Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #1 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #2 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #3 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #4 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #5 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #6 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #7 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #8 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #9 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #10 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #11 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #12 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #13 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #14 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #15 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #16 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #17 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #18 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #19 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #20 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #21 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #22 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #23 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #24 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #25 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #26 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #27 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #28 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #29 Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine #30
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisarootsi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond

Ühiskond
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga.

Ühiskond
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
thumbnail
49
docx

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA: NÜÜDISÜHISKOND

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga.

Ühiskond
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne, o Kõrgte

Ühiskonnaõpetus



Lisainfo

Konspekt ühiskonnaõpetuse riigieksami tegijale (Eksaminandile ühiskonnaõpetuse riigieksamist 2013 lk 7)

Märksõnad

Ühiskonna mõiste , industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond, Võim majanduses riigis ja inimsuhetes, Võimu tunnused ja teostamise meetodid, Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused, Seadused, õigusnormid, Riigi mõiste, Riigivõimu tunnused, Õigusriik, Avalik sektor, erasektor, Kodanikuühiskond, Ühiskonna sotsiaalne struktuur, Pluralism, Sotsiaalsed probleemid, Heaoluriik, Infoühiskond, Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus, Demokraatlik valitsemiskord, presidentalism, poolpresidentalism, parlamentarism, Monarhia, vabariik, Sotsiaalsed liikumised, erakonnad, survegrupid, Poliitilised ideoloogiad, Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused, Koalitsioon, Opositsioon, Seadusandlik võim, Parlamendi töökorraldus, Täidesaatev võim, Valitsuse moodustamise põhimõtted, Bürokraatia, Korruptsioon, Riigipea, Kohtuvõim, Eesti kohtusüsteem, Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus, Euroopa Kohus, Ombudsman, Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte, Riigikontroll, Õiguskantsler, Kohalik omavalitsus, Euroopa Liidu institutsioonid, Ühiskonna majandusressursid, Riik ja majandus, Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas, Turumajanduse toimimine, Tööturg, Tööhõive, Tööpuudus, Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil, maksud, maksukoormus, Inflatsioon, Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted, Sisemajanduse kogutoodang, skp, Välismajanduspoliitika, Eksport-import, IMF, Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg, Ühisraha euro, Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus, Ühiskonna sotsiaalne kihistumine, Majanduslik aktiivsus ja heaolu, Üksikisik turumajanduskeskkonnas, Vajadused ja tarbimine, Tarbijakaitse, Ühishüved, erahüved, Sotsiaalne turvalisus, sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi, Euroopalikud põhimõtted sotsiaalkaitse alal, Sotsiaalsed rollid, elukestev õpe, Indiviid ja riik, Inimõigused, Kodakondsus, Kodanikuõigused ja –kohustused, Riigi- ja kodanikukaitse, Euroopa Liidu kodakondsus, Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus, Maailma mitmekultuurilisus, Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused, Riikidevaheline koostöö, Globaalprobleemid, Globaliseerumine, Maailma ühtsuse ja vastastikuse seotuse suurenemine, Infotehnoloogia mõju maailma arengule, Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid, ÜRO, NATO, WTO, Euroopa Nõukogu, OSCE, Euroopa Liit, Euroopa integratsioon, Julgeolekuriskid ja -poliitika

Mõisted

võim ühiskonnas, riigi tasandil, otsuste aluseks, riigivõimule ainuomased, fie, sotsiaalsed struktuurid, heaoluühiskond, demograafia, migratsioon, avalik haldus, riigipea, monarhia, monarhi võim, monarh, föderaalriik, ühtse välis, demagoogia, populism, propaganda, survegrupp, kollektiiv, vanurid, valimisõigus, parteidel, valimisprogrammid, opositsioon, ülemkoja moodustamiseks, delegatsioonid, riigikogu istungid, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, põllumajandusminister, rahandusminister, välisminister, ametnike valitsus, bürokraatia, poliitiline korruptsioon, eesti riigipea, kassatsioon, prokurör, advokaat, notar, ombudsman, õiguskantsleri institutsioon, eesti õiguskantsler, eesti riigikontroll, lähtudes valla, riigi keskvalitsus, nõukogul, tootmistegur, maksude tõstmise, riigi rahapoliitika, turumajandus, nähtamatu käsi, segamajandus, segamajanduse vundamendiks, kapitalism, toodete valik, devalveerimine, tööpuudus, tööjõupuudus, aktsiisimaks, tollimaks, tulude suurendamine, palju lihtsam, mõõdukas inflatsioon, riigieelarve tulu, tulude pool, nominaalne skp, reaalne skp, tollimaks, standardid, transiit, euroopa liidul, kapital, töölistel, majanduslik heaolu, omistatud staatus, omandatud staatus, füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadus, sotsiaalsed vajadused, eneseteostuse vajadused, erahüvis, sotsiaalabi, sotsiaalabi subjektid, vähene sissetulek, kodakondsus, sünni kaudu, vähemalt 15, põhiosa isikkoosseisust, ühesehitust, hõlmab isiku, liidu kodanikel, identiteet, rassid, kompromiss, konsensus, ksenofoobia, arengumaade puhul, keskkonna saastumine, veekaitse, humanitaarabi, lepingud, aastal põhja

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun