Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus.
Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne Levinuimad riimitüübid: aa bb, abab, abba. Tõstavad esile luuletuse tasakaalustatust, terviklikkust. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Kõnekujundeid (troope) ja lausekujundeid (figuure)kasutatakse teksti kunstilise mõju suurendamiseks erilise tähendusliku seostamise, lausestuse või kõlavuse poolest. Kõnekujundeid: *epiteet: kirjeldav, kaunistav omadussõnaline täiend nimisõnale *metafoor: ühendab nähtusi sarnasuse alusel, ütleb asja teisiti *isikustamine: omistab inimomadusi millelegi mitteinimlikule *allegooria: mõistukõne, tekst tervikuna vihjab millelegi, millest juttu ei tehta
Sagedased võtted on ka lauseliikmete väljajätt e ellips ning lausekatkestus ja hälve. Kohata võib sidesõnastust või selle vastandit sidesõnakust. Luulele on iseloomulik sarnaste sõnade ja tähenduste kuhjamine. Kolmas rühm lausekujundeid on tähendusmängud nt sõnamäng e kalambuur, mis tekib sõnade eriti homo- ja sünonüümide ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Paradoks e vastuoksus on vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid. Ristlause e kiasm Luules sageli tarvitatud lausekujund on siire e anzambmaan ütluse jätkumine järgmises värsis või salmis. 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondade alusel (vorm, kompositsioon, maht, narratiivsus / mittenarratiivsus, modaalsus ning temaatiline sisu). Kas sisu, temaatika ja käsitlusviisi või kinnistunud vormi värsimõõdu ning salmide järgi. Zanrid tekivad kokkulepete tulemusena
sõnamäng ehk kalambuur tekitab sõnade (eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel 2. paradoks ehk vastuoksus vastuolu sisaldav kummaline ütlus, mis toob esile sügavamaid tõdesid a. nt raske on kergeks saada (Kaplinski); Vana ja kulunud/ kui noore inimese luuletus (A. Suuman) 3. ristlause ehk kiasm a. nt Malehobused valetavad ja Valehobused maletavad (Alliksaar) b. Tuleb jäämeri, jääb tuulemeri (I. Laaban) 4. siire lause jätkumine järgmises värsis või salmis 5. piltkujundid 11. Riim ja kõlakujundid a) 12. Mis on narratiiv? Narratiiv ja aeg a) Narratiiv jutustus
*astendus: tähenduslik tõus või langus *retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti. *ellips: väljajätt või katkestus (saksad sandid, majad madalad, puudub sõna on) *sõnamäng: e. kalambuur tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel. *paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus (mehele läksin, mees ei võta, koju jääksin, poiss ei võta) *ristlause e kiasm: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Salm e. stroof - sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid. * ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Tekkis keskajal provansi tantsulauluna, kujunes lüroeepiliseks žanriks
sõnakordused, värsikordused (refrään), mõttekordused (parallelism). Vastandlike mõtete kõrvutamist nimetatakse antiteesiks (vastuseade). Astendus mõttekordus, kus esineb tähenduslik tõus või langus Retoorilised lausestused hüüatused, pöördumised, retoorilised küsimused Sidesõnatus vs sinesõnakus Tähendusmängud kalambuur (homo- ja sünonüümide ootamatu kõrvutamine) Paradoks vastuolu sisaldav ütlus, mis toob välja sügavamad tõed Kiasm ristlause Siire ütluse jätkamine järgmises lauses või salmis Lausekujundid võivad tihtipeale seguneda Piltkujundid Tähtede ja sõnade erilise paigutuse, mittetäheliste sümbolite kasutamine ja pildi ja kirja ühendamine taotleb kunstilist mõju. Akrostihhonid värsside algul, sees või lõpus olevatest sõnadest luuakse uusi. Palindroom sõna või lauset on võimalik lugeda nii eest kui tagant ilma, et tähendus muutuks. Piltluule kirjapildi ja piltluule ühendamine
Sõnu või sõnatüvesid korratakse kõrvuti, värsside algul, keskel ja lõpul; parallelism: sama mõtte kordus erineva väljendusega; antitees: vastandlike mõtete kõrvutamine; astendus: tähenduslik tõus või langus; retooriline küsimus/hüüatus vm: väljendab emotsiooni, mitte seda, mis otse öeldi/küsiti; ellips: väljajätt või katkestus ; sõnamäng: tekib sõnade, eriti homo- ja sünonüümide ootamatul kõrvutamisel; paradoks e. vastuoksus: vastuolu sisaldav kummaline ütlus ; ristlause: nt. jääb tulemeri - tuleb jäämeri, malehobused valetavad ja valehobused maletavad. Ballaad: vanaprantsuse tantsulaul, ka rahvaluule legend või lugulaul, dramaatiline või lüüriline romanss, ilukirjanduslik kunstballaad. Balladistroofiks on katrään: 3- ja 4-rõhuliste värsiridade vaheldumine, riimiskeem abcb. Ballaadi sisuks eksistentsiaalsed piirsituatsioonid, sisemise ja välise maailma võitlus, enam eraelulised sündmused, enamasti traagiline lõpp, kuid moraalne võit. Ballaad
alus või öeldis. Antitees e vastuseade vastandlike mõtete kõrvutamine. Näide: Kui tahad mind vihata vihka siis mind / Ma lähen ja leinan ja armastan sind... ( A.Haava) Kalambuur e sõnamäng tekib sõnade ( eriti homo- ja sünonüümide) ootamatul ja naljakal kõrvutamisel. Näide: Arvud 11 ühed ei salli üksteist (I.Laaban); Kes mängib masti, saab purje pealekauba (A.Alliksaar) Kiasm e ristlause Näide: Oo hing, kas tunned, kuhu surevad / kõik sihita teed?/ Oo hing, kas tead, kuhu lõpevad / kõik teeta sihid? (E.Enno) Eufoonia heakõlalisus, ilukõla Kakofoonia pahakõla, koondab endasse raskesti hääldatavaid häälikuid, silpe või sõnu. Anagramm tähtede ümberpaigutamisega nimes, sõnas või lauses moodustatud uus sõna või lause, millel on teine tähendus ( nt sai isa, asi ais ). Paljud kirjanikud on niimoodi
Kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödaräärikine) 7. Paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) 8. Ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L.) 9. Inversioon - sõnajärje vahetus( helk hõbedane sillutisel) 10. Siire ehk anzambmaan (Ema tahab reisida ja isa kodus istuda samuti ei ihka alati ) 11. Kumulatsioon ehk kuhjamine 12. Gradatsioon - tähenduslik tõus või langus 13. Kiasm ehk ristlause 14. Retooriline hüüatus 15. Apostroof ehk retooriline pöördumine 16. Retooriline küsimus / dilemma 11. Millistel alustel tekivad kirjanduslikud zanrid? Zanriteooria uurib kõnezanre ning nende määratlemise põhilisteks aluseteks on sisu, stiil ja kompositsioon; samusTi zanride etteantust (zanr kui kultuurimälu säilitaja) ning hierarhilisust. Kirjanduslikud zanrid tekivad erinevate liigitusvaldkondale alusel (vorm, kompositsioon,
Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G
Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim: aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1. kaksik ehk kaksikvärss (distihhon); 2. kolmik ehk kolmikvärss (tertsett); i.k. triplet (monoriim) ja tercett (erinevad riimiskeemid, nt. terza rima) 3. nelik ehk nelikvärss (katrään), ballaadistroof abcb 4. viisik ehk viisikvärss (kvint); 5. kuuik ehk kuuikvärss (sekstett) 6. seitsmikvärss (nt. Rime royal, jambiline pentameeter, ababbcc, G
· Iroonia e. sarcasm- pilkav teesklus ( hüvasti hõbelusikad) · Metonüümia-sarnaneb metafooriga. Ülekantud tähendus ühe ja sama nähtusega seonduva piires(Oktoober(sügis) sadu alla tigutas)(Lugesin Vildet-tema loomingut) · Glossoloolia-Mõttetute sõnade kuhjumine( Visnapuu armastas seda teha) Lausekujundid: · Kordus(teele, teele kurekesed, üle-üle maa) · Mõttekordus e. parallelism- tüüpilised regivärsilised rahvalaulud. · Kiasm e. ristlause.(Male hobused valetavad, ja valehobused maletavad) · Antitees e. vastuseade või vastandlike mõtete kõrvutamine(Kõrgel sääl asuvad surematud jumalad, madalal sääl sumavad surelikud rumalad.G.Suits) · Gradatsioon- tegevusinge tõus või langemine kogu luuletuse ulatuses. · Retooriline küsimus- küsismus millele ei oodada vastest(Miks sa nutad, lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd,