Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
välislepingud. USA Esindajatekoda arutab eelarve, maksude ja majanduspoliitikaga seonduvat. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadustega, poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Eestis on Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimine tähtis toiming, mis näitab parteidevahelist jõudude vahekorda. Esimene koht kuulub mõne koalitsioonierkonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiiker: 1) tagab istungite korrakohase toimumise ja päevakorra täitmise 2) ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös 3) riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks
Fraktsioon ehk saadikurühm on erakonna või valimisliidu saadikute rühmitus parlamendis/volikogus. Opositsioon vastasrind, vastuseisjad. Partei või parteide Ühendus, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti Erinevatel seisukohtadel. Koalitsioon ühendus, liit. Mitme partei põhjal demokraat- Likus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb Oma valitsemisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. Spiiker Riigikogu esimees. (Eesti spiiker on Rne Ergma) Parlamendi juhatus (eestseisus) Parlamendi komisjonid ja fraktsioonid Institutsioon Institutsioon on sotsioloogia termin ühiskond- likult mõju omavate struktuuride ja mehhanismide tähistamiseks. Institutsioon võib olla ka mingi asutus või organisatsioon. Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Lobism ehk kuluaaripoliitika on katsed mõjutada poliitikuid,
komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül: tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine, ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, riigipea pikaajalise eemaloleku korral muutub spiiker riigipea kohusetäitjaks, nimetab komisjoni esimehed. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid.
Presidendil on esinduslik funktsioon. (Eest, Itaalia, Saksamaa) 3. Iseloomusta poolepresidentaalset valitsemiskorraldust. Nimeta riike, kus kehtib. President jagab valitsusjuhi rolli peaministriga, sekkub ja osaleb valitsustöös ainult teatud küsimuste lahendamisel. ( Portuga, Venemaa, Leedu). 4. Millised võimalused on komplekteerida kahekojalist parlamenti. 5. Parlamendi ülesehitus (esimees ehk spiiker, komisjonid/komiteed, alatised komisjonid). Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg, seaduseelnõude sisulisest arutamisest jääb kõrvale. Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale(kultuur, rahandus jm). 6. Parlamendi erakondlik jaotus (opositsioon, koalitsioon, fraktsioon)
2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Formaalõiguslik struktuur- fikseeritud seadusega (parlamendi juhatus-esimees ja aseesimehed) Poliitiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust kosseisust ja muutub alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. (fraktsioonid,koalitsioon ja opositsioon) Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees e spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ka päevakorra täitmine. · Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. · Erakorralistes oludes muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks-riigipea kohusetäitjaks. Koalitsioon moodustavad need parteid , kes kuuluvad valitsusse.
kuid tugevam positsioon kuulub täidesaatvale võimule. Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. 4.) Ühe- ja kahekojalised parlamendid erinevused ja sarnasused Kahekojaline- Suurbritannia, Pra, Saks,It, Tsehhi. Ühekojalised- Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti 5.) Parlamendi struktuur,komisjon, fraktsioon, opositsioon, koalitsioon, spiiker. Selleks ,et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatiooniliselt korraldada, st luua töörühmad. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Pparlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid.
Masina- ja keemiatööstus Metsatööstus ja sellega seonduvad tööstusharud. Peamised impordiartiklid Sloveeniast 2012 I poolaastal: keemiatooted 40,3%; masinad ja seadmed 17,7%; transpordivahendid 13,3% muud tööstuskaubad 10,6%. Peamised ekspordiartiklid Sloveeniasse 2012 I poolaastal: masinad ja seadmed 36,8%; puit ja puittooted 25,2%; keemiatooted 17,9% transpordivahendid 6,4%. Viimased visiidid v Eestisse september 2012 spiiker Gregor Virant v Sloveeniasse september 2008 president Toomas Hendrik Ilves Kasutatud kirjandus http://www.imagesoft.net/flags/search.html http:// europa.eu/abouteu/countries/membercountries/slovenia/index_et.htm http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/keskeuroopa.htm http://www.vm.ee/?q=node/190 http://lemill.net/content/presentations/sloveeniamajandus/view
Suurbritannia). 2) Regionaalsete huvide esindajana valitakse ülemkoda kas otse rahva poolt (nt. USA) või sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). · Töövaldkondade jaotuses: Seisuslikus kojas on saadikukoht eluaegne. Regionaalseid huve esindav ülemkoda on regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Parlamendi struktuur: · Parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker, aseesimehed). · Alatised ja ajutised komisjonid. · Fraktsioonid ehk saadikurühmad. · Koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees, kelle valivad parlamendisaadikud. (nt. Suurbritannias nõutakse spiikrilt täielikku neutraalsust, kuid Mandri-Euroopas jääb ta edasi partei liikmeks. USA-s ja Indias on spiiker aga oma erakonna juhtiv tegelane). Eestis kuulub parlamendi esimehe koht koalitsiooniparteile, kuid üks aseesimeestest esindab opositsiooni.
http://www.abiks.pri.ee VALIMISI ON VAJA: 1)riigi juhtide selekteerimiskes 2)kodanike soovide väljendamiseks 3)poliitika toetuse kontrollimiseks 4)kodanike harimiseks VALIMISTE PÕHIREEGLID 1)vabad(valimine;kandideerimine) 2)üldised ei kehti (varanduslikud; soolised; rassilised, usulised piirangud) kehtivad (kodakondsuspiirangud (paralamendi valimised(+) ja omavalitsuse valim())) 3)võrdsed(võrdsed hääled kandideerimisel (riigi raha ja meedia raha)) VALIMISSÜSTEEMID 1) Majoritaarne süsteem e enamusvalimised *valitakse ühe mandaadilistest ringkondadest suhtelise enamuse alusel *domineerivad 23 suuremat parteid (ntx USA demokraadid ja vabariiklased) *suurim erakond saab abs enamuse>tekivad üheparteilised enamusvalitsused *kehtib sõjaväelaste hääletuskeeld *teatud juhtudel toimivad valimised abs enamuse põhimõttel (ntx pres...
Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korr aldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Spiiker on parlamendi esimees, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Alalised komisjonid on paralamendi osad, mis on keskendunud erinevatele valitsemisaladele.Ajutis ed komisjonid on loodud erakorraliste ning oluliste probleemide uurimiseks. Koalitsioon on parlamendi erakonnad, kes moodustavad valitsuse. Opositsioon on parlamendi erakonnad, kes ei moodusta valitsust ...
Selle jaotuses võib eristada formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koostisest ja muutub seega alati pärast uue parlamendi kokkutulekut. Formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees ja aseesimees) ming komisjonid ; poliitiline struktuur jagab parlamendi fraktsioonideks, koalitsiooniks ja opositsiooniks. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes on eri demokraatiavormides üpris erinevad nõuded. Parlamendi esimees ei võta osa komisjonide ega fraktsioonide tööst, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Vaid erakorralistes oludes, riigi presidendi pikaajalisel eemalolekul , muutub spiiker tähtsaks poliitiliseks figuuriks riigipea kohusetäitjaks. Komisjonid/kommiteed on parlamendi tähtsad tööorganid. Kas neid nimetatakse
Parlamendi komisjon: parlamendi tööorgan, mille ülesanne on ettevalmistada seaduse eelnõusid Parlamendi fraktsioon: erakonna saadikurühm parlamendis, kuhu peab kuuluma vähemalt 5 liiget Koalitsioon: erakonna/erakondade liit, kes kuuluvad valitsusse Opositsioon: partei/parteide ühendus, kes ei kuulu valitususse 1.4 Kirjelda Riigikogu struktuuri. Kes kuuluvad juhatusse? Millised komisjonid on riigikogul? Millised erakonnad kuuluvad koalitsiooni/opositsiooni fraktsiooni? Juhatusse kuuluvad spiiker, I asemees (koalitsioon), II asemees (opositsioon). Riigikogu komisjonid on majandus-, keskkonna-, kultuuri-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis-, õigus- ja maaelukomisjon. 1.5 Vasta küsimustele põhiseaduse abiga (http://www.pohiseadus.ee/) Millal toimuvad Riigikogu valimised? Iga 4 aasta tagant. Kes saavad kandideerida parlamenti? Iga vähemalt 21-aastane hääleõigusega Eesti kodanik. Kes saavad valida parlamenti? Rahvas.
Ministrite nõukogu koosseis sõltub kõne all oleva küsimuse valdkonnast. Näiteks kohtuvad põllumajandusministrid, kui käsil on põllumajandus-küsimused, keskkonnaasjade arutamiseks ja otsuste tegemiseks kohtuvad keskkonnaministrid. 2)parlament - otsesed valimised. 3)komisjon -nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. 4)kohus - nimetatakse vastava maa valitsuse poolt 11. Spiiker- Spiiker (inglise sõnast speaker 'kõneleja') on parlamendi, volikogu või muu parlamentaarse organisatsiooni eesistuja. Opositsioon- Opositsioon (vastasseis) poliitikas koosneb ühest või rohkemast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad end valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. B 1.Selgita, mis on põhiseaduslik valitsemine? -Demokraatlik valitsemiskord,kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. 2
"
huvitegevus kooliväline tegevus
Sellises võrdluses on õige ,,huvitegevus", sest kooliväline tegevus ei pea olema huvipakkuv e.
huvitav. (Näide: Peale kooli pidin kodus nurgas seisma, sest sain tunnis halva hinde).
televiisori hind televiisori maksumus
.maksumus <12:-e> maksmaminek; hinna ja koguse korrutis
hind
( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus on ,et komisjon on Eesti Riigikodus aga USA kongressis on komiteed. Komisjon jaguneb kaheks: Alatine komisjon( keskendub ühele valitsemisalale ning teeb koostööd ministeeriumitega,NT: rahanduskomisjon töötab koos rahandusministeeriumiga) ja
Parlamendid võivad olla ühe või kahekojalised. Ühe kojalised (Eesti, Soome, Rootsi). Kahekojalised (Suurbritannia, USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Norra). Nimetatakse alam ja ülemkojaks, mis ei näita tähtsust. Mõlemad kojad peavad seadused heaks kiitma. Alamkoda on suurem ja moodustatakse üldvalimiste teel. Ülemkoda on väiksem ja võib olla seisuslik. Parlamendi struktuur 1) Formaalõiguslik on fikseeritud seadustega, muutumatu. Parlamendi juhatus Esimees ehk spiiker Asespiiker Asespiiker 101 parlamendisaadikut, kes jagunevad Riigikogu tööorganisatsioonidesse ehk komisjonidesse 2) Poliitiline struktuur, mis oleneb valimistulemustest. Koalitsioon Opositsioon ülesandeks on vaielda koalitsioonile vastu ja teha kriitikat Fraktsioonid ühe partei saadikute esindus Riigikogus Spiiker (Ene Ergma) juhib parlamendi igapäevatööd. Tagab korra. Valitakse parlamendi poolt. Ei osale ühegi komisjoni töös
juuni 2007, Amsterdam, töövisiit · USA president George W. Bush, 25.-27. juuni 2007, Washington, D.C., töövisiit · Läti president Vaira Ve-Freiberga ja Leedu president Valdas Adamkus, 3. juuli 2007, Riia, töövisiit seoses Läti presidendi ametiaja lõppemisega · Hispaania kuningas ja kuninganna Juan Carlos I ja Sofía, 8.11. juuli 2007, Madrid ja Barcelona, riigivisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili ja spiiker Nino Burdzanadze, 20.21. jaanuar 2008, Thbilisi, töövisiit · Iirimaa president Mary McAleese, 14.16. aprill 2008, Dublin, riigivisiit · Venemaa president Dmitri Medvedev, Soome president Tarja Halonen ja Ungari president László Sólyom, 27.30. juuni 2008, Hantõ-Mansiisk, Venemaa, töövisiit (Soome-ugri rahvaste 5. maailmakongress) Visiidid Eestis: · Suurbritannia kuninganna Elizabeth II 19.20. oktoober 2006, Tallinn, riigivisiit
riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed: - Alalised(10): Euroopa Liidu asjade, keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-. Põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. - Ajutised moodustatakse vajalikul hetkel, sinna kuuluvad oma ala eksperdid. - Fraktsioonid erakonnad(6). 6. Parlamendi ülesanded ja ainuõigused: 1)Rahva esindamine; 2)arutlemine, erinevate probleemide tasakaalustamine;
Esindajtekoja liikmeid valitakse valimisringkondades. Kongressi liikmed peavad eelkõige esindama oma valimisringkondade huve. Senati erinevused esindajatekogust: · Vähem tsentraliseeritud, nõrgem juhtimisvõim · Personaalsem · Võim on liikmete vahel ühtlasemalt jaotunud · Liikmed on vähem spetsialiseerunud · Tegeleb põhiliselt välispoliitikaga (Alamkoda tegeleb põhiliselt maksupoliitikaga) · Vähem liikmeid Alamkoda: Spiiker, kes omab Kongressis kõige suuremat võimu, pärineb enamasti enamusparteist. See on ainus Esindajatekoja ametikoht, mis on põhiseadusega sätestatud. Tähtsuselt järgmised on enamus- ja vähemuspartei liidrid, kes vastutavad eelkõige oma parteide programmi elluviimise eest. Järgnevad Vabariiklaste ja Demokraatide partei tegevusjuhid, kelle ülesandeks on nii spiikeri kui ka liidrite abistamine. Senat: Koosolekute juhatajaks on USA asepresident. Kuna ta aga ise Senatisse ei kuulu,
Esimesel juhul kujutab ülemkoda enast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sel juhul ei korraldata. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus. Kahekojalise: saksamaa, inglismaa, prantsusmaa, itaalia. Ühekojalised: skandinaavia, balti riigid. 3. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus, komisjonid. Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, kolaitsioon ja opositsioon. Parlamendi tööd juhib esimees ehk spiiker. Komisjonid on parlamendi rööorganid. Alatised komisjonid keskendusvad ühele valitsemisalale. Koalitsiooni moodustavad need pareid, kes kuuluvad valitsusse. Opositsiooni need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nende saadikud moodustavad fraktsiooni. 4. Seaduse algatamise õigus on valitusel, riigikogu fraktsioonil, komisjonid ja üksiksaadikul. Algataja annab selle üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni
Oktoober 2001 peaminister Wim Kok Aprill 2002 transpordi-, riiklike tööde ja veemajanduse minister Tineke Netelenbos Juuni 2002 Tema Kuninglik Kõrgus Oranje prints Willem-Alexander ja printsess Maxima November 2003 väliskaubandusminister Karien van Gennip Aprill 2004 peaminister Jan Peter Balkenende Märts 2005 välisminister Bernard R. Bot Mai 2006 Esindajatekoja spiiker Frans W. Weisglas Mai 2008 kuninganna Beatrix riigivisiit Oktoober 2008 välisminister Maxime Verhagen Balti-Beneluxi välisministrite kohtumisel August 2009 parlamendi spiiker Gerdi Verbeet naisspiikrite kohtumisel Tallinnas Olulisemad visiidid Eestisse
koda (100). Senat valit regionaaltasandil (igast osariigist 2 saadikut), es.koda üleriigiliselt. Senat teg välispol ja riigiametnike val-ga, esind.k finantsül. 2) 1kojaline- Est; 1938 muudeti Est parlam 1kojaliseks, enne 2 (Riigi Nõu- ja Riigi Volikogu- halb). RIIGIKOGU: 101-liikm, jag koalitsioon ja oposits. Koal- erakonnad, kes kuuluv valitsusse (IRL, Reform, Sots.dem); Opos- Erakond Eestimaa Rohelised, Keske, Rahvaliit. STRUKTUURIÜKSUSED: 1)Riigikogu- juhatus: Riigikogu esimees e spiiker (Ergma) + 2 aseesimeest (Ratas ja Ojuland) 1 opos-st teine koalt-st. Juhatavad igapäeva tööd riigikogus. 2) fraktsioonid: õhe erakonna saadikute rühm riigikogus, vabatahtlik, igal erak-l oma fraktsioon, kindlad veendumused. 3) komisjonid: 11- Keskkonna, kultuuri, maaelu, õigus, rahandus... neis vastavate kogemuste ja pädevusega in-d. 4) erikomisj: 3- Julgeoleku Asutuste Järelvalve erikomisjon, Riigieelarve erikomis. 5) parlamendirühm: (40-50)- Eesti- Austraalia parlam.r jne
EL Parlament: *valitakse 5 aastaks, *kõik vähemalt 18-aastased EL kodanikud saavad valida. Eestis on 6 kohta EL Parlamendis. Suure üldkogu istungid 12 korda aastas Strasbuuris ja Brüsselis. Iga parlamendi liige töötab ka mingis komisjonis. Iga kuu palk 12 000 . Kõige popim parlamendis: konservatiivne maailmavaade, sotsiaalne m, liberaalne, rohelised, kommunistid. Eesti saadikud: Indrek Tarand, Ivari Padar, Tunne Kelam, Siiri Oviir, K.Ojuland, V.Savisaar-Toomast. Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2)teostab järelvalvet Euroopa Komisjoni tegevuse üle, 3)õigus vastu võtta õigusakte. EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu: seal kogunevad kõik 28 liikmedsriigi valitsust, teemapõhiselt. Iga EL liikmesriik saab olla eesistuja riigiks pool aastat (2018 Eesti kord). Ministrite Nõukogu ülesanded: *õigusaktide vastu võtmine, *eelarve heaks kiitmine,
ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATU KASUTAMINE Kodutöö 163 p 155 p Ülesande esitamise tähtaeg on 17.12.12. Enne ülesande kallale asumist lugege läbi ÕSi kasutamise juhend! Ärge üritage täita ülesannet ÕSi abita! Kõik vastused andke siinsamal lehel. Kõik, kelle punktisumma jääb alla 150 punkti, peavad esitama ka veatu vigade paranduse! Seda ootan ka neilt, kes esitavad töö hiljem kui 17.12.12. Ärge jätke töö esitamist viimasele minutile ega mitte ka nädalale! Vigade paranduse veatuks saamine võib võtta päevi! 1. Mitmendas vältes on järgmised märksõnad? (7 p) 7 p karikatuur (III), kirkus (III), kriis (III), kümnis (III), maotu (III), punkarlus (II või III), valjus (III) 2. Kas märksõnades kandidaat ja mantel on n palataliseeritud? Aga märksõnades pudel ja padi d? (4 p) 3 p kan'didaat on n palataliseeritud mantel ei ole n palataliseeritud ...
Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus 1.Esindajad delegeeritakse ülemkotta. 2. Ülemkoda valitakse otse rahva poolt. Parlamendi ülesehitus,struktuur, töökorraldus, ülesanded Formaalõiguslik struktuur,fikseeritud seadusega,osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur, oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust, moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker. Tema ülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Parlamendi peamine funktsioon: algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Samuti erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine sedustesse. Kolmas funktsioon on järelvalve valitsuse üle. Seaduse menetlemine
viivitamatult oma liikmete hulgast üht isikut kogu mainitud Koja volituste ajaks Spiikeriks valima; see valimine on peale selle kinnitamist Kindral-kuberneri poolt kehtiv ning jõustunud. 2)Kui vaid Spiikeri ametikoht on osutunud vakantseks surma, ametist loobumise või mingil muul põhjusel, peab toimuma uus valimine, mis kuulub samas korras kinnitamisele. 3)Esindajatekoda tervikuna ja selle liikmed (kaasaarvatud maooridest liikmed), Spiiker ja Koja komiteede juhatajad, kes täidavad oma kohustusi käesoleva akti jõustumise hetkel, jätkavad oma kohustuste täitmist, pidades kinni käesoleva akti määrustest. Esindatuse komisjonid 6.Esindatuse komisjonid. – 1)Selleks, et kindlustada Esindajatekojas Uus- meremaa elanike esinduse normide perioodiline läbivaatamine, asutatakse kaks alalist komisjoni: üks Põhjasaarele, mida nimetatakse “Põhjasaare esindatuse
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
täiskogu istungeid. Riigikogu fraktsioonid viivad ellu erakondade poliitilist programmi. Riigikogu komisjonides tehakse suur osa tööst seaduseelnõudega ja tegeldakse oma valdkonna parlamentaarse kontrolliga. Riigikogu formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Riigikogu igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad riigikogu saadikud. Komisjonid on riigikogu tööorganid. Riigikogu jaguneb koalitsiooniks ja opositsiooniks. 4. Põhiseadus § 65 5. Seadust saab algatada riigikogu liige, riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon ja vabariigi valitsuse. Eelnõu antakse üle riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetelemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon, kelle valdkonda see kuulub. • Esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu ja algataja ettekanded
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
( + Kõik saadikud ei pea kohal olema või võivad olla erapooletud. Vähe saadike võib hääletada ja seadus võetakse ainult nende otsuse põhjal vastu) Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Selliselt juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. ( + Terve Riigikogu võtab otsuse vastu. Kõik Riigikogu liikme ei ole alati kohal.) 14. Kes on Eesti Riigikogu spiiker? Ene Ergmaa. 15. Milline vahe on presidendi võimul presidentaalses ja parlamentaarses Vabariigis? Parlamentaarses Vabariigis on presidendil suur võim parlamendi üle. Rahvas valib riigimehed, kes valivad presidendi. Presidentaalses Vabariigis puudub peaminister. Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. 16. Valitsuse moodustamise võimalused. 1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine. 2. President nimetab peaministrikandidaadi. 3
kuulub parlamendi suurimasse, 265 liikmega Euroopa Rahvapartei fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party, EPP). Isamaa ja Res Publica Liidul on üle 8900 liikme. Sellega oleme suuruselt kolmas erakond Eestis. Riigikogus oleme esindatud 19 saadikuga. Meie erakonda kuulub Riigikogu esimees Ene Ergma. Valitsuses on meie kanda viis ministrikohta. Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub 80 omavalitsusjuhti. Oleme koalitsioonis 76 omavalitsuses. Riigikogu esimees, spiiker Ene Ergma Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva.
Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid. Poliitiline struktuur oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide töös. Komisjonid/ komiteed on parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Ajutised komisjonid luuakse oluliste probleemide uurimiseks, kelle töö kestab mõned kuud ja lõpeb ametliku raporti esitamisega parlamendile.
esindajad, alamate astmetega vaimulikud valitakse * saks, vene Erakondlik jaotus: a) koalitsioon- nee parteid, kes kuuluvad valitsusse b)opositsioon- erakonnad, keda ei ole kaasatud valitsusse, kristiseerivad valitsuse ettepanekuid ja pakuvad neile alternatiive c)fraktsioon- 5st saadikust saab moodustada, võivad olla erinevast erakonnast d)töörühmad- komisjon e)alatised komisjonid- keskenduvad ühele valitsemisalale /parlamendi tööd juhatab esimees ehk spiiker Ülesanded: a) seadusandlu- algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi b) esindab rahva tahet c) kontrollib täidesaatvad võimu(valitsust) *Peab peaministri kandidaadi heaks nimetama *valitsus annab aru *korraldab umbusaldushääletuse *eelarve vastuvõttmine Õigusaktide menetlemine: a)Seaduse alustamise õigus on valitsusel, riigikogu fraktsioonil, rk komisjonil ja ka üksiksaadikul b) eelnõu algataja annab selle üle rk juhtimisele, kes määrab eelnõu menetelmiseks juhtivkomisjoni
*NT. Suurbritannia PRESIDENTALISM *President on valitsuse juht ehk peaminister ning ta moodustab valitsuse. *President sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. *Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval on seadusandlik võim. *NT. USA POOLPRESIDENTALISM *President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. *NT. Soome, Prantsusmaa, Venemaa Parlament - Seadusandlik võim *Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. *Komisjonid: parlamendi tööorganid. *Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. *Opositsioon: erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus on kritiseerida valitsuse ettepanekuid. *Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed. Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik.
Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus. Struktuuriosad on fraktsioon(ühe erakonna liikme parlamendis) Koalitsioon (valitsusliit) Opositsioon(vastasliit) Parlamendi ülesanded ja töökorraldus: Parlamendil on aastas 2 istungjärku. Sügisistungjärk ja kevadistungjärk. Kui riigis tekib olukord, et parlament on erandkorras vaja kokku kutsuda
Kõrgemasse palatisse, ülejäänud moodustasid Alumise palati. Alates 1991 Althingi on ühepalatiline. Praegu see koosneb 63 saadikust, millised valitakse välja propotsionaalse esinduse põhimõttel üldnatsionaalsest ja kohalikest ringkondades. Kõigil vähemalt 18- aastastel kodanikel on hääletamisõigus, samuti on neil õigus kandideerida Althingi. Põhiseaduse järgi on istungid kõigile avatud. Istungeid juhatavad spiiker ning neli asespiikrit. Althingis töötab 12 alalist komisjoni, neist igasse kuulub 9 saadikut, v.a majanduskomisjon, kuhu kuulub 11 liiget. Althingile allub otseselt kaks riiklikku autust: Riigikontroll (Ríkisendurskodun) ja Ombudsmani Kabinet (Umbodsmadur Althingis). Althingile kuulub kõrgeim seadusandlik võim. Tema koostab riigieelarved, vaatab läbi ja võtab vastu seadusi, muudab ja täiendab konstitutsiooni, annab presidendile loa teiste riikide
tööruhmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimees) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tema töö on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös. Komisjonid/komiteed parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. On olemas nt väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium. Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Tava nõuab, et umbes pooli komisjone juhiksid opositsioonierakondade saadikud
vägede ülemjuhataja Presidendil ei ole ainuvõim, tema kõrval ka seadusandlik võim! Näide: USA Poolpresidentalism President peab parlamendiga rohkem arvestama ja peale presidendi on ka peaministri ametikoht. Nt: Prantsusmaa, Soome, Venemaa. Parlament- seadusandlik võim! Kahekojalised: SB, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa jne. Ühekojalised: Skandinaavia riigid (v. a Norra) ka Balti riigid. Parlamendi igapäevatööd juhib esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Hetkel Ene Ergmaa. Komisjonid: parlamendi tööorganid. Alatised komisjonid: keskenduvad ühele valitsemisalale, nt kultuurikomisjon. Ajutised komisjonid: kindla probleemi lahendamiseks, töö kestab mõned kuud. Koalitsioon: moodustub parteidest, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon: Erakonnad, kes ei kuulu valitsusse, nende kohustus kritiseerida valitsuse ettepanekuid. Fraktsioon ehk saadikurühm: aluseks ideoloogiline kuuluvus
- alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks.
1. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEKTORID JA VALDKONNAD Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: a) esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsussutused) b) teine e erasektor (eraettevõtted) c)kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Ühiskonda kuuluvad ka inimesed, kes muudavad ühiskonna mitmekesiseks, mis omakorda on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile e kihistumisele. VALDKONNAD: a) POLIITIKA korraldab riigi juhtimis ja toimimist. Sellega tegeleb peamiselt I sektor. b) MAJANDUS tootmise, kauplemise ja teeninduse valdkond. Sellega tegeleb natuke ka I sektor, sest mõned majandusküsimused vajavad riigipoolset sekkumist. c) KULTUUR mitme põlvkonna loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused, teadmised ja tavad. d)KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorgani- satsioone j...
c) pole eluaegne koht d) eelarve, maksud, majanduspoliitika e) kinnitab kõrged riigiametnikud Parlamendi formaalõiguslik struktuur Parlamendi organisatsiooniline korraldamine: · formaalõiguslik- fikseeritud seadustega · poliitiline- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust Formaalõigusliku struktuuri osad: · parlamendi juhatus- esimees, aseesimees Poliitilise struktuuri osad: · fraktsioonid · koalitsioon · opositsioon Esimees ehk spiiker: · juhib parlamendi igapäevast tööd · Eestis on koalitsioonist · tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine · ei tohi osaleda komisjonide ja fraktsioonide töös Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. · iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni · ühes komisjonis saadikud erinevatest erakondadest Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. (väliskomisjon, kultuurikomisjon jne) Parlamendi erakondlik jaotus
Inimene on suurem väärtus. Tuntuim humanist Erasmus Rotterdamist. Teda nimetati humanistide kuningaks. Oli vaimulil. Kirjutas ,,Narruse kiitus". UUSAEG Seda mõjutas teaduse revolutsioon. Galileo Galilei- päike on universumi keskpunkt. Newton- filosoof. Oli füüsik, matemaatik. Uusaja õpetused: 1)empirism- kogemus. Tunnetuse aluseks on kogemus. J. Locke- inimene on sündides puhas leht. Empirismi rajaja. F.Bacon- empirismi esindaja. Oli inglise ülemkoja spiiker. Temal oli 4 iidolit: sooiidol, koopaiidol, turuiidol, teatri-iidol. T.Hobbes- materialistlik empirist. Maailmas toimub kõik füüsika seaduste järgi. Ühiskondliku lepingu rajaja. 2)ratsionalism- tunnetamise aluseks on mõistus. R.Descartes- ratsionalismi rajaja. Temal olid kindlad põhimõtted. Kuulus lause: Cogito ergo sum!-Mõtlen, järelikult olen olemas! B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui
tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses). Muutub pärast parlamendivalimisi Parlamendi poliitiline struktuur(2) 1. Koalitsioon versus opositsioon. 2. Fraktsioon parlamendi mõlemad pooled
Ühiskonna II Perioodi KT 12.klassile 1. Erinevate võimude ülesanded lähtuvalt võimude lahususe põhimõttest Riigikogu on Eestis seadusandlik võim, kelle ülesanne on seadusi välja töötada ja vastu võtta ning esindada kodanike huve. Võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande. Otsustab rahvahääletuse korraldamise. Valitsus on Eestis täidesaatevvõim, kelle ülesanne on seaduste elluviimine ja riigi igapäevase toimimise korraldamine. Koostab riigieelarvet ja esitab selle Riigikogule. Korraldab suhtlemisi teistee riikidega. Kohtusüsteemil on Eestis kohtuvõim, kelle ülesanne on seaduse kuulekuse tagamine, järelevalve võimu üle ning sõltumatu ja aus õigusemõistmine. Hoolimata lahutatusest kontrollivad võimud üksteist ning täidavad kohati ka teineteise funktsioone 2. Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism- Demokraatlik valitsemine, mis tugineb sead...
luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikri põhiülesandeks on tagada istungite korrakohane kulg ja päevakorra täitmine. Spiiker ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös, mis tähendab, et ta jääb seaduseelnõude sisulisest arutamisest kõrvale. Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Kas neid nimetatakse komisjonideks või komiteedeks, ei oma sisulist tähendust, mõlemad täidavad ühesuguseid funktsioone. Alatised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale
Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid; poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäevatööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Spiikeri parteilise aktiivsuse suhtes kehtivad eri maades erinevad nõuded. Suurbritannias nõutakse talt täielikku poliitilist neutraalsust, mis tähendab ka parteilise kuuluvuse peatamist ametiajaks. Mandri- Euroopas jääb spiiker edasi partei liikmeks, kuid pole erakonnas juhtival kohal. USA-s ja Indias aga onparlamendi esimees 10 Valitsemine ja avalik haldus ühtlasi ka oma erakonna juhtiv tegelane
A buklett voldik aaria - üksiklaul ooperis burger - hamburger aasiv - heatahtlikult pilkav busmanid - Lõuna-Aafrikas elav rahvas abiturient - gümnaasiumi lõppklassi õpilane bänd - ansambel absoluutne - täielik büroo kontor adjektiiv - omadussõna D adresseerima - aadressi järgi saatma daalia - ilutaim (jorjen) aduma - mõistma, taipama daam - proua adverb - määrsõna debatt - vaidlus, arutelu agressiivne - ründav, vallutushimuline defekt - viga agu - koidueelne hämarus dekoratsioon - kaunistus, kujundus aimama - ette tundma, vaistlikult arvama demonstratsioon - meeleavaldus; akaatsia - troopiline põõsas või puu väljakutsuv käitumine, selgitav näitamine alasi...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: o täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused) o komisjonide istungitest o tööst valijatega Parlamendi struktuur: · Formaalõiguslik struktuur fikseeritud seadusega o Juhatus (esimees e. spiiker juhib parlamendi igapäevatööd; aseesimehed) Valimised toimuvad esimesel istungil, kandidaadi võib üles seada iga Riigikogu liige Eestis kuulub aseesimehe koht tavaliselt mõne koalitsioonierakonna liikmele Aseesimehi valitakse üheaegselt, hea kombe kohaselt on üks neist opositsioonist o Komisjonid toimub õigusaktide analüüs, ettevalmistamine Alatised keskenduvad ühele eluvaldkonnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
