Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme üldistavate tööde tegemises eesti keele ajaloolises sõnavaras kolleegidest maha jäänud. Siiski pole eesti keele sõnavara päritolu uurimine täiesti uurimata ala. Eesti sõnade algupära selgitamine on kestnud mitmeid inimpõlvesid. 1.2 Eesti keele sõnavara ajaloo uurijad Eesti keele sõnade päritolu on uurinud mitmed nimekad fennougristid, slavistid ja germanistid. Ka Tartu Ülikooli õppejõududel on olnud selles töös kaalukas osa. Vene laenude osa uuris Mihkel Veske. Eesti keele sõnade päritolu sedelite süstematiseeritud kogu ehk kartoteeki püüdis kokku panna Jaan Jõgever, kahjuks selle kogu viimased säilinud materjalid hävisid ülikooli peahoone põlengus
peale ja igasuguse elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Tunneturteooria Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Aitäh tähelepanu eest! Kasutatud materjalid 1. http://et.wikipedia. org/wiki/Friedrich_Nietzsche#Tsitaate 2. http://www.hot.ee/i/indrme/niet.htm 3. http://et.metapedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche 4. http://kreutzwald.kirmus.
Rumba ( Kuuba ) Rumba kuulub Ladina-Ameerika tantsude hulka. Rumba on Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba Nimi tuleneb Kuuba hispaaniakeelse sõnaga Rumba, mis tähendab "isik" või "pidutsema". Ta tuli umbes 16. sajandil umbes samal ajal Aafrika orjad tundsid Kuubat esimest
.......................3000 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 1700 eKr India ..........................................1500 400 eKr Hiina ..........................................1400 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Rooma arenes Vana-Kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid,
Rumba Rumbast: Rumba on Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Rumba ajalugu: Rumba on Kuubast pärit tants, mis muutus populaarseks juba eelmise sajandi alguses. Aja jooksul on rumba arenenud neegritantsust ja omandanud pisut iseloomu fokstrotiltki olles nii heaks näiteks Afro-Kuuba muusikast. Ameerikas ja Euroopas võitis see tants inimeste südamed 1930ndatel aastatel. Rumba põhimõte Ta on kõige erootilisem (kui lambada välja arvata) meil tantsitavatest tantsudest. Tema sisuks on võrgutamine ja vastavalt sellele peab ka muusikas olema sarmi, glamuuri ja varjatud kirge. Rumbat tantsides peaksid partnerid välja nägema kui armunu...
hoidmine ja kasutamine nende üleandmiseni arhiivi (defineerimata termin, mida varem kasutati) Correct Question 2 Asutuse normdokumendid (alusdokumendid) on: Select one: a. dokumentide vorming ja elemendid b. liigitusskeemid ja dokumentide vormingud c. asjaajamiskord ja liigitusskeem d. asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Correct Question 3 Autentne dokument on: Select one: a. dokument, millel on ettenähtud vormielemendid b. dokument, mille ehtsust ja algupära on võimalik kindlaks teha Correct c. täielik ja seda pole muudetud Question 4 Dokumendi metaandmed on: Select one or more: a. andmed, mis registreerimisel kantakse dokumendiregistrisse b. andmed dokumendi sisu, looja ja selle haldamise ajaloo kohta c. dokumenti kirjeldavad andmed, mis luuakse dokumendisüsteemis. Correct d. kohustuslikud andmed dokumendil, nagu adressaat, kuupäev, autor, allkiri Question 5 Dokumendi-ja arhiivihaldust reguleerivaks seaduseks on: Select one: a
juriidiliselt pärisorjus. Seega kinnistati talupojad kindla mõisa külge ja piirati tugevasti nende liikumisvabadust. Selline jäik tõi kaasa erinevuste suurenemise murrete vahel. Aga sellega on ilmselt seotud eesti murrete jagunemine väga väikesteks murrakuteks. Viitso järgi on rannikumurre (= rannamurre) ja kirdemurre (= Alutaguse) erinevat ajaloolist algupära. Rannikumurre eraldus omaette ja varem, kirdemurre aga pärineb Peipsi murdest ja on selliselt ühist algupära idamurdega. Viitso kõneleb ajaloolisest arengust lähtudes viiest eesti peamurdest: lõunaeesti, põhjaeesti, ida-, kirde- ja rannikumurdest. Huno Rätsepa järgi eraldus varasel perioodil Viru murre, mis sai kirderannikumurrete aluseks. Hiljem lahknes maamurdest Vaia murre, mis sai aluseks idamurdele ja mõjutas kirderannikumurrete moodustumist. Rätsep seletab kirderanniku murderühma teket vana murdeliiduga. Rätsep tõstab esile keele- või murdeliitude tähtsuse ka hilisemas eesti keele
jõudis ta 1890-ndatel aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid.
paberkandjal teave, mille vorming on Jah, kindlasti ka paberkandjal dokument, kui sellele on piisav faktide või asutuse tegevuse kantud ettenähtud vormistuselemendid, mis tagavad tõestamiseks dokumendi info- ja tõestuväärtuse. b. dokumenteeritud faktid c. digitaalne dokument, mille vorming on piisav faktide või asutuse tegevuse tõestamiseks Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/1. Question 5 Punktid: 1/1 Autense dokumendi algupära ja ehtsust on võimalik kindlaks teha vormingu elementide järgi (nt allkiri, paberkandjal dokumendil võib olla lisatud turvaelemendina vesipilt, digidokumendil saab kontrollida muudatusi) Vastus: Õige Vale Dokumentide vormistamisel tasuks mõelda, kuidas tagada, et kehtivat dokumenti ei muudetaks, et selle ehtsus oleks garanteeritud Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 6 Punktid: 1/1 Dokumendi autor on Vali üks vastus.
Müüdid on varaait Igal rahval on oma müüt, mis neid iseloomustab. Aga mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: ,,Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi seotusest oma jumalate, kangelaste eluga: nende pärinemise, võitlemiste ja saatusega." Müüte on mitut liiki, on loomismüüdid, mis pajatavad
11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata jäänud nimedest on praeguseks sõna päritolu selgitatud. Näiteks Taev on tuletatud Tae talu nimest formandiga v. Priinimede liigitus päritolukeele järgi Eesti perekonnanimesid on liigitatud ka nende keelelist algupära aluseks võttes. Saareste (II: 7-9) eristab eestikeelseid, võõrkeelseid ja värdnimesid. Võõrkeelsed nimed võivad olla heebrea (piiblinimed nagu Aabram, Aron, Eenuk, Herodes, Hiiop, Iisreal, Joonas, Simson, Taavit) või kreeka-ladina (Angelus, Brutus, Romulus, Tiitus) algupära. Mustlaskeelne olevat Mulgimaa perekonnanimi Sangernebo, hispaaniakeelne aga nimi Prima. Esineb poolakeelseid (Jankovits, Pinkovski, Sapotsky), lätikeelseid (Gailit, Irbe, Kakit, Naut, Maltenek, Viitol), Põhja-
tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, tragöödia, draama) Mis on müüt? Müüt on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Mis on antiikmütoloogia? Antiikmütoloogia on vanade müütide kogum. Piibel Piibel: Piibel on raamatute raamat, mis on kestnud läbi aegade ja avaldanud mõju paljudele. · Pole konkreetset autorit · 1500 aasta väitel neljakümne autori poolt · Vana testament - Kirjutati enne Jeesuse sündi. ( Vana-juudi e. Heebrea keeles) · Uus testament 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles)
[email protected] 07. sept. 2016. Religiooni ja maagia mõiste ja vahekord Religioon ehk eesti keeli ´´usund´´ Sõna ´´religioon´´ 2 tähendust: üldmõistena usklikkus ja kitsamalt üksik usund Sõna ´religioon´ rooma usundi algupära: Religio – ladina k. palju tähendusi. Tähtsamad on: siduma (inimese ja jumalate vahel lepingut tegema) Hoolima (jumalate, aga ka inimeste seadustest) (ette) lugema (täpselt sõnastatud palveid) Religiooni 2 suurt osapoolt: Müüt - püha sõna, jutustus, pühakiri (nt. maailmaloomise müüdid; piibel, koraan jne)) Riitus – pühad toimingud (ohverdamine, palvetamine, palverännakud, õnnistamine jne) Kõikide religioonide ühine tunnus:
võrgu. Kuna iga märgi tähenduse loovad teised märgid, järeldab Derrida siit, et iga märk kannab endas teiste märkide jälgi, sest teised märgid tekitavad tema erinevuse. Teise märgi jälg märgis ei ole ise märk, vaid mittetähistav erinevus, mis toimis tähistamise protsessis juba enne tähenduse moodustumist. Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg, mis on tekkinud mõne teise mittetähistava erinevuse tekkega. Niisiis ei saa jäljele omistada absoluutset algupära, kuid ometi ei saa me osutada mingile kohalolule, mis võiks jäljele eelneda. Derrida arvates juhib jälje mõiste seega välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika. Jälje mõiste jääb Derrida mõtlemises ka hiljem oluliseks, ulatudes inimese ja looma vahelise piiri dekonstrueerimiseni. Ühes hilises dialoogis on Derrida öelnud: ,,Alates ,,Grammatoloogiast" pidi
elu põhieelduse, perspektiivsuse, eitamist. Me loome ise reaalsuse. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Nietzsche perspektiivioptika lähtub Kantist ja õpetusest, et teadvus ise määrab reaalsuse üldiseimad omadused. Kuid äärmuste ja filosoofile mõistliku ja tasakaaluka Kanti skeemidest ei piisa. Nietzsche viib selle Kanti teema sellistesse äärmustesse, et peagi on selle algupära üsna võimatu ära tunda. Nietzsche tunnetusteoreetiised tõlgendused on selgelt inimkesksed, nad annavad juhikontrolli inimese loovale, ümberkujundatavale loomusele, mis on vältimatu, möödapääsmatu ja tähelepandamatu. Tõsiasjad luuakse. Pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti paksult ülevõõbatu. Mil määral on Nietzsche relativist? Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud
Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust.
Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid vähe. Pantheon (,,kõigi jumalate tempel") ehitis, kuhu mahtusid kõik jumalad *Rooma ehitus poliitiline (alati teada, kes valitsejatest püstitas). Ka Colosseumi rajas üks suguvõsa. Triumfikaared või auväravd väejuhi auks (näiteks Traianuse sammas, roomlased alistasid Daakia seda sündmust kajastab reljeef). Ehitised asjalikud. SAUN rooma algupära, hiiglaslik loss, rahvamaja, esialgu peeti külma veega, siis teises ruumis arutati poliitilisi küsimusi, kolmas ruum kuuma veega. Adrianus ehitas endale villa linna lähedale kaunis, lilleaiaga. Roomlase maja ka sama süsteemiga aatrium (laes auk, kust vesi valgus basseini termid). Majal ka siseaed. ROOMA PORTREE tekkinud ilmselt vanematekultusest. Realistlikud! Tõepärased, väga täpselt edasi antud. Halastamatu tõepärasus. (uus samm kunstis, kreekas ilustati).
Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele.
aastal Vene leetopissis, kui Novgorodi vürsti väed selle alla sõjaretke tegid. 13.sajandil oli Otepää nii vene kui ka Henriku Liivimaa kroonika andmetel Lõuna- Eesti üks tähtsamaid keskusi ning muistse Ugandi üks kahest keskusest Tartu (Tarbatru) kõrval. Mõlemad kasutasid koha maakeelest tõlgitud nime: Medvezja golova ja Caput ursi. Linnus ise koosnes tõenäoliselt kõrgemal astangul olevast pealinnusest ning madalamal astangul asuvast eeslinnusest. Linnuse nime algupära ei ole teada; on vaid oletatud, et linnamägi võis olla karu või karupea kujuline või kandis karu-tüvelist nime keegi linnuse või muistse Ugandi vanematest. Sakslased, muide, seda nime hilisematel sajanditel enam ei tõlkinud, kuni 20 sajandini käibis Muinas-Eesti nimekuju transkriptsioon Odenpäh. Piiskopilinnus, mille ehitamist alustati 1224, järgis tõenäoliselt eestlaste linnuse põhiplaani. 1343 aasta Jüriöö ülestõusu ajal asus seal Tartu piiskopi vägede staap Johan
CERN'i eksperiment LHC experiments-ATLAS Kristjan Nõmmik, GAG 2012 Atlas on aatomfüüsika eksperiment LHC-s CERN-is. Indikaator Atlas otsib uusi avastusi otseses prootonite kokkupõrkes. Atlas õpib meie universumi kujundanud alusjõude. Peale teadmatuse on ka massi algupära, üleliigsed kosmose dimensioonid, alusjõudude ühendamine ning tõestus tumedast ainest siin universumis. Atlas salvestab osakeste mõõtmeid kokkupõrgetes-nende teed, energiat ning olemust. See kõik on Atlases võimalik tänu 6le erinevale allsüsteemi detektorile, mis tuvastavad aatomiosakesi ning mõõdavad nende inertsimomenti ja energiat. Üks väga tähtis Atlase element on veel hiiglaslik magnetsüsteem, mis kõverdab laetud osakeste liikumisteed, et saaks mõõta
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotelliteenindus H11 Oksana Bazakova TEENINDUSÜHISKOND JA MINU ARUSAAM SELLEST Essee klienditeenindusest alustest Õpetaja: Margo Merigan Tallinn 2011 TEENINDUSÜHISKOND JA MINU ARUSAAM SELLEST Mõiste service algupära tuleneb ladinakeelsetest sõnadest: servio, mis tähendab kellegi teenistuses olla, alluda; servo, mis tähendab jälgimist, silmas pidamist. Inglise keeles sai sõna service oma praeguse tähenduse umbes 1925. aasta paiku. Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. Teenus on tegevus või eelis, mida üks osapool võib teisele pakkuda. Teenusel pole esemelist vormi ja ta ei saa olla kellegi omand. Teenust pole võimalik
Tadz Mahal ehk Taj Mahal [tadz mah'al] on haudehitis Põhja-Indias Agralinnas, mille India suurmogulDzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles 'palee valgus'. Ta suri 1630neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk-Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Isa(Ustad Ahmad) Lahore'ist.Nime Taj Mahal algupära pole selge. Dzahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks (rauza). Üldiselt arvatakse, et Taj Mahal 'kroonpalee' või 'palee kroon' on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest.Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. ... Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi.Valgemarmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandzabist ning nefriit jamäekri stall Hiinast
Pidevalt küsitakse kui vana on muusika. Muusika on täpselt nii vana, kui kaua on elanud planeedil Maa inimesed, kuna nad on end väljendanud musikaalselt. Muusika on ürgsem, kui verbaalne keel. Loodus rahvad matkisid erinevaid keeli. Vanal ajal oli muusika seotud tihedalt inimese igapäevase eluga. Muusika ühendas inimesi töö tegemises. Muusika on ka koguaeg väljendanud erinevaid tundeid. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Teadmised muusika kohta pärinevad kalju ja puude joonistuste põhjal, arheoloogilistel kaevamistel leitud pillide ja matmiskohtade põhjal.
aastatel ja kestis kohati veel pärast Esimest maailmasõda. Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid.
Vanaaja muusika Muusika sai alguse , väga ammu juba sellest ajast , kui maal on elanud mõtlev ja suhtlev inimene. Inimesed on juba kaugetest aegadest püüdnud ennast erinevatel viisidel väljendada ja üks neist on kindlasti muusika. Muusika on vanem kui verbaalne ehk sõnaline keel. Inimkonna teadmised kaugete aegade muusikast on pärit erinevatelt allikatelt nt arheoloogilistelt väljakaevamistelt, kalju- ning muude jooniste põhjal, mis on kujutanud muusika ja tantsuga seotud rituaale. Muusikale on tihti omistatud võlujõudu ja jumalikku algupära jumalate hääli võrreldi pillihäältega. Tollal püüdsid inimesed jäljendada erinevaid loodushääli , imiteerides lindude ja loomade poolt tekitatud helisid. Muusika oli loodusrahvaste jaoks tihedalt seotud igapäevase eluga , nimelt kasutati seda erinevatel eesmärkidel , loodusrahvad pidasid väga oluliseks ohverdamist ning jumalatega suhtlemist, selleks aga et sed...
Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi. Seepärast pole midagi materiaalset olemas. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka "materiaalsuse" oma. Kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta ongi tegelikult vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Olemas olla tähendab tajuda (hingede puhul) või olla tajutav (asjade puhul). Reaalsus on Berkeley arvates vaimne ta koosneb ideedest, mis on omavahelises seoses loodusseadustega. Loodusseadustest saame teada kogemuse kaudu, mis õpetab, et selliste ideedega kaasnevad just tavaliselt sellised ideed.
kõhutäidet ja kuulata saab rahvuslikku muusikat. Mardilaat toimub alati mardipäevale lähimal nädalalõpul neljapäevast pühapäevani. 2009. aastal uuendusena väga positiivselt vastu võetud käsitöö ööst on kujunenud traditsioon. Mardilaada ajalugu Mardilaat nimetatakse mardipäeva tõttu. Mardipäev on Eesti rahvakalendri tähtpäev 10. novembril. Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile -Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud.
Eri maades kannab stiil erinevaid nimetusi. Eesti keeles tarvitatav "juugendstiil" tuleneb saksa ajakirja "Jugend" ("Noorus") nimest, kus seda stiili tutvustati ja soovitati. Mujal maailmas kasutatakse rohkem nimetust "art nouveau". Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest; tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatavat pinda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled - kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid.
· Salsa Kariibi päritolu tants ja muusikastiil 4/4 taktimõõdus. Iseloomulik ona kahte takti ühendavad kaheksalöögilised rütmikujundid. Tantsus toimub liikumine tantsupõrandal võrdlemisi väikses ulatuses, põhisammudega liigutakse ette ja taha skeemi järgi kiire-kiire-aeglane. Salsa populaarsuse tõttu on temast Ameerika kujunenud palju erinevaid stiile. · Rumba Aafrika algupära ning Kuuba ja Ameerika kaudu maailmas populaarseks saanud muusika- ja tantsustiil, mille 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Rumba sarnaneb salsale. Kirjuta siia nimi klass aasta VÕISTLUSTANTS
Põhjatornis olev kell on kingitud 1670.a Rootsi kuningas Karl XI poolt ja see on ainuke mälestus 1670.a ehitatud puukirikust. Lõunatornis on 1870 a kaupmehe I.E. Steinbergi poolt annetatud malmkell. Juugendstiil Juugendstiil tuleneb saksa ajakirjast "Jugend"(noorus)nimetus kus seda stiili tuntakse ja soovitati. Juugendstiil püüdles välise dekoratiivsuse poole. Kaunistuste loomisel lähtuti taimedest: tihti on taimemotiivid aga niivõrd moonutatud, et raske on märgata nende tõelist algupära. Pearõhk on kaunilt kujundatud, sujuvalt voogavatel joontel, mis üksikult või tervete kimpudena kulgevad mööda kaunistatud panda. Taimede kooldunud varred, longus kroonlehed, väänlevad vesikkasvud, võhumõõgad ja igasugused eksootilised troopikalilled- kõik on antud mingis närtsimisseisundis. Mõnikord on taimede vahele sobitatud graatsilisi veidras rõivas naisi, õrnu tiivulisi haldjaid või muid elusolendeid. Nimete juugendstiili ehitusi Eestis??
Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja
Arhailine pentatoonika (5 heli) esineb saamide joigudes. Vanemad runolaulud on enamasti minoorsed. RUNOLAUL- regilaul Soome vanemat rahvalaulu nimetatakse runolauluks, kus jutustatakse/lauldakse „Kalevala“ tegelastest. LOITS Soome loitsu pärimus ulatub keskaega. Abi ja jõudu pöörduti lisaks Väinämöisele ja Lemminkäisele ka katoliku pühakute Jeesuse ja enne kõike Neitsi Maarja poole Tähelepanuväärse osa moodustasid sünniloitsud, mis kirjeldavad mingi nähtuse algupära. Nt. Tuli, katk jne Loitsides saavutab inimene selle asja üle võimu TÖÖLAULUD Lauldi siis, kui tehti tööd nii üksi kui ka grupis. Laul aitas töö rütmi ja tempot täpsemaks ja tõhusamaks muuta ning hoidis meeleolu JOIG- saamitüüpiline laul Saamid e laplased on rahvas Põhja-Soomes, Rootsis, Norras ja Koola poolsaarel. Joiud on erilisel tehnikal esitatud laulupärimused, mille raskuskese on rütmi- ja helikujunditel. Joigudel on vähe sõnu või need puuduvad üldse
Toora koostamiseks ilmutas Jumal Siiani mäel Moosesele nii suulise Toora kui ka kirjaliku Toora. Toora ei kujuta endast aga ainult seadust, esmajoones on see ,,õpetus kui selline" või ,,kirjalik õpetus" Toorat on tihti tõlgitud ka ,,Käsuõpetuseks". Maimonides on öelnud Toora kohta nii: ,,Toora ilmutati taevast. See tähendab meie usku, et tänasel päeval meie käes olev Toora on tervikuna seesama Toora, mille Mooses on meile pärandanud, ja et see kõik on jumaliku algupära. Sellega ma pean silmas seda, et kogu Toora tuli temani Jumala juurest viisil, mida metafooriliselt nimetatakse rääkimiseks, aga selle suhtluse tegelik laad ei ole teada kellelegi peale Moosese." Nagu sissejuhatuses mainisin on tooras 613 käsku, millest 248 on positiivsed ja 365 negatiivsed. Need on kirjas Moosese viies raamatus ja neid liigitatakse kahte suurde rühma: määrused, mis puudutavad rituaalseid toiminguid, mille iseloomulikuks
Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade Kristjan Jaak Petersoni individualiteet nii inimese kui luuletajana on salapärane, sügav ja mitmekülgne. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid. Tema luuletustes ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, mida tunda ja mõtelda igaviku persektiivis, ja ka nii palju , mida leida unustamata südamilkku ja tõelist inimese elu. Kristjan Jaak Peterson on sügava filosoofilise kalduvusega kirjanik. Peterson ei olnud abstraktne filosoof, vaid intuitiivne, emotsionaalne elav mõtleja. Ta süüvis oma väsimata juurdleva mõistusega igaviku saladusisse ja püüdis kõrgemate mõistete selgemale arusaamisele ning põles igaveses otsimistules. Petersoni vaim mõõtis kõiki igaveste probleemide teede sügavusi, ent selgele ja läbimõeldud ilmavaatele ei suutnud ta veel tulla. Lõplik süntees ja konsekventne konstruktsioon ei olnud ta tugev külg, küll oskas ta aga elu, kultuuri ja maailma suur...
neid sõnatüvesid, millel on vasted enamikus läänemeresoome keeltes, kuid puuduvad kaugemates sugulaskeeltes. Läänemeresoomelisi tüvesid on eesti sõnavaras üsna palju võrreldes vanemate sõnarühmadega. Tagasihoidlike arvestuste kohaselt ulatub läänemeresoomeliste tüvede arv 700-800-ni. Seega on läänemeresoomelisi sõnatüvesid eesti keeles pea sama palju, kui soomeugrilisi sõnatüvesid kokku. Läänemeresoome sõnavara ei ole ühist algupära, vaid koosneb mitmest kihist. Ei ole usutav, et need sõnatüved oleksid tekkinud läänemeresoome algkeeles spontaanse sõnaloomingu tulemusena. Osa neist sõnatüvedest kuulub eelmisse, soomeugrilisse sõnavarasse. Nende sõnatüvede vasted kaugemates sugulaskeeltes on kadunud. Teiseks võimaluseks on, et need sõnad on ikkagi laenud mõnest indoeuroopa keelest, aga lingvistidel pole õnnestunud neid laensõnu tuvastada. Kolmandaks võimaluseks on, et pole tegemist uue tüvega, vaid juba
Taj Mahal Taj mahal on haudehitis Põhja-Indias Agra linnas, mille India suurmogul Dzahan laskis ehitada oma abikaasa Arjumand Bano Begum'i mälestuseks. Naist tuntakse Mumtaz Mahal'i nime all, mis tähendab pärsia keeles 'palee valgus'. Ta suri 1630 neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Ehitus algas 1632 ja lõppes 1648. Ehitusel töötas 20 000 inimest, nende seas meistrid Euroopast ja Kesk- Aasiast. Peaarhitekt oli Ustad Ahmad Lahore'ist. Nime Taj Mahal algupära pole selge. Dzahani valitsemise aegsed õukonnaajalood nimetavad seda lihtsalt Mumtaz Mahali hauaks. Üldiselt arvatakse, et Taj Mahal 'kroonpalee' või 'palee kroon' on lühendkuju Mumtaz Mahali nimest. Taj Mahali ehitamisel kasutati materjale kogu Indiast ja Aasiast. Ehitusmaterjalide veoks kasutati üle 1000 elevandi. Valge marmor toodi Rajasthanist, jaspis Pandzabist ning nefriit ja mäekristall Hiinast. Türkiis oli pärit Tiibetist, lasuriit Afganistanist, safiir Sri
isolaatkeel keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. tehiskeel mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. kahekordselt sõnum millel on kahekordne kodeerimise aste. kodeeritud sõnum keelepuu mudel suguluses olevate keelte omavaheliste seoste esitamiseks algkeel millest arenesid teised keeled. keelesugulus keelte ühine algupära, põlvnemine ühest algkeelest, kuulumine samasse keelkonda või hõimkonda. 4. Täida lüngad. (4p) Maailmas on 6000-7000 keelt. See arv on hinnanguline, sest (õpikulaused ei lähe arvesse) 1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri. 2. Kõiki keeli pole üle loetud võib olla avastamata keeli. 3. Osad keeled on väljasurnud. 5. Kirjuta keelte nimed tabeli õigesse lahtrisse. (5p)
Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingite kultuur kestis ligikaudu 250 aastat 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri alguseks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist 793. aastal ja lõpuks Hastingsi lahingut aastal 1066. Röövkäikudele, mida hõlbustas 9. ja 10. saj. feodaalvõimu killustatus, tegi lõpu kuningavõimu tugevnemine Inglismaal ja Lääne- Euroopas 11. sajandil. Sõna "viiking" algupära pole kindel. See võis algselt tähendada ka inimesi Norra maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke võõrale maale. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased
Paljud vormielemendid on ühised enamusele dokumentidele. Dokumendi liik- Dokumendi liik tuleneb sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Dokumendi usaldatavus- Tähendab, et sündmused ja faktid olidki täpselt sellised, nagu dokumendis kirjas. Seega on usaldatavus dokumendi sisu omadus. Dokumendi sisu saab usaldada, kui on teada dokumendi autor ja kas ta on tegutsenud õiglaste reeglite järgi. Dokumendi autentsus- Autentne on niisugune dokument, mille ehtsust ja algupära on võimalik kindlaks teha. Dokumendi terviklikkus- Dokumendi terviklikkus tähendab, et ta on täielik ja muutmata. Dokumendi metaandmed- Metaandmed on tõestus sellest, et dokument on süsteemi võetud, ning jälg dokumentidega tehtud haldamistoimingutest. Elektrooniline dokumendiregister- Juurdepääs dokumentidele. 3. Dokumendi koopia on dokumendi täpne jäljend, mis vastab originaalile nii sisult kui vormilt. 4
Ka grammatilise süsteemi alused pärinevad sellest perioodist, mida on tavaks nimetada eelungari perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite
Kuna iga märgi tähenduse loovad teised märgid, järeldab Derrida, et iga märk kannab endas teiste märkide jälgi, sest teised märgid tekitavad tema erinevuse. Teise märgi jälg märgis ei ole ise märk, vaid mittetähistav erinevus, mis toimis tähistamise protsessis juba enne tähenduse moodustumist. Samas on aga iga jälg omakorda mõne teise jälje jälg, mis on tekkinud mõne teise mittetähistava erinevuse tekkega. Jäljele ei saa omistada absoluutset algupära, kuid ometi ei saa me osutada mingile kohalolule, mis võiks jäljele eelneda. Derrida arvates juhib jälje mõiste välja logotsentrilisest mõtlemisest, mida valitseb kohalolu metafüüsika. Jälje mõiste ületab vastanduse inimlik/mitteinimlik ja seab seega kahtluse alla ka inimese ja looma metafüüsilise vastandamise. Viimaks sunnib see Derrida arvates loobuma ka üldisest looma mõistest, millega filosoofias varem on hõlmatud kõiki
Iidse tantsu üheks tekke põhjuseks oli inimese vajadus teha oma liikmed painduvaks ning meeleolu reipamaks, eriti sõja ja jahiretke eel. Niisugused ongi enamasti akrobaatilised tantsud. Paljudel puhkudel ei puudu neilgi maagiline mõte. Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1 Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset
võtmesõnu, mis olid arusaadavad ainult kogenud astroloogidele. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi, kui hakkas tekkima budism, kirjeldati igaüht kaheteistkümnest loomast, et teha süsteem kergemini arusaadavaks. 12 loomast koosnev ,,sodiaak" on hiina astroloogia tuntuim osa. Kuid selle nn sodiaagiga on seotud kolm kummalist fakti. Esiteks on need 12 looma Hiina riigi pika ajalooga võrreldes suhteliselt hiline lisandus astroloogias; teiseks ei ole need sümbolid tõenäoliselt hiina algupära ja kolmandaks ei ole 12 looma tsüklil lääne sodiaagiga muud ühist kui sümbolite arv 12. Hiina astroloogias on kaksteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma: · Rott 16. veebruar 1996 2. veebruar 1997 · Härg 7. veebruar 1997 27
reinkarnatsiooniidee või astroloogia, ehkki endiselt vähemuses, säilinud stabiilselt poole sajandi jooksul. Üleriigiline uurimus Madalmaadest kinnitab, et veerandil hollandlastest on mingeid kogemusi alternatiivses usulises valdkonnas: nad loevad astroloogilist kirjandust, usuvad ümbersündi, tegelevad joogaga. Samad suundumused valitsevad ka mujal Euroopas. Peale selle on hulk inimesi veel innustunud budistlikku või hinduistlikku algupära meditatsioonidest ja uue vaimsuse ideedest, nad huvituvad esoteerikast, paljudel on ebatavalisi religioosseid kogemusi jne. Andmeid selle kinnituseks on toodud Saksamaalt, Austriast, Sveitsist, Rootsist, Norrast ning mujaltki. Minu arust sekulariseerumisprotsess on toimunud pooleldi, sest kuigi institutsionaliseerumisest võõrdutakse, siis inimeste usk ei ole hääbunud, lihtsalt usku väljendavad vormid on muutunud. Oma
õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Sisekaitseakadeemia Sotsioloogia ja filosoofia õppetool Kohtueelse uurimise kaugõppe I kursus BENEDICTUS SPINOZA Referaat Tallinn 1999 2 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. LÜHIKE ELULUGU 4 2. SPINOZA MATERIALISTLIK FILOSOOFIA 5 3. SPINOZA ÕPETUS LOODUSEST 6 4. SPINOZA EETIKAÕPETUS 7 5. SPINOZA TUNNETUSÕPETUS 9 6. SPINOZA ATEISM 9 7. KOKKUVÕTE 11 8. KASUTATUD KIRJANDUS 12 3 SISSEJUHATUS XVII sajandi keskpaiku olid Madalmaad, samuti nagu Inglismaa, Euroopa eesrindlik riik. Juba XVI sajandi teisel poolel toimus Madalmaades kodanik revolutsioon. Verise võitluse tulemusena läks rahval korda...
oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena) Genealoogiline liigitus • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted • Keelepuud • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest. • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel 5 Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon. Foneem, foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused. Foneetika liigid: Artikulatoorne
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Pärnu kolledz Hispaania Euroopa turismigeograafia Pärnu 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus............................................................................................3 lk. 2. Loodus...................................................................................................4 lk. 3. Piirkond................................................................................................5 lk. 2 1. SISSEJUHATUS Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibr...
2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades varieeruv, kuid püha ise on kristlikku algupära - 11. november on püha Martini (4. sajandi Tours'i piiskop) surmapäev. Tuntuim legend sellest pühakust räägib, et kord lõikas ta pooleks oma mantli, et jagada seda lumes külmetava kerjusega. Põhjamaades ning ka Eestis on mardipäev nihkunud 10. novembrile - Martin Lutheri sünnipäevale. Mardipäeva seostataksegi Eesti traditsioonis Martin Lutheriga, on levinud ka mitmesuguseid legende ja seletusi Lutherist kerjusena ja tema naisest, kes samuti kerjusena ringi liikunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
