Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) ..............................
Majandus 1. Kuidas on mõjutanud põllumajandus töötajate elu hinnatõusud? Kes on olnud vajadus/võimalus muuta tarbimiskultuuri? Palgad kroonides. TÖÖVALDKOND 2000 2007 Palgatõus Keskmine palk 4907 11336 6429 Põllumajandus 2823 8609 5786 Kulude tõus protsentides. 2000- KAUP 2000 2009 2009 Toit 102% 160% 58% Alkohol ja tubakas 122% 148% 26% Eluase 121% 266% 145% Transport 128% 167% 39% Vaba aeg 104% 128% 24% Majapidamine 103% 118% 24% Turism 114% 214% 100% Side 129% 104% -25% Rõivad/jalatsid 134% 149% 25% Haridus ja lasteasutused 120% 197% 77% Söömine väljaspool kodu, maj...
- Transport Tarbimine see kuidas ühiskonna liikmed kasutavad saadaolevaid kaupu ja teenuseid näitab kultuuri olemust. Tarbimine on `vajaduste' rahuldamine. 53. konsumerism? ...on isikliku õnne sidumine või võrdsustamine tarbimise ja materiaalse omandiga. Majanduses viitab konsumerism eelkõige tarbimist ja sellega seonduvaid tegutsemisviise. Abstraktses mõttes tähendab konsumerism uskumust, et tarbijate vaba valik peaks kujundama ühiskonna majandust. 54. Mis on tarbimiskultuur? Tarbimiskultuur on alati ja kõikjal kultuuriga seotud protsess. Samas on tarbimiskultuur omaette nähtus ning seotud uue ühiskonna mudeliga. Eelkõige on tarbimiskultuur seotud Lääne maailma elustiiliga, mida iseloomustab: valik, individualism ning turul valitsevad suhted. Kuigi tarbimiskultuuri võiks tõlgendada kui sotsiaalsete suhete süsteemi kindlas kultuuriruumis, kus inimesed teatud ressursside tingimustes tarbivad oma vajaduste
pöördumised ja kirjad võimuorganitele. Samuti püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda informatsiooni välismaal. Anna hinnang välismeedia rollile Nõukogude Eestis. V: Välismeedia saated aitasid säilitada vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu. Miks hakati Eestit nimetama ,,Nõukogude Lääneks"? V: Eestisse tuli rohkem turiste nende vahendusel jõudis Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika eesmärgid? V: Nõukogude võim seadis eesmärgiks ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamise ühiskonnas. Milliseid abinõusid rakendati nõukoguliku kultuuripoliitika elluviimisel? V: Sõjajärgsetel aastatel puhastati raamatukogud ,,kodaniku ühiskonna pärandist". Sel kombel hävitati suur osa iseseisvusaegsest perioodikast ja ilukirjandusest. Alles jäeti vaid üksikuid aastakäigud perioodilistest
teadusharudega( psühholoogia, sotsioloogia, küberneetika jne) ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda 1960.aastate Lääne noorsooliikumine, dzäss-ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läänede oli Soome TV. Somme Tv saated olid nähtavad Põhja Eestis ja 1965 aastal avatud laevaliin (Helsingi Tallinn) tõi kaasa turiste kelle vahendusel jõusid Eestisse Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Suurenes ühiskonna avatus ning inimeste senisest hoopis aktiivsem eneseteostus kõigis valdkondades, kaasa arvatud poliitilises elus. Sellel ajal kujunes välja nn rahuvskommunistide põlvkond- nad olid veendunud ,et olemasolevat poliitilist reziimi on võimlaik inimlikustada,demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. 1960. aastaid ilmsetas noorte aktiivsus. Tekkisid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev(EÜE) ja Eesti Õpilasmalev(EÕM)
Jõukusele on võimalik anda ka sügavam väärtus. Oma isekuse tagaplaanile jätmine ning teiste heaolule tähelepanu pööramine ei ole alati lihtne, kuid vastasel juhul on meie elu raisku läinud. Ainult sel viisil võime kogeda tõelist rahulolu. Meie kõige hinnalisemad omadused on need, mis on teistele kasulikud, sest need on ühtlasi kasulikud ka meile endale. Maailm on oma väärtushinnangute poolest alla käinud. Läbi aastasadade kehtinud põhimõtteid ei peeta enam oluliseks. Tarbimiskultuur hävitab pidevalt meie elukeskkonda. Ometi pole kõik veel kadunud. Niikaua kui on olemas inimesi, kes julgevad elada tõelistele väärtustele tuginedes ning teha õigeid valikuid, säilib ka lootus paremaks tulevikuks.
IT areng võimaldab tõsta üldist haridustaset, maj. konkurentsivõimet, valitsemise efektiivsust, tagab ettevõtlikkuse, tõstab riskivalmidust, uute ideede teket. Samas toob see kaasa uut tüüpi kuritegevuse ning tõstatab probleeme inimõiguste valdkonnas. I 1970.-80.aastatel seostati globaliseerumist eelkõige majandusega ning Lääne tsivilisatsiooniga. Lääne firmad laiendasid tegevust vähemarenenud maadesse ning ühes sellega levis läänelik tarbimiskultuur, elustiil, väärtused, keskkonnaprobleemid. Lääne majanduslik ja militaarne üleolek võimaldas end tunda liidritena. Tänapäeval on Lääne pealetükkivus ja elustiil hakanud tekitama protesti, mis võib avalduda väga äärmuslikes vormides, nt. terrorism, sõda. Alati on olnud ka globaliseerumisvastaseid. Nende aktsioonid toimuvad samal ajal rahvusvaheliste nõupidamistega. Globaliseerumisel on 3 mõõdet: 1) majanduslik üleilmastumine, mis seisneb riigiüleste e
Nad edastasid tõepärast infi maailmas toimuva kohta. Need saated aitasid säilitada vaimset operatsiooni valitseva reziimi vastu. 6. Miks hakati Eestit nimetama "nõukogude lääneks"? Kuna Eestile oli oluliseks aknaks lane Soome, siis oli võimalik vaadata Põhja-Eestis Soome televisiooni. 1965 aastal avati ka Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemeid. 7. Millised olid käsumajanduse juurutamise tagajärjed Eesti ühiskonnale? *Tööstust arendati jõuliselt eelisjärjekorras. *Põllumajandust hakati sundluslikult kollektiviseeruma. *Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest. *Sisse ränne kahandas aja jooksul oluliselt Eestlaste osatähtsust elanikkonnas. *Industriaaliseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustas linnastumist. * 1980 aastatel elas linnades juba üle 70% elanikkonnast
Euroopas tegutsevad Vaba Euroopa ja Vbadusraadio. Edastasid ilma tsentsuurita teavet maailmas toimuvast ning vahendasid uudiseid, komm,analüüse sündmustest Nõukogude Liidus ja Eesti NSVs. 1960 a, noorsooliikumine, rockmuusika,hipide liikumine ja moodsad teadusharud, kunstivoolud.Soome televisioon. 1965 a. avati TallinnHelsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Sellega jõudsid eestisse lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemes. Nõukogude Lääneks, muutus. Käsumajandus Nii tööstuses kui ka põllumajanduses suretati välja erasektor. Tööstuses muuusid valitsevaks suurettevõtted ning põllumajanduses maa sundvõõrandamise järel ühismajandiskolhoosid ja sovhoosid. Eesti juurutatud käsumajandusega kaasnes sundkollektiviseerimine ja industrialiseerimine. Viimane põhjustas massilise võõrtöölliste sissevoolu mujalt NSV Liidust
2. kuidas kriitiline teadvus saab edendada kriitilst praktikat? 3. kuidas me saaksime ,,kalkuleerivast" (Lukacs) mõistusest välja tulla? Samal ajal - kriitiline mõte ei saa muutuda järjekordseks tarbeesemeks, mida saab passiivselt omandada. Pessimism . Kriitiline mõte saab olla ainult ühiskonnast autonoomne ja ratsionaalsusest vaba (vrd Habermas), olla kui eitus. Kuid kogu kultuur on tarbimiskultuur. Tõelisi vajadusi manipuleeritakse, näiteks tv - pakub töölisele meelelahutust, lubades infot vms. ,,Pseudo-individualism" Pakkudes lahendusi oma õnnetusele täpselt sellesama süsteemi sees, mis selle põhjustas - tarbekaupade süsteem. Frankfurti vahend: pidev kriitika ehk tuleb kritiseerida süsteemi selle jägi, mida ta lubab. Kui ta lubab vabadust tarbekaupade näol, siis samal ajal võib ju näha, et see on kaugel abadusest, sest ei paku
on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno, Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt ökoideoloogia raamides. Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale
Art nouveau mõjutas sügavalt paljusid kunsti- ja disainiliikumisi, mis jätkasid integreeritud disaini viljelemist. Näiteks De Stijl, saksa disainiliikumine 1920. aastatel ja saksa kunstikool Bauhaus 1920. ja 1930. aastatel. Art nouveau olemus Art nouveau eesmärgiks oli lõhkuda kõik sidemed klassikalise akadeemilise kunstiga ning seeläbi ühendada tarbekunst ja kujutav kunst. Ka ühiskond oli kardinaalselt muutunud, oli toimunud massiline linnastumine ja tekkis tarbimiskultuur. Kunstnikud soovisid luua kunstivoolu, mis uue ajaga kokku sobiks. Sellest ajast peale peeti oluliseks, et kunst ei vaataks enam mööda lihtsatest igapäevaesemetest, ükskõik kui kasutud need ka poleks. Sellist lähenemist peeti täiesti revolutsiooniliseks. Usuti, et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja harmoonia igapäevaellu taheti muuta maailm paremaks ja ilusamaks
maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Kuuekümnendate oluliseks jooneks oligi see,et tekkis taas side muu maailmaga. Oluliseks muutus eestlaste naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja- Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinna-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste ning nende vahenudsel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 4 Kuuekümnendatel kasvas ka noorte aktiivsus ning tänu nende organiseerimisele hakkasid tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. ,,Kuldsete kuuekümnendate" ideaalide ja püüdluste lõpu alguseks oli tsehhide-slovakkide reformitaotluste mahasurumine 1968.aastal, mis tekitas Eestis sügavat pettumust. 1970ndail aastail olid noored eriti altid lääne mõjudele, nagu ka 1960ndatel. Kõige rohkem avaldus see muusikas, muusikatarbimises ning riietuses
Alkoholism ei ole ainult ühe kitsa sotsiaalse grupi probleem. Alkoholi liigtarvitamist on nii vaeste kui rikaste seas, vanade ja noorte hulgas, kultuuri- ja äriringkondades. Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Alkohol põhjustas 2012. aastal otsest majanduskahju (tervisekaotus, kuritegevus) kuni 2,5% SKP-st, siia lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mida iseloomustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimine, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel suur. Kõigel sellel on tõsised tagajärjed rahva tervisele ning ühiskonna arenguvõimele. (Sotsiaalministeerium, 2014) Tänu ühiskonnas kehtivale alkoholi soosivale hoiakule on riikliku alkoholipoliitika elluviimine raskendatud. Üldtuntud on ütlus, et see valitsus ei püsi kaua, kes õllehinda tõstab. Samuti on võrreldud alkoholi riiklikku
Ühiskonnakriitika ii. Ta kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniliseerimist. iii. Masskultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. iv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus – töötada mitteellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. d. Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: i. Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus ii. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus iii. Tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine a
täiskarskuse propageerimisest ning ka alkoholi kättesaadavuse vallas täieliku vabaduse lubamist, selle asemel lubada alkoholi mõõdukat tarbimist. Ei tohi unustada, et alkohol ei ole tavakaup, selle liigne tarbiminet tekiab tervisekahjustusi ja on ka sotsiaalselt ohtlik. (ibid., lk 8, 36) 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur "Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. Kahjude ulatust võimendab tarbimiskultuur, mis soodustab korraga suurte alkoholikoguste tarbimist, seetõttu on ka seos alkoholitarbimise ning õnnetuste ja vägivalla vahel 6 suur." (Riiklik alkoholipoliitika 2009:1) Samuti on Eesti alkoholitarbimiskultuuri iseloomustamiseks kasutatud ingliskeelset terminit binge-drinking ehk suurte alkoholikoguste tarbimine korraga. (ibid., 2)
Kuivõrd õnnestus Eesti eraldamine muust maailmast raudse eesriidega? Esita seisukoht ja põhjenda seda 3 näitega. Eestit ei õnnestunud muust maailmast täielikult eraldada. · Soome TV kaudu levis läänelik kultuur · välisraadiojaamad nt Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa esitasid õiget infot välismaailmast Eestisse · Tallinn-Helsingi laevaliin tõi ENSV-sse välisturiste, nende vahendusel jõudis NSV-sse Lääne tarbimiskultuur Millised totalitarismile iseloomulikud jooned sulaajal pehmenesid? · massiline vägivald vähenes · pehmenes tsensuur · suurenes mõningal määral liikumisvabadus · suurenes loomevabadus 5. Miks nimetatakse 1960. aastaid "kuldseteks kuuekümnendateks"? Miks nimetatakse 1960ndaid aastaid kuldseteks kuuekümnendateks, põhjenda 2 teesiga. · siis hakkas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine
maailmast ja anda omapoolseid reportaaze NSV Liidu kohta. Sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka kontaktid muu maailmaga. Hakati tegelema moodsate teadusharudega ja üksikud teadlased pääsesid ka rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Oluliseks aknaks Läände oli Soome. Põhja- Eestis sai näha Soome telekanaleid ja 1965. aastal avati ka laevaliin Eesti ja Soome vahel, mis tõi siia hulgaliselt välisturiste, kellega koos tuli Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Stalini aegse hirmuõhkkonna kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, mis omakorda suurendas inimeste optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada
Nõukogude Lääs? Iseloomusta Eesti NSV-d nii NL näidisvabariigi, kui nö Nõukogude Läänena. Milles seisnesid kontaktid läänega? Too erinevaid näiteid. 35. Kuna sula ajal hakkasid taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga, siis leidsid kõlapinda 60-date Lääne noorsooliikumine, dsäss- ja rokkmuusika, hipid. Oluliseks aknaks Läände oli Soome televisioon ning ka 56-dal avatud Tallinna- Helsingi laevaliin tõi Eesti NSVle välisturiste. Nende kaudu jõudsid Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 36. Millised demograafilised ja sotsiaalsed probleemid kaasnesid käsumajandusega? Milliseid probleeme tõi kaasa tööstuse ja põllumajanduse ekstensiivne arendamine? 36. Demograafilised: massiline võõrtööliste sissevool; ¼ rahvaarvust olid venelased Sotsiaalsed: keeleprobleem(eestlased ei saanud ainult eesti keelega hakkama). Toiduainekriis, tehnika ja tehnoloogia mahajäämine läänemaailmast, tööstused olid 90% allutatud üleliiduliselt, varimajandus(ehk tutvused)
hakati aurumasinaid valmistama. Suurte tehaste ja muude tööstuste taga oli kapitalimahutused, mis muutusid üha suuremaks, st vajati rohkem kui ühe inimese raha ehk investeeringuid. Kapitalism ja industrialism koos vastutavad selle eest, et hakati massiliselt kaupu tootma. Sellepärast oligi Marx nii kõva mees, et pea 200 aastat hiljem peetakse alateadlikult baas- pealisehitus struktuuri toimivaks: tootmisele reageerib pealisehitus ehk tehaste mõjul tekib kultuur, tarbimiskultuur. Ilmselt see siiski nii ei olnud. Tarbimine ei tekkinud tühjale kohale. Sellepärast saab tarbimise kaudu ajalugu natuke teise külje pealt vaadata. Hobhouse (1985): Euroopa ekspansioonil Vahemere teisele kaldale ei olnud miskit pistmist religiooni või kapitalismiga - sellel oli palju pistmist pipraga. Samamoodi avastati Ameerika kõrvalsaadusena piprajahil olles. Weberi protestantlik eetika, mis soosis kapitalismi, kuna kannustas kasinust ja säästmist, ei võta
Tarbida üleolekutunnet, demonstreerides kulutamisvõimet avalikult Guy Debord raamatus “Vaatemängu ühiskond” Vaatemäng on moment, mil kaup ühiskondliku elu täielikult hõivab Kaasaegsete tootmismeetoditega ühiskonnas on elust saanud tohutu vaatemäng Kõik, mis vahetult läbi elati, asendatud representatsiooniga Koopia on originaalist väärtuslikum Vaatemäng on inimestevahelised suhted, mida vahendavad pildid Featherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist: Kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus Tarbimisest emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine Elustiil – käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus Elustiili kujundavad erinevad võimalused, väärtusmaailmad, mille kujunemine toimub vastasmõjus Nähtused tarbimise globaliseerumisest
raskused sotsiaalhoolekande-programmides osalemisel, avalike teenuste ja koolituse saamisel. Sooline tõrjutus - traditsioonilised rollijaotused kodus/koduste tööde mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine; sümboliline eristamine – mõju naiste saavutuslikkusele. Muutused tootmises ja tarbimises Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; – tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) – Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. – Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht
vägivallamasina seiskamist. Side läänemaailmaga Stalini ajal oli kogu Nõukogude impeerium muust maailmast nn raudse eesriidega eraldatud. Üheks peamiseks infokanaliks välismaaga olid välisraadiojaamad. Nende saadete eesmärk oli edastada ilma tsensuurita informatsiooni maailmasündmustest ja vahendada omapoolseid uudiseid, kommentaare, analüüse ja reportaaze NSV Liidu kohta. Oluliseks aknaks Läände oli eestlaste naaberriik Soome. Soome vahendusel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Kuldsed kuuekümnendad Sel ajal kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond. Nad olid veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada ja elamisväärseks muuta. Eesti rahva olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi seestpoolt ümber kujundades: noori kutsuti parteisse astuma ja juhtivatele kohtadele jõudma, et nõnda võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganistasiooni kõrgajaks olid aastad 1967-1968 ning keskuseks Tartu ülikool
paiknemisest organisatsioonis. Kontroll, järelevalve. Järelevalve subjektiks on kõik (ka kõrge positsiooniga töötajad) organisatsiooni liikmed. 10) Kuidas võib ettevõtluskeskkond mõjutada firma jätkusuutlikkust? NT. kui riik on väga jõukas, suudab see ettevõtluskeskkonda toetada suurte ressurssidega, samas kui vaesem riik ei saa ettevõtluskeskkonda palju toetada. 8.loeng 1) Erinevad lähenemised tarbimisele ning nende peamised erinevused Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. Demonstratiivse tarbimise kontseptsioon: Veblen (1899) Ostuvõime demonstreerimine ja inimese sotsiaalse staatuse määramine. Tarbimine + rikkus ja sotsiaalne kiht. Mida inimesed parasjagu näevad
hõivab" (tees 42); kaasaegsete toomismeetoditega ühiskonnas on elust saanud üks tohutu vaatemäng; kõik, mis kunagi vahetult läbi elati, on asendunud representatsiooniga; koopia on originaalist väärtuslikum; vaatemäng ei ole piltide ja kujundite kogusumma, vaid inimestevahelised suhted, mida need pildid vahendavad Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine *Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse
Suhe keskkonnaga poliitiliseks küsimuseks. Uued kriteeriumid ühiskonnakorralduse kritiseerimiseks. Poliitilise analüüsi laiendamine inimestest väljapoole Peamised väärused: Loodus Sotsiaalne õiglus Rohujuuretasandi demokraatia Vägivalla vätimine Lisanduvad väärtused: jätkusuutlikkus ja mitmekesisuse austamine Keskkonnapoliitika alates 1980ndatest: Teadmise kasv Keskkonnateadlukkuse pidev kasv Negatiivsed tendentsid: Greenwashing, tarbimiskultuur Rahvusvahelise koostöö kasv Rio de Janero konverents 1992 Agenda 21 ja säästev areng Keskkonnapoliitika seostamine tesite poliitikavaldkondadega Keskkonnafilosoofia ja eetika: Keskkonnafilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb looduskeskkonnaga Keskkonnaeetika Keskkonnaesteetika Keskkonnateoloogia Keskkonnaeetika on keskkonnafilosoofia osa, mis uurib inimeste ja looduskkeskkonna suhteid eetilisest perspektiivist
vahendavad. Marcuse ja industriaalne ühiskond (Ühiskonnakriitika, kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.) Globaliseerumisega kaasnevad tarbimise nähtused Disniseerimine - Tematiseerimine (nt OldeHansa, Baby back. Igalpool luuakse teemad). Hübriidne tarbimine (erinevad asjad kokku pandud.
kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele, ning jätkuvalt sotsiaalsetes suhetes erinevatel väljadel, kus inimene tegutseb. Ka tarbimiskompetents on sotsiaalselt omandatud kompetents, mille kujunemist soodustab keskkond, kus inimesed sünnivad, arenevad, õpivad, kujundavad oma maailmavaate. · Tarbimiskultuur: M. Featherstone (1991) ja. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; 2. tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus; 3. tarbimisest saadavaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine. 1. kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus, mis näeb tarbijakultuuri tõukejõuna kapitalistlikku tootmise kasvule (üha uued tooted loovad uusi turge ja vajadusi,
mis alustas 1951. aastal New Yorgis. Ameerika Hääl edastas Ameerika Ühendriikide ametlikku informatsiooni. Välisraadiojaamade eesmärk oli edastada informatsiooni, ilma tsensuurita. N. Hrustsovi ajal hakkasid vaikselt taastuma otsekontaktid muu maailmaga. Liikuma hakkasid moodsad kunstivoolud ja muusika. Oluliseks aknaks välismaailma sai Soome. Soome telesaated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1956. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin. Eesti NSV-sse jõudis Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Välissuhted maailmaga loodi materjali heaolu hankimiseks. Eesti NSV tarbimis-ja elatustase oli kõrgem kui NSV Liidu keskmine. Nii harjusid inimesed rohkem nõukoguliku süsteemiga. 1950. aastate teisel poolel elavnes kultuurielu ja kasvas peale uus haritlaspõlvkond. Samuti liberaliseerusid Eesti poliitilised olud. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi endaga kaasa elementaarse isikuvabaduse, mis sisendas inimestele optimismi
keskkonnakaitse), Greenwashing.-( peita keskkonna saastamine, rääkida kõigest roosades toonides, paremana kui teelt on.) Rahvusvaheline koostöö alates 1980ndatest - Uute probleemide "avastamine", näiteks: Osoonikihi hõrenemine, Kliimamuutused, Lahendused läbi rahvusvaheliste kokkulepete, EL tõus KKP liidrina, Rio de Janeiro konverents 1992, Säästva arengu kontseptsioon. KKP alates 1980ndatest - Teadmise kasv, Keskkonnateadlikkuse pidev tõus, Negatiivsed tendentsid: greenwashing, tarbimiskultuur, Rahvusvahelise koostöö kasv, Rio de Janeiro konverents 1992, Agenda 21 ja säästev areng, KKP seostamine teiste poliitikavaldkondadega. Poliitikaprotsess - Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine, Lahendusalternatiivide kujundamine, Otsustamine, Elluviimine, Hindamine. Probleemi tõstatamine - Millal muutub olukord probleemiks? Teaduslik info. Probleem kelle silmis? Keskkonnajulgeolek kui täiendav faktor. Lahenduste leidmine - Teadlaste mõju, Põhjuslike seoste kinnitamise keerukus
o 1958 kolhoosnikele rahapalk, 1964 pensionid o MTJ likvideeriti, tehnika kolhoosidele, EPA 1951 o Hrustsovi kampaaniad külviseemne jaroviseerimine, maisikasvatamine, kartuli panek ruutpesitsi - Elukvaliteedi paranemine o Massiline elamuehitus o 5-päevane töönädal o teedeehitus ja paranesid transpordiolud o palkade tõus ja hoiuste kasv o individuaalehitus, läänelik elulaad ja tarbimiskultuur o võimaldati kontaktid välismaaga 1965 Helsinki-Tallinn laevaliin, Soome TV, välisturistid, Vaba Euroopa ja Ameerika Hääl Vastupanu reziimile - 50. aastate alguse iseloomulikud range korraga koolipoiste salaorganisatsioonid eesmärk EV taastamine. Näit. Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto - 60. aastatel komsomoliopositsioon mõjustatud noorsoorahutuste lainest maailmas 1968-1969. EÜE ja EÕM kuldsed kuuekümnendad
• Massikultuur ja –tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. • Industriaalne ühiskond – produktiivsus – töötada mitte ellujäämise nimel – meeldiv enesearendamine. - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: - Featherstone (1991) ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist tarbimiskultuurile: – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – kriitiline, tootmisest lähtuv masskultuuri käsitlus; – tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus;
Hakati tegelema moodsate teadusharudega ning üksikud teadlased pääsesid rahvusvahelistele teaduskonverentsidele. Siin leidsid kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäss- ja rokkmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. Oluliseks aknaks läände oli ka Soome. Soome kanaleid oli näha Põhja-Eestis ning 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi suuresti turiste. Eelkõige nende vahendusel jõudis Eestisse Lääne tarbeesemed ja tarbimiskultuur. Eesti NSV oli NSV Liidu läänelikuks oaasiks. Siin olid esemed kättesaadamavad. Siinne elatustase oli ka NSV Liidu keskmisest oluliselt kõrgem, mis äratas muulaste tähelepanu. xiii. Noorte aktiivsus 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine. Üliõpilased
15 kergeltsaadavast küllusest. Finantsajakirjandus ja globaliseerumise toetajate uurimused väidavad, et globaliseerunud ideaalmaailm näeb välja järgmine: · Maailma raha, tehnoloogiat ja turgusid kontrollivad hiiglaslikud globaalsed korporatsioonid (suurfirmad, rahvusvahelised organisatsioonid, riikide liidud). · Ühine tarbimiskultuur ühendab kõik inimesed materiaalse heaolu taotlemises. · Toimub ideaalne globaalne konkurents tööliste ja paikkondade vahel investoritele soodsaimate tingimustega teenuste pakkumises. · Korporatsioonid võivad toimida üksnes kasulikkuse seisukohast lähtudes ilma riiklikke või kohalikke tagajärgi arvestamata. · Individuaalsed ja korporatiivsed suhted määratletakse täielikult turu poolt ning · ei tunta ustavust paiga ega kogukonna suhtes
o rahvusvahelised organisatsioonid; o globaalsed brändid ja kohalikud kultuurid. “It’s the real thing”, “Just do it!” “because you’re worth it” Nartsissistlik individualism kui hilismodernse tarbimiskultuuri fookus. Tarbimine ja õnn. Oma vajaduste ja heaolu tootmine ja pidev täiustamine (Baudrillard, 1998). Pakutavate toodete planeeritud või tehniline vananemine. Globaalne tarbimiskultuur ja Aasia üha suurenev roll (nt šokolaadi tarbimine). Erinevad lähenemised Tarbija identiteet, elustiil ja staatus: Weber (1946) Materiaalsus ja tähistamine (Lévi-Strauss 1979, Barthes 1957, Douglas and Isherwood 1979) o Barthes - esimene, kes käsitles materiaalse kultuuri sümbolilist tähendust arenenud tarbimisühiskonna kontekstis. Toodete müütilised tähendused. o Uus Citroën
Tema eesmärk ei ole arvustada töölisklassi ennast selle allakäigu eest. Tähtis allakäigu võtmest. Hoggart otsib mingeid väärtushoiakud, mis saaks sellele? vastuseista. Hoggarti hoiak on selles suunas, et inimesed ei allu päris sellele kõigile, mis neile ette söödetakse. Vastupanuvõime on ainult tänu sellele, et töölisklassil on kultuur, millele nad on tuginenud kõik need aastad. Massikultuur on Hoggarti arust võltsi hiilguse kultuur - ta ei ole päris töölisklassi oma. Uus tarbimiskultuur on universaalne, aga ta ei kõneta inimest, see peaks kõlbama kõigile. Universaalsus, mis ei sobi talle, Hoggartile sobib spetsiifilisus. Sädelev barbaarsus. Barbaarsus just sells mõttes, mis asub kultuuriväliselt. Kultuur, mis ei ole tõeline, aga millel on sära. Ütleb seda, et see erutab inimeste maitsemeeli ja lõppeb kärbumisega, nüristuse kaudu suretatakse see välja. Oli olemas Hollwood.
Välisraadiojaamade kuulamine oli oluliseks infoallikaks ENSVs. *Hrustsovi sulaajal hakkasid tasapisi taastuma ka otsekontaktid muu maailmaga. ENSVs hakati tegelema ,,moodsate" teadusharudega, 60ndatel leidis kõlapinda Lääne noorsooliikumine, dzäzz- ja rockmuusika, hipide liikumine ning moodsad kunstivoolud. *Tähis oli Soome, Põhja-Eestis nähti Soome TV saateid. *1965 avati Tallinna-Helsingi laevaliin, mis tõi ENSVsse palju turiste, kelle vahendusel jõudis ENSVsse ka lääne tarbimiskultuur ja esemed. *NSVLle tundus ENSV muutuvat ,,läänelikuks oaasiks". ENSV väline ,,läänestumine" väljendus peamiselt materiaalse heaolu hankimises, mis meelitas siia hulgaliselt muulasi. *60ndate alguses algas poliitiliste olude tuntav liberaliseerumine ENSVs. Stalini-aegse hirmuõhkkonna ja füüsilise vägivalla kadumine tõi ühiskonda elementaarse isikuvabaduse. *Suurenes ühiskonna avatus, oli aktiivsem eneseteostus kõigis eluvaldkondades.
• Itaalias ja teistes Vahemeremaades iseloomustab seda protsessi 1990. lõpul pikenenud elu koos vanematega (famiglia lunga): pooled 29-aastastest meestest ja kolmandik naistest elas veel koos vanematega. IARD uuringud osundavad, et sajandivahetuse noorust iseloomustas kasvav ebakindlus koos usalduse kahanemisega ühiskondlikesse institutsioonidesse. • Leccardi (1999): olulisemad väärtused seostuvad privaatsfääriga (perekond, armastus, sõprus). Tarbimiskultuur on identiteedi seisukohalt keskseks küsimuseks, kuid tarbimiseelistused on ebapüsivad. Ajahorisont tundub kokku tõmbuvat ning olevik on üha enam tegevuste lähtepunktiks Ida- ja Kesk-Euroopa noorsoouuringute eripärad Kommunistlikud valitsejad deklareerisid oma võimulepääsust kõige suuremaks võitjaks proletariaati, töölisklassi. Proletariaadi diktatuuri peeti kapitalistliku ühiskonna sotsiaalsete
Tänapäeva maailm Algselt, 1970.–1980. aastatel seostatigi üleilmastumist peamiselt majandusega, pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma. Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse, lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooraine arvelt. Enamik toodetud rikkusest läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud maad kiratsesid endiselt. Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogiaprobleemid. Tänapäeval rõhutatakse, et globaliseerumine kujundab hoopis teistsuguse maailma, kus muutuvad kõik suhted, mitte ainult majandus. Globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte või arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab,
Massikunst puudutab inimeste vajadusi ja pärisprobleeme, aga pakub neile valesid lahendusi. Populaarkultuur pakub otseseid lahendusi massi vajadustele, kuid need lahendused on halvad. Alamklassi kultuur hakkab segunema keskklassi omaga. Nt. afroameerika muusika oli alamklassi muusika, mille keskklass võttis üle. (Leavis oli kahe maailmasõja vaheline teoreetik). 2) amerikaniseerumine läbi Briti diskursuse. Mis väärtusi sellele vastandati ja milliseid omistati? Tarbimiskultuur tekkis juba 1920-tel, 30-tel. Tarbimisühiskond töötati sisse noorte kaudu, keda suunati moodi ja meelelahutust (kino, muusika - jukebox, heliplaadid) tarbima. (Noored on tulevik, seega tuleb neisse suhtuda teatava õrnusega.) Noortel puudusid oma täiskasvanuks saamise rituaalid. USA - noor rahvas - noorus on nende identiteedi osa. 50ndate Briti noored olid oma vanemate nooremad versioonid, varem ei leidunud sellist asja nagu eraldi "noorte kultuur", nagu USAs
samas rahvusriikide rolli. 1970.-1980 a. Seostati üleilmastumist peamiselt majandusega,pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma.Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse ,lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooreaine arvelt.Enamik toodetud rikkusest läks tagasi tuumikriikidesse,vähemarenenud maad kiratsesid endiselt.Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused,teravnesid ökoloogiaprobleemid.Tänapäeva globaliseerumine kujundab hoopis teistsugust maailma,kus muutuvad ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II9 kõik suhted,mitte ainult majandus.globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse,mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäivad moel.Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte ja arengutõrkeid.
maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil Algupära ja arvukus · Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas, et on saabunud Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida-
maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
maailmaga. Tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kolleegide sidemed. Eestis leidis kõlapinda 1960. aastate noorsooliikumine, rockmuusika (ansambel The Beatles), hipide liikumine ja moodsad teadusharud ning kunstivoolud. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele Soome. Põhja-Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni saateid. 1965. aastal avati Tallinn-Helsingi laevaliin, mis tõi Eestisse hulgaliselt välisturiste. Eelkõige turistide vahendusel jõudsid Eestisse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. Tollane Eesti NSV muutus enamiku Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi läänestunud piirkonnaks. Nõukogulikku majanduspoliitikat iseloomustas tööstuse sunniviisiline eelisarendamine (industraliseerimine), põllumajanduse sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine) ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine enamikul elualadel. Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjel suretati täielikult välja erasektor nii tööstuses kui ka põllumajanduses
Sõja ajal andis Stalin õigeusu kirikule loa edasi tegutseda, kehtis ka peale sõda Sulaperioodil jõudis poodi rohkem tarbekaupu – kergetööstusele pöörati rõhku, kaupa imporditi Tarbekaubad olid kvaliteedils Lääne omadest maas, kuid töötasid siiski Inimestel tekkis võimalus soetada endale auto, revolutsiooniline oli television Televisiooni, raadio ja trükiajakirjanduse kaudu hakkas üha levima kaasaegne tarbimiskultuur 60ndate lõpus Läänest tulnud kultuur (kuigi piiratud) ärgitas noori mässumeelsusele ja vabadusjanu kasvas, vanem generatsioon tegi kõik uuendused moes ja käitumises maha Tsenseeriti Lääne filme ja kirjandust, Eestis oli võimalik vaadata Soome televisiooni Kommunistlik süsteem vaba mõtte arengut ei soosinud, üritas kultuuri sotsialistliku realismi all hoida -> kirjandusel oli tihti peidetud mõte 28. Kommunismi kuriteod
Suurem mõju on tuntud inimestel, sportlastel, modellidel, muusikutel. 6. Kultuurilised tegurid Kultuur on põhiväärtuste, ettekujutuste ja käitumisviiside kogum, mille inimene on omandanud perelt ja ühiskonnalt. Kultuuri antakse edasi põlvest põlve ja tal on tähtis osa kommete, moraali ja harjumuste kujundamisel. Kultuur dikteerib ostmist ja tarbimist, mida süüa ning selga panna, kuhu reisida, millist eluaset soetada jne. Globaalne tarbimiskultuur on kujunenud muusika, filmi, moe, spordi ja teiste popkultuuri kandjate najal. 7. Situatiivsed tegurid Situatiivseteks teguriteks on kõik olukorrad, millesse tarbija võib sattuda ja mis kujundavad tema ostukäitumist. Nad jagunevad: 1) objektiivsed tegurid – interjöör, temperatuur, värvid, valgustus, muusika, lõhnad, tarbija privaatsus, müüja käitumine ja kompetentsus, tarbija hea või halb tuju, kasutada olev aeg;
· Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Algselt seostati üleilmastumist peamiselt majandusega (70'-80'), lääne kapital ja firmad viisid tootmise vähemarenenud riikidesse, lõigates kasumit odava tööjõu ja tooraine arvelt toodetud rikkus läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud kiratsesid edasi. Koos majandusettevõtetega laienesid tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogikaprobleemid. Globaliseerumine on siiski enamat, luues uued väärtushinnangute süsteemid ja tekitades ka kultuurikonflikte ja arengutõrkeid. Industriaalriigid uskusid, et viies keskkonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, vabanevad nad probleemidest, aga toimus bumerangiefekt ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõudis tagasi rikaste riikide inimeste toidulauale. Arengumaad ei ole
suhtlevad inimesega telepaatilisel teel. Kuidas see täpselt toimib ei ole veel teada, kuid telepaatia ja psühhokineesi ( või telekineesi ) toimemehhanism ajus on umbes samasugune, mis närvikoest elektromagnetlaine eraldumise korral. Kuid elu säärases tsivilisatsioonis erineb tunduvalt sellest, kuidas inimesed praegu elavad. Ka riiete kandmine ei ole enam tarvilik ja seega muutub tarbetuks ka tekstiilitööstus. Niimoodi hääbubki tarbimiskultuur, mis põhjustab tööstuse ( üks majanduse aluseid ) kadumist. 101 Sellepärast, et midagi ei ole enam vaja toota, sest midagi enam ei tarbita. See tähendab ka majan- dustegevuse otsest kadumist. Näiteks autotööstust ( või mingi muu transpordi tööstuse haru ) ei oleks, sest autosid ei ole enam vaja ja koos sellega kaoks ära liikluskultuur ja ka osa infrastruktuu- rist
annaabi.ee 
