Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades võime jutustada, teraapia aitab inimesel vabaneda pealesurutud narratiividest, et inku saaks keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm Vabavärss Sõnad naasevad sõjatult, sest nad on vahepealt muutnud meelt. Väehulgad sirutavad käepulgad. Nende peopesad on täis munast kooruvaid punapäikesi. Nad tõmbavad taeva tumedat tekki katma ja salgama oma kalduvust kalguvusele (A. Alliksaar) Värss "rida"; "pööre" Vanagermaani alliteratsioonvärss (Stabreimvers) Beowulf waes breme blaed wide sprang Scyldes eafera Scadelandum in. Swa sceal geong guma gode gewyrcean,
· Antropomorfism "hingestamise" erivorm. Nähtus või asi saab inimliku kogemuse vormi ja kirjelduse (mägede nägu, päikese naeratus) · Automatism- inimesele omistatakse mehhaaniline olemus (nt uneskõndimine, robotlikkus jne) · Ebakindlus või segadus seksuaalsuse suhtes · Haigused ja surmad · Eksootika elemendid · Psühhika äärmuslikud väljendused (hullus, hirmud jne) · Naudingud, kuriteod jt tabud 9. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Rütm on klassikalist luulet kõige enam iseloomustav nähtus, saavutatakse sarnaste keeleosade (silpide) organiseeritud kordumise kaudu. Kord tuleb sellest, et teatava loogika järgi esinevad rõhulised ja rõhuta silbid. Rõhu vaheldumine mood luuletuse rütmi, rütmi määrab ära meetrum e värsimõõt. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide v sõnade süsteemipärase kordamise ja vastandamisega
tuleb analüüsida tema enese kaudu vi. b) Strukturalism i. Kirjandusteksti vaadatakse autonoomsena, lahusolevana teistest tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid b) Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud; rõhuta silbid täidavad värsilangused e värsirõhkude vahed c) Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab
Tähelepanu vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiil o Väljendusvahendite korrastatus o Ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis Rütmiline kõne Keeleline heakõla Kordused Kõne- ja lausekujundid Tähendusühtsus Koondumine määrava mõtte ümber Kontrast Uudsus Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Poeesia ehk luule on värss- ehk seotud kõne, kirjanduse osa, mida sidumata kõnele ehk proosale vastandab teksti eriline liigendus, rütmil rajanev struktuur; sõna "poeesia"
kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. • J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. • Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). • Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga).
Positivismi olulisemaks uurimisaineks on kirjaniku biograafia, st autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. 7. Mis on ,,kummastus" kirjanduses? Reaalsusest mingi eripära välja toomine, seejuures mitte osutades objektile, vaid kuidagi kaudselt selle objekti tunnuseid välja tuues, nt ,,taevast sadas pussnuge", kus ei viita keegi sellele, mis taevast tavaliselt tuleb oluline on see, et sealt ei peaks tulema pussnuge. 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud Luules tekitavad eripärase rütmi värsijalad. Värsijalgade liigitus: o Trohheus ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb üks rõhutu/lühike silp o Jamb ühele rõhutule/lühikesele silbile järgneb üks rõhuline/pikk silp o Daktül ühele rõhulisele/pikale silbile järgneb kaks rõhutut/lühikest silpi o Amfibrahh kahe rõhutu/lühikese silbi vahel on rõhuline/pikk silp
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh, anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid:
Keele poeetiline roll pöörab tähelepanu vormile ja väljendusviisile. Poeetiline keel: Luuletus on vormisidusalt/stiilselt väljendatud sisu (A. Merilai). J. Wainright määratles keele viipelisuse: keele kõlalised ja rütmilised omadused aitavad edastada teatud rõhuasetust; keele areng on kahetine (funktsionaalne info edastamiseks ja poeetilis-viipeline kujundite ning kõlamustrite tarbeks). Vt Luule poeetika – Poeetiline stiil. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59)
Wainrighti määratlused) ? Mis on selle iseloomulikud jooned? Kujundiline keel, mis edastab teatud vaimseid väärtusi, on mitmetähenduslik. Merilai: Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. Wainright: luule ei ole keelekasutuse tsoon, keel ongi oma olemuselt poeetiline. Tunnused: mõtete ja sõnade koondamine, kõige olulisema kordamine, teisendamine, läbipõimitus, keelekasutus on esmane, kunstikeel kujundab ümber tegelikkust. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Värss - lad. k. kirjarida. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire (enjambment) - süntaktilise ühiku või lause lahutamine värsirea piires (mõte jätkub järgmisel real). Värsisüsteemid: a) silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja -langused b) prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused
materjaliks keel, millega saavutatakse ilukirjanduslik suhtlus, see keel pole tavaline, vaid kujundlik, rütmiline kõne, parallelism (kordus), lausekujundid, kontrast, uudsus, harjumatus. J. Wainright: Keele viipeline mõõde, keele läbipaistmatus: mitmetimõistetavus, sõnamängud, keele loovpaindlikkus, keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused. Iseloomulikud jooned: kujundilisus, tähelepanu on vormil; enesele osutav, sisu- ja väljendusühtsus. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule - Luule on kuulamiskunst. Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga.
sajandi kirjandusest lugeda.Kummastuse puhul on harjumuspärane vaatepunkt nihutatud nt.inimese teadvusest looma tasemele ja see paneb asju märkama ja mõtestama teisiti, uudselt. Harjumuslik ,,rebitakse" lahti tavapärasest kontekstist, vaadeldakse teistel tasanditel. Eesmärgiks on tekitada eripärane taju, mitte et asju lihtsalt ära tunda (see on määrdunud sulalumi kohevad hanged on müdaseks tõmbunud). Kummastuse olemuseks on võõritusefekt. 8.Luule värsisüsteemid ja mõõdud lk.60 Poeetika õpik gümn-le 9.Metafoor ja selle eriliigid lk 41 Poeetika õpik GÜMNAASIUMILE 10.Lausekujundite liigid lk.47 11.Riim ja kõlakujundid lk. 73 12. Mis on narratiiv?(narratiiv ja aeg) -----narrare (lad)- jutustamine, lugu. Narratiivi uurimine---narratoloogia. --korrapärastatud sündmuste jada või seeria. Mõistet kas-kse ka kultuuriuurimuslikes töödes ja ka kirjndusvälistes valdkondades. Eksisteerivad faktoloogilised ja ilukirjanduslikud narratiivid
liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. Rõhuline värsisüsteem rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude ning seega ka ühtlase rütmi poolest. Kuna aga värsilanguste silbiarv on muutlik, siis korrastatud värsijalgu ega ka värsside ühtlast silbiarvu ei teki. Siiski võib rõhulisi mõõte vastavalt kallakule nimetada trohheuse-, jambi-, amfibrahhi-, või anapesti-laadseteks. Vältelised värsisüsteemid vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijalad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga.
tähelepanu luuleteoste analüüsis (klassikalise värsiõpetuse seisukohalt)? (A. Merilai, “Poeetika”, lk 33) rütmiline kõne. keeleline heakõla. kordused. kõne- ja lausekujundid. tähendusühtsus. koondumine määrava mõtte ümber. kontrast. uudsus Väljenduse eneseleosutav ehk poeetiline tegevus ilmneb alati, kui keel ehk suhtlusvahend muutub igapäevase tööriista asemel omaette eesmärgiks – loova tähelepanu, mängu objektiks. Luule. Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest. (Eksamil värsimõõte määrama ei pea, kuid vähemalt kahte värsimõõtu ja rõhuliste ja rõhuta 8 silpide vaheldumist neis peaksite teadma). Millist poeetilise keele aspekti toob värsimõõt esile? Luule on kuulamiskunst. Tema ürgses aluskihis on itkud, hällilaulud, joiud, arbumissõnad. See tähendab, et kirjutatunagi on luule mõeldud kõigepealt
kasutatavaid termineid: sugu (ingl.k gender), Teine, võim, keel, diskursus, ideoloogia jne, kuid samas luuakse ka postkolonialistlliku teooria raames uusi mõjukaid mõisteid ja töötatakse välja mitmeid just postkoloniaalsest kogemusest lähtuvad tõlgendus- ja lugemisviisid. Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja värsimõõdud Meetrum ehk värsimõõt. Trohheus- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb üks rõhuta või lühike silp. Nt. As-tu-si-me lä-bi lu-me, Pil-ves o-li tae-vas tu-me. Jamb- Värsijalg, milles ühele rõhuta või lühikesele silbile järgneb üks rõhuline või pikk silp. Nt. On soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge Daktül- Värsijalg, milles ühele rõhulisele või pikale silbile järgneb kaks rõhutut või lühike silp.
minajutustust ja dramaatilist dialoogi. Näidendites kohtab sageli eepilisi kirjeldusi või lüürilisi kõrvalepõikeid ning laule. Luuletuste minavorm ja hingemaailm vahelduvad kergesti välisema kirjelduse või loo vestmisega, samuti retoorilise pöördumise, väljajättelise kõne või dialoogiga (dramaatiline alge): 4 Mis on poeetiline keel; Luule; Värsisüsteemid; Riim; Stroof; Kõne-, lause ja piltkujundid 8.Mis on poeetiline keel (A.Merilai ja J.Wainrighti määratlused)? Mis on selle iseloomulikud jooned? Poeetiline keel on: Kujundilisus, Tähelepanu on vormil Enesele osutav Sisuühtsus ja väljendusühtsus Stiililt on väljendusvahendid korrastatud; ajastu, autori, kunstivoolu loome- ja maailmanägemise viis. A.Merilai: ,,Luuletus on vormisidusalt ehk stiilselt väljendatud sisu. J
Luule - omaette ruum, kus keele viipelist ja loovat mõõdet praktiseerida, arendada ja nautida. Keele läbipaistmatus: mitmekihiline tähendus, mitmetimõistetavus (ambiguity), sõnamängud. Keele loov paindlikkus - keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud:
Värssi iseloomustab värsimõõt. Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire on sageli tarvitatav lausekujund luules, misjuhul lahutatakse süntaktiline ühik värsirea piiril või kahe värsi vahel. Ütlus jätkub järgmisel värsireal või salmis. Siiret kasutatakse puändi edasilükkamiseks, et viivitada kavatsetud emotsiooni tekitamisega.Siiret võib kasutada ka värsirea katkestamiseks, et luua heakõla värsiridade lõpus või alguses. Värsisüsteemid: silbilis-rõhuline: kindel arv rõhulisi ja rõhuta silpe - värsitõusud ja –langused; prosoodiline: välteline, rõhuline. Rõhuline: Kindel arv rõhulisi silpe, aga langused muutlikud, korrastamata värsijalad. Välteline: pikk silp + lühemad silbid silbiline - värsside kindel silbiarv Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhuga ja rõhuta silbid. Värsimõõt - värsipikkus, põhineb silpide vaheldumisel. Levinumad värsijalad: ( - värsi tõus, v-
Värsisüsteemidele – rõhuline, välteline, vabavärss, silbiline(värssidel kindel arv silpe-haiku 5+7+5, tanka 31 silpi). Luule. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine
Rütmi saame ka ühetaoliste lausete või lauseliikmete kunstilisel kordamisel. Sageli lisanduvad rütmiga veel riim ja väline esitusviis (värsid, salmid ). Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Rütmilise kõne jaotamine värssideks toimub kindla seaduspärasusega. Rütmi reeglipärasuse värsis kindlustab värsimõõt e meetrum. Värsimõõdu all mõtleme rütmi põhitegurite silpide hulga, väldete, rõhutõusude ja languste süsteemikindlat rakendamist. Värsisüsteemid: 1. Välteline ( aluseks silpide välteline vaheldumine ) kujunes välja kreeka antiikses luules, aluseks välteline e kvantiteeriv süsteem. Pikkade ja lühikeste silpide korrapärast rakendamist antiikses värsis hakati kutsuma värsimõõduks ( pikk silp ---, lühike ). Niisugust pikkade ja lühikeste silpide ühendit, mis värssides reeglipäraselt kordub ja mis tingib värsi sisemise rütmi, nim värsijalaks. Levinumad värsijalad on:
3. Silbiline värsisüsteem Värsside kindel silbiarv Nt haikud, hispaania romanss 4. Regivärss on meetriliselt rikas: rakendada võidi nii rõhulist, vältelist kui silbilist põhimõtet. Eri tüüpide seast tõuseb siiski esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide väldete ja arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga. 5. Vältelised värsisüsteemid- vältelise e kvantiteeriva värsimõõdu kujundavad värsijajad. Värsijala loob pikk silp kui värsijala tuum, millega liituvad lühemad silbid. Pikkade silpidega täidetakse värsitõuse, lühemate silpidega langusi. 16. Riimi ja stroofika põhimõisted ning euroopalikus traditsioonis levinumad võimalused. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse ehk eufoonia kujundaja, tähtis kõlakujund 1. Algriim 1
Imitatsioon Pastiss Sarz Võltsing Paroodia on stiili muutumine ilma süzee muutumiseta. Transpositsioon on tõsise teksti muutumine, terve teksti transformatsioon; teksti süzee ülekandumine teise aega ja ruumi, nt Joyce'i Ulysses või Romeo ja Julia ekraniseering Leonardo di Caprioga. Pastiss on väära teksti katkenditest kokkupandud tekst. 11. Luuletekst. Rütm ja meetrum. Värsisüsteemid Luulekeele tunnuseks on värss. Vabavärss, kus puudub riim ja rõhulisus. Värss kr k rida, ld k pööre, tagasipöördumine luulerea algusesse. Vanagermaani rõhulises luules oli värsile toeks alliteratsioon (vokaalide kordumine) polnud aga seotud eufoonia nõudega, kuigi seaduspärane. Stabreim = alliteratsioon. Hiljem, 11-12.saj Saksamaal ja Inglismaal tekib riimitud värss, mis asendab rõhulise alliteratsioonivärsi.
Keele loov paindlikkus > keel võimaldab lõputuid assotsiatsioone objektide, sündmuste, isikute jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. `tehtu', `loodu', `esile toodu', poiesis > `loov oskus', `kunst') tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. `vagu', `(kirja)rida', Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire. süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid. Kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (Silbilis-rõhuline, Silbilis-välteline, Vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (Välteline, Rõhuline, Rõhulis-välteline) SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused)
jne. vahel. Luule. e poeesia (poiema > kreeka k. ‘tehtu’, ‘loodu’, ‘esile toodu’, poiesis > ‘loov oskus’, ‘kunst’) tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teosed. Valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline Värss. > lad. K. ‘vagu’, ‘(kirja)rida’, Värsi piir kattub süntagma või lause lõpuga. Siire. süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid. Kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE (Silbilis-rõhuline, Silbilis-välteline, Vältelis-silbilis- rõhuline) PROSOODILINE (Välteline, Rõhuline, Rõhulis-välteline) SILBIILNE SILBILISRÕHULINE > värsimõõt koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest) Värsijalg > rõhuline silp (värsijala tõus) + rõhuta silbid (värsilangused)
annaabi.ee 
