on
eelkõige
areen , kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise
nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele.
Lähtutakse eeldusest, et huvid turul ei ole reeglina harmoonilised
vaid põrkuvad ja konfliktsed ning iga turuüksuse eesmärgiks on
ennast kehtestada, et saavutada oma eesmärkide võimalikult täpsem
täitmine. See omakorda toob kaasa paratamatu
vastasseisu turuosaliste vahel.
Riik
teostab oma
võimu läbi
riigiorganite . Riigiorganid on riigi organisatsioonilise
struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad
kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu
toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite
paljusus .
(Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi võib eristada
seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning
kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi
ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid,
sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse
järgi normaalseid ja erakorralisi jt. )
Võimude ressursid Ainelised
Vaimsed
Sotsiaalne kapital
Inimkapital
Võimu tunnused ja teostamise meetodid
Tunnused
- Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist.
- Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle.
- Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks.
- Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
- Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises.
- Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia .
Meetodid
- Autoriteet – Inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Samas kuuletutakse ka traditsioonide, karismaatilise liidri kui ka mõistliku kaalutluse poolest.
- Sund – Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Kuuletutakse ka seaduse pärast. (Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse – trahvi , ametist vallandamise, vabaduse võtmise.)
Demokraatia põhiprintsiibid- ja väärtused
Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline režiim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe .
Tunnused
- Vabad ja üldised perioodilised valimised
- Valitsejate vahetamise võimalus
- Aus ja õiglane otsustamisvõimalus
- Otsuseid langetatakse häälteenamusega
- Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamuseks
- Kaitstud inimõigused
- Arvamusvabadus , avalikkus ja vaba ajakirjandus
- Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
- Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
- Sõltumatu kohus
Seadused ja õigusnormid
Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele – mis on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõikide kodanike suhtes. See määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted ning riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi, õigusloome põhialused.Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab reeglina erimenetlust.
Riigi mõiste
Riik – võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu.
Riik – organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga.
Riigivõimu tunnused
- Õigus kehtestada seadusi ( parlament , volikogu )
- Ainuõigus koguda makse ( maamaks , tulumaks , töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne)
- Õigus kasutada vägivalda (politsei)
- Otsused on kohustuslikud
Rahvas
Territoorium
Avalik suveräänne võim
Kodanikud, välismaalased, põhirahvus
Õhuruum, maa-ala, territoriaalvesi
Parlament, valitsus, kohus
Õigusriik
Õigusriik – seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb.
Tunnused
- Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
- Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes.
- Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
- Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest (võimude lahusus )
- Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada.
- Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest.
Avalik ja erasektor
Tunnused
Avalik sektor
Erasektor
Mittetulundus sektor
Eraelu
Institutsioon valdkonnad
Riik, poliitika ja ühiskondlik elu
Majandus, tootmine, kauplemine
(Kodaniku ühiskond, III sektor) tsiviil ühiskond, tulundussektor, inimeste vabatahtlik tegevus, omaalgatus
Perekond e inimese isiklik elukorraldus
Asutused
Valitsus, parlament, vallavalitsus , politsei ja piirivalveamet,
maksu- ja tolliamet ,
koolid, haiglad , hooldekodud
McDonald’s, Leibur, EMT, Merko Ehitus (kõik eraettevõtted)
FC Flora, Punane Rist , Greenpeace, Eesti Loomakaitse Selts, Naabrivalve, huviringid
Elukoht,lapsed, haridus , töökoht, isiklikud suhted, riik ei sekku
Ülesanded
Tagada riigi toimimine ja haldamine, õiguskord
Kasumi teenimine, töökohtade loomine, teenuste ja toodete pakkumine, tagada rahvaringlus, konkurents , toodete kvaliteet ja mitmekülgsus
Parandada üldist heaolu riigis, piirab poliitilist võimu, uued ideed, pakub huvigruppidele tegevust
Tagada inimese isiklik elukorraldus ja heaolu
Kodanikuühiskond ( Mittetulundussektor , III sektor)
Kodanikuühiskond – ühiselu valdkond , kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur
Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem.
Pluralism i olemus ja tähtsus
Pluralism – arvamuste, veendumuste paljusus.
Pluralism – Mitmekesisus , paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus.
Sotsiaalsed probleemid
Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus , tööpuudus, kuritegevus , alkoholism, narkomaania , kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive.
Näiteid
Probleem
Probleemi põhjus
Rakendatav abinõu
Ülerahvastumine (Aafrika, Aasia)
Suremuse langus.
Teaduse areng.
Toitumistingimuste paranemine.
Heaolu kasv.
Pereplaneeringu puudumine.
(TJ: ülerahvastumine, näljahäda, haiguste levik, maailma taandareng )
Pereplaneerimine .
Teavitamine rasestumisvastastest
Vahenditest.
Hariduse võimaldamine naistele.
Naiste õiguste suurendamine.
Abieluea tõstmine.
Laste arvu piiramine.
Toidupuudus , nälga (Aafrika)
Ülerahvastumine.
Mullastiku vaesumine.
Loodusvarade häving.
Täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat.
Majandusabi rakendamine.
Tuleks muuta in toitumisharjumusi.
Kõrge saagikuse põllukultuurid.
Vältida mulla vaesumist, erosiooni.
Terrorism
Riikide vahelised konfliktid.
Diskrimineerimine .
Vaesus, mahajäämus.
Muuta efektiivsemaks julgeolek.
Ennetamine.
Elatustaseme tõstmine
Vaesuse vähendamine.
Läbirääkimiste pidamine.
Heaoluriik
Heaoluriik püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.
Tunnused:
Mudel
Konservatiivne
Sotsiaal demokraatlik
Liberaalne
Tunnused
Suunatud töötavale inimesele.
Palk sõltub inimese isiklikust panusest.
Tugev koostöö ametiühingute ja tööandjate vahel.
Ühiskond on mehekeskne, naine on kodus. Tähtsad on traditsioonid ja kirik .
HALB: Inimesed, kel pole suurt suguvõsa jäävad alati vaeseks.
Nt. Belgia, Saksamaa, Austria
Kehtib võrduse, solidaarsuse põhimõte.
Palk ei sõltu inimese isiklikust panusest.
Riik on peamine sotsiaalteenuse pakkuja (hoolitseb 100% inimese eest).
Kehtivad kõrged maksud ja astmeline maksusüsteem.
HALB: Riiki tulevad immigrandid ja valitseb töötajate puudus.
Nt. Soome, Rootsi, Norra, Taani
Oluline on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus.
Riigi ülesanne on tagada kõrge tööhõive ning see tegeleb majandusega.
Teenus e kvaliteet sõltub rahakoti paksusest.
Riik hoolitseb kõige vaesemate eest, aga sedagi minimaalselt.
Nt. USA, Suur-Britannia ja Lõuna-Korea, EESTI
Infoühiskond
Infoühiskond – Arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus.
See sisaldab endas eelkõige infotöötlust ja infovoogude juhtimist ning teadusuuringuid. Infoühiskonna olulisemaks tulemuseks on maailma majanduse globaliseerumine. Informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimaid investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Info valdamine on võrdne kapitali omamisega.
Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus
Jätkusuutlik areng – Arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühiskonna valitsemine
Demokraatlik valitsemiskord
Demokraatia on valitsemisviis e poliitiline režiim, milles võimukasutust seadustab ja kontrollib rahva tahe.
Tunnused:
- Vabad ja üldised perioodilised valimised
- Valitsejate vahetamise võimalus
- Aus ja õiglane otsustamisvõimalus
- Otsuseid langetatakse häälteenamusega
- Vähemuse võimalus tõusta tulevikus enamikuks
- Kaitstud inimõigused
- Arvamusvabadus, avalikkus ja vaba ajakirjandus
- Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus
- Seaduslikkuse põhimõtte järgimine
- Sõltumatu kohus
Demokraatia võimalused ja olud:
- Kaitseb üksikisikut võimu eest
- Tugevdab inimeste ühtekuuluvust
- Tagab poliitilise stabiilsuse
Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism
Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea , kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress , mis koosneb kahest kojast – alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada.
Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Seda iseloomustavad jooned: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil endal mingit erilist võimu pole (ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega), parlament on seadusandlik võim (kinnitab valitsuse antud seaduseelnõu seaduseks ning kinnitab valitsuse väljatöötatud riigi eelarve seaduseks. Ta paneb ametisse valitsuse ning toetab seda, kuida võib korraldada valitsuse suhtes umbusaldushääletuse), täidesaatev võim ehk valitsus (esitab parlamendile seaduseelnõu, viib ellu parlamendi vastuvõetud seadused, juhib praktiliselt riigi elu), riigipea (esindab riiki suhetes välisriikidega, tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid ning nimetab ametisse need kõrgametnikud, kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantslerid.)
Monarhia ja vabariik
Riigivalitsemise vormid
Vabariik
Vabariik on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal pärilikule monarhivõimule
Monarhia
Riigipea on päriliku võimuga monarh : kuningas, keiser, sultan , emiir
Parlamentaarne
Presidentaalne
Konstitutsiooniline
Absoluutne
Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustus-lik.
Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendi-väliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustus-lik.
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament.
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti
Nt Ameerika Ühendriigid, Indoneesia
Nt Suurbritannia, Tai
Nt Katar , Saudi Araabia , Vatikan
Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad
- Kategooriakaitse grupp – organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit )
- Edendamisgrupp – eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve)
Mõjutamiseviisid:
- surve – puudub otsene kontakt
- Protestid, miitingud
- Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia
- Survegrupi koostöö erakonnaga
- Konkreetselt tööalane kontakt parlamendi valitsuse liikmega
- Lobitöö
- Erakond – organisatsioon, milles on kindel liikmeskond, kes tahavad teostada poliitikat.
Tüübid:
Kategooria parteid
Massi parteid
Populistlik partei
- Sotsiaalne liikumine - probleemipõhine inimeste ühendus, kus puudub kindel liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata. Kui probleem on lahendatud, siis liikumine läheb laiali.
Poliitilised ideoloogiad
Poliitilised ideoloogiad – erakonna või liikumise teoreetiline platvorm , mille alusel tegutsetakse.
Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis!
Konservatiivne ideoloogia ( konservatism ):
- Tugev võim
- Traditsionalism
- Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis)
- Mõõdukad maksud
- Kodumaise kapitali toetamine
- Riik ei sekku majandusse
- Elitarism – Inimesed on ebavõrdsed
- Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne
Liberaalne ideoloogia ( liberalism ):
- Individualism
- Parlamentarism
- Võrdsus kohtu ees
- Reformism
- Riik ei sekku majandusse
- Madalad maksud
- Vaba konkurents
- Tugev kodanikuühiskond
- Kirik peab olema riigist lahutatud
Sotsialism :
- Solidaarsus
- Osalusdemokraatia
- Tegelik võrdsus
- Võrdsed võimalused
- Riigi sekkumine majandusse
- Kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks
- Riik ja kirik lahutatud
Roheline ideoloogia:
Valimised : Funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused
Ülesanded/ Funktsioonid:
- Peamine ülesanne on tagada riigi regulaarne ja seaduspärane vahetumine,
- Vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove
- Inimesed saavad poliitikast rohkem teavet
Hääleõigus seoses vanusega:
KOV volikogu – 18.a. isik
RK – 18.a. isik
Kandideerimisõigus seoses vanusega:
KOV volikogu – 18.a
RK – 21.a
President – 40.a
Hääleõigus seoses kodakondsusega:
KOV volikogu – 18.a. Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, välismaalased, kellel on püsiv elamisluba alates 5.a
RK volikogu – Ainult Eesti Vabariigi kodanikud
Kandideerimisõigus seoses kodakondsusega:
KOV volikogu – EV kodanik, EL’i kodanik, kellel on püsiv elamisluba.
RK – EV kodanik
President – Sünnilt EV kodanik
Põhimõtted:
- Valimised on üldised -> hääle- ja kandideerimisõigus on kõigil, kuid kehtivad kodakondsus - ja vanusepiirang.
- Valimised on ühetaolised -> ehk võrdsed, igal valijal on 1 hääl ja hääled on oma kaalult võrdsed.
- Valimised on salajased -> hääletaja ei avalikusta oma valikut ja ei ole kohustatud seda tegema, tagatud on tema privaatsus.
- Valimised on vabad -> kandideerimisõigus on kõigil legaalselt tegutsevatel parteidel ja üksikkanditaatidel.
- Valimised on otsesed -> valija annab oma hääle otse kandidaadile, parteile.
Koalitsioon
Koalitsioon – Erakondade rühmitus parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid .
Opositsioon
Opositsioon – erakondade rühmitus parlamendid, kes ei ole seotud valitsuse tegevusega . Kritiseerib valitsuse ettepanekuid, ideid, muudatusi. Esitab teistsuguseid lahendusi, alternatiivseid ettepanekuid, seaduseelnõusid.
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim ehk PARLAMENT, mille tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Peamised ülesanded:
Seaduste vastuvõtmine
Võtab vastu riigieelarve
Valib presidendi
Kontrollib valitsuse tööd ja paneb ta ametisse
Parlamendi töökorraldus
Formaalõiguslik struktuur
Poliitiline struktuur
Paika pandud seadusega,
ei muutu.
Oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, muutub pärast valimisi.
Riigikogu juhatus:
- Esimees e spiiker (E. Ergma, IRL)
- 1. Aseesimees (K. Pentus, Ref)
- 2. Aseesimees (J. Ratas, Kesk)
Riigikogu komisjonid – riigikogu tööorgan, mis tegeleb oma valdkonna probleemide lahendamise ja seaduseelnõude väljatöötamisega.
- Riigikogus on 11 alalist komisjoni, nt keskkonna, kultuuri,sotsiaal,...
- Riigikogus on 3 erikomisjoni : julgeoleku asutuste, järelvalve, korruptsioonivastase seaduse, riigieelarvekontrolli erikomisjonid.
Fraktsioonid – erakonna saadikurinne parlamendis. Arutab läbi partei seisukohu mingis küsimuses, õigus algatada seaduseelnõusid.
Miinimum – 5 liiget.
Opositsioon - Erakondade rühmitus parlamendid, kes ei ole seotud valitsuse tegevusega. Kritiseerib valitsuse ettepanekuid, ideid, muudatusi. Esitab teistsuguseid lahendusi, alternatiivseid ettepanekuid, seaduseelnõusid.
Koalitsioon - Erakondade rühmitus parlamendis, kes on seotud valitsuse tegemisega ja kuulub sinna. Toetab valitsuse ideid ja ettepanekuid.
Parlamendi kontroll valitsuse üle
Otsene
Kaudne
- Parlamendi umbusaldusväärsus valitsuse vastu.
- Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel.
- Valitsuse liikmed vastavad parlamendi küsimustele.
- Parlamendi juhtpoliitikud mõjutavad sama erakonna ministreid.
- Ministrid , kes on varem olnud parlamendi saadikud, toovad oma tööstiili valitsusse.
- Parlament kui avaliku arvamuse esindaja, nõuab valitsuse tegevust.
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim ehk VALITSUS, viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat.
Selle vahetumine:
- Korraliselt – iga 4 a. Tagant.
- Erakorraliselt
- Parlament avaldab valitsuse vastu edukalt umbusaldust.
- Peaministri surma korral.
- Peaminister astub tagasi.
Valitsuse moodustamise põhimõtted
Kuulutatakse välja Riigikogu valimistulemused.
President nimetab peaministri kandidaadi.
Peaministri kandidaat tutvustab enda visiooni, plaani 4 aastaks parlamendi ees.
Parlament hääletab peaministri kandidaadile volituste andmise üle, vajalik 50%+1 hääl.
Peaminister saab volitused ja moodustab valitsuse.
President nimetab valitsuse ametisse.
Valitsus annab parlamendi ees ametivande.
Bürokraatia
Bürokraatia – Valitsemisele ja juhtimisele spetsialiseerunud sotsiaalne kiht ühiskonnas – riigi, majanduse, ühiskonna jt organisatsioonide ametkond.
(Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. (Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. ))
Korruptsioon
Korruptsioon - Ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud.
Riigipea
Riigipea on kas faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlasi riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhetes välisriikidega. Ainuisikuliseks riigipeaks võib olla kas pärinevate võimuvolitustega monarh või teatud tähtajaks valitud president. Ta on riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või on monarhi võimutäius piiratud (parlamentaarne ja konstitutsiooniline monarhia).
Ta on kõrgeim ametiisik riigis, kes esindab riiki ja võtab seaduses sätestatud ulatuses osa seadusandliku võimu teostamisest. Tema pädevuses võib ka olla seadusandliku kogu laialisaatmine. Presidentaalsetes vabariikides kuulub riigipeale kogu täitevvõim.
Eesti riigipea on Eesti Vabariigi president
Kohtuvõim
Kohtuvõim - õigustmõistev võim. See teeb otsused olenevalt seadustest ja lahendab kaasusi kohtumenetluse käigus. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluks ajaks. Kohtusse võib pöörduda iga EV kodanik, kui tema õigusi või vabadusi on piiratud. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline.
Eesti kohtusüsteem
Esimese astme kohus
- Arutab tsiviil-, kriminaal - ja väärteoasju. Konflikt kahe isiku vahel, riik peab lahendama.
( Tsiviilasi : Laste hooldusõigus, alimendid ); (Kriminaalasi: Seaduserikkumine. Riik inimese vastu. Süüdistaja: prokurör. Tapmine , rööv, vägistamine)
- Maakohtu otsuse peale saab kaevata edasi ringkonnakohtusse.
- Halduskohus (Tartu, Tallinn)
- Haldusasi : Konflikt riigi ja kodaniku vahel, probleemiks riigivõimu teostamine . (Näiteks Tallinn-Tartu mnt 4-realiseks ehitamine.)
Teise astme kohus.
- Ringkonnakohus
- Pöördutakse apellatsiooniga – edasikaebus esimesest astmest teise.
- 3 kolleegiumi – tsiviil-, haldus-, kriminaal-
- Maakohtusse tagasisaatmine, uue otsuse vastuvõtmiseks
Kolmanda astme kohus
Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist. See hõlmab kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki.
Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud . Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Euroopa Kohus
Euroopa Ühenduste Kohus asub Luksemburgis, kuulub 27 kohtunikku igast liikmesriigist 1 kohtunik . Euroopa Ühenduste Kohus valvab Euroopa Liidu lepingutest kinnipidamise üle.
Ombudsman
Õiguskantsler. Ülesandeks on kontrollida, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. Praegune ombudsman on Indrek Teder .
Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte
Võimudelahusus – selleks, et võim ei koonduks ühe inimese kätte. Selleks, et ei tekiks diktatuur.
Kohus
Seadusandlik võim (PARLAMENT)
Täidesaatev võim (Valitsus)
Järelvalve riigikontroll (õiguskantsler ehk ombudsman)
Teostab kohtuvõimu, ülesandeks on õiguse mõistmine.
Institutsioon on parlament, mille ülesandeks on seadusi vastu võtta.
Institutsioon on valitsus, ülesandeks on seaduste elluviimine .
Riigikontroll kontrollib riigi varaga ümberkäimist. See kontrollib kõiki teisi kolme võimu.
Ülesandeks on kontrollida, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. Praegune ombudsman on Indrek Teder.
Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid
Eesti Vabariigi õiguskantsler on põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Riigikontroll on Eesti maksumaksja huvides ja palgal tegutsev sõltumatu asutus, kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja kohalikud omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud. Riigikontrolli soovituste abil saavad Eesti parlament – Riigikogu – ja valitsus parandada riigi toimimist ning vastutustundlikumalt kasutada maksumaksja raha. Riigikontrollil on ka õigus teha valitsusele, ministritele ja kohalikele omavalitsustele ettepanekuid töötada välja õigusakte või neid muuta ja täiendada.
Riigikontrolli sõltumatus on kaitstud põhiseaduse ja riigikontrolli seadusega. Keegi ei saa anda Riigikontrollile täitmiseks kohustuslikke auditeerimisülesandeid. Riigikontroll otsustab ise, mida, millal ja kuidas auditeerida. Riigikontrolli tegevust auditeerib igal aastal parlamendi määratud audiitor.
Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kellel on Riigikontrolli juhtimisel laialdased volitused. Riigikontrolöri nimetab ametisse parlament presidendi ettepanekul viieks aastaks. Riigikontrolöri ametiaeg ei ole piiratud ühe perioodiga.
Igal parlamendi liikmel on võimalik esitada riigikontrolörile küsimusi omaenda huviorbiidis või parlamendis päevakorral olevatel teemadel, mis puudutavad Riigikontrolli tegevusvaldkonda.
Kohalik omavalitsus
Kohalikuks omavalitsuseks Eestis on vald ja linn. Selles ülesehituses on kaks kandvat institutsiooni: volikogu ja valitsus.
Volikogu – elanike esinduskogu – valivad elanikud ametisse neljaks aastaks. See määrab omakorda omavalitsuse täitevorgani ehk valitsuse. Volikogu peamised ülesanded on teha oluliemaid kohalikku elu puudutavaid otsuseid, suunata omavalitsuse arengut, kontrollida valitsuse tegevust ning vastu võtta valla- või linnaeelarve.
Valitsus vastutav peamiselt jooksvate ülesannete täitmise eest. See juhib ka linna ametiasutuste tööd.
Kesk- ja regionaalvõimu suhted
Võimutasandid:
- keskvõim
- regionaalvõim ehk maakonnatasand
- kommunaalvõim ehk kohalik tasand (linn, vald)
Euroopa Liidu institutsioonid
EL Nõukogu ehk Euroopa Ülemkogu – Koosneb liikmesriikide vastava valdkonna ministritest . Euroopa Ülemkogus on esindatud riigipead või peaministrid. Eesistuja riik on Ungari, järgneb Poola. Eesti saab eesistujariigiks aastal 2018. President on Herman van Rompuy.
Ülesanded:
- Võtab vastu koos Euroopa Parlamendiga otsuseid ehk viib ellu seadusandlikku võimu.
Euroopa Komisjon – 27 liiget, iga liikmesriiki esindab 1 volinik . Eestist Siim Kallas.
Ülesanded:
- Esindab Euroopa Liidu kui terviku huve.
- Algatab uusi õigusakte.
- Täidasaatva võimu komisjon.
- Haldab Euroopa Liidu eelarvet .
- Esindab Euroopa Liitu rahvusvahelistes suhetes.
- Viib ellu Euroopa Liidu poliitikat.
Euroopa Parlament. Esindatud liikmesriikide kodanike poolt valitud saadikud. Kokku 785 parlamendi liiget ja Eestist on neid 6:
Ivari Padar
Tunne Kelam
Indrek Tarand
Kristiina Ojuland
Vilja Savisaar-Toonast
Siiri Oviir
Ülesanded:
- Eelarve kinnitamine
- Erinevate seaduste kinnitamine
- Esindab EL’i liikmesriikide kodanike huve
Euroopa Ühenduste Kohus. See asub Luksemburgis ja sinna kuulub 27 kohtunikku, igast liikmesriigist üks.
Ülesanne:
- See valvab Euroopa Liidu lepingutest kinnipidamise üle.
(Teised institutsioonid: Euroopa Keskpank - esindab eurotsooni ja määrab kindlaks euro vahetuskursi teiste vääringute suhtes ehk 1EUR = 15,6466 EEK ning Euroopa Kontrollikoda, mis jälgib kas Euroopa Liidu tulud on laekunud.)
Ühiskonna valitsemine
Ühiskonna majandusressursid
Ainelised
Vaimsed
Sotsiaalne kapital
Inimkapital
Riik ja majandus
Riigi ülesanded majanduses:
- Tagada kõrge tööhõive
- Võitleb tööpuudusega (meetodid on järgnevad:)
- Töötukassa
- Töötuskindlustusmakse
- Tööpraktika
- Avalik töö
- Töö harjutus
- Palgatoetus tööandjale
- Tagada hindade stabiilsus (väldib monopolide teket, tugevad riigiettevõtted, maksude tõstmine ja langetamine)
- Tagada kõrge ja püsiv majanduskasv (maksude tõstmine ja langetamine, tagada eelarve tasakaal, avatud turud , ergutada eksporti)
- Tagada õiglane sissetulekute jaotamine (astmeline tulumaks, miinimumpalga tõstmine, suurendada tulumaksu vaba miinimumi, sotsiaaltoetused, pensionid )
Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
Majanduse riiklikku pikaajalist planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks.
Riigisiseses arengus kuuluvad majanduspoliitika valdkonda järgmised küsimused:
majanduse struktuuri valik ning vajadusel selle restruktureerimine;
majandussfääri kindlustamine kvalifitseeritud tööjõuga;
regioonide majandusarengu tasakaalustamine ;
õigusliku baasi loomine efektiivseks majandustegevuseks;
stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine;
majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine;
kontroll majandustegevuse tulemuste üle;
välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus - ja tollilepingute sõlmimine jmt.)
Turumajanduse toimimine
Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg , kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks.
Turumajanduse toimib võimalikult suure kasumi eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi , kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist – sellistel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, nt:
- Reguleerima kaupade hindu
- Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist
- Tegelema ise tootmisega
- Tegema rahalisi ülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadustele
Tööturg
Tööturg - turg ,kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka.
- Tööandja (on enamasti ettevõtja) on huvitatud võimalikult suure kasumi teenimisest ja tööjõukulude ohjamisest
- Kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori tööandja on riik
- Tööturu erinevad osapooled on: töötaja, tööandja, riik.
- Töötaja on huvitatud võimalikult kõrgest palganubrist ja headest töötingimustest
- Valitsuse huvi on kõigi kodanike hõivatus ja edukas toimetulek
Tööhõive
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks ka võimelised (töötajad ja töötud) .
Majanduslikult passiivne rahvastik ehk mitteaktiivne rahvastik ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised (koduperenaised, tudengid, töövõimetud).
Töötajad ehk hõivatud:
- palgatöölised, ettevõtjad, vabakutselised, kes saavad oma töö eest tasu
- ka inimesed, kes töötavad perefirmas või talus otsest palka saamata
- inimesed, kes viibivad ajutiselt töölt eemal, nt haiguslehel või sõjaväes või lapsepuhkusel
Töötud:
- tahavad ja on võimelised tööd tegema, aga ei leia tööd
- siia ei kuulu lapsed, pensionärid, koduperenaised, kes on valinud selle, et ei taha tööga tegeleda
Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu, 3 liiki:
- Palgatöötajad, kellele makstakse töö eest palka, kes töötavad töölepingu alusel või on valitud ametites
- Ettevõtjad, kes maksavad ise endale palka
- Vabakutselised, kes saavad honorare, esinemistasusid jne
Töötu on inimene, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd
- Töötegemise soovi näitab see, kui inimene otsib tööd, nt registreerib ennast tööametis selleks, et töötu abiraha saada või vastab ajalehtede kuulutustele
- Ta peab olema võimeline tööd tegema, peab olema füüsiliselt ja vaimselt nii terve, et saaks tööd teha.
Tööpuudus
Töötus ehk tööpuudus on töötute osatähtsus tööjõus
- Tööpuudus on tihedalt seotud inimese oskuste ja haridusega ( hariduspoliitika tähtis roll)
- Struktuurne tööpuudus - olukord, kus tööotsijate kvalifikatsioon ei vasta pakutava töö nõudmistele (puudus oskustöölistest)
- Töötus ja tööjõupuudus käivad käsikäes
Majanduspoliitika üks peamisi eesmärke on täistööhõive – olukord, kus kõik, kes tahavad töötada, seda ka teha saavad (reaalselt on olematu).
Töötuks jäädes langeb elatustase oluliselt.
- Majanduslik kahju
- töötute poolt tootmata jäänud toodang
- rakendamata ressursid on raiskamine
- Sotsiaalne kahju
- lühiajaline tööpuudus vs pikaajaline tööpuudus
- pikaajaline tööpuudus muudab inimeste harjumusi, kaovad senised oskused, psüühika kannatab; tekib soodne pinnas kuritegevusele jne
Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil
Ühiskonna majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ühiskond suudab oma liikmete vajadusi rahuldada vastavalt olemasolevatele ressurssidele ja majanduslikus käibes kehtivale korrale.
Valitsuse majanduslikud ülesanded: 1) seadusandluse tagamine majandustegevuseks – riik kehtestab seadused ettevõtte toimimiseks N: töö- ja puhkeaja seadus, tarbijakaitse- ning konkurendiseadus 2) tulude ümberjaotamine ühiskonnas – toetused ja abirahad 3) avalike hüvede pakkumine – riigikaitse , kultuur.
Valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu- ja rahanduspoliitika abil. Riigi poolt kehtestatakse elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need, mida maksuamet otseselt maksumaksja käest sisse nõuab – võetakse teenitud palgast maha ja otsese maksu peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline – keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne – kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eesti Vabariigis on tulumaks 26% (alates 01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne – maksumäär
langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse.
Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol ) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks . Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel.
Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). N: omavalitsused saavad rahalisi eraldisi riigi eelarvest.
Mitmed maksud on riigi eelarvest lahutatud ja antakse üle otseselt vastavale sihtkaupadele. N: ravikindlustus maks, mis läheb otseselt haigekassale. Kõik kohustusmaksud, kindlustusmaksud ei lähe eelarvesse, vaid eluvaldkonda, kuhu nad on mõeldud. N: autokindlustus, kust kogutud maksud lähevad liikluskindlustuse fondi.
Eestis kehtestati üldine maksukoormus 1996. aastal 36% sisemajanduse kogutoodangust. Nendes riikides, kus võimus on sotsiaaldemokraatlikud parteid, on tulumaks kõrgem, sest riigi poolt tehtavad väljamaksed erinevale elanikkonnale on suuremad. Omaette probleemiks on maksude sissenõudmine. Maksudest kõrvalehoidmiseks on varimajandus ja ümbrikupalgad. Et seda ei oleks, tegelevad maksudest kõrvalehoidmisega nii maksuamet kui politsei.
Maksudest laekub riigieelarve – sellepärast on riigile tervikuna kasulik, kui maksud laekuvad korralikult, sest on vaja, et tulude ja kulude pool oleks tasakaalus. Riigi eelarvesse laekunud rahade jaotamist on võimalik mõjutada. Toimivad läbirääkimised, kus ühel poolel on ametiühingud, kes esindavad töötajaid ja teisel pool on tööandjate ühendused ning nende läbirääkimiste käigus lepitakse kokku palga riiklik alammäär, otsustatakse elatusmiinimumi ja pensionide tõstmiseks.
Kaupade ost-müük saab toimuda siis, kui nii ostjad - müüjad peavad vahetust samaväärseks – kauba ostja tunnistab kauba samaväärseks selle hinnaga, muidu ta ei ostaks ning kauba müüja tunnistab, et rahasumma on väärt kaubast loobumist, muidu ta oma toodet ei müüks. Turuprotsesside puhul eeldame seega ekvivalentset vahetust - midagi ei saada ega anta ilma samaväärse kompensatsioonita. Ostes või müües kaupu suurendavad inimesed oma heaolu. Heaolu ei saa suurendada aga midagi vastu andmata. Õige peaks olema aga vastupidine – kellegi heaolu ei saa halveneda kui ta seda ise ei põhjusta. Tegelikus elus on aga rohkesti olukordi, mille puhul antud loogika ei kehti – inimeste heaolu võib suureneda ka siis, kui nad midagi vastu ei anna ja halveneda, ilma et nad ise süüdi oleksid. Selle põhjuseks on mitmesugused tootmise ja tarbimisega seotud kõrvalmõjud.
Välismõjuks nim seda kui kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Turg ei ole võimeline ära hoidma inimeste (majandus)tegevusega kaasnevaid negatiivseid välismõjusid ja ergutama piisavalt positiivsete välismõjude pakkumist. Turg ei toimi siin ühiskonna heaolu seisukohalt optimaalselt. N: elektrijaamad . Kuna tootmisressursid on alati piiratud, siis mingi kauba ületootmine vähendab teiste samuti vajalike kaupade valmistamist – me ei saa elada üle oma võimete. Ühiskond ei peaks
tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt.
Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks:
otsene keelustamine
moraalne mõjutamine N: surve avaliku arvamuse kaudu (80 fosforiidisõda)
maksude kehtestamine nt saastemaks
Riigipoolsed võimalused positiivse välismõju kujundamiseks:
raha ja vahendite suunamine N: haridus, tervishoid , kunst jm
ühiskonnaliikmete haritusele ja kasvatusele suurema tähelepanu pööramine ning nende väärtustamine. Mida kultuursemad ja haritumad on inimesed, seda kiiremini areneb majandus ja ühiskond tervikuna ning suureneb heaolu.
Riiklikud ja kohalikud ning otsesed ja kaudsed maksud, maksukoormus
Riik saab mõjutada majandust läbi maksupoliitika .
Kohalikud maksud
Riiklikud maksud
Kehtestab VOLIKOGU
Kehtestab PARLAMENT (Riigikogu – EV’s)
- Paadimaks
- Müügimaks
- Parkimistasu
- Teede ja tänavate sulgemise maks
- Lõbustusmaks
- Reklaamimaks
- Lemmiklooma maks
- Mootorsõidukimaks
Kaudne maks
Otsene maks
Maks, mida isik maksab läbi tarbimise või teenuse.
Maks, mida isik maksab enda tuludelt või arve alusel.
Inflatsioon
Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus.
Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist.
Sisemajanduse kogutoodang
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal territooriumil toodetud lõpphüvitiste koguväärtus.
SKT – rahvamajanduse kogutoodang, mis hõlmab ainult riigi enda territooriumil aasta jooksul toodetud lõpphüvesid.
Välismajanduspoliitika
Kuna üheski riigis ei ole piisavalt sisemaiseid ressursse, et rahuldada elanikkonda vastavalt nende vajadustele, astub riik või ettevõtted majandussuhetesse teiste riikidega ja nii kujuneb välja välismajandus. Seda reguleeritakse rahvusvaheliste lepingutega. Enamus riike on avatud majandusega – suheldakse aktiivselt teiste riikidega, kuid on ka suletud majandusega riike – see riik püüab hakkama saada ainult riigisiseste ressurssidega. Tänapäeval on niisuguseks riigiks Albaania.
Kui rääkida ühe riigi seisukohast majandussuhetes teiste riikidega, siis on tegu väliskaubandusega. Kui aga rääkida riikidevahelisest majandusest üldse, siis on see rahvusvaheline majandus ning seda majandust juhivad mitmesugused rahvusvahelised organisatsioonid . 1955. aastast tegutseb maailma Kaubanduse Organisatsioon (WTO). Sellesse organisatsiooni kuuluvad riigid kauplevad omavahel soodustingimustel – alandavad omavahelises kauplemises tolle. 1945. aastast tegutseb Rahvusvaheline Valuuta Fond (IMF). Peale II ms asutati Maailmapank (BRD), mille ülesandeks on liikmesmaadele majanduse arendamiseks teostada mitmeid investeerimisprogramme ja anda riikidele laenu. Et maailma majandus ja rahandus organisatsioonid saaksid korralikult tegutseda, on vaja, et finantsturud püsiksid stabiilsena.
Väliskaubandus on rajatud riikide vastastikuse kasusaamise põhimõttele. Ostetakse kaupu, mis võimaldavad oma riigis tööd kokku hoida ja rahva heaolu suurendada. Riikide vahel tekib riikidevaheline tööjaotus ning see võimaldab ka arenguriikidel lülituda rahvusvahelisse majandusse. Arengumaades on odav tööjõud ja seda kasutatakse mitmesuguste detailide valmistamisel ( autoosad , riidekaubad) ära. Arengumaade inimestele tööandmine võimaldab arengumaades elatustaset tõsta.
Riikide kaubanduses on import ja eksport. Kasulik on niisugune majandus, kus import ja eksport on enamvähem tasakaalus. Riikidevahelises kaubanduses võib kehtida enamsoodusrežiim – riigid, kus see kehtib, suhtlevad omavahel kui soositud partneritesse ja kaupu vahetatakse tollivabalt või alandatud tollidega. Tollimaksu sisseseadmine riikides on eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust.
Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot – kauba koguse sosse või väljaveo reguleerimiseks; litsents – näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse rahvuslike väärtuste kaitseks N: kunstiväärtused. Kaubandusembargo tähendab kauplemise keeldu nende riikidega, kes ei pea kinni üldtunnustatud kauplemisreeglitest või kus rikutakse inimõigusi või kus peetakse sõda.
On ka vahendeid, mis ergutavad väliskaubandust: subsiidiumid e lisatasud – valitsus annab ettevõttele lisatasu teatud kauba ekspordi eest, sest tahetakse soodustada teatud kauba väljavedu. Dumping – kauba müümine välisturul odavama hinnaga, kui sama kaupa müüakse siseturul. Selle eesmärgiks on välisturu juhtiva positsiooni saavutamine antud kauba müümisel ja väliskonkurentide kõrvaldamine. Tolliliit – selle moodustavad grupp riike selleks, et omavahel kaubelda tollivabalt ja kui tolliliitu kuuluvatel riikidel tekib vajadus kaubelda kolmandate riikidega, siis kehtestavad liitu kuuluvad riigid kolmandate riikide suhtes ühtsed tollimäärad. Tollivaba kaubanduses omavad olulist tähtsust vabakaubandus piirkonnad, mis asuvad üle maailma erinevates paikades ja seal toimib tollivaba kaubandus. Niisugust kaubandust, kus tollimaksud on kaotatud , nimetatakse vabakaubanduseks. Majandusteadlastel pole ühtset seisukohta selle kohta, kas tollivaba kaubandus on riikidele kasuks või kahjuks, ning sellepärast on enamustel riikidel tollipiirid.
Eesti impordib : metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandus tooteid.
Eesti ekspordib: Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm.
Eksport-import
Import - Kaupade sissevedu riiki. Kõige enam kaupu imporditi Soomest ja Rootsist (mõlema osatähtsus 12% Eesti koguimpordist), järgnesid Saksamaa ja Venemaa (mõlema osatähtsus 11%). Rootsist ja Soomest imporditi peamiselt elektriseadmeid, Saksamaalt rauda ja terast ning Venemaalt mineraalseid kütuseid (sh bensiin ).
Eksport - Kaupade väljavedu riigist. Ekspordi sihtriikide seas oli esikohal Rootsi (18% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (10%).Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, Venemaale mehaanilisi seadmeid, Hiinasse mineraalseid kütuseid
IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (alates 1945).
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
- Loodud 1945
- Peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides
- Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
IMF’I eesmärgid:
- Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv
- Finantskriiside ärahoidmine.
- Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire , finantsabi ja tehniline abi:
- IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
- Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
- Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg
Fiskaalpoliitika - valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu.
Euroopa Liidu printsiibid:
- Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa
- Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid).
- Piirangud liikmesriikidele:
- Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st
- Võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st.
- Ühised tollid kolmandate riikide suhtes.
- Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks.
- Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele.
Ühisturg – Eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital.
Euroopa Liidu 4 vabadust:
- Kaupade vaba liikumine
- Teenuste vaba liikumine
- Kapitali vaba liikumine
- Tööjõu vaba liikumine
Ühisraha euro
Euro võeti kasutusele Eestis 1. Jaanuar 2011.
Põhjused:
- (NR1) Eestile tagab eurokasutuselevõtt välisinvesteeringute suurenemise
- Et raha oleks stabiilne (et raha väärtus ei tõuseks ega langeks )
- Tagada hindade läbipaistvus
- Valuutavahetuskulude kadumine
- Madal inflatsioon tagab madalad intressimäärad
- Paremini toimiv majandus
- Liikmesriikide rahanduse usaldusväärsem juhtimine
- Paremini integreeritud finantsturud
Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus
Ühisturg – Eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital.
Euroopa Liidu 4 vabadust:
- Kaupade vaba liikumine
- Teenuste vaba liikumine
- Kapitali vaba liikumine
- Tööjõu vaba liikumine
Indiviid ühiskonnas
Ühiskonna sotsiaalne kihistumine
Sotsiaalne kiht (klass) - sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria.
Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass , alamklass . Tänapäeva demokraatlikes ühiskondades on iseloomulik tugeva keskklassi olemasolu.
Kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti annab inimesele sotsiaalse staatuse e. sotsiaalse positsiooni. See näitab tema positsiooni ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mida võib määrata kas siis päritolu või materiaalsed või vaimsed ressursid. Ühesugusest staatusest tulenevad ka grupi liikmete ühesugused sotsiaalsed huvid ja elustiil. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks (sünnipära, rass , sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht , abielu).
Vajadused ja tarbimine
Vajaduste liigitus - vajaduste all mõistetakse majandusteaduses inimeste puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine.
1943. aastal eristas ameeriklane A. Maslow viit vajaduste taste - vajaduste hierarhiline struktuur:
eneseteostuse vajadus
isiksuse vajadused
sotsiaalsed vajadused
turvalisuse vajadus
füsioloogilised vajadused
Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele, vaid hoopis uute kõrgemate vajaduste tekkeni. Vajaduste rahuldamine on tsükliline: näiteks me ei söö kogu aeg, vaid teatud aja järel. Ühest ja samast vajadusest juhinduv käitumine väljendub igal inimesel erinevalt
Tarbijakaitse viis põhimõtet:
Tarbijate tervise ja turvalisuse kaitse
Majanduslike huvide kaitse
Kahju hüvitamise tagamine
Õigus saada vastavat koolitust ja teavet
Tarbija huvide esindamine või esindatuse tagamine
Eestis tegutseb Tarbijakaitseamet , sellega on võrdsustatud Standardiamet, Ravimiamet ja Tervisekaitseamet. Oma õiguste kaitseks võib pöörduda ka linna- või vallavalitsusse ja kohtusse.
Kodanike ühendustena on loodud rida tarbijate ühinguid, mida koondab Eesti Tarbijate Keskliit.
Selleks, et tarbijad tunneksid end teistes Euroopa Liidu (EL) liikmeriikides oste sooritades sama kindlalt nagu koduriigis, on loodud spetsiaalsed Euroopa tarbijakaitsekeskused .
Ühishüved ja erahüved
Ühishüvedeks - nimetatakse kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ilma turu vahenduseta. Ühishüved erinevad kõikidest teistest kaupadest, sest nad on ammendamatud – ükski tarbija ei kasuta hüvet ära täielikult ja ei piira ka kellegi teise tarbimisvõimalusi ( majakas merel, ühistransport, pargid jne).
Erahüvis ( Konkreetne hind, hüvis ammenduv, tarbija kindlaks tehtav, tarbimine välistatav, tarbijate hulk oluline – näit. hamburger, tossud , kinopiletid)
a. Kuidas ühishüvist tarbitakse? V: kollektiivselt ilma turu vahenduseta
b. Miks ühishüvist pakutakse? V: et tagada kõikide ühiskonnaliikmete heaolu
c. Mis on ühishüvis? V: hüved, mida tarbitakse koos ilma turu vahenduseta
d. Milliseid ühishüviseid kasutad? V: mererand, valgusfoor, TV, raadio, tänavavalgustus, korrakaitse , julgeolek, linnapark
Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi
Sotsiaalne turvalisus - inimeste kindlustunne ja majanduslik toimetulek, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Praegu peab iga arenenud riik oma kohustuseks pakkuda kodanikele sotsiaalseid tagatisi mitmesuguste abirahade, pensionide ja kompensatsioonide näol. Sotsiaalturva eesmärk on vaesuse leevendamine ja ühiskonnas solidaarsuse edendamine.
Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal
Euroopa Sotsiaalharta 1961, jõustus 1965. Parandatud ja täiendatud harta kirjutas Eesti alla 1998, see ratifitseeriti parlamendi poolt 2000. Juhindub põhimõtetest, et igal inimesel peab olema võimalus teenida tööga elatist endale ja oma perele; et miinimumpalk oleks 60% keskmisest, töötuskindlustus ja töövõime taastamine.
Majanduslike-, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste tagamine eeldab riigilt aktiivset sekkumist ja nende realiseerimine sõltub vahenditest ja võimalustest, mis riigil on kasutada. Näiteks õigus tööle, õigus kutsealasele väljaõppele, õigus küllaldasele elatustasemele on küll olulised õigused, kuid riigi suutlikkuse neid õiguseid tagada määravad paljuski ära majanduslikud võimalused.
Peamised majanduslikud, sotsiaalsed ning kultuurilised õigused on:
õigus tööle ja puhkusele
õigus toidule
õigus inimväärsele elatustasemele
õigus haridusele ja kultuurile
õigus sotsiaalsele kindlustatusele
õigus kodule ja perekonnale
õigus tervise kaitsele ja arstiabile
Indiviid ja riik
Esiteks on kodanikkond riigi element, mis täidab riigivõimu subjekti funktsiooni, st teostab riigivõimu. Riigivõim on uusaegses demokraatlikus ühiskonnas kodanikkonna tahte instrument . Kodanikkonna tahe ei ole füüsiline tahe, vaid juriidilistel põhimõtetel vormistatud rahva juriidiline tahe, mis fikseeritakse riigi põhiseaduses. Demokraatlikel alustel loodud põhiseaduse normide ignoreerimine, nende hülgamine pragmaatilise kasu või huvi nimel tähendab seega rahva tahte kui poliitika instrumendi asendamist üksikisiku või grupi diktatuuriga. Mis tähendab demokraatia asendamist diktatuuriga. Põhiseadust ignoreeriva poliitika eesmärk ei saa olla rahva huvide kaitsmine. Selle asemel kasutatakse riigivõimu kitsaste grupihuvide teenistuses. Välispoliitikas tähendab see sageli, et riik on sattunud teiste riikide mõju alla ning on kaotanud osa oma iseseisvusest.
Teisalt on kodanikkond riigivõimu tegevuse objekt, st riigivõim korraldab ja reguleerib kodakondsete elu. Inimhulk, kes allub küll kõigi jaoks ühisele võimule, omamata aga muid sotsiaalseid sidemeid , ei oma kodanikkonna kvaliteeti ega moodusta riiki.
Kõik riigi territooriumil elavad inimesed ei pruugi siiski kuuluda kodanikkonda. Peale kodanike võivad riigi territooriumil elada veel välismaalased, kodakondsuseta isikud või topeltkodakondsusega inimesed. Need inimesed erinevad kodanikest selle poolest, et neil ei ole poliitilisi õigusi selles riigis, st nad ei või osaleda valimistel, rahvahääletusel ega parteide tegevuses, nad ei saa võtta osa riigivalitsemisest.
Riigi ja kodanikkonna suhet võib vaadelda kolmes plaanis:
- Üksikisik allub riigile ainult sedavõrd, kui seda nõuab seadus. Riigi iga pretensioon üksikisiku suhtes peab olema seadusega põhjendatud. Kõik, mis jääb neist piiridest väljapoole, kuulub üksikisiku vabaduste sfääri.
- Üksikisiku avalik-õiguslike pretensioonide tuumaks riigi suhtes on sotsiaalsed huvid. Neile rajanevad riigi ja üksikisiku õiguslikud suhted.
- Riiklik tahe on kodanikkonna tahte väljendus. See võib avalduda kahel eri viisil: kohustuste ning õiguste omistamise kaudu. Seetõttu, et riik võib omistada oma kodanikele teatud õigusi, võib kodanikku vaadelda kui teatavat riigiorganit. See omadus kandub üksikisikult ka kollektiivile, sh näiteks poliitilistele parteidele.
Inimõigused
Inimõigused – inimsuse (!) väärtuste ning normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma.
Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt:
- Põhiõigused / Üldised õigused (õigus elule, vabadusele jne)
- Poliitilised õigused (õigus rahvusele, sõnavabadusele)
- Sotsiaalsed õigused (õigus haridusele, teabele)
- Kultuurilised õigused (õigus sotsiaalsele kaitsele, väärikale elatustasemele)
Kodakondsus
Kodakondsus – inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse ära mõlema poole õigused ja kohustused teineteise suhtes.
Kodanikuõigused ja –kohustused
Põhiseaduses
Riigi- ja kodanikukaitse
Kodanikukaitse - korraldab inimeste abistamist ja kaitsmist tulekahjude , plahvatuste, suurte avariide, ohtlike ainete lekke , kiiresti leviva keskkonnasaaste või epideemia , loodusõnnetuste, katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest
Euroopa Liidu kodakondsus
Iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik. Euroopa kodakondsus täiendab liikmesriigi kodakondsust, kuid ei asenda seda - see tähendab, et Euroopa Liidu kodakondsus ei ole omaette kodakondsus, vaid käib kaasas üksnes liikmesriigi kodakondsusega. Ainult Euroopa Liidu kodanik ei ole võimalik olla.
„Euroopa kodakondsuse” mõiste sündis 1992. aastal vastu võetud Maastrichti lepinguga. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige, siis on ka Eesti kodanikel õigus osaleda liidu poliitilises ja ühiskondlikus elus.
Euroopa Liidu kodakondsus tagab õiguse/vabaduse liikuda ( reisida ), elada, töötada ja õppida kõikides EL-i liikmesriikides ning võrdse kohtlemise kogu EL tööturul. Erandiks on mõned piiratud valdkonnad (politsei, relvajõud, välisteenistus). Lisaks võib EL kodanik mistahes teises liikmesriigis osutada avalikku teenust, see tähendab tegeleda iseseisva äritegevusega.
EL kodanikul on lisaks majanduslikele ja sotsiaalsetele õigustele ka selged poliitilised õigused. Maastrichti lepingu kohaselt on igal liidu kodanikul õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel ning kohalikel valimistel liikmesmaal, mille kodanik ta ei ole, kuid kus ta püsivalt elab.
Samuti võimaldab EL kodakondsus laiaulatuslikku konsulaar- ja diplomaatilist kaitset kolmandates riikides. See tähendab seda, et viibides reisil või elades riigis, kus puudub Eesti riigi diplomaatiline esindus , on Teil kui Euroopa Liidu kodanikul võimalus abi saamiseks pöörduda ükskõik millise EL liikmesriigi diplomaatilise esinduse poole. Näiteks reisides Egiptuses ja sattudes varguse või õnnetuse ohvriks on võimalik abi paluda Prantsusmaa saatkonnalt, kes aitab Teil kodumaale tagasi pöörduda.
Kaasaja maailma mitmepalgelisus
Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus
Rassid – väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Kolm põhirassi nahavärvi järgi : valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass, must ehk negriidne rass.
Rassism - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks , mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada.
Suurimad religioonid
Kristlus
Budism
Islam
Judaism
Hinduism
Religioon , mille rajajaks peetakse 1. Saj. Elanud juuti Jeesus Kristust ning väidab, et Jeesus Kristus on Jumala poeg ja messias ning kogu inimkonna Issand ja ainus Lunastaja .
Indias, 6-5 saj. E.m.a tekkinud usulis -filosoofiline õpetus, rajaja Buddha, koosneb kanoonilistest tekstidest.
Tekkis 7. Saj Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhamedile.
Juudirahva religioon ja kultuur, selle uskumused ja ajalugu on ajalooliseks aluseks paljudele teistele usunditele, sealhulgas islamile ja kristlusele.
India traditsiooniline usund .
Maailma mitmekultuurilisus
Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone. Aga mitmekultuurilisest ühiskonnast rääkides ei peeta silmas mitte üksnes kultuurilise mitmekesisuse sallimist, vaid ka vajadust tunnustada seaduslikult eri rassiliste, usuliste ja kultuuriliste gruppide õigusi.
Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks.
2.1. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused: Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Põhihoiak – ei saa öelda, et üks kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants , sallivus.
Vastandhoiak – meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt).
Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad.
Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima . Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks.
Värskest Eesti 2006. aasta inim-arengu aruandest ilmneb eestlaste suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis omakorda toodab sallimatust. Kuigi enamik eestlasi peab kultuuride kontakti rikastavaks võimaluseks, ei soovita seda nii-öelda omas kodus Eestis eriti näha, selgub 2005. aastal läbi viidud küsitlusele tuginevast kokkuvõttest. Üldise sallivuse seisukohalt on hoiakud üsna tõrjuvad nii teistsuguste väärtuste, normide ja elustiiliga inimeste kui ka muulaste suhtes. Nii ütles 40 protsenti eestlastest, et peavad mitte-eestlaste suuremat osalust Eesti poliitikas ja majanduses pigem kahjulikuks. Uuringu põhjal on kõige sallivamad liberaalse maailmavaatega keskkihti kuuluvad kõrgharidusega 20–29-aastased noored. Kõige rahvuslikumad ja ühtlasi kõige tõrjuvamad võõraste suhtes on pensionieelses eas suhteliselt madala sotsiaalse enesehinnanguga ja väikese sissetulekuga inimesed, selgus uuringust.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused
arenenud tööstusriigid – OECD , arenenud tööstusriikide organisatsioon,
arengumaad
Arengumaade põhiprobleem: neokolonialism – arengumaade suur välisvõlg, samas arengumaad süüdistavad tööstusriike protektsionismis, ebavõrdsete tingimuste loomises rahvusvahelises kaubanduses. Et neilt nõutakse majanduse liberaliseerimist, oma siseturu suhtes säilitatakse kaitsemeetmed.
Rahvusvahelise majanduse liberaliseerimine ja globaliseerumine olnud mitmetele maadele suure kasu allikas. Näiteks Hiina on praegu suurim otseseid välisinvesteeringuid saav riik arengumaailmas ja on oma eksporti viimase 15 aasta jooksul suurendanud üle kümne korra.
Samas enamikus arengumaades on majanduse avamine toonud kaasa ebavõrdsuse kasvu. Arenguriikides on suur lõhe globaliseerumisprotsessis osaleva eliidi ja ülejäänud elanikkonna vahel. Suur ebavõrdsus neis ühiskondades takistab majanduskasvu ning kasvu ilmnedes on vähe tõenäoline, et vaesus väheneb. Seega iseloomustab arenguriikide arengut negatiivne tsükkel, mille tulemusena rikkad rikastuvad ning vaesed vaesestuvad veelgi.
Nenditakse ka, et erakapital läheb hädapiirkondadest mööda, eriti Aafrikast. Abi ei suuda aga seda lünka täita. Abiandmine on vähenenud alla 0,28% tööstusriikide üldisest sisemajanduse kogutoodangust. See protsent on madalaim alates abiprogrammide asutamisest 1970. aastal.
Maailmas on algatatud liikumine Õiglane kaubandus ( Fair trade), mis seab eesmärgiks maksta arengumaade tootjatele nende töö eest õiglast hinda.
Riikidevaheline koostöö
Vaata NATO , ÜRO, OECD jne all
Globaalprobleemid : rahvastiku-, keskkonna-, sotsiaalprobleemid
Globaalprobleemid - nüüdisühiskonna arenguraskused, mille ületamiseks on vaja kogu inimkonna või suurte piirkondlike inimrühmade (mitme riigi) jõupingutusi.
Globaalprobleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks.
Tuumakatastroof oli esimene globaalprobleem, mida inimkond endale teadvustas
Keskkonna saastumine – süsinikdioksiidi osatähtsuse suurenemine õhus, globaalne soojenemine
Happevihmad
Veekaitse – joogi- ja niisutusvesi, maailmameri .
Demograafiline plahvatus arengumaades. Rahvastiku kiire juurdekasv sööb ära majandusliku juurdekasvu , mullastiku väljakurnamine
Linnastumine
Toitluskriis – näljahäda- ÜRO ekspertide hinnangul moodustab inimese päevane energiavajadus 2500-2600 kcal , kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti – Lõuna- ja Kagu-Aasias 27%, Aafrikas 22%, Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11%
Globaliseerumine kui protsess
Vaata globaalprobleemide paberit (terrorism, tuumarelvade kasutamine, vaesus jne)
Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine – tähistab maailma kultuurilist ühtlustumist ehk ka üheülbastumist. Koos sellega suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus ja haavatavus. Ulrich Beck – tänapäeva globaliseerunud maailm on riskiühiskond, kõik riigid peavad paratamatult jagama globaliseerumisega kaasnevaid riske
Globaliseerumise kolm mõõdet:
Majanduslik – riigiülesed korporatsioonid
Kultuuriline – massikultuur, popiidolid kõikjal samad
Poliitiline – rahvusvahelised organisatsioonid, mis toimivad riigiüleselt
Internatsionaliseerumine ehk rahvusvahelistumine – tähistab riikide ja rahvaste omavahelise suhtlemise kasvu – kaubavahetus, väliskapital, õppimine teistes riikides jmt.
Digitaliseerumine – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasvav mõju. Ühelt poolt on see eeliseks neile riikidele, kes sellega kaasa jõuavad minna – infoühiskond. Teisalt suureneb tohutu kiirusega lõhe nende maadega, kes jäävad protsessist maha – nn. digitaalne lõhe.
Infotehnoloogia mõju maailma arengule
Eesti ja kübertehnoloogia – vt sinine Mai Kahru kokkuvõte
Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid
Põhimõtted:
- Hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
- Lahendada tülid rahumeelselt
- Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
- Austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
- Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
- Austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi
- Edendada riikide vahelist koostööd
- Jälgida rahvusvahelise õiguse norme
Viisid:
Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid (ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE , Euroopa Liit
ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
- Asutatud: 1945
- Peakorter: New York , USA
- Peasekretär: Ban Ki- Moon
- NB! Eesti - 1991
Eesmärgid:
- rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;
- riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
- rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste järgimise edendamine maailmas .
NATO – Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon
- NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu
- Selle esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, Anders Fogh Rasmussen, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd.
- Kõik liikmesriigid on võrdsed ja otsuseid võetakse vastu konsensulikult.
Eesmärgid:
- kriiside ohjamine
- rahuvalve väljaspool oma liikmesmaade territooriumi
- kultuuripärandi kaitse ja teadusuuringud
OECD – Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
- OECD on tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum alalise asukohaga Pariisis.
- Asutati 1961.a.
- Peasekretär: Angel Gurría
- Eesti sai organisatsiooni täisliikmeks 2010. aastal
Eesmärgid:
- OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine.
- Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule
- Liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule
- Maailmakaubanduse laienemisele.
OSCE – Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsioon
- Peakorter: Viin , Austria
- OSCE sai alguse 1975.a.
- Eesistujariik Leedu ja esimees Audronius Ažubalis
- Eesti liitus 1991
- Eesti alaline esindaja on suursaadik Triin Parts
Eesmärgid:
- OSCE on julgeolekualase koostöö organisatsioon.
- OSCE tegevus on suunatud rahu ja stabiilsuse tagamisele.
- Konfliktiennetus ja kriisireguleerimine.
- Eesmärk stabiilse ühiskonna aluseks olevate demokraatlike aluspõhimõtete tugevdamine.
- Organisatsioonil on mitmeid inimeste igapäevaelu puudutavaid ja mõjutavaid edukaid ettevõtmisi .
- inimõiguste täitmise järelevalve, OSCE valimiskorraldus ja valimisvaatlused, politseinike, piirivalve - ja tollitöötajate koolitus, lepingute kaudu julgeoleku- ja usaldusmeetmete rakendamine, rahvusvahelistel kokkulepetel tuginev järelvalve relvastuskontrolli küsimustes jm.
Euroopa Nõukogu
- Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.
- NB! Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
- Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
- Eurooopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourg 'is
- Euroopa Nõukogu peasekretär on Thorbjørn Jagland.
- Eesti on liige alates 1993
Ülesanded :
- inimõiguste ja demokraatia kaitse
- koostöö rahvusvaheliste humanitaarprobleemide alal.
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon
- WTO peakorter: Šveitsis, Genfis
- Asutatud: 1995.a.
- Peadirektor: Pascal Lamy
- Eesti on liige alates 1999
Eesmärgid:
- Aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik
- Liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes
- Panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne
IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
- Loodud 1945
- Peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides
- Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
Eesmärgid:
- Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv
- Finantskriiside ärahoidmine.
- Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
- IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
- Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Eesti välispoliitika eesmärgid
- Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus.
- Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum .
- Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes .
- Eesti mõjukus ja hea maine .
- Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum .
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted:
- hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
- lahendada tülid rahumeelselt
- pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
- austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
- mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse
- austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi
- edendada koostööd riikide vahel järgida rahvusvahelise õiguse norme
AVALIKU ARVAMUSE kaudu saab rahvas välispoliitikat mõjutada
Nt. Suur osa USA ja Briti kodanikke ei poolda sõjalist interventsiooni Iraaki 2003. aastal.
KUID teisalt saab avalikkust välispoliitika kujundamisel kurjasti ära kasutada
Nt. Saab panna rahvast uskuma, et mingi riik kujutab ohtu nende julgeolekule - kunstlikult tekitatud ohutunne
Rahvusvahelise suhtlemise viisid:
- Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt.
- Majanduslik koostöö võib toimuda mitmes vormis (kaubavahetus, investeeringud , koostootmine) ning oleneb kaasatud riikide olukorrast ja nendevahelistest suhetest’
- Välisabi seisneb raha või kaupade annetamises, samuti vajalike spetsialistide lähetamises (nn. arenguabi)
Euroopa integratsioon
Euroopa ühendamise ja Euroopa Ühendriikide ideed kasvasid välja
17.-19. sajandite laastavatest sõdadest ning patsifistlikest meeleoludest. I ja II maailmasõja
tohutud inimkaotused ja purustused tõid esile mure ja ohutunde Euroopa turvalisuse pärast.
Integratsiooniprotsessi alustajad
- W. Churchill
- Kutsus üles “Euroopa Ühendriikide “ loomisele, mis garanteerib rahu.
Eesti riigi rahvusvaheline asend
Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Peamiste sihtriikide valikul lähtuti eelkõige kolmest aspektist : esiteks, abivajaduse ja vaesuse tase riigis; teiseks, millistes riikides suudaks Eesti pakkuda arengukoostöös teatavat lisandväärtust reformikogemuste näol; ning kolmandaks , koostöövõrgustiku olemasolu. Sellest tulenevalt on Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks järgmised riigid:
Afganistan
Gruusia
Moldova
Ukraina
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid
Vaata üles WTO, IMF, NATO jne
Valitsusevaheline koostöö
Valitsustevaheline koostöö – tähendab et vastuvõetud eeskirjad on siduvad ainult riikidele. See tähendab, et ELi valitsustevahelistel õigusaktidel on Eesti kodanikele otsene mõju alles siis, kui Riigikogu on need heaks kiitnud.
Julgeolekuriskid ja –poliitika
Riskid : Terrorism, küberjulgeolek, energiajulgeolek
Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-atlandi julgeolekukoostöö ja integratsioon, sealhulgas NATO ja Euroopa Liidu laienemine, on vähendanud laiaulatuslike sõjaliste konfliktide ohtu Euroopas. Majanduslikud ja sotsiaalsed protsessid ja kommunikatsioon üleilmastuvad kiirelt, luues tihedad seosed riikide vahel ning mõjutades seega oluliselt julgeolekukeskkonda . Positiivsele arengule vaatamata ei ole rahvusvaheline julgeolekukeskkond saavutanud stabiilsust.
Eesti jaoks kõige olulisem rahvusvahelise julgeolekukeskkonna suundumus on Euro-atlandi koostöö areng: NATO ja Euroopa Liit on laienenud, uute liikmete vastuvõtmine jätkub. Loomisest saadik on need struktuurid taganud Euroopas rahu, ühiskonna stabiilse arengu ja majanduskasvu. Kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu annab Eestile ajalooliselt ainulaadse võimaluse oma julgeoleku kindlustamiseks. Kõrvuti mitmepoolse julgeolekukoostööga NATOs on partnerlus Ameerika Ühendriikidega ja teiste liitlastega Eesti jaoks oluline julgeolekutegur.
NATO ja Euroopa Liidu laienemisega on oluliselt suurenenud Euro-atlandi regiooni julgeolek ja stabiilsus. NATO ja Euroopa Liidu laienemine on mõjutanud positiivselt ka Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonda – valdav enamik piirkonna riike kuulub Euroopa Liitu ja suur osa NATOsse. Selle protsessi loogiline jätkumine võimaldab süvendada Põhjala ja Balti riikide julgeolekukoostööd rahu ja stabiilsuse huvides nii Euro-atlandi koostöö raames kui ka regionaalselt.
Muutunud rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas on suurenenud kohalike ja regionaalsete kriiside sageli ettearvamatu tekke ja arengu oht. Julgeolekukeskkonna muutused ning kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu on oluliselt laiendanud Eesti julgeolekupoliitilisi huve regioonidesse, kus Eestil seni otsesed huvid puudusid. Need piirkonnad mõjutavad Eesti ja liitlaste julgeolekut, rahvusvahelist julgeolekukeskkonda ja selle stabiilsust ning nõuavad aktiivsemat tähelepanu ja tegevust.
Maailma julgeolekupoliitilisi muutusi on käsitletud NATO strateegilises kontseptsioonis (1999) ja teistes dokumentides ning Euroopa Liidu julgeolekustrateegias (2003).
Rahvusvahelise julgeolekukeskkonna muutused on kaasa toonud uusi mittekonventsionaalseid julgeolekuohte nagu rahvusvaheline terrorism, massihävitusrelvade kontrollimatu levik, organiseeritud kuritegevus, relva-, narko-, inim- ja salakaubandus ning hädaolukordade tekitatud põgenike tulv . Sellises olukorras ei ole ükski maailma riik ega piirkond väljaspool ohtu. Ka Eesti jaoks on muutunud aktuaalseks mitmed varem väheolulised ohud.
Terrorismi ning sellega seotud kuritegelike organisatsioonide tegevuse ulatus ja koordineeritus kasvavad. See nõuab NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikidelt tõhusaid vastumeetmeid, sh võimet ja valmisolekut lahendada terrorismiga kaasnevaid kriise.
Pidevalt kasvab vajadus nii kahe- ja mitmepoolse kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides tehtava riikidevahelise koostöö järele. Samas ei ole paranenud rahvusvaheliste organisatsioonide võime lahendada mõningaid julgeolekuprobleeme.
Kiiresti arenevad rahvusvahelised kontaktid suurendavad erinevate sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide edasist rahvusvahelistumist ning vastavalt on kasvanud ka võimalus, et Eestit ohustavad kaugemal alguse saanud probleemid.
Riigi väiksuse ja avatuse tõttu on Eesti majandus tugevas sõltuvuses maailmamajanduse arengust. Riigi julgeoleku seisukohalt on oluline majandussidemete tasakaalustatud areng ja läbipaistvus ning välisinvesteeringute stabiilne juurdevool. Vajakajäämised neis valdkondades võivad suurendada maailmamajanduse arenguga kaasnevaid mitmesuguseid ohte .
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
97 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
M L
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid