KOALITSIOON: moodustavad need parteid, , kes kuuluvad valitsusse. Praegu IRL, Reform OPOSITSIOON: nende erakondade juhid, kes ei kuulu valitsusse ja mängivad vastasjõu rolli. Praegu keskerakond, sde, rohelised, rahvaliit. PARLAMENDI STRUKTUUR: *Formaalõiguslik struktuur: juhatus, komisjonid(alatised, ajutised) *Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon LOBISM: ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. SEADUSEELNÕU MENETLEMISE KORD: seaduseelnõu arutamine ja vastuvõtmine parlamendis seadustega ettenähtud protseduuri järgi. KUIDAS VALITSUS MOODUSTATAKSE? *autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator *demokraatlikus riigis
Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku tööst moodustavad läbirääkimised ja eeltöö seadusprojektidega. Mõisted lobby, lobism, lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobismi eestikeelne vaste kuluaarpoliitika. Lobistideks on parlamendisaadikud ja survegruppide esindajad. Korruptsiooni takistamine muudetakse lobistide tegevus võimalikult läbipaistvaks ja kontrollitavaks. Selleks on kehtestatud vastavad seadused. Palrmanendijärelevalve Otsese kontrolli vormid: 1.Õigus avaldada umbusaldust ministritele ning määrata valitsuse ametisoleku kestust. 2
pärit ühest parteist,Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub fraktsioon üles ka omapoolse seaduseelnõuga. 6.) Parlamendi ülesanded Esiteks :Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid. Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 7.) Lobism Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. 8.) Seaduseelnõu algatamine/menetlemine Seaduseelnõud saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsus, kust see edasi suunatakse riigikogu juhatusse, kes omakorda saadab selle riigikogu komisjonidesse-> Riigikogu täiskogu ( 1
kaitsmisel kus on võimalik inimeste ühinemine või koondumine erinevatesse ühingutesse. tekkivaid rühmitusi nimetatakse huvi või mõjugruppideks. mõju avaldamine võimule oma huvide kaitsel ja poliitikas esinevaid mõjugruppe nimetatakse erakondadeks huvigruppide moodustamine ühiskonnas on vaba. võimalused kuidas huvigrupid saavad mõjutada riigi võimu. a)seestpoolt valitakse oma esindajad riigi võimu juurde b)väljastpoolt lobism parlamendi saadikute mõjutamine väljaspoolt istungite saali enne otsustavat hääletamist. demokraatia säilitamise nimel on vajalik saavutada erinevate huvigruppide tasakaal, väga ohtlik on olukord kui üks huvigrupp pääseb liialt võimule. tasakaalu on võimalik saavutada. monopolide(ettevõte, kellel on mingi kauba ainumüüügi õigus) vastu võitlust riigi tasandil. riigiametnikud tuleb ametisse võtta avaliku konkursi kaudu, mis peab tagama ametnike poliitilise sõltumatuse
Valitsemine Põhiseaduslikule valitsemisele on iseloomulikud võimude lahusus ja tasakaalustatus. Piirangud: 1) protseduurilised 1x lugemisega ei tohi parlamendis vastu võtta ühtegi seadust 2) sisulised nt. valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresident...
Proportsionaalne valmissüsteem- saadikute kohad parteide vahel proportsionaalselt, võrdselt häältega. Koalitsioon- võimul olevate erakondade liit. Opositsioon- need erakonnad, kes pole võimul. Fraktsioon- ühe erakonna liikmed riigikogus. Naturaalmajandus- kaup-kauba vastu Käsu- e. plaanimajandus- iseloomulik sotsialismile. Turumajandus- majandust reguleerib turg. Majandus- kauba ja teenuste tootmine ja selle realiseerimine. Subsiidium- juurdemaks tootjale. Lobism- kulissidetagune poliitika, onupojapoliitika. Ühishüve- need kaubad ja teenused, mida inimesed tarbivad kollektiivselt ilma turu vahenduseta (haridus, meditsiin, julgeolek, ringhääling, kommunikatsioonid) Eelarve- kulude ja tulude plaan. Progresseeruv maksumäär- mida suurem sissetulek, seda suurem maks. Proportsionaalne maksumäär- kindel % olenemata palgast. Regresseeruv maksumäär- suur sissetulek = väike maks.
6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon) Koalitsiooni moodustavad need parteid kes kuuluvad valitsusse, opositsiooni need kes ei kuulu kuid oodustavad vastasjõu, fraktsioonid e saadikurühmad, moodustuvad ühe partei liikmetest keda ühendab ideoloogiline ühtekuuluvus. 7. Loetle parlamendi ülesanded. Algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi 8. Mis on kuluaaripoliitika? E lobism, tähistab vestlusi mis toimuvad istungite vahepeal koridorides ja mis mööravad hilisema hääletuse tulemuse. 9. Kuidas saab parlament teostada otsest kontrolli täidesaatva võimu üle? Õigus määrata umbusaldus ministritele, parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel, õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isgi siis kui need lahknevad valitsuse arvamusest, rahakotivõim e parlament on
kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit Teavitamisviis: EK- avalik tähelepanu meedias, SG- lobism Sarnasused: Mõleamd esinavad avalikku tähtsust omavaid huve, püüavad mõjutada poliitikat, pakuvad alterbatiive, kasvatavad liidreid ja hoiavad ühiskonna pluralismi. 24. Survegrupi liigid · Kategooriakaitse grupid- organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, naftaärimeeste) huve. Need ühendused huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest.
Tarvitavad riigivõimu elanikkonnagruppidele vajadustest ja huvidest. Negatiivne külg: ühe kitsa grupi huvid ja eesmärgid olla vastupidised üldisele survegrupid moonutavad demokraatlikku valitsemisprotsessi huvigruppide tegevusega võib kaasneda keelatud vahendite kasutamine. 7. Sotsiaalsed liikumised Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või
oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised: Kollektiivse sotsiaalse liikumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. 10)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste eesmärgid? Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele. Teavitamise viis: Lobism. Sotsiaalsete liikumiste eesmärgid: Nende tegevus edendab ideid või väärtusi. (tervet eluviisi, rahu). 11)Võrdle survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Erinevalt survegrupist puudub sotsiaalses liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Sotsiaalne liikumine eelistab otseseid aktsioone, mitte nagu survegrupp- lobismi. 12)Poliitilise kultuuri iseloomulikud jooned. 28 Poliitiline kultuur kujuneb välja pika aja jooksul
Kuid konisjonid ei pea seda parandama. · Kui ka teine kord on seadus presidendi arvates halb, saadetakse see riigikohtusse. · Riigikohus otsustab seaduse saatause. President peab seda otsust kuulama. Kui seadust välja ei kuulutata jääb see kalevi alla. Riigi Teataja- seadus jõustub ilmudes Riigi Teatajas. Lobism- kuluaaripoliitika, olulised poliitilised arutelus ja kokkulepped toimuvad tavaliselt parlamendi saadikute vahel väljaspool ametiasutusi. Täidesaatev võim tänapäeva valitsussüsteemis Peaminister, välisminister (Urmas Paet), siseminister (Jüri Pihl), justiitsminister (Rein Lang), majandusminister (Juhan Parts),
Tegevuse eesmärk Luua poliitikat Mõjutavad poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkonda või Programmi ulatus valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid: 1. Kategooriakaitse grupid organisatsioonid või ühendused, mis kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest. 2. Edendamisgrupid on organisatsiooni ja liikmete poolest hägusemad. Liikmeskond võib kiirsti muutuda, pole piiratud sotsiaalse klassi või kategooriaga. NT: muinsuskaitse või keskkonnakaitse. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on
$109- kui RK ei saa kokku tulla Vabariigi president anda seaduse j]uga seadlusi, kus on ka RK esimehe ja peaministri allkiri.-> RK peab selle tagantjärgi esimsel võimalusel kinnitama v tühistama. ÕPIK.... *Parlamendi ülesanne seadusloome korval on: on parlemendi funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. *oluline on side rahva ja parlemendi vahel= üks nädalapäev on saadikutel selleks, et kohtuda oma valmisringkonnas inimstega. LOBISM- kuluaaripoliitika. Parlamendi oluline funkt.on ka järelvalve teostamine-> kontrollil on kaks vormi: 1.)otsene kontroll-umbusalduse avaldamine, Valitsuse moodustamisel arvestatakse parlamendis esindatud parteide huve. Seadused on valitsusele kohustuslikud. 4.Parlament kontrollib valitsust läbi eelarve 5.Aruandmine parlamendi ees. 2.)kaudne kontroll. 1.Parlamenti kuuluvad saadikute juhtpoolikud nõuavad poliitilist distsipliini. 2
Vahend eesmärgi teostuseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism 7. Erinevad poliitilised rühmitused Ateena linnriik- rahvakoosoleks (ekleesia) Inglismaa kodusõda- parlament Prantsusmaa revolutsioon- valitsus (direktoorium) Venemaa 1905.a revolutsioon- riigiduuma Eesti esimene legaalne partei- Eesti Rahvameelne Eduerakond 8. Eesti valitsuskabinet al. 2011.a. Peaminister- Andrus Ansip Haridusminister- Jaak Aaviksoo Jutsiitsminister- Kristjan Michal Kaitseminister- Mart Laar Keskkonnaminister- Keit Pentus Kultuuriminister- Rein Lang
Oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. Spiiker Riigikogu esimees. (Eesti spiiker on Rne Ergma) Parlamendi juhatus (eestseisus) Parlamendi komisjonid ja fraktsioonid Institutsioon Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskond- likult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Lobism ehk kuluaaripoliitika on katsed mõjutada poliitikuid, Eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku Kasulike tehingute kaudu. Parlamendijärelvalve Eelnõu Kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab miniseeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui era- konnast sõltuva poliitilise figuuri mõju. Enamus ja vähemusvalitsus enam siis kui üle poolte parlamendi liikmete toetus
rohelised, IRL, reformierakond. Erakondade ja survegruppide erinevused Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid kategooriakaitse grupid organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused).
*erakond: survegrupp: eesm-luua pol eesm-mõjutada pol vahend-tulla võimule vahend-avaldada survet võimulolijatele, ise võimule ei taha progr.ulatus-haarab pol.kõiki valdkondi progr.ulatus-käsitleb üht valdkonda v pol (KK) sihtgrupp-valijaskond sihtgrupp-võimueliit teavit-avalik tähelepanu meedias teavit-lobism-katsed mõjutada poliitikuid *sarnasus- ülesehitus(ametlik nimi, kindel põhikiri ja liikmeskond) *survegrupp: kategooriagrupid- konkreetse kategooria kaitsm. edendamisgr-hägusemad (kasulikud kogu ühiskonnale) POLIITILINE KULTUUR *pol.kultuuri koostisosad- teadmised, hinnangud, väärtused & käitumismallid *pol.kultuuri eripärad-kuna pol. leidub kõigis valdkondades, siis see hõlmab mitmesuguseid teadmisi ja oskusi, mida läheb kodanikul ük-s vaja *pol
Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb üht valdkond või probleemi valdkondi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Näited IRL, SDE, Reform, Kesk. Ametiühingute liit SOTSIAALNE LIIKUMINE ERINEB nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase liikmeskonna poolest. Näiteks: naisliikumine, gei- ja lesbiliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine. Kuidas saadakse Eesti kodakondust? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik
Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised: Survegrupi ja erakonna erinevused: Erakonna eesmärgiks on luua poliitikat, survegrupi omaks mõjutada poliitikat. Erakond soovib selleks tulla võimule, survegrupp tahab avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp käsitleb üht valdkonda või probleemi. Erakonna teavitamise sihtgrupp on valijaskond, survegrupi oma võimueliit. Erakonna teavitamise viisiks on avalik tähelepanu meedias, surverupi oma lobism. Survegruppide liigid: Kategooriakaitse grupid (kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve. Huvituvad eeskätt enese elu- või äritingimuste parandamisest). Edendamisgrupid edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühikonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Poliitika mõjutamise viisid: Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega, näiteks räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse kampaaniaid ja massiaktsioone
opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Parlamendi üks oluline, seadusloomega tihedalt seotud funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Nende esmane kohustus on edastada oma valijate huve, mitte rahuldada isiklikke ambitsioone. Mis on lobism? Mõisted lobby, lobism ja lobigrupid pärinevad Inglise parlamendipraktikast. Lobbyks kutsuti parlamendihoones korideore, eesruume ehk kuluaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Siit siis ka lobismi eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides, kusjuures lobistid pole ainult parlamendisaadikud ise, vaid isegi sagedamini parlamendiväliste survegruppide esindajad. Parlamendi järelvalve
kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta liikme sotsiaal- majandusliku olukorda, huvitub enese elu parandamisest, tugev sisehierarhia, nõrk sisehierarhia, tegevus tugine vabatahtlikkusele, koalitsioonileping, rahvusvaheline võrgustik, avaldavad otsest ja kaudset survet, umbmäärane ülesehitus, liikmeskonda on võimalik kindlaks teha, liikmeskonda ei ole võimalik kindlaks teha, toetajaskond on laialivalguv, lobism, aktsioonid, riigipiiri ületav, edendav ideid ja väärtusi, Helle Pondre 2010 SIDUSUSE MEHHANISMID POLIITILINE KULTUUR JA KODAKONDSUS, õpik lk 89-94 1. Vaimsed väärtused ja tõekspidamised aitavad kujundada inimeste ühtekuuluvustunnet ehk identiteeti (identiteet omakorda vormib kultuuri ja leiab koha kultuurimärkides: rahvariietes ja kommetes) 2. Üheks sidususe mehhanismiks on mõista erinevaid kultuure.
teostamiseks? *Riigikogu kuulutab Vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. *Eesti põhiseadusliku korda ähvardava õhu puhul võib Riigikogu Vabariigi presidendi või Vabariigi valitsuse ettepanekul oma koosseisu häälteenamusega välja kuulutada erakorralise seisukorra kogu riigis, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks. Mis on lobism? Lobism ehk kuluaaripoliitika ehk katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Kellel on Eestis õigus algatada seaduseelnõusid? Seaduseelnõu algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja ka üksiksaadikul. Kuidas toimub seaduseelnõude menetlemine Riigikogus? Kirjelda erinevaid etappe. [vt ka skeemi õpikus lk. 108]
· Koalitsioon (võimul olev) ja opositsioon( pole kaasatud valitsusse) Parlamendi ülesanded: · Algatada, menetleda, vastu võtta seadusi Algatab- parlament ja valitsus. Menetleb- juhtivkomisjon. 2-3 lugemist. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse- valijate huvide esindamine- lobism. · Järelevalve valitsuse tegevuse üle o Otsene kontroll- õigus määrata valitsuse ametisoleku kestus, parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel, seaduste vastuvõtmine- kohustuslik valitsusele, riigieelarve vastuvõtmine, ministrite kutsumine aruandmiseks. o Kaudne kontroll- poliitilise distsipliini nõudmine, valija huvisid esindab rohkem
kohustuslikud, isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest; ,,rahakoti võim",parlament eraldab valitsuse tegevuseks raha; õigus kutsuda ministreid parlamenti esinema Kaudne kontroll valitsuse üle: Parlamenti kuuluvad valitsusparteide juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt; ministrid, kes on olnud varem parlamendis toovad valitsusse parlamenditöö stiili Lobism ehk kuluaaripoliitika Vastavalt EV põhiseadusele saadetakse Riigikogu erakorraliselt laiali juhul kui: Ei suudeta kinnitada vabariigi valitsust; ei suudeta vastu võtta riigieelarvet, kui rahvahääletusele pannakse küsimus, millele rahvas ütleb "ei". Täidesaatev võim valitsus: Parlamentaarses riigis sõltub valitsus parlamendist. Vastavalt põhiseadusele määrb vabariigi president 14 päeva jooksul vabariigi valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb
fraktsioon kannab vastava erakonna nimetust. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Peamine parlamendi e seadusandliku võimu ülesanne : 1) algatada,menetleda ja võtta vastu seadusi. 2) Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 3) Järelvalve valitsuse üle. Lobism e kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Otsese kontrolli vormid : · Parlament võib umbusaldust avaldada ministrile aga ka peaministrile. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi,mis on valitsusele kohustuslikud. · Rahakotivõim e parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve,mille otsusel
valdkondi (välispoliitikat või probleemi (nt perepoliitikani) keskkonnahoid v kodumaise põllumajanduse toetamine) Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Liikmeskond Alati kindel, lisaks olemas Mõnikord raske põhikiri määratleda Survegruppide liigid: 1. kategooriakaitse grupid Huvituvad enda elu- või äritingimuste parandamisest (nt ametiühingud seisavad töö- ja palgatingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad ostjate informeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud püüavad mõjutada riigi maksu- ja tollipoliitikat).
Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga. Koalitsioonileping- erinevad parteid teevad koostöölepingu, koos valitsemiseks. Eelhääletamine- valida saab ka umbes nädal enne valimispäeva nii posti teel kui valimisjaoskondades. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujudamine. Kirjutatakse või räägitakse ühel kindlal teemal meedias, reklaamis ja korraldatakse massiaktsioone. (Edendamisgrupid) Otsene surve- püütakse avaldada survet otsese...
Iga volinik peab lähtuma EU huvidest, mitte oma koduriigi huvidest. EU Kohtu ülesandeks on seista kodanike ja ettevõtete huvide eest. EU Kohtu seadused on üle liikmesriikide kohtuseadustest ja õigusaktidest. Kui EU Kohus käsib Eestil Riigikohtul midagi muuta oma õigusaktis siis Eesti peab seda ka tegema. 13. Koalitsioon- Koalitsioon on erakondade ajutine liit. Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Lobism- Tuleb inglisekeelsest sõnast Lobby, milleks nimetati parlamendihoones koridore ja eesruume, kus toimus istungite vaheajal olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused.
Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla vimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide liigid · Kategooriakaitse grupid Kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria huve (põllumeeste, tööstustööliste, tarbijate jne) Huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest. · Edenemisgrupid Liikmeskond võib kiiresti muutuda, tekib tavaliselt kodanikualgatusel, mida iseloomustab nõrk sisemine hierarhia ja tugine vabatahtlikule tegvusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale.
väikesteks fraktsioonideks. ERAKONNAD- Programm: nägemus kõigi ühisk valdkondade ja poliitikate arendamisest. VASAKPARTEID- astmeline tulumaks, eluliselt vajalike kaupade käibemaksu alandamine, ühihüvis, toetused ja sots teenused PAREMPARTEID- turumaj, riigi vähene sekkumine, vaba konkurents POPULISM- "kõigi" huvide esindamine, bürokraatia materdamine SURVEGRUPP- Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. Eesmärk mõjutada poliitikat. Sihtgrupp võimueliit. Lobism. Erinevad liigid KATEGOORIAKAITSE GRUPID- kindla sots kategooria huvie kaitse. Huvituvad enese elu- või äritingimuste parandamisest. Nt ametiühingud, tarbijate liidud. EDENDAMISGRUPID- Nt muinsuskaitseorg, keskkonnakaitseorg. Tugineb vabatahtlikkusele. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. KAUDNE SURVE- Avaliku arvamuse kujundamine massimeedia, -aktsioonide kaudu. Koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. Nt Ametiühingute Keskliit ja SDE.
Parlamendi ülesanded: · Algatada seadusi. · Menetleda seadusi. · Vastu võtta seadusi. · Erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. · Edastada valijate huve. · Järelvalve valitsuse üle. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles seejärel saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täitmine muutub kohustuslikuks. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Erimeelsuste püsimisel lahendab olukorra riigikohus. Lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Parlamendi otsese kontrolli vormid valitsuse üle: · Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, määrata valitsuse ametisoleku aega. · Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel. · Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest.
· ideoloogiline ühtekuuluvus · seal arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel · sageli omapoolne seaduseelnõu · ei ole kohustuslik kuuluda fraktsiooni Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Peamine funktsioonid: · algatada, menetleda ja võtta vast seadusi · erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse · järelvalve valitsuse üle Lobism on kuluaaripoliitika ehk ka korruptsioon Parlamendijärelvalve Otsene kontroll: · parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust · parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel · õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud isegi siis, kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest · ,,rahakoti võim" ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve
olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erakondade programm haarab poliitika kõiki valdkondi, survegrupp keskendub ühele valdkonnale või probreemile, nt keskkonnahoid. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Survegruppides esineb ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Erakonna teavitamise viis on avalik tähelepanu meedias, survegrupil lobism ehk kuluaariapoliitika- mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Survegruppide liigid Kategooriakaitsegrupid- kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, tööstustööliste, riigiteenistujate, trabijate) huve. Huvituvad eelkõige enese elu-või äritingimuste parandamise eest, tarbijate liidud nõuavad tõest inormeerimist kaupadest ja teenustest, tootjate ühingud mõjutavad riigi maksu-ja tollipoliitikat.
- Seaduse sünd pikk protsess (algatavad parlament ja valitsus). - Seaduse sünd sõltub ka koalitsiooni ja opositsiooni suhetest (õpik, joonis, lk 105) - Riigipea kuulutab seaduse välja (muutub kohustuslikuks) - Kriitilises olukorras võib sekkuda ka riigikohus 2. Sellega on seotud erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusesse. - Saadikute kohtumine oma valijatega (üks nädalapäev) - Huvide tasakaalustamine lobism e kuluaaripoliitika (õpik, lm 106) 3. Järelevalve valitsuse üle - otsene kontroll (avaldada umbusaldust valitsusele, parlamendi parteilise koosseisu arvestamine, õigus võtta vastu seadusi, mille ei ole valitsuse toetus, võta vastu riigieelarve, kutsuda ministreid aru andma parlamendi ette) - kaudne kontroll (distsipliini nõudmine ministritelt, tööstiil, sotsiaalne kommunikatsioon) SEADUSE-EELNÕU MENETLEMINE JOONIS, lk 108
Opositsioon- parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ja on enamuselt koalitsiooniga erinevatel seisukohtadel. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse eetepanekuid ja pakkuda neile alternatiive. Fraktsioon- erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis või volikogus. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Lobism e kultuuripoliitika - katse mõjutada poliitikuid isiklikke kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu. Sinna alla käib koalitsioonide ja fraktsioonide töö. 8. Kuidas teostab parlament järelvalvet valitsuse üle? Parlament teostab valitsuse üle otsest ja kaudset kontrolli. Otsene kontroll: Parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust:
Vahend eesmärgi teostamiseks Tulla võimule Avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki valdkondi Käsitleb üht valdkonda või probleemi Teavtamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegruppide spekter on palju mitmekesisem kui erakondade oma. Nad võivad erineda organisatsioonilise ülesehituse, liikmeskonna arvukuse ja tegevusmeetodite poolest. Nende võime mõjutada poliitikat on samuti erinev. Kategooriakaitse grupid kaitsevad mingi kindla sotsiaalse kategooriaga( põllumeeste, riigiteenustajate) huve. Sellistel gruppide on hästi välja kujunenud organisatsioon, nõudmised ja tegevus läbi aegade püsivad.
Lk. 105-109 Ülesanded Taasiseseisvunud Eesti · Seaduste algatamine, menetlemine ja valitsusjuhid vastu võtmine. Praegune valitsuse koosseis · Rahva huvide tasakaalustatud · Peaminister - Andrus Ansip esindamine. · Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Lobism · Justiitsminister Rein Lang · Kaitseminister Jaak Aaviksoo · Järelevalve valitsuse üle. · Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Parlamendijärelevalve · Kultuuriminister Laine Jänes · Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
...................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur...........................................................10 2.3Parlamendi erakondlik jaotus.......................................................................11 3.Parlamendi ülesanded ja töökorraldus...............................................................13 3.1Rahva huvide esindamine ja seadusloome...................................................13 3.2Mis on lobism?.............................................................................................. 13 3.3Parlamendijärelevalve.................................................................................. 14 3.4Seaduseelnõu menetlemine.........................................................................15 4.Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis............................................17 4.1Valitsuse suhted riigipea, parlamendi ja erakondadega........................
Neis arutatakse, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Peamiseks funktsiooniks algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Riigipea võib seaduse ka parlamenti tagasi saata. Teiseks funktsiooniks on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmakohus edastada oma valijate huve. Lobism kuluaaripoliitika, istungite vaheajal toimuvad olulised vestlused, mis tegelikult määravad ära hilisema hääletustulemuse. Nüüdisajal on lobism juurdunud kõikides parlamentides. Kolmandaks funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Otsene kontroll: - parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku kestust. - parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse kokkupanemisel
olemasole on demokraatliku parlamendi kohustuslik tunnus. Nii opositsioonisaadikud kui koalitsioonisaadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus on seadusandlik võim, mille peamised ülesanded on algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Riigipea peab parlamendis vastu võetud otsuse välja kuulutama. Parlamendi oluline funktsioon on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Lobism ehk kuluaaripoliitika on juurdunud kõikides parlamentides. Lobby parlamendihoone koridor, eesruum, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis määrasid ära hilisema hääletuse tulemuse. Samuti on parlamendi funktsiooniks järelvalve valitsuse üle. Parlamentaarses riigis saab parlament valitsusele rohkem survet avaldada. Parlamendil on nii otsene kui kaudne kontroll täidesaatva võimu üle. Otsese kontrolli vormid:
valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on tähelepanu püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis. Survegrupp tegevuse eesmärgiks on mõjutada poliitikat, avaldades survet võimulolijatele, käsitleb ühte probleemi, sihtgrupiks on võimulolijad ja teavitamise viisiks lobism. Puudub kindel põhikiri ja koosseis. Otsene surve püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid ja tippametnikke. Selline käitumine iseloomustab eeskätt ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Kaudne surve avaliku arvamuse kujundamise teel; kirjutatakse või räägitakse ühel teemal korduvalt massimeedias, korraldatakse reklaamikampaaniaid ja massiaktsioone. Iseloomustab edendamisgruppe
materdamine. Ideoloogia järgi Erakonna vahendid oma eesmärkide saavutamiseks · Materialsed vahendid: 1. liikmemaksud 2. eraannetused 3. eraldised riigieelarvest · inimressurs Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata Survegrupp taotleb poliitikute mõjutamist ilma ise võimul olemata. SG(survegrupp)- keskendub ühele valdkonnale või probleemile. SG- võib olla ka põhikiri, kuid liikmsekonda on raske määratleda Lobism ehk kuluaaripoliitika- katsed mõjutada poliitikuid isiklike kontaktide kaudu. Survegrupid jagunevad kaheks: 1. kategooriagrupid kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve(põllumehed, naftaärimehed jne.) huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest Nt. Tööandjate liidud ja ametiühingud. 2.edendamisgrupid Tekib kodanikualgatuse põhjal, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga.
- lõpphääletus - president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku
rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust liberalism parempoolne poliitiline ideoloogia, mis väärtustab turumajandust ning indiviidi vabadust; vt ka sotsiaalliberalism ja neoliberalism lisandväärtus igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv 4 lobism ehk kuluaaripoliitika katsed mõjutada poliitikuid, eriti parlamendisaadikuid, isiklike kontaktide ja vastastikku kasulike tehingute kaudu luksuskaup kaup, mis inimene kasutab ja mis muudab tema elu mugavamaks, kuid ei ole hädavajalik minimaalse elatustaseme tagamiseks (nt auto, televiisor, pesumasin) lõpptarbimine kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi teise toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks
valitsusega suuresi, Keskerakond, Rahvaliit, Sotsiaaldemokraadid, Rohelised Koalitsioon IRL Reform, need kes moodustavad võimuliidu, Fraktsioon ühe erakonna parlamendi saadikute rühm Parlamendi ÜL ja töökorraldus Parlamendi peamine funktsioon on algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi Parlamendi teile oluline funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustustatud viimine seadustesse, nt. Parempoolsed ja vasakpoolsed, (arvestatakse ka teiste huvidega) lobism kuluaarpoliitika, survegruppide tegevus mõjutamaks ühe või teise valdkonna seadusloomet parlamendi järelvalve see mida parlament teeb parlamendi õigused ja kohustused paneb ametisse valitsuse kontrollib valitsuse tegevust avaldab umbusaldust ministrile( ka peaministrile) võtab vastu seadusi võtab vastu riigieelarve(valitsus koostab) esindab erinevaid ühiskonnas esindatud huve saeadus eelnõu menetlemine skeem lk 108 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS
Vahend eesmärgi Tulla võimule Avaldada survet teostamiseks võimulolijaile Programmi ulatus Haarab poliitika kõiki Käsitleb ühte valdkonda või valdkondi probleemi Teavitamise sihtgrupp Valijaskond Võimueliit Teavitamise viis Avalik tähelepanu meedias Lobism Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS.
avalikke teenuseid. Demokraatia. Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) vaba hääletusmehhanism; 2) enamusprintsiip; 3) valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keerukaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Näiteks tööandjate ja töövõtjate esindajate läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühiskondlik kokkulepe 3. Mis põhjustab erinevusi teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel? Teoreetilise ja praktilise majanduspoliitika vahel on sageli olulised erinevused (Raudjärv,1995, lk 21). Selle põhjuseks on enamasti järgmised asjaolud. Konkureerivad erinevad majandusteaduslikud koolkonnad, mis annavad ka
- president kuulutab seaduse välja Olenevalt seaduse tähtsusest on nõutavad kas - Lihthäälteenamus (enamus kohalolijaist) - koosseisu häälteenamus (näit. valitsuse umbusaldamine) - kvalifitseeritud ehk 2/3 enamus (näit. presidendi valimine). Järelvalve seadusandliku võimu üle - finantskontroll - erakondade kohustus esitada aruanne valimiskampaania rahastajate kohta 13 - muuta kuluaaritegevus ehk lobism võimalikult avalikuks, s.t. et saadikud peavad avalikustama oma kontaktid survegruppidega - seadusandliku kogu tegevuse seaduslikkuse kontroll, mida teostab kas konstitutsioonikohus (enamuses Euroopa riikides) või riigi kõrgeima astme kohus (USA-s Ülemkohus). Eestis on seaduslikkuse kontroll riigi kõrgeima astme kohtul - Riigikohus. Õiguskantsler (vt. Kama, lk.174) teostab järelvalvet õigustloovate aktide üle, s.t. ta peab jälgima, et Riigikogu, valitsuse või kohaliku
Otsustusprotsessi iseloomustavad: 1) vaba hääletusmehhanism; 2) enamus- printsiip; 3) valitsuste ja parlamentide piiratud võimuperiood. Bürokraatia. Seda on vaja demokraatlike otsuste elluviimiseks. Võimaldab jagada keeru- kaid probleeme osadeks ja kasutada spetsialiste. Mitmesugused läbirääkimiste süsteemid. Näiteks tööandjate ja töövõtjate esindajate läbirääkimised palkade üle, lobism poliitikas, strateegilised liidud majanduses, ka ühis- kondlik kokkulepe. Tavaliselt armastatakse rääkida konsensuse saavutamisest kui kõiki rahuldava variandi leidmi- sest. Kuid selline määrang on siiski problemaatiline. Pigem lepitakse kokku mingis variandis, mis tegelikult mitte kedagi asjaosalistest täielikult ei rahulda. Kuid rahulolematuse määr on siiski sedavõrd mõõdukas, et kõik asjaosalised on põhimõtteliselt
annaabi.ee 
