Tööleht harjutamiseks 1. KORDA MÕISTEID: · Rõhk- · Kõnetakt- · Palatalisatsioon- · Silp, selle ehitus- 2. KORDA VÄLTE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTEID 3. HARJUTAMINE · Leia rõhulised ja rõhuta silbid ja eralda kõnetaktid Väljakule, heatahtlikkus, ehedalt, rector, läikiva, elumees, katus, toretsev, karm, valgusekiir, tarkusehammas, bakter, vaesuse, lepitus, viimase, suhkrutrahv, talunik, saamatus, kohvrist, tahtejõud, kaaslane, rahulikkust, vaalgalerii, kahvatu, trotslik, saamisrõõm, saatus. · Silbita eelmise ülesande viis esimest sõna ja tee silbiskeemid (algus, tuum, lõpp). · Liigita sõnad viimase kõnetakti esisilbi pikkuse järgi. LÜHIKESE ESISILBIGA PIKA ESISILBIGA · Liigita sõnad sõnavälte järgi.
o Ülesanded: Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle o Rakendab rikkujatele trahvi a la ,,suhkrutrahv" · Euroopa parlament o Koosneb 736 saadikust, kes valitakse liikmesriigi kodanike poolt. o President Jerzy Buzek. o Ülesanded: Ta jagab nõukoguga seadusandlikku võimu.Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. Ta teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle, võib avaldada umbusaldust EK.
korkida ja hüüda üksmeelselt: ,,Tere, Euroopa Liit!" Tavalisele inimesele oli too uudis muidugi täiesti igapäevane, vaid mõned üksikud sõnumid jäid lihtkodanikule kõrva, näiteks et hinnad tõusevad pikapeale, aga see on lõpp-perspektiivis siiski kasulik. Kuid nüüd, aastal 2011, kui oleme päris tükk aega juba liidus olnud, hakkavad välja tulema ka vead. Üks suuremaid prohmakaid, mis eestlasi kohe esimestel aastatel tabas, oli suhkrutrahv. Eelnevas ajaloos muutuste poolt räsitud maarjamaalast hirmutas väga mõte, et meie igapäevane toiduaine suhkur peagi tohutult kallineb. Seetõttu hakatigi pakke metsikutes kogustes juurde ostma, et kui ajad raskemaks lähevad, siis on hea kuskilt voodi alt välja tuua tulevikus valge kulla staatusega kristalle sisaldavad pakid. Kogu poodide tühjenemise ja sellega kaasneva mürgli kohal jälgis meid suur silm
Arvatavasti, mai kuus enamus, mida varem peeti väliskaubanduseks hakkas arvestama nüüd Euroopa siseturu kaubanduseks. Seetõttu, mai kuus toimus selline suur langus, kuid loogika järgi seoses selliste poliitiliste muutustega peaks see ikka kasvama. Samuti võiks see olla seotud sellega, et Eesti elanikud kartsid suurt inflatsiooni EL astudes, ning soetasid varudeks kõikvõimalikuid esmatarbekaupu. Näiteks, oli tol aastal üleliigse suhkruvarude eest Euroopa Komisjoni poolt määratud suhkrutrahv summas liigakudu 712 miljonit krooni, mida Eesti pidi maksma 2009. aastaks. Peale seda Eesti väliskaubandus kasvas sujuvalt. Eesti impordi mahu tipp tuli aastale 2007, kuid peale Pronksööd impordi ja transiidi seisukord läks halvemaks. Ekspordi kasv sel ajal ikkagi kasvas, ning hakkas langema just, kui algas finantskriis ja selle järgi ka majanduskriis. Vastavalt graafikule (Graafik 2.) on arusaadav kogu väliskaubanduse näitajate progress. Graafik 2
// Sotsiaaltöö. - (2005), nr. 4 - Lk. 14-19) Eestil on väga palju sotsiaalhartasi mida pole ratifiseeritud ehk siis mida pole veel Eesti suutnud vastu võtta ja rakendada. Selle tagajärjel võime me varsti trahvi saada Eesti riik muidugi kuid maksumaksjad on need kes selle kinni maksavad. Euroopa liidus on raske kui ei tehta nii nagu seda sedadus nõuab ja selle tagajärel ongi trahvid tulemas. Nagu seda on suhkrutrahv. Eestile tehtud etteheidetest Euroopa sotsiaalsete õiguste komitee aruandes. 5 (Kalamees, Kai. Euroopa sotsiaalhartat rikkuv Eesti sattus musta nimekirja. // Eesti Päevaleht. - (2004/Oct/8) - Lk. 7) Kui sa oled mustas nimekirjas siis sind niipalju ei usaldata enam ja jäetakse ilma ka paljudest hüvedes. Mis võiks Eestile olla väga kasulikku. Valitsus ei järgi sotsiaalhartat
Ainuüksi Saksamaal võivad äriühingute enammakstud tulumaksu tagasinõuded küündida kuni 470 mld Eesti kroonini. Ka Eesti ei ole jäänud Euroopa Kohtu otsustest täielikult puutumata Athinaiki (C294/99) lahend on toonud Eesti jaoks kaasa potentsiaalse maksutulude kaotamise riski. Võttes aluseks äriühingu tulumaksu aastase laekumise, võib pärast üleminekuperioodi lõppu aastal 2009 oodata Eestit maksutulude kaotus summas 2,53 mld krooni ehk üks paras täiendav suhkrutrahv. Erinevust Marks & Spenceri lahendist on vaid sedavõrd, et Eesti oli riskist teadlik juba varakult, seda nii kohtulahendi enda kui ka Euroopa Komisjoni poolsete märkuste tõttu, samas kui Marks & Spencer'i kohtujuristi seisukoht tuli liikmesriikidele suure üllatusena. Olgugi, et Euroopa maksuteadlased on riskile ka varem viidanud, on Euroopa Komisjon ise pidanud piiriüleste kahjumitega seonduva reguleerimiseks vajalikuks positiivset harmoneerimist.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul ei anna Komisjon kohtuotsuse kohta enne kommentaare, kui nad on jõudnud otsusega põhjalikult tutvuda. Komisjonil on kaks kuud aega kaevata otsus edasi Euroopa Kohtusse Vastav lahend tuli selle aasta septembris. Negatiivne lahend Eesti kohtule 2006 aastal jäeti jõusse Eestile määratud suhkrutrahv,mis edasi kaebamisele ei antud ja trahv määraga 715 miljonit tuleb tasuda 4 aasta jooksul. Püüti vaidlustada seda veel Euroopa Komisjoniga, kuid jäeti kaotajaks pooleks. 25 KOKKUVÕTE Referaadis sai käsitletud teemasid, mis sai ära toodud sissejuhatuses. Lisaks on referaadis käsitletud Eestiga seonduvaid Euroopa Kohtus aset leidnud juhtumeid.
Nad kandideerivad oma riigist (aga ei tohi olla erapoolikud), ametisse hääletab Europarlament. Volinik on nagu minister, tal on kindel valdkond, mille eest ta vastutab. "Ministeeriume" kutsutakse peadirektoriaatideks. Ametlikud keeled on inglise, saksa ja prantsuse, aga kõik tuleb tõlkida kõigisse EL keeltesse. Komisjoni ülesanded: algatada seaduseelnõusid, valmistada ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungeid, jälgida Ministrite Nõukogu otsuste täitmist (nt suhkrutrahv), hallata EL-i eelarvet, esindada EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides. Seadusandlik võim: Liidulepingute osas pole parlamendil sõnaõigust. Ministrite Nõukogus ja parlamendis mõlemas hääletatakse transpordi, keskkonna, arenguabi, tööohutuse, regionaalarengu, sotsiaalpoliitika üle. Mõlema nõusolekut vajab kultuur ja tehnoloogia, siseturg ja Tarbijakaitse, diplomite tunnistamine(?). See on kaasotsustamismenetlus, kus parlamendil on vetoõigus. 8
ametlikesse keeltesse. Töökohad administratsioonis täidetakse avaliku konkursi korras, kus võivad osaleda kõigi liikmesriikide kodanikud. Euroopa Komisjoni ülesanded: 1. Teeb ettepanekuid edasise arengu kohta, algatab seaduste eelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. 2. Jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist, olles avastanud rikkumise võib komisjon liikmesriigilt nõuda trahvi, näiteks suhkrutrahv Eestile või pöördub Euroopa Kohtu poole. 3. Seisab EL õigusnormide rakendamise eest 4. Esindab EL rahvusvahelistes organisatsioonides, nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis 5. Haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna assamblee, mis on aastate jooksul läbi teinud olulisi muutusi. Parlamendi saadikuid hakati otse valima alles 1979. aastal. Pärast Euroopa Liidu järjekordselt laienemist 2004
Komisjon koosneb 25 (või 27?) liikmest ehk volinikust, kelle kandidatuurid on esitatud liikmesriikide valitsuste poolt ja kelle hääletab ametisse europarlament. Euroopa Komisjoni ülesanded: · teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, algatab seaduseelnõusid ja valmistab ette Ministrite Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu istungid. · jälgib Ministrite Nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt, määrab rikkumisel trahve (suhkrutrahv Eestile) · seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest · esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides · Hhaldab EL-i eelarvet Euroopa Parlament - liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, 1979.a. toimus esimest korda sinna otsevalimine, saadikuid vastavalt riigi rahvaarvule, valitakse iga 5 aasta järel. Ülesanded: EU eelarve kinnitamine, kontrolliõigus Euroopa Komisjoni üle, mõjutab seadusandlust, otsustav roll uute liikmete vastuvõtmisel.