liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas. Ühisturg erineb kahest eelmisest selle poolest, et lubatud on ka liikmesriikide vaheline tööjõu ja kapitali vaba liikumine. Majandusühendus on koostöö vorm, mille raames liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitikad, sealhulgas monetaar-, fiskaal- ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite liikumisega seotud probleemid. 13. Maksebilansi olemus ja tähtsus Maksebilanss on staatiline aruanne, mis summeerib süstemaatiliselt teatud ajaperioodil (kuu, kvartal, aasta) konkreetse riigi (sisemaa) majandustehingu kõigi teiste riikidega (välismaaga). Sise-ja välismaa eraldusjooneks pole seejuures mitte riigipiit, vaid majandususubjektide residentsus. Maksebilanss: a. Kirjeldab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse kogutoodangu (SKT; ingl. k
1. Mis on Eesti Panga peamine ülesanne? Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Samuti täidab Eesti Pank Eestis kõiki traditsioonilisi keskpanga ülesandeid: korraldab sularaharinglust, toetab ja korraldab ülekannete jõudmist ühest kommertspangast teise, osaleb finantsstabiilsuse tagamises, haldab Eesti välisreserve, koostab finantssektori ja maksebilansi statistikat ning nõustab Vabariigi Valitsust Eesti ja euroala majanduspoliitilistes küsimustes. 2.Missuguseid rahapoliitilisi otsuseid kehtestab Eesti Pank? Eesti Pank viib ellu Euroopa Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist ja täidab maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesandeid
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Maksebilansi küsimused 1. Milline tehing on maksebilansi tehing? 2. Loetlege põhilised maksebilansi koostamise põhimõtted. õppematerjali põhjal või Eesti Panga infomaterjalidest. 3. Miks teie arvates on Eesti maksebilansi jooksevkonto viimastel aastatel positiivse saldoga? Mida see näitab? 4. Miks on maksebilansis rida vead ja täpsustused? (milline oli viga Eesti maksebilansis 2010. aastal?) 5. Mis on autonoomsed ja tasakaalustavad tehingud maksebilansis? Kas Eesti on pidanud kasutama tasakaalustavaid tehinguid? (otsige vastus õppematerjalist) Milles see väljendub?? 6. Mida tähendab 2010. aasta maksebilansis reservide konto positiivne saldo? Vastused: 1
varudes. Analüüsides maksebilanssi ei käsitleta seda tavaliselt tervikuna vaid hinnatakse üksikute osabilansside seisu. Jooksva ja kapitalikonto hindamisel räägitakse selle ülejäägist kui eksport ületab importi, ning puudujäägist vastupidisel juhul. Reservide hindamisel on tegemist nende suurenemise või vähenemisega. Hindamisel on oluline teada, et reservide ja välisaktivate suurenemist tähistatakse miinusega ja vähenemist plussmärgiga. Maksebilansi koostamisel kasutatakse erinevaid meetodeid seda võib teha küsitluse alusel või pankade kaudu sooritavate tehingute baasil. Tavaliselt rakendatakse kombineeritud süsteemi, kuna mõlemad variandid sisaldavad teatud puudusi. Maksebilansi koostamisel ei ole määravaks õige meetodi valik, vaid maksebilansi koostajate ning informatsiooni edastajate hea koostöö ning vastastikune usaldus. Andmete edastajad on küsitletavad firmad, erinevad organisatsioonid ning finantsasutused
...............................................15 Neto vead ja vahed.......................................................................................... 15 Maksebilanssi kajastavad joonised......................................................................16 Maksebilanss august 2010...................................................................................18 Rahvusvahelised reservid................................................................................19 Brasiilia maksebilansi võrdlus 2009 ja 2010.......................................................21 2009 Aug Jan-Aug Aasta 2010 Aug Jan-aug......................21 Kokkuvõte........................................................................................................... 22 Kasutatud allikad.................................................................................................23 3
maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis võivad välispartnerid rakendada kaitseabinõusid, mis hakkavad pikaajaliselt avaldama negatiivset mõju n.ö. tööpuudust eksportiva riigi majandusele. Suuremad šansid vastuabinõudest pääseda on maksebilansi ülejäägiga
stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd, nõustada liikmesriike majandus ja finantspoliitikas, arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule, aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside stabiilsust, toetada liikmesriike maksebilansi ajutise puudujäägi korral krediidiga. Tegevus (2) IMFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut. Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss. Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. See on alati tasakaalus, kuna igal tehingul on kaks poolt ning maksebilanss jäädvustab tehingu mõlemad pooled. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja maksutud intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ja saadud välisabi. 2. Kapitali- ja finantskonto- näitab kui palju riiki raha sisse toodi ja välja viidi. Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale
valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine.
maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel. Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel. Ajutine nõuandev organ on Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee, mis on loodud rahvusvahelise rahasüsteemi arengu jälgimiseks aastakoosolekute vahele jääval perioodil
Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus Näide: Nafta Struktuurne töötus Töötus, mille põhjuseks on majanduse struktuuri muutustest tingitud tööjõu nõudluse mittevastavus tööjõu pakkumisele. Monetarism Majandusteooria ja poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka Maksebilanss Riigi aruanne kõikide tehingute kohta teiste riikide residentidega. Näide: Ameeriklased ostavad autosid Jaapanist Jooksevkonto Maksebilansi osa, kus kajastatakse lühiajalisi rahavoogusid. Koosneb kaubandusbilansist ja mittekaubandusbilansist. Finantskonto Maksebilansi osa, mis kajastab finantsvarade ost ja müügiga seotud rahavoogu. Näide: Tehingud akstiate, obligatsioonide ja teiste finantsvaradega. Reservide konto Maksebilansi osa, mis kajastab teiste riikide valuuta või rahvusvahelise valuutareservi kogust, mida riik ostab. Kaubandusbilanss Maksebilansi jooksevkonto osa, mis näitab netoeksporti.
Rahvusvaheline majandus Rahvusvaheliseks majanduseks nimetatakse kõiki tehinguid, mis ületavad riigipiire. Uurimisobjektid Rahvusvaheline kaubandus Rahandus Import sissevedu Eksport - väljavedu Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus Millised on absoluutse ja suhtelise eelise erinevused? Absoluutne eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest tõhusamalt Suhteline eelis on sellel riigil, kes suudab toota mingit kaupa teistest riikidest suhteliselt väiksemate kuludega ehk toomiskulu on väiksem Töötunnid enne kaubandussuhete loomist. Anne Tõnu 1 õunakook 1 tund 6 tundi 1 puupink 2 tundi 3 tundi Kokku 3 tundi 9 tundi Tootmise alternatiivkulud. ...
d) Kõik eelpool mainitu on keskpanga ülesanded. 7) Mida valuutakomitee tohib teha majanduse reguleerimiseks? a) Anda laenu riigile ja kommertspankadele; b) Müüa reserve; c) Väljastada raha, mis pole välisvaluutaga kaetud; d) Muuta kommertspankade kohustusliku reservi määra. 8) Mitu miljardit krooni ringleb Eestis sularaha? a) 5; b) 10; c) 15; d) 20. 9) Mis asi on jooksevkonto? a) pangakonto eraisiku või ettevõtte jooksvate tehingute sooritamiseks; b) maksebilansi osa, mis sisaldab ülevaadet kaupade ja teenuste ekspordist ning impordist; c) maksebilansi osa, mis sisaldab infot investeeringutest ja laenudest; d) summad, mis automaatselt kontole jooksevad. 10) Millised tagajärjed on, kui jooksevkonto on negatiivne? a) riigi majandus sõltub üha enam väliskapitalist; b) riigi välislaen suureneb; c) keskpanga reservfond väheneb; d) kõik siin loetletud vastusevariandid on õiged.
Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel. Kaupade, teenuste ja väärtpaberite eksport on peamine kreeditsisend. 3. Nii kreedit kui ka deebettehingud kajastuvad kahekordses raamatupidamises, seega on maksebilanss alati tasakaalus. Allkontod võivad olla puudu- või ülejäägiga. Allkontode bilanss näitab, kuidas rahvusvaheline kaubandus mõjutab sisemajandust. Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto
maailmamajanduses valitsev kriis põhjustas rahvusvahelise valuutasüsteemi krahhi. Valuutakursid muutusid järsku ja ettearvamatult ning paljud riigid piirasid valuutavahetust. Kõik see pidurdas majanduse arengut, eriti tugevasti kannatas aga rahvusvaheline kaubandus. Rahvusvahelise Valuutafondi ülesanne on jälgida, kuidas riigid peavad kinni rahvusvahelistest rahandus- ja kaubanduskokkulepetest, ning luua laenuvõimalusi nendele riikidele, millel on ajutusi raskusi maksebilansi tasakaalustamisel (1, lk. 190). 4 2. RAHVUSVAHELISE VALUUTAFONDI JUHTIMINE Rahvusvahelise Valuutafondi kõrgeim võimuorgan on aktsionäride nõukogu, kus igal riigil on oma esindaja - tavaliselt kas liikmesriigi keskpanga president või rahandusminister. Tavapäraselt koguneb aktsionäride nõukogu 1 kord aastas - aastakoosoleku ajal sügisel.
maailmaturu hinnaga. 9)Avalike hangete diskrimineerimine valitsus eelistab välismaistele kodumaiste tootjate toodangut. 10)Kodumaise tööstuse osaluse kohustus kasutatakse madalama arengutasemega riikides 3. Maksebilanss. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajaperioodil, siis on maksebilansi kirjete väärtused voomuutujad. Maksebilanss koosneb jooksevkontost, mis kajastab välismajandustegevusest saadavate tulude kujunemist, ning kapitali-, finants- ja reservvara kontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimisallikate struktuuri. Maksebilansi koostamise aluseks ei ole riigi territoorium. Maksebilansitehing on üldjuhul residendi ja mitteresidendi vaheline tehing, mis võib olla nii rahaline kui ka mitterahaline. Maksebilanss
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga 9. Euroala - ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 10. Rahapoliitika eesmärgid: · majanduse üldine kasv; · hindade stabiilsus; · kõrge tööhõive; · maksebilansi tasakaal 11. Rahapoliitika teostamise instrumendid: · Avaturuoperatsioonid - juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Keskpank ostab või müüb rahaturul võlakirju. · Laenu ja hoiustamise püsivõimalused - keskpank pakub pankadele hoiustamise võimalust ja laenu võtmist. · Kohustuslikud reservid - krediidiasutused on kohustatud hoidma teatud osa võõrvahenditest
3 11.02.13 Eesti panga ülesanded Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine+ ECB poolt määratletud rahapoliitika elluviimine välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine raharingluse korraldamine, euro emiteerimisele kaasaaitamine ja müntide emiteerimine statistika kogumine ja avaldamine Eesti maksebilansi koostamine 4 11.02.13 Keskpanga funktsioonid raha- ja kursipoliitika panga- ja finantsjärelevalve makse- ja arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine sularaharingluse korraldamine mitmesugused teenused valitsusele mitmesugused muud funktsioonid 5
Riigieelarve arvestus toimub tekkepõhiselt, kuid paljudes riikides koostatakse eelarve kassapõhiselt Riigivõla kriteerium Kui riigivõlg ületab etteantud piire käivitub kohmakas seitsmeastmeline liigse eelarvedefitsiidi protseduur Kinnipidamine tähendab Euroopale vähem võlakoormust Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude lõimumise tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude hinnaindeksite arengut. Riigirahanduse stabiilsuse (eelarvepuudujäägi ja võla) kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast majandus ja rahaliidu täisliikmeks saamist. Täname kuulamast!
poliitika taaselustamiseks. · Põhiline erinevus- Merkantilism pidas rikkuse allikaks väliskaubandust ning et riigi rikkus peitub rahas. Kasu saab teiste arvelt. · Kriitika- edu kaubandusbilansi ülejäägist võib olla lühiajaline, deindustrialiseerimine( väheneb ekspordi konkurentsivõimelisus, enda valuuta ülehindamine), tagasimõju efekt(kuna kõik rahvusvahelised maksed on tasakaalus, siis tähendab ühe riigi maksebilansi ülejääk, et teised on defitsiidiga. Kellegi pidev ülejääk võib esile kutsuda vastumeetmeid ja panna kaubanduspartnereid rakendama omapoolseid impordipiiranguid, mille tulemusena häirub rahvusvaheline kaubandus tervikuna.), inflatsioon( ülejääk suurendab raha pakkumist ja viib inflatsioonile), koduse elustandardi langus(surub alla koduse elatustaseme, sest välisvaluuta reserve saab muuta kaubaks ja teenusteks ilma kodumaise ressursikuluta.). 8
majandusühendusse ühinenud riikidest. Meile kõige tuttavam näide on Euroopa Liit ning selle liikmesriigid. Erinevad majandusühendused: IMF – Rahvusvaheline valuutafond – rahvusvaheline krediidi ja valuutaorganisatsioon. Selle eesmärgid on valuutade konverteeritavuse taastamine, multilateraalse maksesüsteemi loomine, korrastatud valuutasuhete loomine, et tagada stabiilne vahetuskursside süsteem, maksebilansi defitsiidiga riikidele finantsilise toetussüsteemi loomine, et neid maksebilansi tasakaalustamiseks ja valuuta stabiliseerimiseks lühiajaliselt krediteerida, rahvusvahelise kaubavahetuse ja valuutapoliitika korraldamine. Mõjuvõimas organisatsioon, kes on aidanud likvideerida erinevate riikide finantskriise. Maailmapank – Rahvusvaheline Rekonstrueerimise- ja Arengupank. See on ÜRO rahandusasutus. Eesmärkideks on toetada liikmesmaade majanduse taastamist ja arengut rahvusvaheliste investitsiooniprogrammide kaudu, arengu-uuringute koostamine riikide ja
Paberrahasüsteem, mille puhul on käibel valitsuse, keskpanga või mõne muu avalikku autoriteeti omava asutuse määratud sundkursiga paberist rahasedelid ehk paberraha Arveldus- ehk kontorahasüsteem Rahapoliitika olemus: ehk monetaarpoliitika, selle all mõistetakse riigi keskpanga tegevust, üks osa riigi majanduspoliitikast. Rahapoliitika eesmärgid: Majanduse üldine kasv Hindade stabiilsus Kõrge tööhõive Maksebilansi tasakaal Sobiv välisvaluutakurss Rahapoliitika teostamise vahendid: Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) – tehinguid algatavaks pooleks keskpank. Vormiliselt teostatakse tavapäraseid väärtpaberite ostu-, müügi- või repotehinguid. Läbi selliste operatsioonide suudab keskpank rahaturu likviidsust muutes ehk lühiajaliselt raha kokku ostes või turule paisates üsna efektiivselt juhtida lühiajaliste intresside kujunemist
Essee teemal "Eesti Pank" 25.veebruaril käisime klassiga ekskursioonil Eesti panga muuseumis. Seal tutvustatakse Eesti raha ja selle ajalugu, kõneldakse keskpangast, selle tegevusest ja ajaloost. Kuna Eesti Panga ja Eesti riigi ajalugu on tihedalt seotud, annab muuseumi väljapanek aimu ka Eesti riigi kujunemise loost. Muuseum asub Eesti Panga hoonekompleksi vanima hoone ehk punastest telliskividest maja esimesel korrusel. Hoone on nii seest kui ka väljast säilitanud oma algupärase, enam kui saja aasta taguse väljanägemise. Asub Estonia puiesteel Estonia teatri ja Solarise keskuse poolses küljes, sissepääsu on tornide ja siniste muuseumi lippude järgi. Ma sain eesti pangast palju uusi infot. Praegu tean, et Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige. 2011. aasta algul v...
d. kehtestades eksporttollid 11. Bretton Woodsi kokkulepe: a. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga b. nõudis kõikidelt riikidelt oma väärismetalli varude avalikustamist c. sidus USA dollari kullaga d. keelustas laenude andmine arengumaadele 12. Maksebilanss iseloomustab: a. riigi üldist heaolu b. riigimaksete laekumist c. kaupade ja teenuste liikumist riigi ja ülejäänud maailma vahel d. kaupade ja teenuste siseriiklikku liikumist 13. Importi vaadeldakse maksebilansi analüüsil: a. sümmeetrilise muutujana b. autonoomse muutujana c. asümmeetrilise muutujana d. indutseeritud muutujana 14. Fikseeritud valuutakursi puhul on kasulikum kasutada: a. monetaarpoliitikat, kuna fiskaalpoliitika ei toimi b. fiskaalpoliitikat, kuna monetaarpoliitika ei toimi c. tollipiiranguid, kuna sisemaist tootjat tuleb kaitsta d. ei ole võimalik midagi kasutada, kuna vahetuskursid on jäigad 15. Detsembris 1998 maksis 1 Suurbritannia naelsterling 1,7 USA dollarit ja 1
Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel kommertspangad võtavad keskpangast rohkem laenu. Rahahulga kasv alandab üldist intressimäära riigi majanduses. 50. Rahapoliitika – Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll
Erinevalt kaubabilansist hõlmab maksebilanss ka makseid iga laadi teenuste eest, antud ja saadud laenude intresse jms., ning kapitali, materiaalsete või finantsaktivate müüki välismaale ja ostu välismaalt. Jooksvad operatsioonid ja kapitali liikumine on vastastikuselt seotud. 3) Välisvaluutareservide muutumise põhjuseid. 4) riigi välismajanduslik positsioon võrreldes teiste riikidega. Seega maksebilansi kolme koostisosa summa jooksvate operatsioonide arve, kapitali liikumise arve ja ametlik reserv peab olema null. Passiivne maksebilanss e. maksebilansi defitsiidi negatiivne või positiivne mõju majandusele sõltub defitsiidi tekkimise asjaoludest ja nende püsivuse kestvusest. Kuna maksebilansi ametlikud reservid on igal maal on piiratud, siis pikaajaline ja püsiv defitsiit, mida tuleb finantseerida reservidest, viib nende vähenemiseni ja riigil tuleb rakendada erimeetmeid defitsiidi
Valimised toimuvad iga 2 aasta järel ja direktorite valimine on koondatud samasuguste huvidega riikide rühmadele. Eestiga kuulub samasse rühma: Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island, Leedu, Läti. Direktoraadid toimuvad tavaliselt 3 korda nädalas ja otsused võetakse reeglina vastu konsensuslikult. IMF’i üks keskseid ülesandeid on tagada rahvusvahelise valuutasüsteemi stabiilsus. Selle tagamiseks koordineerib IMF riikide majanduspoliitikat, mille keskseks positsiooniks on liikmesriikide maksebilansi tasakaalustatuse saavutamine. Kui riigi maksebilanss pole tasakaalus, siis võib valuutakurss muutuda ebastabiilseks ja selle tõttu võib riik hakata piirama rahvusvahelist kaubandust ning arveldusi. Majanduspoliitikast kui maksebilanssi tasakaalustavast hoovast aga sageli ei piisa ning seetõttu eraldab IMF liikmesriikidele ka laenusid. Suhteliselt lihtne on tasakaalustamiseks kasutada kvoodi seda osa, mis ei ületa
samuti muud majandus- ja kommertstegevu-sega mittetegelevad Eesti asutuste ja organisatsioonide esindused välismaal. 34. 29. Väliskaubanduse saldo, foreign trade balans kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe. Võib olla positiivne või negatiivne. , 30. Maksebilansi jooksevkonto, current account kaupade ja teenuste ekspordi ja 35. impordi, välismaalt saadud ja sinna makstud tulude ning välismaale tehtud ja sealt 36. saadud ülekannete summa. Võib olla positiivne või negatiivne. a. %- 31. Kapitali ja finantskonto, capital and financial account - kapitali (portfelli-või b. otsesed ja muud investeeringud) ja finantsidega (laenud jm
e. Selleks, et soovitud eesmärki saavutada oleks vaja makse langetada, selleks et reaalne vahetuskurss suureneks. f. Maksude langetamisel S↓, I↓, NX↓, r↑. g. Revalveerimine, majanduse endisele tasemele kasvamise ära ootamine, tuleks lasta valuutaturul ise tasakaalustada. h. Imporditollide tõttu Kreeka valuuta odavneb, kuid kaubandusbilanss jääb samaks NX↔. 3. Eesti Panga andmetel on Eesti maksebilansi jooksevkonto ja kaubandusbilanss olnud alates Euroopa Liiduga liitumisest summaarselt negatiivne. Ekspordi ja impordi mahu suurenemine on otseselt seoses vabakaubandusega Euroopa Liidus. Kuna Eesti sai Euroopa Liitu, siis tuli Venemaal kaotada topelttollid Eesti toodetele, mis tõstis jällegi nii importi kui ka eksporti. Kuigi Euroopa Liiduga liitudes kaupade liikumine suurenes, siis on probleem selles, et eksport kasvas aeglasemalt, kui import ehk süvenes negatiivne bilanss.
Paljassaare Kalatööstus AS asutati 1990. aastal Eesti ja Soome ühisettevõttena. Alustades kandis ettevõte Esva nime ja oli ainus paneeritud kalatoodete tootja nii Balti riikides kui Soomes. Aastatel 19952000 vahetusid AS-i Paljassaare Kalatööstus omanikud mitu korda, tehas kuulus nii soomlastele, norrakatele kui ka eestlastele. Alates 2001. aastast kuulub ettevõte Viiunai Gruppi, mille peakontor asub Leedus. Töötajaid on 251-500. Tegevusvaldkonnad: kala ja kalatööstus. Tegevusalad: Kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, leivatootmine; säilitusaineteta pagaritoodete tootmine, muu puu- ja köögivilja töötlemine ja säilitamine, valmissööda tootmine loomakasvatusele, muude toidukaupade hulgimüük, k.a kalad, vähilaadsed ja limused. Eestist ostab Paljassaare Kalatööstus kokku kilu. Paljassaare Kalatööstuse nomenklatuuris on kolm põhilist tootegruppi: paneeritud kalapulgad (rahalises väärtuses veidi alla ...
Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunktiga kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Riigi rahanduse kriteeriume peab liikmesriik täitma ka pärast rahaliitu astumist. Millised nõuded on lisaks Maastrichti kriteeriumidele? Lisaks Maastrichti kriteeriumidele võetakse euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Ka peavad meie seadused olema kooskõlas Euroopa Liidu asutamislepingu ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga.
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on ...
· Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. · Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. · Lisaks nendele kriteeriumidele võtavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse turgude lõimumist, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu erikulude ja muude hinnaindeksite arengut. 9. Mis on euroala? Täieõiguslikke EMU liikmeid nimetatakse euroalaks. Täieõiguslikud liikmed on need riigid, mis on ühinenud EMU kolmanda etapiga ehk on võtnud kasutusele euro. 10. Nimetage rahapoliitika eesmärgid. · Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 11
--- Question 64 (1 point) Kui laenusaaja hindavad inflatsiooni korgemaks kui laenu andjad, on muudel vordsetel tingimustel: a. laenunoudlus suurem b. ei mojuta laenunoudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis pole voimalik ka anda c. laenunoudlus vaiksem d. pole voimalik prognoosida ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 65 (1 point) Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? a. pusivkonto b. reservkonto c. pohikapitalikonto d. saastukonto ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 66 (1 point) Millised allpool toodud loetelust ei kuulu maksebilansi allkontode hulka? a. reservkonto b. jaakkonto c. kapitalikonto d. jooksevkonto ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 67 (1 point)
SISUKORD: Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 Maksebilanss........................................................................................................................ 3 Maksebilansi koostamise põhimõtted.................................................................................. 5 Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis.............................................................................6 Kokkuvõte.......................................................................................................................... 16 Kasutatud allikad:.............................................................................................................
Inflatsiooni mõju tarbijale-Mõne majapidamise heaolu võib suureneda , samal ajal kui teise oma vähenb.nt ( rikkad luksuskaubad kallinevad , vaesed- esmatarbekaubad ) ;; Inimese säästudele negatiivne mõju, palkade tõus.Inflatsiooni teke: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (pangad annavad kergelt laenu ) samas ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni. Eesti panga ül: maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemil stabiilsusele kaasaaitamine, maksebilansi koostamine, ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine, raharingluse korraldamine.Krooni väärtuse tagatus:Eesti krooni kurss on fikseeritud euroga : 1 euro= 15.64 Eesti krooni. Devalvatsioon pole küll väistatud , kuid kroon on euroga üsna tugevasti fikseeritud , mis peaks ära hoidma devalvatsiooni. Devalveerimine -koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes. Fiskaalpoliitika-valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud
Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak. Uus majanduspoliitika. 1924.a. kevadel kuulutati välja uus majanduspoliitika, see tähendas riigi maksebilansi tasakaalustamist. Esmatähtsaks majandusharuks muutus põllumajandus. Kümnendi teist poolt võib käsitleda kui normaalse majandusliku õitesengu aastaid. Põllumajandus. 1920. aastate teisel poolel suurenes riiklik tähelepanu ja toetus maaelu arendamisele. Põllumajanduse krediteerimiseks loodi Maapank, mis finantseeris eeskätt asundustegevust. Asutati massiliselt masinaühistuid. Toimus põllumajandusliku tootmise ümberstruktueerimine
Eesti Pank asutati Ajutise Valitsuse otsusega 24. veebruaril 1919 .Eesti Panga ülesanded: Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine ning Euroopa Keskpanga nõukogu poolt määratletud rahapoliitika elluviimine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele ja finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine; 4) maksesüsteemide ning finantssüsteemi arendamisel osalemine; 5) raharingluse korraldamine 6) Eesti maksebilansi koostamine; 7) oma ülesannete täitmiseks vajaliku statistika kogumine ja avaldamine. Eesti Panga nõukogu on Eesti Panga kõrgeim organ, mis koosneb esimehest ja seitsmest liikmest. Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu.
osakud ja võlaväärtpaberid tähtajaga kuni kaks aastat. a) Õige b) Vale VIII test Avatud majandus 1. Maksebilanss on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta. a) Õige b) Vale 2. Kuna maksebilanss kajastab tehinguid teatud ajahetkel, siis on maksebilansi kirjete väärtused varumuutujad. a) Õige b) Vale 3. Maksebilansi jooksev- ja kapitalikonto näitavad mittefinantstehinguid ja netolaenuvõtmise või -andmise vajadust, finantskonto aga näitab, kuidas seda vajadust finantseeritakse. a) Õige b) Vale 4. Joonis 4.1 (vt lk 50) iseloomustab maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni seost. Rahvusvaheline investeerimispositsioon kajastab riigi kui terviku välisnõudeid ja -kohustusi. a) Õige b) Vale 5. Maksebilansi jooksevkonto iseloomustab välismajandustegevusest saadava sisemajanduse
d. teiste maade valuutades väljendatud ametliku rahvusliku valuutakursi alandamine 4. Fikseeritud valuutakurss: a. kujuneb sõltuvalt nõudluse ja pakkumise seisukohalt b. määratakse rahvusvaheliste lepingutega c. iseloomustab kullasisaldust konkreetse riigi valuutas d. nõuab keskpangalt pidevat valuutakursi jälgimist, selleks et vähimagi kursi kõrvalekalde puhul oleks võimalik endine olukord taastada 5. Maksebilansi tehingud, mille tulemuse raha voolab riigist välja on: a. deebetsisendid b. kreeditsisendid c. katteta tehingud d. sõltumatud sisendid 6. USA dollari kursi tõus: a. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga b. tagab USA kaupade hinnalanguse Eesti turul c. põhjustab USA kaupade hinnatõusu d. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele 7. Rahvusvahelises rahanduses kullastandard: a
• Bretton-Woods-i süsteem (n-da riigi probleem) N-da riigi probleem A N B N-1 A B vahetuskurssi N-1 C Ajalugu n-1 probleemiga • 1930. a-tel leiti, et rahvusvaheline rahapoliitika on stabiilne vaid juhul, kui on lahendatud “n-1 probleem”: – kõikide negatiivse maksebilansiga riikide maksebilansi puudujääkide kogusumma on võrdne teiste riikide maksebilansi ülejääkidega, s.t. kõigi maailma riikide maksebilansside kogusumma on null; – kõikide odavnevate valuutadega riikide kursilanguste kogusumma on võrdne teiste riikide valuutade kallinemise kogusummaga Fikseeritud kursside ankurvaluutad Fikseeritud vahetuskursside eelised • Vähendab vahetuskursi volatiilsust ja sellega seonduvat ebakindlust
aastate esimeses pooles? (Põhjuseid on rohkem kui 1.) Linga lihtne laenuandmine, sõja raske mõju, meeste vähesus. 11. Kirjelda maareformi mis selle käigus muutus? Riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused ja võõrandati ka inventaar ja loomad. Metsad ja sooda jäid riigile ning kõik põllumaad jäid talunikele. 12. Otto Strandmani uue majanduspoliitikaga seati Eestile uued eesmärgid, prioriteedid. Mis need olid? Strandmani põhimõtteks oli maksebilansi tasakaalustamine. Vähenes import, suurenes eksport, kärbiti riiklikke kulutusi. Püksirihm tõmmati väga koomale ja selline majanduspoliitika pidi pikemas perspektiivis edu tooma hakkama. 13. Pane kirja EV olulisemad parteid ja nende toetajad, juhid (kui on võimalik). Põllumeeste kogu (maarahvad) Päts, Laidoner, Teemant, Hünderson Eesti rahvaerakond (talurahvas) Tõnisson, Poska, Jaakson, Vestholm Kristlik rahvaerakond (kristlased) Kõpp, Rahamägi, Lattik
PUUDUSED: 41) Kõrged terminalikulud. 42) Madal kättesaadavus/juurdepääsetavus. 43) Püsikulude suur osatähtsus. 14 Milline on turismi roll riigimajanduses? Turismil on suur roll majanduse ümberkorraldamises ja arengus. Turism kogu mõjutab majandust ning suurendab nõudlust teiste valdkondade toodete ja teenuste järele. TURISMI ROLLID RIIGIMAJANDUSES: Sisemajanduse koguprodukti suurendamine Riigi maksebilansi tasakaalustamine välisvaluutatulusid suurendades Piirkondliku arengu tõhustamine ja tasakaalustamine Tööhõive suurendamine Riigi ja kohalike eelarvetulude suurendamine 15 Nimeta erinevaid turismi vorme. (5) Vorme on palju, liigitatakse mitmeti. Näiteks: Säästev turism Ökoturism Maaturism Taluturism Loodusturism Aktiivne puhkus 16 Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid?
Valuutakurss püsis,inflatsioonitase alanes,ettevõtted leidsid uusi turge,pangad hakkasid finantseerima ka pikemaajalisi äriprojekte. Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank,kes hoiab käigus eesti rahasüsteemi ehk teaostab eesti rahapoliitikat(ta on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.) tagab finantssüsteemi stabiilsuse,rahvusvaheline koostöö teiste riikide pankadega,riigi maksebilansi koostamine ja majandussuhted. Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis(Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida) Eesti pank ei tegele klientide teenindamisega,ega hoia eraisikute reserve.(hoiab komertspankade reserve) Panga varadeks on:kinnis-ja vallasvara,väärismetallid ja välisvaluuta Tippjuhid: presitent on Andres Lipstok 2005.a.
ja avaliku sektori kulutuste ning netoekspordi liitmise teel. 24. Investeerimine Investeerimiskulutused sisaldavad kulutusi nii kapitalikaupade osmiseks või tarbimisekski ka varude soetamiseks. Kapitalikaupade alla kuuluvad tootmisprotsessis kasutatavad hooned, masinad ja seadmed. Makroökonoomika 50. Rahapoliitika - Riigi majanduspoliitika üheks osaks on rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahapoliitika peab aitama tagada hindade stabiilsuse, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaalu, majanduse stabiilse kasvu jne. Need eesmärgid on vastuolulised, korraga neid saavutada ei ole võimalik. Millist neist parajasti rõhutada sõltub riigi prioriteedist. 51. Keskpank- Keskpanga põhiline eesmärk on rahapoliitika elluviimine ja riigi finantssüsteemi juhtimine. Keskpank erineb täielikult kommertspankadest, näiteks ta ei tee tehinguid eraisikute ja ettevõtetega, tema peamine majanduslik eesmärk on rahapakkumise ja finantssüsteemi kontroll.
tagamata võlakirjadesse. Kuna Eestis on tuletisväärtpaberite (ostu-ja müügiõigust või ostu- ja müügikohustust tõendavad väärtpaberid) osakaal väike, käsitletakse neid praegu võlaväärtpaberi- investeeringutena. Muud investeeringud on kõik ülejäänud investeeringud, mis ei ole otse- ega portfellinvesteeringud: kaubakrediit müüdud kaupade ja teenuste eest laekumata või tasumata summad ning ettemaksed, mis kajastatakse tekkepõhiselt nii maksebilansi kui rahvusvahelise investeerimispositsiooni arvestuses; laenud majandussektorite laenusuhted, kui need ei ole seotud otseinvesteeringuga; sularaha ja deposiidid (hoiused) mitteresidentide pangahoiused Eestis ning Eesti residentide pangahoiused välismaal (ka need on oma olemuselt investeeringud välisriiki). Muud nõuded ja kohustused muud tähtajaks laekumata või tasumata summad (muu debitoorne ja kreditoorne välisvõlgnevus), mis tulenevad tekkepõhisest majandusarvestusest.
1. Majandusolud 1920 aastatel: - Eesti pank laenas liiga palju raha välja - 1922 Venemaa turu kinni, algas ületootmine - 1923. muutus majandusseis kriitiliseks - Maareform: (asutava kogu 10. okt 1919 maaseadus) Riigistati mõisnike maad, seega loodi 56 000 asundustalu - 1924 O. Strandman rahandusministriks - algas uus majanduspoliitika: riigi maksebilansi hakati tasakaalustama Lõpettai tööstuse eelistamine, suund põllumajandusele - Põllumajanduses loodi 1920 Maapank, et finantseerida asundustegevust Oluline oli loomakasvatus, piimakari, peekonisead miinuseks oli põllumajanduses mehhaniseerituse masal tase Maavaldused olid liialt killustatud: liiga palju talusid - Tööstus: kütusetööstus keemiatööstus (tänu põlevkivile) puidutööstus - Rahareform: Rahandusminister L.Sepa eestvedamisel 1928
Majanduspoliitika teostamine rahvusvahelisel tasandil Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu Silvia Linnuste, Laura Viljamaa, Jörgen Jürine Mis on IMF? Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon Tegevused: • globaalse majanduse ja liikmesriikide majanduse jälgimine • laenud maksebilansi raskustega riikidele • liikmetele praktilise abi andmine. Mis on IMF? • Asutati 1944. New Hampshires Bretton Woodsis II Maailmasõja järgse majanduskorralduse kava loomiseks • Peakorter: Washington DC • Tegevdirektor: Kristalina Georgie va IMF organisatsiooniline struktuur • Aktsionäride kogu (Board of Governors) • Rahvusvaheline Raha- ja Finantskomitee (IMFC) • Direktorite nõukogu (Executive Board) IMF-i hoovad
eelarvedefitsiiti. · Ajaloost on tuntud klassikalise hüperinflatsiooni näide 1920 aastatel Austrias ja Saksamaal, mille põhjustas just raha juurdetrükkimine valitsuskulude katteks. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilansi kontod on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) ametlik reservkonto. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto (current account) on maksebilansi konto, milles registreeritakse riigi kaupade ekspordi- ja impordi- ning teenusekaubanduse ja välisarvelduste käivet. Jooksevkonto jaguneb: kaupade konto, teenuste konto, tulude konto ja ülekannete konto. 33. Mis on vahetuskurss ja millised on vahetuskursi eriliigid?
tingimustel: Student Response Value Correct Answer A. laenunõudlus väiksem 0% B. ei mõjuta laenunõudlust, sest kui keegi laenu ei taha siis 0% pole võimalik ka anda C. laenunõudlus suurem 100% D. pole võimalik prognoosida 0% 59. Millised allpool loetletud kontodest on maksebilansi allkontod? Student Response Value Correct Answer A. püsivkonto 0% B. säästukonto 0% C. reservkonto 100% D. põhikapitalikonto 0% 60. Millised allpool toodud loetelust ei kuulu maksebilansi allkontode hulka?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
