tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, valitsus koostab lisaeelarve-seal näid. kulud ja tulud 9.Mis tehakse siis kui tekib eelarve ülejääk? palk tõuseb, tööd jätkub paljudele, laekub rohkem maksuraha 10.Mida näitab maksukoormus?
muutusid naaberriikides olulisteks investeerijateks, võites kohati tugevamaid riike. Kreekasse hakkas voolama neist investeeringutest tulu. 90ndate lõpus oli euroraha lähenemas, 2004. aasta Olümpiamängud oli eesmärk, mis tuli saavutada, tehti olulisi investeeringuid infrastruktuuri ja algas arenguperiood, mis kestis kuni majanduskriisini. Kuid majanduskriis tõi olulise pöörde. Algul tundus, et Kreeka majandus ei ole tõsiste probleemide ees. Enne 2009. aasta valimisi väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st ja surve majandusele ei ole nii tugev. Pärast valimisi teatas uus valitsus, et eelarvedefitsiit on 12,7%. Surve muutus tugevamaks, võlakohustused tõusid taevasse, iga viimane kui probleem tõusis pinnale. Nii kerkis esile stsenaarium: pankrott või eurotsoonist lahkumine. Kuigi need pingutused ei kandnud vilja, ei tulnud Kreeka valitsuselt ka mingit reaalset tuge. Võimalus, et Kreekasse tekib tõeline rasketööstus, kadus
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st. Välisvõlg suurenes 25%, jõudes 43 miljardi USD-ni. Eelarvedefitsiit 2012/13 eelarveaastal kasvas 240 miljardi EGP-ni (34,8 mrd USD), mis moodustab 14% SKP-st. Keskpanga valuuta...
1.Tavamajandus-toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikusega.Enamiku toodangust tarbib erimaks mis kehtestatakse kindlatele kaupadele, millega kaasnevad negatiivsed välismõjud.Tollimaks- kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu.Tänapäeval levib tavamajandus kogub riiki sisse ja vaäljaveetavalt kaubalt.) arengumaades-aafrika ja aasia vaesemates piirkondades. Sotsiaalmaks on sihtotstarbeline maks.Sellest laekunud tulu tohib ainult kasutada määratud Plaani-ehk käsumajandus-iseloomulik Nõukogude liidule ja teistele diktatuuririikidele.Poliitikud otstarbeks.33.5% sekkusid suvaliselt mis tõi ainult kahju. 5.Omahind-kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Turumajandus-inimesel on vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid.Otsustatakse mida, kuidas, ja Turuhind-hind, mille...
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti pensionisüsteem. 1. Tavamajandus on algeline, toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega. Toodang tarbitakse kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu
või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse? Tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisimaks ja maamaks. 5) Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regressiivne maksusüsteem? Nad erinevad ainult erineva suurusega maksumäära poolest. 6) Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? Eelarvedefitsiit võib põhjustada erasektroi investeeringute vähenemist, inflatsiooni ja isegi majanduslangust. Eelarve puudujäägist vabanemiseks koostatakse mitme aasta eelarve ja riiklike investeeringute programm, mis määrab pikemaks perioodiks vajalikud investeeringud ja nende võimalikud rahastamise allikad. Jätkatakse pensionireforme, mis vähendab riigi vahendavat rolli pensionide maksmisel, erastamine. Maksude kogumise tõkestamine maksuameti töö efektiivsemaks
Iseseisev töö 1)Mis on eelarve+ selle koostamine? Eelarve on riigi tulude ja kulude koond, eelarve projekti töötab välja Vabariigi valitsus. Riigieelarve projekti koostamine hakkab peale kevad-talv, alguses eelarve eelnõude arvutamine august-september valitsuse istungitel. Eelarve kinnitatakse aasta algul, vajaduse korrak võetakse vastu lisa eelarve, kui raha jääb näiteks üle. 2) Defitsiidiga lisa eelarve? Eelarvedefitsiit on see kui kulud ületavad tulusid, lisa eelarve koostatakse siis kui maksud on hästi laekunud. 3) Kust laekub eelarve raha? Erinevad maksud: Tulumaks 21%(maksuvaba tulu 1728 eurot = 27 000 kr, 2253 kr kuus) , Aktsiisimaks(kütus, alkohool ja tubakas) , sotsiaalmaks(seda maksab meie tööandja) , tollimaks(kauba sisse- ja väljavedu) , maamaks (laekub omavalitsustele) , kaudsedmaksud mis moodustavad umbes 40% Otsesed maksud on FIE tulumaks, ettevõte tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks...
1.) Turumajanduse tunnused. -määrab konkurents -hinna kujundab turg -kaupade ja teenuste valik on lai -tarvimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest -mirmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.) Käsumajanduse tunnused. -määrab plaan -hinna kehtestab valitsus -kaupade ja teenuste valik on väike või puudub -tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist -valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted 3.) Tavamajandus toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega 4.) Segamajandus majandussüsteem,kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust 5.) Mida vajab majandus funktsioneerimiseks? loodusvara, maad, kapitali, tööjõudu 6.) Missugused on peamised turumajandusega seonduvad mõisted? nõudmine, pakkumine, hind, konkurents 7.) Konkurent - konkurenti liigid. olukord,kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võitlevad e konkureerivad. liigid:täielik, piiratud, monopol 8.) Kuidas sekkub riik ma...
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tege...
2008. aasta jooksul on eksport langenud 5 % võrra niisugust ekspordilangust pole liitvabariigi ajal varem olnud. Koalitsioonileppes pööratakse erilist tähelepanu keskklassi toetamisele, lastetoetustele ning ettevõtluse arendamisele. Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks. Statistika ütleb, et majanduskriisi kõige sügavam põhi on Saksamaa jaoks läbitud ning järgmisel aastal on oodata 1,2 % majanduskasvu. Oluliseks probleemiks jääb eelarvedefitsiit, mis on 2009. aasta lõpuks jõudnud 4 % tasemele ning 2010. aastal võib jõuda juba 5 %-le. Samuti otsustati tühistada ka plaan, mis näeb ette tuumaenergiast loobumist 2020. aastaks. Uus koalitsioon lubab küll panustada taastuva energia allikatele, kuid peab tähtsaks ka tuumaenergia kasutamist, mis annab tänapäeval tervelt 23 % Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa välispoliitika Uueks välisministriks saab Guido Westerwelle, kellel aga puudub
Konkreetne hind Tarbja jaoks tasuta Hüvis ammenduv Hüvis ammendumatu Tarbija kindlaks tehtav Tarbijaskonda raske või võimatu piiritleda Tarbimine välistatav Tarbimist ei saa välistada Tarbjate hulk oluline Tarbijate hulk pole tähtis Hamburger, tossud, kinopilet Mererand, majakas, valgusfoor, TV, raadio 6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema
Eelarve-rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamisel on vaja arvestada mitmesuguseid rahvusvahelisi arenguprognoose. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Riigi tulude ja kulude esialgse projekti koostab valitsus,pärast seda kui ministeeriumide ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud,saadetakse eelarveprojekt riigikogusse.Lõpuks parlament hääletab kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam parlamendisaadikut on eelarve vastuvõetud. Eelarveaasta algab 1.01-31.12-periood rahandusaasta,kuna tuled ja kulud on just selleks perioodiks planeeritud Eelarve koostamise põhimõtteid nim. eelarvepoliitikaks.Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast:maksu-ja kulupoliitika Maksupoliitika-riigi tulupoliitka,mis määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub. Kulupoliitika-tegeleb eelarve tasakaalu küsimustega, ja seab eelistused millele laekunud arveid jagada Eelarvedefitsiit-oluk...
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
turuhindades. Lõpptabimine kaupade ja teenuste kasutamine konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Vahetarbimine tootes või teenuses sisalduv hind, mis kulus tootisele. Lisandväärtus = (kasum + amortisatsioon + palgatulu)÷ töötajate arv. SKP per capital inimese kohta SKP, et riike võrrelda. Must turg kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük, mis ei kajastu SKP. Majanduslanguse põhjused: ületootmine/ületarbimine, liigne laenamine, liiga suured riigi võlad, eelarvedefitsiit. SKP kulutused: Eratarbimine kaupade/teenuste ostmine Investeeringud ettevõtluse arendamiseks Puhaseksport eksport-import vahe Piirangud: Tollimaks maks imporditaval ja eksporditaval kaubal Kvoot väliskaubanduse koguseline piirang Kaitsetoll vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised
Suurendab reaalset SKP, kuid ei mõjuta hinnataset c. Suurendab SKP-d ja reaalset hinnataset d. Tõstab hinnataset ja vähendab reaalset SKP e. Alandab hinnataset ja suurendab reaalset SKP 9. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: a. On finantspiirangud b. On inflatsiooniline lõhe c. On deflatsiooniline lõhe d. On tasakaal AD ja AS vahel e. On eelarvedefitsiit 10. Keynesi lõik kogupakkumise kõveral: a. On positiivse kaldega b. On negatiivse kaldega c. On vertikaalne joon d. On horisontaalne joon e. Kõik vastused valed 11. Kui importkaupade hinnad kasvavad, siis tõenäoliselt on, et see on põhjustatud: a. AS vähenemisest b. AS kasvust c. AD kasvust d. AS langusest e. Kõik vastused valed 12
Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. (Eestis on näiteks üldine käibemaksumäär 20% kauba hinnast) 5. Millal on eelarve tasakaalus? Miks see vajalik on? Siis, kui kulud ja tulud on võrdsed. See on vajalik, et eelarvedefitsiidi korral riik laenu võtma ei peaks ning laenu tagasimaksmisesuutmatusest maksud kõrgeks ei läheks. Samas ka eelarve ülejäägi tõttu need kannatada ei saaks, kellel seda raha vaja oleks. 6. Mis on eelarvedefitsiit? Miks see tekib? Eelarvedefitsiit on olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud ehk laekumised. See tekib siis, kui kulud on liiga suured, või kui riigi tuludesse ei laeku raha. Näiteks kui maksumaksja jääb töötuks, siis ei saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata. 7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse?
Riigieelarveseadus sätestab, kuidas riik raha kogub ja millele ta seda kulutab.Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta.Eelarve koostamise prognoosi aluseks on eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad ja valitsuse eesmärgid.Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös.Riigi eelarve esialgse projekti koostab valitsus, kogudes ministeeriumitelt kokku nende rahasoovid.Pärast seda, kui minsteeriumite ettepanekud on valitsuses kooskõlastatud, saadetakse eelarveprojekt Riigikogusse.Eelarve eelnõu lugemisi ehk arutelukordi on kolm.Lõpuks parlament hääletab ning kui seaduseelnõu poolt on 51 või enam saadikut, on eelarve vastu võetud.Pärast seda kui president seaduse välja kuulutab, muutub eelarve järgimine kõigile kohustuslikuks.Kui Riigikogu ei suuda märtsikuuks riigieelarvet vastu võtta saadetakse see laiali ja korraldatakse erakorralised valimised.Eelarveaasta algab...
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
keskmist näitajat rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Pikaajalisemate positiivsete arengute kindlustamiseks on seatud nõuded ka liikmesriikide pikaajaliste valitsuse võlakirjade intressimääradele. See näitaja ei tohi ühe aasta jooksul enne EMUga liitumist ületada kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi vastavat keskmist näitajat rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 3. Liikmesriigi eelarvedefitsiit ei tohi olla suurem 3% sisemaisest kogutoodangust (SKT) ning avaliku sektori võlgnevus (st riigivõlg ja kohalike omavalitsuste võlgnevus kokku) ei tohi olla suurem kui 60% SKTst 4. EMU liikmesriigi valuutakurss peab olema enne liitumist stabiilne. Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
investeeritud piisavalt, see-eest arendati infrastruktuuri. Riik kulutas raha bürokraatiale ja hea eluviisi edandamiseks, kuid võtmesektoritesse ei investeeritud. Olukord muutus 90ndate teisel poolel kui Kreeka pangad hakkasid avama filiaale teistes riikides, saavutades märkimisväärse turuosa, ning investeeringute tulu tõstis riigi majanduse taset. Majanduskriisi alguses, 2009 aastal valimiste eel väideti, et eelarvedefitsiit on umbes 8% SKT-st, ehk surve majandusele pole nii tugev. Peale valimisi teatati, et defitsiit on hoopis 12,7%.13 Oluliseks faktoriks on ka see, et valitsuse kulud ületasid tugevalt maksudest tagasi saadud tulu. Tabelis on näha, et valitsuse kulutused moodustavad sisemajanduse kogutoodangust ligimale poole ning on aastatel 2008-2010 olnud ligi 10% suuremad kui saadud tulud ehk eelarve defitsiit on umbes 10 % (võrdluseks: Eesti eelarvedefitsiit oli 2010 aastal 1,7%). 14
Kõik on seni olnud tõusuteel, aga 10 aasta pärast võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui me elame silmaklappidega, ega näe, mis meie ümber toimub. Presidendi arvates peaksime me hakkama rohkem hoolima ligimese ja iseenda eludest, sest kogu meie endi kui ka meie riigi saatus on meie kätes, meie oleme need, kes kujundavad meie Vabariigi tulevikupilti. Eesti majandus on praegu palju tugevam maailmamajanduse raputustele ja löökidele, kuid nagu näitab eelarvedefitsiit ja teised majanduslikud probleemid ei pääse ka meie tagasilöökidest. Presidendi arvates sõltub Eesti heaolu ja korrasolek meie endi tahtmisest ja sellest kuidas me suudame ülejäänud Euroopaga koostööd teha, nüüd, kus me oleme Euroopa Liidu liikmed on ka suure tõenäosusega meie riigi püsivus enamvähem garanteeritud, see milline on meie heaolu, see on meie enda teha, ja seda näitab vaid aeg. Elektrimajandus 10-ne aasta pärast
Riigieelarve riigi tulude ja kulude plaan üheks eelarveaastaks. Aluseks eelmine aasta, majandus prognoosid, valitsuse eesmärgid. Riigieelarve sünnib valitsuse ja parlamendi koostöös. Ministeerium esitab soovid. Valitsus koostab. Eelarve projekt saadetakse riigikogusse. Nii tagatakse rahvaesindajate kontroll riigi raha kasutamise üle. Menetletakse parlamendis pikalt ja põhjalikult (3 korda). Kinnitab parlament. Eelarve tasakaal kulud ja tulud võrdsed. Eelarvedefitsiit kulud ületavad tulusid. Lisa eelarve tulud ületavad kulusid. Reservfond tagavara raha, millega kaetakse ootamatuid kulusid. Rahandusaasta ehk eelarveaasta on periood, mis Eestis algab 1.jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast maksupoliitikast ja kulupoliitikast. Maksupoliitikaks nimetatakse ka riigi tulupoliitikaks, sest see määrab milliseid makse ja mille eest riik kogub
alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon. Eelarvedefitsiit inflatsiooni põhjusena on olukord, kus valitsuse kulutused ületavad tulusid. Seos inflatsiooni ja töötuse vahel -Phillips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäärade vahel ja umbes 5,5 %- line tööpuudus hoiab palgataseme paigal. Töötuse määra suurenedes palgatõusu protsent väheneb. Inflatsiooni tagajärjed :Inflatsiooni kahju väljendub üldise hinnataseme tõusu tõttu
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja • Majanduskasvu elementide analüüs • Võimaldab võrrelda pikaajalisi trende • Majanduspoliitika alus SKP arvestuse alus: Tulude-kulude ringkäik Tulud=kulud SKP arvestamise põhimõtted • Perioodi vältel loodud kaupade ja teenuste koguhulk • Arvestatakse ainult lõpptoodangut • Toodangut-teenuseid mõõdetakse rahalises väärtuses • Hinnatakse nii jooksvates kui võrreldavates hindades (re...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, tuludeklaratsioon, tulumaksuvaba miinimum. - riiklikud maksud
iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007) Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007) 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005) 7 2.1. Hinnaindeksid: Tarbija hinna Impordi hinna Ekspordi hinna Tootja hinna indeks (%) indeks (%) indeks (%) indeks(%)
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1. Definitsioon, mis on ülemäärane defitsiit Stabiilsuse ja kasvu pakti kohaselt peavad liikmesriigid säilitama eelarvedistsipliini, st nende riigieelarve peab olema tasakaalus või ülejäägis. Eesmärgiks oli piirata inflatsiooniriski (Maastrichti lähenemiskriteerium). Liikmesriikide aastane eelarvedefitsiit ei tohi olla kõrgem kui 3% SKPst ning riigi võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst. Vaid tõsise languse korral aktsepteeritakse suuremat eelarvedefitsiiti. Kui ülemäärane eelarvepuudujääk on antud liikmesriigis püsiv, võivad teised liikmesriigid rakendada teatud sanktsioone, mis on vähemalt 0.2% SKPst. Kui kahe aasta möödudes eelarve defitsiit ikka veel eksisteerib, muutub deponeeritud summa trahviks. Seda ei juhtu enne kui
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1) eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa; 2) maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisis). Piirangud liikmesriikidele: 1) stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud; a) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst; b) võlakoormus ei tohi ületada 60% SKTst; 2) ühtsed tollid kolmandate riikide kohta; 3) struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks; 4) solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduses liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
Tehakse parandusi. o 1. oktoober- valitsus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule, kus läbib kolm p6hjalikku arutelu.: o 1. lugemine-ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne p6hjal. Avaldadakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks o 2. lugemine-hääletatakse eeln6u ettepanekud. Muudatused tuleb teha matemaatiliselt põhjendatult. o 3. lugemine- ülddiskussioon, mis l6ppeb eelarve vastuvõtmisega. V6etakse vastu seadusena. o 1. jaanuar- Hakkab seadus nö. Jooksma. 56. * Eelarvedefitsiit - summa, mille v6rra eelarve kulud ületavad tulusid 57. * Assigneerimine - kätte juhatama; eesti keeles teatud otstarbeks summasid kindlaks määrama 58. Eelarvetele esitatavad n6uded l) ühtsus;2) täielikkus; 3) reaalsus;4) avalikkus 59. Eelarve tasakaalustamise võimalused 1) kulude vähendamine; 2) maksude suurendamine; 3) riigilaenude, v6lapaberite väljaandmine, et saada kodanikelt lisavahendeid; 4) paberraha emissioon/sularaha hulga suurendamine; 5) varade müük 60
RAHANDUSE ALUSED 1. devalveerimise mõiste Seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. rahanduse tekkimise eeltingimused Riik; valitsema peavad kaubalis-rahalised suhted 3. rahanduse definitsioon Rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Maj.tegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. rahanduse valdkonnad Riigi rahandus (ka avalik rahandus, valitsuse rahandus) keskvalitsuse ja KOV rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes. Ettevõtete/firmade rahandus Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus. Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus. 5. raha definitsioon Raha on see, mis toimib üldiselt...
o ekspordi konkurentsivõime vähenemine o vähetootlikumad sektorid domineerivad (isikuteenindus, turism, kaubandus) o mõnede sektorite ülearendamine (ehitus, turismisektor) o innovatiivsuse vähenemine o Täna: o kiirele majanduskasvule on järgnenud kiire majanduslangus o tööpuuduse kasv o sotsiaalprobleemide kasv o eelarvedefitsiit o majanduse konkurentsivõime vähenemine o Euroga seotud riskide suurenemine o madala lisandväärtusega majanduse struktuur PQ el = o L Tööjõu tootlikkuse olemus P-hinnad, Q-kogus, L-töötajate arv o Tootlikkus näitab kõige üldisemalt, kui palju luuakse ühiskonnas lisandväärtust töötaja kohta o Üldine tootlikkuse tase on tõusnud, samas tänane tootlikkus jääb kordades maha EL riikide tasemest
usaldust ka välisinvestorites, kes siin tegutsedes aitaksid kaasa siinse majanduse tõusule. Selleks aga, et ühisraha üldse kasutusele võtta saaks, peab riik omama tagavara ootamatuste vastu ja vastama kindlatele kriteeriumitele. Arengufondi majandusekspert Heido Vitsut on märkinud, et tuleva aasta riigieelarve projektis prognoosib valitsus kogu valitsussektori puudujäägiks 2,95 protsenti, samas on teada, et euro kasutuselevõtmiseks ei tohi eelarvedefitsiit ületada 3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Nii selle kui ka tuleva aasta eelarve on väga täpselt tehtud, kuid ei SKP suurust, tööpuudust, maksulaekumisi ega kulutusi pole võimalik nii täpselt määrata. Vitsut tõi ka välja, et kui eesmärgiks on seatud euro kasutuselevõtt 2011. aastal ja valitsus on allutanud kõik sellele soovile ning on selle nimel teinud meeletuid kärpeid, siis on ülimalt riskantne mängida nii napi varuga. (http://www.e24.ee/?id=188569)
isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule
(Timpmann 2000 lk 421) Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union) raha- ja vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga: · Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st. · Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st (Timpmann 2000 lk 422) Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni 0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5) Vastavalt Maastrichti lepingule kätkeb Euroopa Liidu Liikmelisus endas EMU eesmärgi
majanduslikuks edulooks," ütles Barroso pressikonverentsil pärast kohtumist Ungari peaministriga. "Usume, et Ungari on ette võtnud õiged sammud, et saavutada jätkusuutlik kasv ja töökohtade loomine tulevikus." Bajnai kava tähendab tänavu ja järgmisel aastal 1,3 triljoni forindi jagu kokkuhoidu (65 miljardit krooni, 4,38 miljardit eurot), kuid lisaks plaanitakse meetmeid majanduse elavdamiseks, kirjutas Reuters. Valitsuse siht on hoida oma eelarvedefitsiit alla 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist, mis euroalal on kohustuslik. Barroso kiitis Bajnai kavandatud meetmeid ning kinnitas, et Ungari peaminister on teda veennud, et kavatseb kindlalt täita kõik tingimused, mida riik Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) abipaketi saamisel järgida lubas. (http://www.arileht.ee/artikkel/466929 , 02.05.2010) Allpool on toodud Ungari import ja eksport alates 2004. aastast (http://www.stat
kudumisel lõngad pidid olema, isegi kui lai ja pikk võis olla kangas, samuti oli ette kirjutatud telgede ehitusviis jne. 13 12 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 4, 1923 13 E. Asson ,,Suur Prantsuse Revolutsioon" lk 4, 1923 4. REVOLUTSIOONI ALGUS JA DEKLARATSOONI VASTUVÕTMINE 1774 aasta maikuus tõusis troonile Louis XVI, kes oli ühtlasi ka Prantsusmaa viimane monarh. Tema valitsemisajal tekkis Prantsusmaal suur eelarvedefitsiit, kuna suurem osa rahast kulus prantslaste sõjalisele sekkumisele finantseerimiseks Ameerika iseseisvussõjas, mille tulemusena tekkisid veelgi rohkem võlgu. 1788. aastaks oli Prantsusmaal majanduskriis, mis tekitas linnades tööpuudust. 1789. aasta 17.juunil otsustas kolmas seisus, kes moodustas Prantsusmaa rahvastikust 96%, ennast Assamblée national'iks ehk Rahvuskoguks nimetada. Põhjuseks oli aina suuremate maksude kinnitamine ning selgus, et mingeid muutusi ei teki
süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF-iga allakirjutatud lepingule
Näiteks Aage märgib, et olulisem kui valitsuskulutuste suurus on nende kasutamise otstarve ja tulemuslikkus. Sealhulgas on mitme muu abinõu hulgas erilise tähtsusega maksude efektiivse kogumise tagamine (Aage, 1997). Teine väga tähtis küsimus on, milline peaks olema Eesti fiskaalpoliitika ühinemisel Euroopa Liiduga ja kuidas peaks meie fiskaalpoliitikat harmoneerima. Vastavalt Maastrichti lepingu fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%, riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal riigivõla ja SKP suhe oli Eestis 6,67% ja Euroopa Liidus 70,6% (WEO, 1999). 1 Joonis 1 on koostatud B
demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard. Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Sveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon, suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. 2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Rootsi osalus rahvusvahelistes organisatsioonides: AfDB, AsDB, Austraalia Grupp, BIS, CCC, CERN, EAPC, EBRD, EFTAECE, EIB, EL, EN, ESA, FAO, G6, G7, G10, IADB, IAEA, IBRD, ICAO, ICFTU, ICRM, IDA, IEA, IFAD, IFC, IHO, ILO, IMF, IMO, Interpol, ISO, ITU, LMN, MONUC, NEA, NUB, OSCE, PCA, PN, RKK,
kolme kõige parema hinnastabiilsusega riigi inflatsiooni keskmist taset Pikaajalise intressimäära kriteerium · Liituda sooviva riigi pikaajalised intressimäärad ei tohi olla kõrgemal kui 2 protsendipunkti hinnastabiilsuse poolest kolme kõige edukama riigi keskmisest intressimäärade tasemest Valitsussektori eelarvekriteerium · Riigi avaliku sektori eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKP-st ning avaliku sektori võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKP-st Vahetuskursikriteerium · Liituda sooviva riigi valuuta peab osalema vähemalt kaks aastat vahetuskursimehhanismis ERM2 ning riigi valuutat ei tohi vähemalt kaks aastat enne euroalaga ühinemist devalveerida Stabiilsuse ja kasvu pakt. · Stabiilsuse- ja kasvupakt (SGP), 1997
1. Devalveerimise mõiste.Devalveerimine on seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine vôi paberraha kursi alandamine. Võib olla rahareformi üks viise. 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused.Rahanduse tekkimise eeltingimused:Riigi olemasolu, Riigis valdavad on kaubalis-rahalis suhted 3. Rahanduse definitsioon. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks, majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 4. Rahanduse valdkonnad. Rahanduse valdkondade liigitus:riigi rahandus ka avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise sõltumatuse tingimustes, ettevõtete/firmade rahandus, tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus,...
Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Kuiv teraviljakasvatus-kus pool maad peab jääma kesasse, igal aastal pakub veidi rohkem kui toimetulekutoetuse. Umbes 40% tööjõust on hõivatud põllumajanduses, mis andis 13%-lt SKPst 2001. Suured talud on koondunud peamiselt Konya, Adana, ja Izmir piirkondadesse. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on
2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus Varase hoiatuse süsteem eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
infltasiooniga liikmesriigi inflatsiooni üle 1,5 % 2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus Varase hoiatuse süsteem – eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus Varase hoiatuse süsteem eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
