Seagripp Kuidas on arvatavasti tekkinud uus A(H1N1) viirus ja miks on teda nimetatud seagripiks? Nimi pärineb oletusest, et viirus on pärit sigadelt , Tekkind inimgripi , linnugripi ja 2 sea haiguse ühinemisel. Kuidas levib see viirus? Viirus levib inimeselt-inimesele piisknakkuse teel, kas köhimisel, aevastamisel või siis saastunud pindade ja pesemata käte vahendusel. Kui kaua võib uusgripi viirus püsida nakkusohtlikuna näiteks lauapindadel? 24-48 h Millised on haiguse sümtomid (tunnused)? kõrge palavik, köha, peavalu ja liigesevalu Kas välismaise sealiha söömine võib põhjustada haigestumist seagrippi? Ei Millest koosneb vaktsiin Pademrix. Millise imuunsuse see tekitab? Inantiveeritud gripiviiruste osi h1n1 tüvi. Tekitab aktiivse immuunsuse Kas ka gripi läbipõdemisel tekib immuunsus, kui kaua see võiks kesta? Jah ,aasta või isegi mitu Kuidas vältida nakatumist? pesta sageli kä...
Eesti Maaülikool Linnu- ja seagripp Juhendaja: Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Linnugripp ja seagripp on mõlemad zoonoosid. Zoonoosid (kreeka keeles zoon 'looma' ja nosos 'tervisehäire') on mets- ja koduloomade nakkushaigused, mis võivad nakatada inimest. Parasitaarsete zoonooside tekitajad võivad inimesele edasi kanduda väliskeskkonnast (eosed, tsüstid, ootsüstid, munad, vabad või entsüsteerunud vastsed) või toores/väheküpsetatud lihas olevate parasiitide nakatumisvõimeliste arengujärkude sissesöömisel. Inimene võib olla
Sümptomid Äkilinekõrge palavikuteke Peavalu Külmavärinad Kuiv köha Lihasvalud Silmade valguskartlikkus Ennetamine Võimalik vaktsineerida Haige tuleks isoleerida Haigetest eemale hoidmine Tervislik eluviis Ravi Kasutatakse viirusevastased ained Palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli Rohkelt tuleks juua vedelikke Tagajärjed Omandatud immuunsus Võivad tekkida tüsistused Harva surm Erandid: kopsupõletik, Reye sündroom Seagripp Liikidevaheline edasikandumine Sea-, linnu- ja inimese gripi geenid Sümptomid: palavik, peavalu, lihasvalu, nohu, köha, kõhulahtisus Linnugripp Kutsutakse ka lindude katkuks Ohtlik ka inimesele Praktiliselt kõik haigestunud surevad Viirus püsib kaua eluvõimeline Sümptomid: uimasus, isutus, kõhulahtisus, täppverevalumid, äkksurm Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/index.php?sisu=uudis_edasi&mid http://www.tervisekaitse.ee/?mid=1131 http://www.cdc
Gripp Influenza (lad.k) Ülevaade: Eristatakse A-, B- ja C-gripi viirust. Haiguspuhanguid tekitab põhiliselt A-gripi viirus. Gripi haigestutakse tavaliselt novembrist veebruarini, mõnikord ka kevadel. Kõige sagedamini haigestuvad grippi lapsed ning kõige raskemalt võib haigus kulgeda vanuritel ja raskete haiguste tõttu nõrgestatud organismiga inimestel. Gripp on gripiviiruse poolt põhjustatud, sageli suuremaid haiguspuhanguid põhjustav hingamisteede viiruslik nakkus. Levik: Gripihaige eritab viirust köhides, aevastades või siis sülepiiskadega saastunud esemete kaudu. Viirus nakatab ülemiste hingamisteede - nina ja neelu - limaskesta rakud, paljuneb seal ja kandub allapoole. Gripiviirus võib põhjustada ka kopsupõletikku. Haiguse peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusnähte veel ei põhjusta) on 1 - 4 päeva, nakatunud inimene eritab viirust 1 päeva enne kuni 2 päeva peale sümptomite ilmnemist. Sümptomid: G...
´´ ``Mis kes ? ikke meie küla mutid ,kui me eila sauna majas käisime.´´ ``Aa mis keegi mulle ütelnd pole ma oleks kah sauna majja tulnd!´´ `` Kuule , Mann aga mis saöhta pooole ted?´´ `´Ei tead ülle ei midad , mis siis eri on?´´ ``Ei ma siin mõtsin ,et läheks äkki vaataks selle pommi leidmise koha ära!´´ `` Aga vaata mann mul on sihuke mure , et ma ming mitte , mul mees kodus haige, ma e tea mis see viirus oligi aga ma arvan , et see tal präegalt kallal on`` `´AA see seagripp!´´ `´Kuule , Mann aga ei midas siis ma lähen nüüd siis kah koju süüa tegema ,pealegi map tea mis veel süüa teha: ``Aa Ülle ,aa helista kui miskit eri meite külas kah on :´´ ``küll ma helistan ,kui midas uut on ja kui sul aega on siis võiks ju minna kuskile kiikuma!´´
Lugupeetud õpetaja ning klassikaaslased! Nagu on öelnud Lennart Meri, et olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Inimesed alati virisevad, keegi ei ole millegagi rahul, aga mis meil praegusel hetkel nii sitt on? Mis on meie tuleviku väetis? Meil on MASU, seagripp levib, ... Eks MASU ole tingitud inimeste endi vigadest hakati elama üle oma võimaluste. See tähendab liialt laenama ja olukord muutus aina halvemaks, kui ei suudetud enam oma võlgu tasuda. Seda veel ülemaailmselt. Aga mina usun, et kui me sellest MASU-st, TÄPE-st, PUPU-st ja muust jamast ükskord tervelt välja tuleme, on see ainult meid endid tugevdav väetis ning kui läheb hästi, siis tulevikus väldime selliste vigade tegemist.
Asjaolule, et tüvi on kunstliku päritoluga, viitab koguni mitu fakti. Suurem osa surmadest on registreeritud Kagu-Aasias, aga just seal paikneb enamik biotehnoloogiaga tegelevate kontsernide baasidest. Seevastu näiteks USAs ei ole seda tüve seni esinenud, mis on üpris hämmastav, sest ka seal leidub rändlinde, keda loetakse selle ohtliku haiguse kandjateks.(ekspress/linnugripp) Sama väidetakse ka Siberi katku ja seagripi kohta. Nimelt liigub Internetis palju infot sellest, et seagripp on inimeste poolt tekitatud bioloogiline relv. On ka räägitud, et seagripi saab alles siis, kui lasta end vaksineerida. Kas seagripp on siis tavaline haigus või puhas ravimifirmade äri? - Sellele küsimusele ei ole veel vastust leitud, kuid igaüks võib oma seisukoha võtta. 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine Bioloogilist relva kasutatakse põhiliselt suurte vägede koondamispiirkondade suhtes nii rinde
Marutõbi Tubaka mosaiikviirus - Viiruse ehitus: valgust kest kapsiid DNA/RNA - Viiruse paljunemine: Viirusel puudub iseseisev paljunemisvõime - Viirus paljuneb peremeesorganismi abib - Viiruseid saab liigitada nende peremeesorganismide abil: nt Taimeviirused (tubakamosaiikviirus), putukaviirused(ensefaliit, kollapalavik), loomaviirused(marutõbi, linnugripp, seagripp), baktreiviirused e. bakteriofaagi(T4, T2 viirus) Lüütiline tsükkel Lüsogeeniline tsükkel
Seega tuleb välja, et meil puudub kindel edasine ühiskonna areng, kuna puuduvad tulevased arendajad. Eelnevalt oli juttu, et pidev autode kasutamine muudab inimesed ebatervislikuks. Kui me väidame et meditsiin on hästi arenenud, siis ei tohiks ju probleemi olla, peaks kõik saama jälle korda teha. Samas on veel palju haigusi, mille vastu ei ole vaktsiine leitud, näiteks borrelioos, ning tekib ka juurde haigusi, näiteks viimasel ajal laialdaselt levinud seagripp. Selle vastu oli kiiresti vaja toota vaktsiini. Üldiselt leidub veel ka varemalt teada olevaid tõbesid, mille vastu kindlat ja täiuslikku ravi ei teata. Seega saab tervishoid veel areneda. Kui nii võtta, et inimene siiski hävitab ühiskoda, siis poleks ju võimalik edasine areng. Teisalt saab jällegi midagi uut ja säästlikumat välja mõelda, et me loodust niivõrd palju ei reostaks. Viimaste aastatega on hakatud tähtsustama säästlikku tootmist
need nn igavamad faktid võivad inimese arvamuse kujunemisel väga tähtsat rolli mängida. Näiteks mõne inimese teguviisi, mis on pälvinud avalikkuse halva tähelepanu, mõistetakse kohe hukka, sest ajakirjanduses on juttu ainult tema teost mitte selle tagapõhjast. Võimalik, et inimesel oli raske lapsepõlv või lihtsalt santazeeriti teda; on ka palju teisi võimalusi. Teiseks puhutakse sündmused võimalikult suureks, et ikka rohkem ostetaks. Näiteks praegugi väga aktuaalne teema on seagripp. Hoiatatakse selle eest, ka iga surm on põhiliselt kõigile teada. Lihtsalt reageeritakse üle, samas, kui tavalisse grippi sureb palju rohkem inimesi. Kuid see teema müüb, sest iga inimene tahab loomulikult teada, kuhu on gripp jõudnud ning, kuidas selle eest end kaitsta. Samuti on tuntud inimestega, nende ümber nähakse igat pisimatki valet liigutus, nende nn armuafääre ja mida tahes veel. Selline meedia lihtsalt otsib müüvat lugu, mis võib toetuda väga vähestele faktidele.
ülevaated, arvamused, õpetused, meelelahutus. Sisu peab olema lugejale huvitav ning mõtlema panev. Seetõttu meedia kajastab lugusid tragöödiatest, kofliktidest ja probleemidest. Liigne ettevaatlikkus ei ole alati parim lahendus. Meedia, kui väga hea informaator, hoiatab aktuaalsete ohtude eest. Balti riikides pole siiani vaja karta maavärinaid, ega kasutusele võtta ennetavaid meetmeid. Küll aga on väga ohtlik viirus liikvel- seagripp. Paljud artiklid ning saated kajastavad haigestunud inimeste lugusid ja soovitavad inimestel ettevaatlikumad olla ning rohkem tähelepanu hügieenile pöörata. Talve saabudes muutuvad tänavad libedaks ja õnnetusjuhtumite arv suureneb märgatavalt. Riik püüab teha omalt poolt kõik, et liiklemine oleks turvaline, siiski on vaja ka liiklejaid teavitada vajalikest talverehvidest. Otseselt öeldi välja politseisaadetes, et ülimalt soovituslik on kasutada nael- või lamellrehve
lahendust alkoholist. Väga paljud pereisad otsivad tööd välismaalt, nii elavad emad lastega kodumaal ja isad neist lahus. Seegi tekitab meestes masendust ning alkoholi abil püütakse seda leevendada. On aga ka lihtsalt neid inimesi, kes ei püüagi oma elujärge parandada, vaid veedavadki oma päevi alkoholi seltsis. Üha suuremaks mureallikaks on levivad nakkushaigused. Juba mitmeid aastaid hoiatatakse meid aids-i leviku eest, sellele on lisandunud linnugripp ja seagripp. Nakkushaiguste levikule aitab samuti kaasa suur hulk inimesi, kes töötavad või õpivad välisriikides. On küll olemas vaktsiinid ja ravivõimalused, kuid sageli ei ole kindel, kas vaktsineerimine aitab või on sellega juba hiljaks jäädud. Nii on igaühel meist ainult iseendal võimalik ennast kaitsta, olles ettevaatlik erinevates seltskondades liikumisega. Meie riik on viimastel aastatel palju arenenud, kuid palju on veel kitsaskohti, millele tuleks mõelda
Alustatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 15:27 Olek Valmis Lõpetatud teisipäev, 13. oktoober 2015, 16:42 Aega kulus 1 tund 14 minutit Hinne 9,50, maksimaalne: 10,00 (95%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ma väidan, et Eestis reguleerib töötervishoiu ja tööohutusealse töö korraldust: Töökaitse seadus Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Ettevõttes/firmas kannab üldist vastutust töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest Vali üks: a. töötaja b. personalijuht c. töökeskkonnavolinik d. ettevõtte/firma juht Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: ettevõtte/firma juht Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimu...
süst 6-7 aastat: Difteeria-, teetanus-, läkaköha-, poliomüeliidi vaktsiin 5. süst 12 aastat: B-viirushepatiit, 3 süsti poole aasta jooksul, kui pole varem süstitud 13 aastat: Leetrid, mumps, punetiste vaktsiin 2. süst 15-16 aastat: Difteeria-, teetanuse vaktsiin 6. süst Mida arvatakse minu peres vaktsineerimisest? Need, mis on lastele ettenähtud nende vastu pole midagi halba öelda, aga need, mis on nüüd leiutatud (seagripp, linnugripp, puukentsefaliit, emakakaelavähk jt sellised). Need vaktsiinid, mis on lastele määratud sünnist saati, nende vastu pole kellelgi meie peres midagi halba öelda, ainult head. Need süstid on kõigil õigeaegselt ära tehtud. Kuidas suhtun ise vaktsiini? Mina isiklikult pooldan vaktsiine, sest nad tugevdavad meie immuunsüsteemi teatud haiguste eest, kuid ei poolda neid, mis pole meile määratud sünnist saati. Nendeks on
teemat poleks käsitletud. Meedia andis rahva arvamusele ja eelistustele nii tugeva jõu, et Rimi pidi lõpuks käed üles tõstma, oma vigu tunnistama ja eestimaise liha taas oma lettidele võtma. Riskida nii ulatusliku tarbijate pahameelega oleks olnud ohtlik. Nii et lõpp hea, kõik hea. Meedia täitis oma juhi rolli suurepäraselt. Sama populaarne teema, nagu praeguse aasta esimestel kuudel oli Rimi liha-sõda, oli eelmise aasta sügise algul väga kuum teema seagripp. Me kõik oleme talviti vahel haiged, olgu siis tegu gripi või mõne muu viirusega. Tavaliselt ei leia aga need teemad sugugi nii laia kajatust. Seagripi puhul oli aga asi teine. Seagripist sai pikaks ajaks uudis number üks. Mida rohkem sellest aga kirjutati ja räägiti, seda enam tekkis rahva hulgas paanikat. Loomulikult olid päris mitmed surmajuhtumid ehmatavad, kuid kas nii laialdaseks rahvusvaheliseks paanikaks oli põhjust? Kahtlen. Nüüd, kui seagripi paanikast on möödas
on hooldada relvi, haavatuid või valmistada süüa. Sõjad ja poliitilised konfliktid on läbi ajaloo levitanud haigusi ja tõbesid, mis on levinud ka tsiviilelanike hulgas. Lisaks haigustele võivad konfliktides kasutatud relvad, eelkõige keemilised, bioloogilised ja tuumarelvad, tervist ohustada. Konfliktidele ja nendega seotud terviseriskidele lisaks on uuteks ohtudeks kujunenud haigusi tekitavad viirused. Tuntuimad on HIV/AIDS, ebola, BSE (hullu lehma tõbi), SARS ning linnu- ja seagripp. Viirustega, nagu linnugripp ja ebola, seostub pandeemiaoht, mille realiseerumisel oleks inimeste julgeolekule kohutavad tagajärjed. Seda eriti arengumaades ja nõrkades riikides, kus valitsusel pole piisavalt ressursse tervishoiu jaoks ja riik ei saa hakkama isegi tavaliste haiguste vastu võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida. Hea näide oli Egiptuse ametivõimude otsus 2009. aastal kõik riigi
mirkoobidega väliskeskkond, kus mirkoobid püsivad tükk aega eluvõimelistena. Zoonoosidesse võib nakatuda ka siis kui kasutame toiduks haigete loomade keetmata piima ja sellest valmisatutud tooteid, samuti haigete loomade mitte küllalt kuumtöödeldud liha. Liha kaudu võib nakatuda ka eeltöötlemisel ja toidu valmistamisel. Nakkuse levik on seotud veel haigete loomade naha , villa ja muu taolisega. Zoonoosid on marutaud, hullulehmatõvi, linnugripp, seagripp. Linnugripi viirus säilib pikalt vees, linnulihas ja munades. Haigestunud kõrge palavik, kurguvalu, silmapõletik. Linnugripi viirus on eluvõimeline madalatel temperatuuridel. Hävib kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu on korralikult kuumtöödeldud linnutoodete tarbimine ohutu. Helmintoosid On soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades. Eritavad
A-tüüp: sage (¤serotüüpi) DNA- viirused. Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede H1N1(seagripp)- seropüübid haigus, mis pinnavalgud A,B,C,D,E kahjustab ka H-hemaglutiniin Väliskeskkonnas- alumisi -Kinnitumine raku vähevastupidajad hingamis teid. pinnale ja Kuumutamisel- *Lastel-
kergemeelne (=clinic for someone who does not need to stay in a 33.flu n - a common illness that makes you feel very tired hospital) and weak, gives you a sore throat, and makes you 16.communicable adj - [,k'mju:nikb()l] a cough and have to clear your nose a lot [= influenza]: communicable disease can be passed on to other Steven's still in bed with swine flu (seagripp). gripp people [= infectious] nakkushaigus, infektsioonhaigus 34.geared (towards) v - to be organized in a way that is 57. post-operative adj - [pst 'p()rtiv] relating to the time suitable for a particular purpose or situation: If you after someone has had a medical operation: post-operative prefer easy-to-wear clothes, this range is also geared care, operatsioonijärgne
Veel peeti üheksandike seas ohtlikuks marutõbe (14%), sest see lõppeb surmaga ja sellega kaasnevad krambid. 9% üheteistkümnendikest pidas kõige ohtlikumaks entsefaliiti, sest see on pikaajaline ja selle tõttu võib jääda invaliidiks. 5% 11. Klassi ja 6% 9. Klassi õpilastest pidas kõige ohtlikumaks hepatiiti selle tagajärgede tõttu. Grippi pidasid kõige ohtlikumaks 5% 11. Klassi ja 8% 9. Klassi õpilastest, sest see võib ohtlikuks kujuneda (seagripp). 10 Küsimus 4 : Kuidas viirused peamiselt levivad? Kõige vähem pakuti viiruste levimiseks viisideks väljaheidetega, loomahammustuste ja haavade saastumist mullaga levimist, mis on ka valed vastused. Kõige rohkem arvati, et viirused levivad piisknakkusega (11. klass 77%, 9. klass 75%), sugulisel teel (11. klass 77%, 9. klass 72%), loomahammustuse kaudu (11. klass -73%, 9. klass 70%) ja vere kaudu (11. klass 60%, 9. klass 75%). Sülje kaudu levimist pakkus 36% 11
Mõningad Kuuba kohalikud taimed ja loomad on hetkel väljasuremisohus. Kuuba peamiseks ekspordiartikliks on suhkur. Selleks on inimesed viimaste aastate jooksul kõrvaldanud mitmeid teisi taimi, et teha ruumi suhkruroole. Näiteks kasvas enne 1959. 8 aastat saarel üle 30 banaanisordi, kuid praeguseks on paljud banaanipuud asendatud suhkrurooga. Välismaalt on riiki sisse tulnud mitmeid kahjureid ja haigusi. Sinine hallituskäsn ja seagripp avaldavad suur mõju saare saagikusele ja loomadele. Kuuba elanikud on harjunud väikese õhusaastega, sest merebriisid kannavad suuremal määral saastest saarelt minema. Kuigi Kuuba oli kunagi umbes 50% ulatuses metsaga kaetud, siis 1950. aastate lõpuks oli järele jäänud kõigest 14%. Suurte jõupingutuste tulemusena jõuti 2005. aastaks metsaga katta 24%. Metsade taasistutamine on alles veel poolel teel. 9
· tervislikust seisundist jm. Tuntumad toiduinfektsioonid on bakterite põhjustatud shigelloos (bakteriaalne düsenteeria), jersinioos, kampüloos, tuberkuloos, listerioos, Escherichia coli poolt põhjustatud infektsioon jt. Lisaks bakteritele võivad toidu kaudu põhjustada infektsioone veel algloomad (amööbne düsenteeria, toksoplasmoos, lamblioos) ja mõned viirused (viiruslik gastroenteriit, A-hepatiit, poliomüeliit, viirustüvedega H5 N1 ja H1 N1 levivad nn. linnugripp ja seagripp). Toiduinfektsiooni peiteperiood on 58 tunnist kuni mitme päevani, sest haigustekitajate paljunemiseks organismis kulub aega. Toiduinfektsioon. Toitumine.ee(27.09.10) Helmintoos Helmintoos on soolenugiliste ehk sooleusside tekitatud haigus. Soolenugilised on parasiidid, kes elutsevad inimese ja loomade soolestikus või organismi teistes osades (näiteks maksas, silmades). Soolenugilised eritavad kahjulikke aineid, mis verre imendudes mürgistavad järk-
vanemorganismidest alguse saanud järglane - Taimeriigis hübradisatsiooni tulemuseks heteroos (suurem saak ja haiguskindlus) - Tavaliselt eri taksonite vanemate järglane Kimäär - Lammas + kits - Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused
Geneetilise konsultatsiooni uued meetodid 5. PPT 1. Geeni aktiivsuse regulatsioon 1. Geneetiline regulatsioon Viirustel Prokarüootidel Eukarüootidel 2. Rekombinatsioon Krosiingover (homoloogiline rekombinatsioon) Transpositsioon (mittehomoloogiline rekombinatsioon) 2. Gripiviirused, tüübid 1. Gripp A alatüüp H1N1(inimese, ka seagripp) Hemaglutiniin H1 Neuraminidaas N1 2. Pandeemiad Hispaania gripp (1918-1919) 50-100 miljonit inimest 3. Gripp A alatüüp H5N1(linnugripp) Genoomi fragmentatsioon Antigeensed klaadid 3. Papilloomiviirused Healoomulised näsad (sünnimärgid) Emakakaelavähk 4. Hepatiit C hepatiit C (ingl
d) Dioobjekt Viirused on elutu ja elusa piirimail. Sarnanevad elusorganismidega: · Kõikides viirustes nukleiinhape ja valgud · Muteerumine · Evolutsioneerumine: 1. alatasa teatud loomade viirused hakkavad avalduma inimestel. 2. alatasa kui omavahel kobineeruvad erinevad viirus osakesed(siis tekib ,,hübriid" viirus, mis liidab omadusi mitmest viirusest, näiteks: sars, linnugripp, seagripp). · Viirustel on ka parsiidid, viirustel paratiseerivad veel lihtsamad viirused. Pole elus: · Viirustel puudub rakuline ehitus · Puudub iseseisev paljunemine · Kriitiliselt väikesed mõõtmed, minimaalne elu viirusesse ära ei mahu · Puudub iseseisev aine vahetus Viirusosakeste ehitus: 1. Nukleiinhape, kas DNA või RNA (üks neist, aga mitte kunagi pole koos). 2. Valgud (viirus), need moodustavad erinevaid katteid ehk kapsiide.
kaugeleulatuvaid järeldusi. Sotsioloogiliste uuringute metoodika ja mehhanismid on sageli liiga komplitseeritud, et koolinoor oma maksimaalselt ühe aasta jooksul valmiva töö raames need omandada jõuaks. Palju lihtsam oleks uurimistöö valdkonnaks valida keemia või füüsika. Mida on siis uuritud teadlikkust keskkonnaprobleemidest, sellest, mis on GMO, depressioon, probiootikumid, alternatiivsed kütused, lisaained, seagripp, loomkatsed; ühiskonnateadlikkust, teadlikkust oma kodukoha vaatamisväärsustest, karistusseadustikust, skolioosist, internetis varitsevatest ohtudest. Suhtumist seksuaalvähemustesse, rassismi, taastuvenergiasse, õppimisvõimalustesse välismaal, ajateenistusse, tervislikku eluviisi, teksadesse, kiirtoitu, sokolaadi jne. Lõpuks ka mõned näited tõesti põnevatest teemadest inimeste hirmud ja nende
päevane energiavajadus 2500-2600 kcal, kriitiline punkt on 1600 kcal. Ligi 22% arengumaade elanikest toitub allpool kriitilist punkti Lõuna- ja Kagu- Aasias 27%, Aafrikas 22%, Ladina-Ameerikas 13 ja araabia maades 11% o Globaliseerumine kui protsess Globaliseerumine on üleilmastumine ehk erinevad ühiskonnad on ühtlustumas, suureneb ka ühiskondade vastastikune sõltuvus. Nt massikultuur, haiguste (linnugripp, seagripp) levik. Globaliseerumise kolm mõõdet: · Majanduslik üleilmastumine tekivad riigiülesed ehk rahvusvahelised korporatsioonid. · Kultuuriline üleilmastumine kujunevad ühtsed kultuurisümbolid, ühtlustuvad kultuuritarbimine ja väärtused. · Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli.
inimeste toiduharjumusi. 2. Viirused kas elus või eluta. Eluta- rakuväliselt puudub iseseisev paljunemine, puudub iseseisev ainevahetus, pruudub rakuline ehitus, liiga väiksed mõõtmed (et aktiivelu sisse saada). Elus- koostises on nukleiinhapped ja valgud, viirused muteeruvad (eriti RNA viirused), viirused evolutsioneeruvad (teatud viiruste tõvestavad omadused ajas laienevad, võivad ohustada ka inimest nt: SARS (tsiibeti kassidelt hakkas), linnugripp, seagripp), viirustel on omased viirused ehk virofaagid (parasitism on samuti üks elu tunnuseid). Klassikaline bioloogia loeb viirusi eluta organismideks. Ehitus: nukleiinhape (DNA või RNA), kas 1 või mitu molekuli (erinevas struktuuris), valguline kate (kapsiid), osadel viirustel on ka täiendav ümbris, milles on valgud, lipiidid, süsivesikud, ensüümid (superkapsiid) ja ankurmolekul kompleks. Saab eristada kolme geenide rühma: 1. Geenid,
annaabi.ee 
