E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk, järjekindlus *meeleolukad loodupildid *muremõtted *on ka lastele kirjutanud *elumõte ja inimväärne elu LK: *Maa on täis leidmist *linnuvoolija *Vee peal käija *Maailma pidevus Noored autorid, kassettipõlvkond A.Alliksaar: ISEL: 1)klassikaline luule (sonetivormid) 2)eksperimetneerimine (uued sõnad, dadaism) 3)egoism-luule muutub filosoofiliseks *A on kassettipõlvkonna iidol ja eeskuju, vaimne isa *mõtte ja sõnamäng (riimitu luule) LK: *eluajal ei saanud luulet avaldada *Luule *Väikese luuleraamatu sarjas on ilmunud luulet *Olematus võiks ka olemata olla J.Kaplintski ISEL: *rahulikult mõtisklev, ajuti isegi konstateeriv, keerulist võimalikult lihtsalt ja painavalt leevendav avameelne väljaütlev luule *inimene looduse osana (ühtekuuluvus) *intellektuaalne luule LK: *Jäljed allikal *Tolmust ja värvidest *Valge joon Võrumaa kohale *Ma vaatasin päikesse aknasse *Käoraamat H
esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse. kõrgkeelne sõnavara ------------ normaalne kirjakeel ------------ madalkeelne sõnavara
Linna rajasid hispaanlased 1512. aastal Iseseisev aastast 1821 Perekond Mehhiko ühiskonna tähtsaim institutsioon Lapsed elavad tavaliselt oma vanematega koos isegi 30. eluaastani Pereliikmed käivad omavahel tihedalt läbi Töökohtade saamisel tulevad samuti perekonnasidemed kasuks Elanikkond Kõige arvukama elanikkonnaga hispaania keelt kõnelev riik Peavad vestlemist kunstivormiks Sagedased on kiire sõnamäng, naljatlused ja värvikad ütlused Kahtlustavad välismaalasi omakasupüüdlikkuses Mehhiklased tahavad igal ajal väärikad ja teiste poolt lugupeetud olla Söök ja jook Lisandid ja kastmed on sageli väga teravamaitselised TexMex versioonis Põhitoiduaine on muidugi mais, tähtsal kohal on ka tsilli Tequila ja margarita. Kraanivesi ei ole enamasti joodav. Vaatamisväärsused Maailma suurim väljak El Zócalo
Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M.Hunt, E. Vetemaa 2) Kassetipõlvkond – Luulekogud pappkarvis, 3-5 luuletajat. Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Mats Traat, Andres Ehin. 3) Luuletajad Alliksaar – luulet ei avaldatud, või avaldati väga üksikud. ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu
21.Nimeta väliskirjanduse tuntuim draamakirjanik ja tema teos ,,Romeo ja Julia" Shakespeare 22.Mis on komöödia? Koomilise sisuga näidend 23.Mis on komöödia ülesanne? Naeruvääristatakse inimeste pahesid 24.Mis on huumor? Heatahtlik nali 25.Mis on satiir? Terav pilge 26.Mis on iroonia? Peene koeline pilge 27.Mis on situatsioonikoomika? Naljakad olukorrad, äravahetamised 28.Mis on karakterikoomika? Tegelaste pahed on võimendatud 29.Mis on sõnakoomika? Sõnade vale kasutus, sõnamäng 30.Nimeta mõni komöödiakirjanik ja tema teos ,,Pisuhänd" Eduard Vilde 31.Mis on draama? Tõsise sisuga näidend 32.Mis draamas põimuvad? Traagiline ja koomiline eluvaatlus 33.Milline/Mis on draama sisu/sisuks? Tõsine sisu, keeruline konflikt, elulise sündmustikuga 34.Kuidas laheneb draamas peategelase saatus erinevalt tragöödiale ja miks? Draamas peategelane ei hukku, probleemid on lahendatavad. 35.Nimeta vähemalt kaks Eesti lavastajat Eino Baskin, Üllar Saaremäe
rea tundemärke, mille põhjal tuleb arvata. Ta koosneb kahest osast: küsimusest ja vastusest. Esitati ajaviiteks või taibukese prooviks. 10. Mõtteriim parallelism. 11. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad. Räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtudest jms. 12. Naljand lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Tema sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. 13. Parallelism - regivärsilisele rahvalaule iseloomulik võte. Värsirühmade grupeerimise sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Jaguneb regivärsiliseks ja lõppriimiliseks rahvalauluks. 15. Regivärsiline rahvalaul iseloomustab algriim ja parallelism. Esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor
Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
jutustavad järvede, rändrahnude jne tekkimisest; ajaloolised muistendid- seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega Mõistatus-annab olendist, esemest, nähtusest või olukorrast varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal tuleb see ära arvata Müüt-tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms Naljand- lühike, humoristliku sisuga rahvajutt. Sündmustik valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal liialdused, sõnamäng ja koomika. Novell-tiheda sündmustikuga, vähe tegelasi, lõpeb puändiga, piirdub harilikult ühe teemaga, jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Parallelism-mõttekordus Poeem-pikk jutustav värssteos Publitsistika-vahendab arvamusi, vaateid, ideoloogiaid. Kajastab inimühiskonna arengut. Arutletakse inimeste ja ühiskonna probleeme. Puänt- üllatav kuid loogiline lõpplahendus. Riim-häälikute kokkukõla, aitab värsse omavahel siduda ning kujundab salme
Hanna valetas Ingridile ja kohtus siiski Keviniga edasi, kuni Kevin meelitas Hanna enda juurde ja püüdis teda vägistada. Sellest sai Hanna elu pöördepunkt ja ta hakkas Kevinit vihkama. Eriti vihkab ta Kevini geelitatud juukseid, millest ta kunagi armastas näppe läbi lükata. Tema kaitsajana astus välja ka Ingridi vend Oskar ja tema parim sõber Aleksander. Hanna, Ingrid, Oskar ja Aleksander mängivad tihti koos Scrabblet (sõnamäng) Aleksandrile oli Hanna purjuspeaga rääkinud välja kõik oma saladused ja ta väga kartis, et Aleksander lobiseb sellest kõigile. Aleksander aga ei lobisenud Hanna saladusi välja. Aleksandril endal oli ka perekondlikke probleeme, pere ootused olid talle väga kõrged, alati toodi välja näiteid kuidas ikka tema vend on seda ja teist paremini teinud ning et õde ja vend on juba keskkoolis endale partnerid leidnud. Aleksander palkas 250€ eest Hanna endale pruudiks üheks perekondlikuks
· moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. Tähtsamad kunstnikud: · Hans Arp · Salvador Dali (18861966) (19041989) · Max Ernst · André Masson (18911976) (18961987) · Frida Kahlo · Joan Miro (19071954) (18931983) · Paul Klee · Yves Tanguy (18791940) (19001983) · Rene Magritte · Alberto Giacometti (18981967) (19011966) Joan Miro
Dominicus pani aluse roosikrantsipalvusele. 1 Kõige tuntum Dominicuse elu puudutav pärimus pajatab tema ema unenäost. Enne poja sündimist nägi ema Johanna unes, et sünnitab poisi, kelle laubal helendab täht. Vastsündinu lähedal seisis ka mustavalgekirju koer, kes hoidis suus põlevat tõrvikut. Nägemuse tähendus oli ema meelest lihtne: tema poeg hakkab valgustama maailma (must - pimedus, valge valgus). Dominicuse ja koera seostamise põhjuseks on sõnamäng: ladinakeelne väljend domini canes tähendab tõlkes ,,Issanda koerad", mis kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Püha Dominicus suri 6. augustil 1221 Bolognas. Ta kuulutati pühakuks 3. juulil 1234. Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal. Oma mõju suurendamise ja järelkasvu huvides asutasid dominiiklased Tallinna kloostri juurde üsna varsti kooli, kus said ka eesti soost poisid ladinakeelset haridust.
o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu o Mõttekordus (parallelism) mingi eriti olulise mõtte kordamine selle rõhutamiseks o Vastuseade (antitees) ühes ja samas värsis kõrvuti pandud vastandid o Astendus (gradatsioon) esitatakse väljendeid, mis moodustavad tähendusliku tõusu o Retooriline pöördumine või hüüatus ,,Oh Jumal, tule alla ja inimeseks saa!" o Sõnamäng (kalambuur) ,,Ilvese sigadused maksab kinni riik." o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga. o Algriim sõnade või silpide samakõlalisus o Alliteratsioon kaashäälikute kordamine, nt kuldne kukk kõrgel katusel
Tema luulega algas prantsuse luules uus etapp. luulekogu "Kurja lilled" (1857) THOMAS STEARNS ELIOT: Tema esimene teos "Prufrock ja teisi vaatlusi" (1917) tähistas oma modernistliku kujundlikkusega uut suunda inglise luules. Oli 20saj esimese poole mõjukaim luuletaja, kriitik ja esseist. Luules viljeles imazistlikku stiili. OSCAR WILDE: silmapaistvaim ja tähtsaim estetismi viljeleja maailmakirjanduses. Tema tekstid väga aforismirikkad, palju vaimukat epigrammi ja paradokse, hiilgav sõnamäng. "Dorian Gray portree" (1891) JAMES JOYCE: oli traditsioonilise romaanivormi eiraja ja 20saj modernistliku romaani võttestiku rajaja, kes kujutas sisemonoloogide kaudu inimese teadvuse voolu. "Ulyssese" (1915) HERMANN HESSE: tema looming kujutab isiksuse lõhestumist. Ta on loonud intellektuaalsed mitmetasandiliselt mõistetavad ja sümboolikarohked teosed. Tema looming otsib vaimse ja hingelise täiuse kooskõla. "Stepihunt" (1973 ek)
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis
aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest
ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste
Teismelistele kirjutas Ira Lember: „Fantastiline tüdruk“(1994), „Fantastiline poiss“ (1997) ja „Musta kaarna küüsis“(1998) Koolielu kujutamine. Kaks tähelepanuväärseimat jutustust on kirjutanud õpilaste sulest, kantud teatud pahameelest kooli kui repressiivasutuse vastu. Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng. Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja
personifikatsiooni ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlkikke omadusi (näiteks: päev seisis ja vaatas mu silmi, päev kandis ahelaid). Kasutatud on ka riime(keed,teed; saa,ma; said, ahelaid) ja on neljavärsiline 8sast salmist koosnev luuletus. Laul on ka viisistatud. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" luules võib täheldada hääliku-ja kõlamängu, sest sellel laulu on viis ja tean väga hästi seda. Muidugi igas luules tuleb mõttesse väike sõnamäng või rütm. Selles luules on riime(jäänud, läinud; aaks, saaks; seletaks, seisataks), graafika ja vorm on neljavärsiline 5est salmist koosnev. luuletused on viisistatud ja esitajaks on Eesti ansambel Ruja. Ta tuli... Ta tuli ja vaatas mu silmi- nii rasked on tunnetest keed- ta tuli ja vaatas mu silmi ja läks siis oma teed. Ma läksin ja otsisin jälgi- ei otsides rutata saa- Ma läksin ja otsisin jälgi, öö õue jõudsin ma.
Vastandväljendus- pehme puu 8. Litotees- mööda nähtamatut nööri. 9.Hüperbool pimestav ürgvalgus. Lausekujundid: 1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4. Helimaalingud- uks kääksatas tasa - kääks. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia
Koosneb kahest osast : küsimusest ja vastusest. Mõtteriim- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Müüt- usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad vüi pooljumalad ning räägib maailma ja elu tekkimisesst, loodusnähtustest jms. Naljand- lühike, humoristliku ja satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt sõsielune. Olulisel kohale on liialdused, sõnamäng ja kiimoika mäng. Novell- tiheda sõndmustiku ja väheste teelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Parallelism- regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. Populaarteaduslik kirjandus- aimekirjandus, krijandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi. Proosa- sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
f) Villon mainib päris mitmel korral oma teoses surma, mis on ka üsna loogiline, sest ta elas suurte epideemiate ajatul. Surmaga lõppevad haigused polnud ilmselt üllatavad. Luuletustes XXXIX, XL ja XLI räägib ta ainult surmast ning annab mõista, et see on paratamatus ja kõik on surma ees võrdsed. Ta kirjeldab surma nagu kõik, ebameeldivana, kuid annab mõista, et see on vältimatu ja tagasipöördumatu. g) Villloni luule oli väga elav ja mitmetahuline, tema oskuslik sõnamäng ja epiteetide rohkus tegi lugemise väga huvitavaks. Mulle meeldib, kuidas ta ei karda kirjeldada pahelist või teistsugust elu, mis ei ole nii lihtne ja lilleline. See näitab, et ta oli väga julge, et midagi sellist avaldada ja ka läbi kogeda. Kõige rohkem meeldis mulle XXXIX luuletus, sest seal on kasutatud surmamotiivi. See annab väga sügavalt mõista, et kellelgi pole võimalik surma eest põgeneda. Ilmselt võlus mind luuletuse lihtsus ja selgus, kuid samas selle mõtte sügavus. 4
Samuti käivad pereliikmed omavahel tihedalt läbi. Suured sugulaste rühmad kogunevad nädalalõppudel ja pühade aegu. Eraldi olevad pereliikmed sõidavad kohale öise bussiga, et sugulastega koos olla. Umbes 40 miljonit inimest elab allpool vaesuspiiri. Mehhiko on kõige arvukama elanikkonnaga hispaania keelt kõnelev riik maailmas. Mehhiklased naudivad oma keelt ja peavad vestlemist kunstivormiks. Sagedased on kiire sõnamäng, naljatlused ja värvikad ütlused. Samas esitatakse oma palved ja arvamused või lahkarvamused rangelt stiliseeritud vormis. Mehhiklased hindavad üha välismaalaste siiraid püüdeid nende keelt rääkida ja selle keerukus selgeks õppida. Iga 4. mehhiklane elab pealinnas ning pealinn domineerib pea kõigil elualadel riigi teiste osade üle. 4 SÖÖK JA JOOK MEXICOS Hommikusöök on enamasti kas rootsilaud või nn. american breakfast
Nad ei kaota huvi lugemise vastu. 0,5 -1 aastane - Lapsele pakuvad huvi sõnad, mis on seotud vahetu ümbrusega. Sageli esimeste väljaöeldud sõnad on need, mida on sõnakaartidelt näidatud. 1-2 aastane Lugemaõpetamise edukus sõltub palju lapsest. Sellises vanuses laps huvitub kõigest muust - kõndimisest, ronimisest jms. Vanemal tuleb leida viis, kuidas lugemine lapsele huvitavaks muuta.( Näiteks näidata sõnakaarte vaheldumisi piltidega või teha mõni põnev sõnamäng.) Sõnakaartidel peavad olema sõnad, mis last huvitavad. ( loomad ja sõiduvahendid nt) 2-3 aastane Lugema õpetamisel tuleb arvestada lapse soovidega, sest tal on juba kujunenud oma eelistused. Kahe aastasega tuleb kiiresti jõuda üksikute sõnade juurest sõnaühenditeni ja mängude juurde, et lapsel oleks huvitav. 3-6 aastane laps on võimeline lugema õppima ka traditsioonilisel meetodil aga pikk veerimisperiood väsitab last ning sõnadest ja lausetest on raske aru saada lapsel
· Kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele, tuntud ka esseistina. · Runneli varasemat luulet on nimetatud päikeseluuleks, hilisemat (1970ndatest) aga saatuseluuleks. Hando Runnel · Runneli loomingut iseloomustab rahvuslik- rahvalik isamaalisus, varjatult poliitiline tekst. Kasutab palju uuema rahvaluule vormi, parallelism koos alliteratsiooni ja assonantsiga. Olulisel kohal on sõnamäng, isikustamine, kordused jne. · Tema luulet on väga palju viisistatud. · Tuntuim kogu on "Punaste õhtute purpur" (1982). Jaan Kaplinski · Sündinud 1941 · Mitmekülgne kirjanik, hinnatud tõlkija ja esseist. · Ei pea kinni zanripiiridest, katsetab palju. · Loomingus on näha huvi põlisarahvaste, usundite, looduse ja filosoofia vastu. Looduslähedus on Kaplinski loomingus põhiliseks
" - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. - See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. - Pascal kannab kartesiaanliku abstraktsiooni üle üksikeksistentsile: - "Me ei tunneta tõde mitte ainult mõistuse läbi, vaid ka südamega, viimase printsiipide alusel tunnetame me esmaseid printsiipe." - "Südamel on põhjendusi, millest mõistusel pole aimugi." (Pr. Keeles sõnamäng: raison on nii mõistus kui põhjus) - Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. - Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Pascali kihlvedu - Kas Jumal on olemas või mitte? Kas on olemas igavene elu? - Mõistus ei saa anda neile küsimustele lõplikku vastust. - Veame kihla oma lühikese maapealse elu peale
Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983).
las loita laul, mis sydamesse läeb!! Ja vastsed pungad õide löövad kõikjal... ...Loo, loo! See on ju 8 meie homne päev!... Forever mis on me igavene ainukene rahu hea kavatsus või hingepiin või ahastus mis raamesse ei mahu kui lõpeb sõnamäng ja katkeb spliin ilm pöörab uue tahu AXIOOMID lennon on surnud jaapan on kaugel linnud on läinud sygis on tulnud kurvad on laused silmad on näinud SUVELAUL imelik mõnu saabuvast suvest lõbusus laabuvast kevadest häälitseb hinges põhjust ei ole suvesid palju veel ees ja päike paistab ja õhk on jahe pilved kaugele kulgevad
varjatud kujul rea tundemärke, mille põhjal see tuleb ära arvata 29. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt 30. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja koomika 31. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. 32. Ood - pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, mis on pühendatud isikule, ajaloosündmusele, loodusnähtusele, ideele vms. Oodile on iseloomulik sinavorm ja retooriline pöördumine. 33. Pastoraal - karjaselaul või muu karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav kirjandusteos.
Teksti kunstilist mõju suurendatakse sõnade erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või külavusega. Vastavalt sellele eristatakse kõne-, lause- ja kõlakujundeid. 7. Kõla- ehk häälikukujundid. Rütmiline kõne e sarnaste häälikurühmade korrapärane vaheldumine Keeleline heakõla ( alg- ja lõppriim, suurenenud häälikuühtsus ) Häälikute, sõnade, lausete, tähenduste, tekstiosade kordus e parallelism Sõnamäng ( tekib homonüümide ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel) Ristlaused Paradoksid Riim ( algriim e alliteratsioon, lõppriim ) Helimaalingud, jäljendused onomatopöa Pahakõla e kakafoonia, mis koondab raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu Häälikud võivad seostuda ka sisulise tähenduse e häälikusümboolikaga, nt pikk uu võibtähedada tuule ulgumist Anagrammid e teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silipde ümbertõstmise teel
h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
Alguskordus iii. Lõpukordus iv. Anagramm v. Palindroom 8. Graafilised kujundid. a. Piltkujundid i. Silmariim ii. Piltluule 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? a. Kõnekujundid i. Epiteet ii. Võrdlus iii. Metafoor iv. Isikustamine v. Hüperbool vi. Sõnamäng (kalambuur) vii. Kumulatsioon ehk kuhjamine 10. Lausekujundid. i. Kordus ii. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus iii. Sõnamäng 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? a. Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samuti zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. b
sõbralikumad. Mõningad lõõgastavad tegevused: · Rahustav hingamine · Aroomiteraapia · Punktmassaaz · Veeprotsetuurid · Puhkusele minek · Sõpradega aja mahavõtmine Mõningad loovad tegevused: 8 · Muusika · Maalimine · Kirjutamine, luuletamine, sõnamäng · Teatri ja filmikunst Alati on kergem midagi vältida, kui seda ravida. Samad lood on ka stressiga. Stressi pole küll raske ravida, kuid omatmoodi jälje jätab ta sulle kogu eluks. Huvitav info · Tee aitab võidelda stressiga. Nagu näitasid uuringud, vähenes teed joovatel inimestel stressihormoonide tase veres kaks korda. University College London spetsialistid kaasasid uuringusse 75 regulaarselt teed joovat noort inimest.
kõnelesin surnule. Loojate, põimajate, pidustajatega tahan nüüd seltsida: viker-kaart tahan neile näidata ja kõiki üliinimese astmeid. Üksiklasile laulan oma laulu ja kaksiklasile; ja kel veel kõrvad on kuulda kuulmatut, selle südame tahan ma raskeks teha oma õnnega. Oma eesmärgi poole tahan ma minna ja ma käin oma käimist; hüpata tahan ma üle kahklejaist ja kõhklejaist. Nii olgu minu astumine nende kustumine.** * Algkeeles sõnamäng: den Brecher, den Verbrecher. Redigeerija märkus. ** Sõnamäng: Gang - Untergang. Red. märkus. 10 Nõnda kõneles Zarathustra oma südames, kui päike seisis kesktaevas: siis vaatas ta küsivalt üles, sest kuulis enda kohal kimedat linnu kisa. Ja vaata! Kotkas lõikas suurtes ringides läbi õhu, ja ta küljes rippus madu, aga mitte kui saak, vaid kui sõber: sest ta oli keerdunud ümber ta kaela. ,,Need on minu loomad
) olulised:3,7,9,12,13. Tegelaso vastandatakse, enamasti on õnnelik lõpp MUISTEND: rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha,aja,inimesevõi sündmusega. Muistendid peegeldavad/seletavad arusaamu loodusnähtuste,olendite,maapinnavormide tekkest Liigid:tekke-,vägilas-,koha-,ajaloolisedmuistendid NALJAND: lühike,huroristliku sisuga rahvajutt, Sündustik on valdavalt tõsieluline. Olulised on liialdused,sõnamäng ja koomika.Pilkab inimeste pahesid, ,lõpus puänt. PAJATUS: Tõsielulise sisuga rahvajutt,mis räägib mõnest kummalisest sündmusest,aga on täepärane. VANASÕNA: lühike,tabav väljend/terviklause mingi elunähtuse kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude elukogemused ja tõde,avaldavad talurahva tõekspidamisi. KÕNEKÄÄND: rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltlikult mingi olukorra,nähtuse,eseme või omaduse iseloomustuse.
koduloomad, majapidamine, riietus, elamud, loodusnähtused, loomad jms. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jms. [Friedrich Robert Faehlmanni "Koit ja Hämarik" ja "Emajõe sünd" Naljand - rahvaluule liik : lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Klassikaline novell põhineb kindlal süzeeskeemil. Juhtumused esitatakse ajalises järjekorras. Tegevus areneb kulminatsiooni suunas ning lõpeb puändiga. Sündmustikuga kõrvuti jälgitakse tegelaste siseelu või omavahelisi suhteid. Tegelased individualiseeritud. Parallelism - regivärsilisele rahvalaulule iseloomulik võte, värsirühmade grupeerimine sisu ja
malbe. Intellektuaalsed puünteeritud värsskonstruktsioonid on taandunud. Toimekat edasipürgimist ja teadadaamist aendab enam mõtlik meenutus, sissevaade, läbitundmine. Ka luuletuskogu pealkiri ei ole suurejooneline vaid vastab intiimsele laadile. Lüürilise põhitooniga kaasnevad muutused luule struktuuris: esile tõuseb ebatäielik varieeruv kordus kui konstruktsiooniprintsiip. Üllatuslikud liitsõnad, tuletised, tähendusvariandid ja sõnamäng räägivad taidurlikust sõnakasutusest, mis täie jõu ning võimu omandab. 4. TEKSTINÄITED ,,Eilne mees väljas" Kevadtuul (1938) Pargi pühapüisil rajul hullabtuuk kurbrõõmsal ajul. Rebib mantleid õhinaga, vaikib, tärkab, soikub, ärkab ning teeb seelikutes sõidu, nutab võidu muusikaga ikarkaarelisil tiigil, uperpallitades õõtsub alles äsjaärganud paju tallelistest okstest kiigel, kuni kohisedes hiigel - mustast pilvelaamast lõõtsub üle pargi rahesaju!
sõrmega sinu paljale seljale Ma magasin nagu magma. kirjutan salasõna. 4. Antitees- uinuv tõelus on ärgand; kaotades end, end leiab; 5. Retooriline küsimus- Mismoodi kõnetada võpatust? 6. Retooriline pöördumine- vend, sa võta kokku end. 7. Retooriline hüüatus- joobnustava augustikuu all tsitrusmuusikasse nõrgub -Margarita, Margarita!- 8. Sõnamäng- anduja, saab andeks, rändajast saab randuja; see liist oli viiamane laast; 9. Paradoks-Kõnele valgust ja jää sulab ära; sandi selga selgeks ei löö; 10. Astendus-Sest armastus on kõiges, kõikjal, kõik; Järjest täpsemalt ütleb, kuhu läheb: Kesk tundmatut linna mööda kõrvaltänavaid käin, mööda keerukaid tagahoove aina otsin, kus asub see õu. 11
Nt 18. sept. 2001 Eesti Päevalehe pealkiri ,,Rüütel rühkis esimeseks" Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes. Onomatopöa ehk helijäljendus põnnadi-põnnadi, mull-mull-mull, karplauhti. Anagramm ehk tähemäng, teiste sõnade loomine sõnade või nimede häälikute või silpide ümbertõstmine. Nt Ilmar Laabani sõnamäng Juhan Liivi nimega: Hilja, vinu, / nuhi vilja, / vihja linu / hilju, vina ... / (Ahjul viin.); Uno Laht onu Thal Paragrammid ehk näivad teisiti- või väärkirjutised, kus väljendites tõstetakse ümber (A. Alliksaar ,,Alternatiive") või asendatakse üksikuid häälikuid või silpe, loomaks üllatavaid kõla- ja tähendusseoseid (A. Ehin ,,Kimbuke sinilolli"). Nt Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? / Kas minna lootuseta või loota minemata? Piltkujundid
Lähtealused · Alateadvus e. mitteteadvus · Unenäod - maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid 3 etappi sürrealismi arengus · 1919-32-automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930.aastad sihilik juhus ja must huumor. · 1940-60.aastad uut laadi müütide loomine. Sõnamäng. Tähtsamad esindajad Euroopas Prantsusmaal: L. Aragon P. Éluard A. Breton Hispaanias: S. Dali Eestis I. Laaban
ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude ja muljete edastamist, detailsust ning värvi- ja valgusvarjundite tundlikku esitamist. Impressionistid seostasid tegelaste hingeelu miljööga (aeg-ruumiga). Nad püüdsid läbi hetkemuljete jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistid loobusid realismile iseloomulikust üksikasjalikkusest tegelaskujude, olukordade ja miljöö kujutamisel. Nende keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning sõnamäng vastandlike mõistete ühendamisel. Impressionism on lüürilise alatooniga subjektiivne kunst. Parimate tulemusteni jõuti kirjanduse lühiliikides (luule, miniatuur, lühinäidend, novellett), kuid on kirjutatud ka pikemat impressionistlikku proosat jutustusi ja romaane. Tuntud impressionistid on sakslane Bernhard Kellermann (18791951), eestlased Friedebert Tuglas (18861971), Anton Hansen Tammsaare (18781940), Villem Ridala (18851942). klassitsism põhiliselt 17
Asendi järgi Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
muutuste teatavat pärandumist. See on Darwini ,,Liikide tekkimise" kõige nõrgem osa. Teine murekoht on arusaamatu mõiste-mõisted eluvõitlus ja/või olelusvõitlus.Paljud ei suutnud tabada olelusvõitluse mõtet. Tegelikult tähendab olelusvõitlus organismide üldist ja 2 lahutamatut sõltuvust keskonnast, kuid toona võeti seda, kui otsest võitlust elu ja surma peale... Kolmandaks probleemiks tuleb välja sõnamäng loomulik valik või loodulik valik. Eestikeelses raamatus eelistatakse jääda üheselt väljendi looduslik valik juurde. Neljandaks oluliseks vastuväidete ajendiks oli aga aeg. Ei suudetud üheselt kokkuleppida Maa vanuses ja sellest lähtuvalt ka kogu elu tekkimisest ja selle kestvusest. Võttes kokku nii teooria kui ka valupunktid, siis eeltoodud raskuste tõttu ei suutnud paljud teadlased, rääkimata filosoofidest jamuudest lihtsatest inimestest, täielikult leppida Darwini
hüüatus b. saavutatakse lauseliikmete ümbertõste ehk inversiooniga c. lauseliikmete väljajätt ehk ellips ning lausekatkestus ehk hälve d. sidesõnatus, selle vastand sidesõnakus e. kuhjamine iv. kolmas rühm 1. tähendusmärgid a. sõnamäng ehk kalambuur tekitab sõnade (eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel 2. paradoks ehk vastuoksus vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid a. nt raske on kergeks saada (Kaplinski); Vana ja kulunud/ kui noore inimese luuletus (A. Suuman) 3. ristlause ehk kiasm
Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus.
Nüüd, kui ei olnud Ellen Niidu loominguga tükil ajal kokku puutunud, nägin tema luulet hoopis teisest nurgast, oli palju äratundmist, aga ka avastamisrõõmu. Eriti üllatas Niidu täiskasvanute luule, millega varem üldse kokkupuudet ei ole olnud. Tema luule tekitab sellise hea tunde, selles peitub igavikuline mõõde, armastus selle kõige erinevates tähendustes ning optimism, mis justkui nakatab ning paneb endalgi suunurgad kerkima. Lasteluules on hämmastav luules peituv sõnamäng nii otseses kui ka temaatilises mõttes, samas kiirgab sellest lihtsus ja lapsemeelsus, mis toovad esile mälestused oma lapsepõlvest. Niidu lasteluulel oli osa juba minu ema-isa lapsepõlves, samuti minu ning arvan, et see põlvkondi ühendav traditsioon jätkub ka edaspidi, sest Ellen Niidu luules peituvad teemad, probleemid ning küsimused on aegumatud. 15 KOKKUVÕTE Ellen Niit on luuletajana väga mitmekesine
Garvey märkinud, et lapsed mängivad juba varases eas verbaalseid mänge. Eriti oluline oi kolmas eluaasta, mil laps peab mitmesugustes interaktsioonides ja mängudes ennast teistele keele abil mõistetavaks tegema. Mängupartner peab samas aga teadma, kas see, mida talle öeldi nõuab mängulist või mittemängulist reaktsiooni. Seega rõhutab Garvey sotsiaalsete mängude tähtsust laste kõne arengus. Ta eristab kolme verbaalset mänguliiki ja nendeks on: spontaansed riimid ja sõnamäng; absurdimäng ja vestlusmäng. Kaks last võisid omavahel edukalt mängida ja mitmesuguseid sündmisi ette kujutada, kuid kui sinna ilmus võõras lastepaar, siis võis juhtuda, et mäng on muutus katkendlikuks või lõppes hoopis. Mäng on väga soodus tegevus laste omavaheliseks tutvumiseks ja vastastikuseks tundmaõppimiseks. Pärast uurimuse läbiviimist (Smilansky) selgus, et sotsiaalne rollimäng aitab oluliselt kaasa nii
(4) onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V) (5) kõlaluule (häälutus vms) / glossolaalia (keeltes rääkimine) (6) häälikusümboolika (7) anagramm (uku masing kunagi mus nugis kuma kuna mugis munka siug I.L) (8) palindroom (Sure, sa vatsahaige regi, ahastavas erus! I.L) 8. Graafilised kujundid (ehk piltkujundid) (1) silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Baudelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V) (2) anagramm sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. (3) palindroom on keelend, mis edas- ja tagurpidi lugedes on täpselt samasugune (kirik) (4) akrostihhon luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause (sini-must-valge) (5) piltluule (konkreetne luule jm R. M.) 9. Kõnekujundid e troobid. (Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus
2. anafoor ehk alguskordus (alliteratsioon- konsonant/ assonants - vokaal/ eesriim) 3. epifoor ehk lõpukordus (lõppriim/refrään) 4. onomatopöa ehk helijäljendus (kesk murdu roosan värvin, tramvaide tim-tim-tim H.V.) 5. kõlaluule (häälutus vms)/ glossolaalia (keeltes rääkimine) 6. häälikusümboolika 8. Graafilised kujundid. 1. Silmariim (Pambu Peedu lemmikkirjanik on Badelaire, teisi loeb ta vähe teab vaid kaude M.V.) 2. Anagramm- sõnamäng, kus tähed sõnas/lauses liigutatakse ümber, et saada uus sõna/lause (mother-in-law -- woman Hitler), on tuntud antiikajast saadik. 3. Palindroom- on keelend, mis eds- ja tagurpidi lugedes on täpsemalt samasugune (kirik) 4. Akrostihhon- luuletus, mille ridade algustähed moodustavad mingi sõna/lause piltluule (konkreetne luule jm - R.M.) 9. Kõnekujundid. Kuidas ilmneb metafoori, metonüümia, võrdluse ja epiteedi eriline tähendus kujundisüsteemis? 1
(Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Näiteks: Kahekõne heast ja pahast - Kas teie pool ka kapsad head? - Kapsad head kui kaapkübarad. - Eks see ole hea. - Kus ta hea on, kui kits läks aeda, sõi kapsad ära. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli, kui tapsin kitse ära, sain pajatäie liha. - Eks see olnud hea. - Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema.
(Rähn.) 32. Müüt - usundiga seotud fantastiline jutustus, mille tegelasteks on jumalad või pooljumalad ning mis räägib maailma ja elu tekkimisest, loodusnähtustest jmt. Näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (1798 -1850) müüdid ''Koit ja Hämarik'', ''Emajõe sünd''. 33. Naljand - rahvaluule liik; lühike, humoristliku või satiirilise sisuga rahvajutt. Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Näiteks: Kahekõne heast ja pahast - Kas teie pool ka kapsad head? - Kapsad head kui kaapkübarad. - Eks see ole hea. - Kus ta hea on, kui kits läks aeda, sõi kapsad ära. - Eks see olnud paha. -Kus ta paha oli, kui tapsin kitse ära, sain pajatäie liha. - Eks see olnud hea. - Kui hakkasin kitse liha keetma, tuba läks põlema.
annaabi.ee 
