koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda. Piiblilugudest sai paljude teoste metatekst, eeskuju, raamistik, mille tegelased või motiivid muutusid tõlgendusaluseks või –vahenditeks kirjandusteostes. 4. Georg Mülleri jutlused (maailmavaade, teemad, keel jms) Georg Müller (u 1570–1608) kirjutas jutlusi. Mülleri taust pole selge: on teada vaid, et tegutses Tallinna Pühavaimu kirikus. Ka ei teata, kust ta pärit on. Varem arvati, et on sakslane, aga näiteks U. Masing on seisukohal, et eestlane. Mülleri jutluste käsikiri publitseeris esmakordselt 1891 Willem Reimann. Selles teoses avaneb 16.–17.saj kirikumehe maailm, millega kaasneb sissejuhatus toonasesse vaimsusse
saj lõpul Lõuna-Eestis. Tervikuna on säilinud katoliku kiriku käsiraamat, kirikutalituste käsiraamat vaimulikele "Agenda Parva"(1622), milles teatud osad on paralleelselt saksa, poola, läti ja (lõuna)eesti keeles. Teos sisaldab ladinakeelseid eeskirju preestritele, liturgilisi vormeleid ja palveid ladina keeles. Kohtades, kus lihtrahvas pidi riitusest aktiivselt osa võtma ja kus vaimuliku küsimusest tuli aru saada, on tekst antud läti, eesti, poola ja saksa keeles. 3. Georg Mülleri jutlused Tähendusrikas on Tallinna Pühavaimu kiriku õpetajaks olnud Georg Mülleri 39 jutluse käsikiri (1600-1606). G. Mülleri luterlikke tõekspidamisi peegeldavad jutlused arvestavad pastorite hulgas liikunud käsikirjadega, kuid kajastavad lisaks kaasaja olusid ja sündmusi Tallinnas (näljahäda, torma Tallinna lahel jne). Isikupärase keele ja stiili ning mitmekülgsete teadmistega Müller on oma jutlustes tsiteerinud ja
1.Põhjasõja eeldused- Siseolukord polnud kiita Näljahäda Suri kuningas Karl 11,võimule tuli 15.a kuningas Karl 12. aadlikud ajasid Rootsi vastast poliitikat paranesid Venemaa ja Poola suhted,lisandub Taani Rootsi vastu looli liit Rootsi liitlased läksid omavahel tülli 2.Sõjas osalenud riigi-Saksa kuurvürst August 2 Tugev,Vene tsaar Peeter 1, Taani kuningas Frederic 4 3.Narva lahing-19.nov.1700.a.Rootsi ja Venemaa vahel.Rootsi 10500 in.Venemaa 30000 in.Rootsi võit, lumetorm ja Peeter 1 lahkus oma väe juurest. 4.Põhjasõja lõpp-1721.a lõppeb Uusikaupunki rahuga,Venemaa sai endale Eesti,Liivi ja Ingerimaa ja osa Kagu Soomt koos Viiburiga.Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 milj. taalrit kahjutasu. 5.Balti erikord- Siinsetele mõisnikele anti suured volitused: Samad seadused ja maksusüsteem Luteri usk Saksakeelne asjaajamine Rootsi aegne tollipiir resitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi ...
1.slaid: • 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism • Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“
· Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada. Katolik kirik Reformeeritud kirik Kirik allus paavstile Kirik allus valitsejale Kirik oli rikas, palju maavaldusi Kirik oli lihtne ja odav Tegelesid kloostrid ja ordud Kloostrid ja ordud suleti Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile.
sajandi Baltikumis kõige moodsamate ideede kandjaiks. Rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste liikumise kaudu. Nad pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, kuid ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad moodustasid omaette kogudusi ning valisid juhi. Kõige hoogsam oli liikumine Saaremaal. Kirikuõpetajad suhtusid sellesse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline rastsionalism. Jutlused muutused õpetlikuks. Valgustusajastul kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda. Tihedad sidemed Saksamaaga tagasid pideva kokkupuute sealse vaimueluga. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline gümnaasium. Rootsi ajal lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1739. aastal ilmus tervikpiibel põhjaeesti keeles. 18. sajandi teisest poolest alates kasvas ilmalike trükiste osatähtsus
[email protected] 2. november 2016. Budismi põhimõisted Dharma – seadmus, Õpetus Sangha – budistlik kogudus Tripitaka – Kolmikkorv: Kloostrireegel, Buddha jutlused (suutrad) , abhidharma (Buddha jutluste kommentaarid) Suutra – „juhtlõng“ Tantra – (sala)õpetus Neli üllast tõde Kaheksaosaline tee Sansaara – ümbersünniahel Karma – teo ja tagajärje seadus Nirvaana - vaibumine Buddha nimed: Buddha - Virgunu Siddhartha Gautama Sakyamuni – Õpetlane sakya hõimust Bodhgaya „Virgumise koht“ linn Põhja-Indias Nn „usutunnistus“: Buddham saranam gacchami – Buddha kaitse alla lähen
kujutatud Gregorius. Tema kirjelduse järgi oli Gregorius "palja pealaega, kollakaspruuni habemega, tema lokkis juuksed meelekohtadel olid pikad, tema nina oli peenike ja veidi kongus, tal oli kõrge laup, paksud huuled, lõual oli nägus kühm ja tema käed olid ilusad." Fresko pole tänapäevani säilinud. Tervis Gregorius I kannatas aastaid seedehäirete, podagra ja palaviku käes. Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima. Saadikuna Konstantinoopolis haigestus ta tõsiselt. Surm Gregorius I suri 12. märtsil 604 Roomas podagra tõttu tekkinud tüsistustesse ja maeti samal päeval Rooma Peetri kirikusse. Aastal 826 võidi osa tema säilmetest viia Soissons'i. Tema säilmed maeti 1606 ümber Cappella Clementina kabelisse Vatikanis. Tema surma ajal tabas Roomat näljahäda. Roomlased pidasid paavsti näljahäda põhjustajaks, mistõttu tema surmale järgnesid rahvarahutused.
Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte · Esimesed õpilased Soome Rootsi päritolu, enne Põhjasõda peamiselt baltisaksa tudengid Usuelu Põhjasõja järel · Luterlik kirik jääb püsima · Kirikuõpetajate hulgas hakkab levima pietism nende teeneks on luteri usu lähendamine rahvale · Hernhuutlaste liikumine usuvagaduse rõhutamine, sotsiaalne vendlus, omaette koguduste moodustamine. Soodustab karskust ja kõrtside sulgemist. Ratsionalism ja valgustus · Jutlused muutuvad õpetlikeks · Torma pastor Johann Georg Eisen puuvilja kasvatuse propageerimine, rõugete vastu kaitsepookimine · August Wilhelm Hupel Kirjeldused tolleaegsest elust, lugemisseltsid, raamatute levitamine · J. G. Herder rahvaluulekoguja, viis eesti rahvalaulud Euroopasse. Maakeelne kirjasõna · 1715 Uus Testament Põhja- Eesti keeles · Anton Thor Helle esimese eestikeelse piibli tervikväljaanne · Arveliuse "Üks kaunis jutu ja õpetuse
talurahva eneseteadvuse kasvamisel. Koguduste seisukord lubas kõigil liikmetel kaasa rääkida, pakkudes eneseteostusvõimalusi. Hernhuutlus aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Vennastekogudused andsid tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sõjandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks või lihtsalt Buddha õpetuseks. Buddha neli õilsat tõde on: tõde kannatusest, tõde kannatuse põhjusest, tõde kannatuse lakkamisest, tõde kannatuse lakkamisele viivast teest. Budismi aluseks on tõdemus, et o...
Fifth level Click to edit Master text stylesGregorius kannatas Second level aastaid seedehäirete ja Third level palaviku käes. Fourth level Fifth level Tervisehäirete ja hiljem häälekaotuse tõttu pidi ta osad jutlused dikteerima. Saadikuna Konstantinoopolis haigestus ta tõsiselt. Gregorius rääkis kolmest spirituaalsest astmest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Niisiis, Knopken tuli Riiga 1521. aasta teisel poolel. Kaasas Uus Testament Erasmuse tõlkes ja väljaandes ühes tema märkustega, lisaks Erasmuse Jutluste parafraasid, Melanchthoni Loci communes, lisaks ka võib-olla Lutheri Psalmide kommentaarid ja Lutheri varajased kirjutised, Meie Isa palve ja kümne käsu tõlgendused, - see oli Knopkeni arsenal, millega ta oma vanasse tegutsemisvälja taas sisenes. (Arbusow 1921: 195.) Tema jutlused, mille tuumaks oli luterlik seisukoht, et õigeksmõistmine saab teostuda ainult Jumala armu läbi, saavutasid laialdase kõlapinna ja tema kui evangeelne jutlustaja suure populaarsuse. See oli evangeelse sõnumi esmakuulutus Liivimaal, kirikliku reformi algus ja vaimulikkonna ilmaliku võimu languse algus. 12. juunil 1522. aastal osales Knopken avalikul väitlusel Peetri kirikus, teemaks Jumala armust usu läbi õigeksmõistmine. Riia raad asus Knopkenit igati
Vene võimu mõju eestlaste hariduselule . 18. sajandil polnud vene kultuuri mõju peaaegu üldse tunda, siis tihenesid veelgi enam kontaktid saksa kultuuriga. Seda soodustas Venemaal kulgev läänestumisprotsess, muutes Baltimaad kultuurisillaks Õhtumaade ning uueneva Venemaa vahel. Vene võimu kehtestamine ei kahandanud Baltikumi sidemeid ülejäänud Euroopaga. Kuid mis mõju avaldas vene võim eestlaste hariduselule? Pärast Põhjasõda olid paljud kogused jäänud ilma õpetajateta, kirikuhooned olid rüüstatud või hävinud tuli alustada rasketes tingimustes. Pärast Põhjasõda hakkas levima siinsete kirikuõpetajate seas uus usuvoolpietism, mis aitas luteri kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja järgsest madalseisust. Sammuti tuleb pietistide teeneks lugeda luteri usu lähendamist rahvale. Hiljem jõudsid pietistlikud ideed rahva sekka vennasteehk ...
Georg Müller Balti Saksa vaimulik ja kirjamees, kooliõpetaja, Tallinna Pühavaimu kiriku abipastor / eestikeelsed jutlused / kooli asutamine kirikulaulu taseme tõstmiseks Pühavaimu kiriku juurde; Bengt Gottfried Forselius kooli- ja lirjamees, rahvakoolide õpetajaid ettevalmistava seminaari rajaja / Aabits, eesti keele lihtsustamine (võõrtähtedest loobumine, ä taht) / nelja aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle
Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama. Ta kuulutas, et lootuse täitumine on lähedal. Jeesus tegi imetegusid ja kogus enda ümber 12 meest (jüngrit), kes saatsid teda kõikjal. Tema tegevus leidis peagi vastuseisu, sest võimud kahtlustasid, et ta valmistab ette juutide ülestõusu. Kuigi osad tahtsid teda tappa, tõid ta jutlused kokku veelgi rohkem rahvamasse. Ööl enne tema vahistamist kutsus ta oma sõbrad õhtusöögile. Juudas andis Jeesuse üles Pontius Pilatuse ette, kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim)
Mittekristlike ja katoliiklike elementidega segatud rahvausund oli veel tugev. Katku ajal võeti kasutusele vanad katolikuaegsed külakalmistud. Ajaarvamine toimus katoliiklike pühakute nimepäevade järgi. Luteri kirikus võitlesid kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Jutlused olid tundeküllased ja kutsusid talupoegi vagadusele ning meeleparandusele. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Ei arvatud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid ka valitsev pärisorjuslik kord. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg töötas välja konkreetseid projekte põllu- majanduse edendamiseks. Talurahvast puudutas kõige rohkem pietismiga seotud vennaskoguduste ehk
Kiire levik tähendas aga omakorda paljusid järgijaid, kes innukalt omaks võtsid kõik, mida jutlustaja rääkis. Haritust nõudis aga asjaolu, et hernhuutlaste koguduses võis igaüks kaasa rääkida ja kuulda võeti enamasti neid, kel oli ka teadmisi. Lisaks sellele andsid selle liikumisega kaasnevad päevikutepidamised ja kirjavahetused eestlastele indu omandada kirjaoskust. Teoloogilise ratsionalismi puhul anti aga jutlustaja enda poolt otseselt kogukondlastele teadmisi. Õpetlikud jutlused sisaldasid palju näpunäiteid igapäevaeluks ning jagati ka praktilisi elutarkuseid. 1739. aastal kehtestati Liivimaal koolikohustus kõigile 7-12-aastastele lastele, kellel ei olnud võimalik õppida kodus lugema. Miinimumpiiriks seati Lutheri väikese katekismuse lahtiseletamine, suutelisus piiblit iseseisvalt lugeda ning tuli osata kasutada lauluraamatut. Lugemisoskus pole hariduse mõistes kunagi kahjuks tulnud ning suutelisus ise kirjasõna
Rahva sekka jõudis pietistlik ideoloogia hernhuutlaste liikumise kaudu. Luteri kirikut tunnustades moodustasid nad omaette kogudusi, pidades tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, võrdsust ning vendlust. Vennasteliikumine oli ülimalt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvamisel, pakkudes kaasarääkimise teel neile eneseteostusvõimalusi. 18. sajandi keskpaigas hakkas Baltikumis levima Saksamaalt pärit teoloogiline ratsionalism, mis muutis jutlused õpetlikuks, andes kuulajale mõne praktilise elutarkuse või kasuliku näpunäite. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Rahvaharidus Peale Põhjasõja antud tagasilööki jäi rahvahariduse edendamine esialgu üksikute pastorite teeneks. 1739. aastal kehtestatud koolikorralduskava alusel kehtis koolikohustus vaid neile 7- 12-aastastele lastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada.
tähelepanu igapäevaelu probleemidele ja keskenduda sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Arvan, et see oli vajalik, kuna rikkad muutusid rikkamaks ja vaesed vaesemaks. Suur muutus toimus Saksa Riigipäeval 1530.aastal, kui esitati 28 artiklist koosnev dokument, mis sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. See määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Jumalateenistus pidi nüüdsest olema lihtne ja kesksel kohal emakeelsed jutlused. Seitsmest sakramendist säilitati ainult ristimine ja armulaud. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine. Usun, et tehti õige otsus, kuna 2 sakramenti on siiani kasutusel. Sveitsis vähendati reformatsiooni tulemusena kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks, eriti vaeste hoolekandeks. Rajati pidalitõbiste varjupaiku ja asutati kirikukoole, keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. Kalvinistlik õpetus
25-aastasena, läks ta Pikavere mõisa koduõpetajaks. 1830. aastal tegi ta Eestimaa konsistooriumi ees eksami, mis andis õiguse kirikus jutlustada ning aasta hiljem eksami, mis andis õiguse kirikuõpetaja kohale asuda. 1832. aastal sõitis ta Saksamaale end täiendama ning külastas ka Prantsusmaad. 1833.aastal tuli ta Eestisse tagasi ning asus koduõpetajaks Vana-Vigalasse. Vigala kirikus pidas ta sel ajal ka oma esimesed eestikeelsed jutlused. 1837.aastast sai Ahrensist Kuusalu pastor ning selles ametis töötas ta 26 aastat, kuni oma surmani. 1860.aastal kinnitati ta Ida-Harjumaa praostiks. Tänu eesti keele ja rahvaluule alastele töödele valiti Ahrens 1845.aastal Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks, kuid vastuolude tõttu seltsi esimehe F.R.Faehlamnn'iga loobus ta kahe aasta pärast sellest tiitlist. Alates 1842.aastast oli Ahrens Eestimaa kirjanduse Seltsi korraline liige
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Paavst elas rikkalt. Riigid otsisid võimalusi keskvõimu tugevneda. Paisatu turule Saksamaal indulkentside. Lk 224 Millist kasu lootsid reformatsioonist saada Saksamaa ilmalikud vürstid, millist talupojad? Vürstid tahtsid maad ja võimu. Talupojad samuti tahtsid maad saada. Taotlesid sotsiaalset võrdsust. Iseloomusta luterliku reformatsiooniga toimunud muutusi kirikus (4). Milline muudatus aitas enim kaasa hariduse levikule? Põhjenda. 2 sakramenti. Teenistuste pidamine rahvakeelne. Jutlused. Kunsti muutumine kirikus. Piiblil põhines usk. Esita kaks Sveitsi reformatsiooni ühisjoont Luterliku reformatsiooniga ja kaks erinevust. Kummad olid sinu arvates olulisemad (sarnasused või erinevused)? Põhjenda. Sarnasused armulaual jagati veini ka ilmalikele toetajatele. Jumalateenistus piiblil. Erinevused tõlgendati armulaua küsimust teisiti. Range sisekord ja piiritu allumine kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine.
ning nende kultuurile ja usule võib tihti näha ka tänapäeval. 17. sajand määras ära Eesti kuulumise luterlike maade hulka, mis hõlmasid eeskätt Skandinaaviat ja Põhja-Saksamaad. Rootsi riigi ametlikuks usuks oli luteri usk, mida hakati levitama ka Eestis. Rootsi riik andis raha uute kirikute ülesehitamiseks ja saatis kirikuõpetajad. Eestlaste loodususundid hakkasid 17. sajandi jooksul taanduma ning talupojad hakkasid kirikus käima, millele aitasid loomulikult kaasa ka eestikeelsed jutlused. Jutlustega arenes ka eesti keel ning tuli juurde palju uusi sõnu Piiblist, mis oli tõlgitud juba varem. Tänaseni on Eesti jäänud truuks luteri usule. Samas oli 17. sajand Eestis nn nõiaprotsesside kõrgaeg. Vastutust nende hirmuäratavate toiminguteeest ei saa panna ühemõtteliselt kirikule, sest usk nõidusesse ja nõidadesse oli üldine. Kohtu alla ei sattunud mitte ainult eesti talupojad, oli ka sakslasi. Rootsi ajal sai alguse hariduse andmine talupoegadele. 1684
rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eesti-saksakeelset kogumikku. Esimene, ,,Hand- und Hauszbuch für..." (,,Käsi- ja Koduraamat Eesti vürstkonna jaoks
Muhamed leidis, et talle on osaks saanud jumalik ülesanne Iqraa(´loe, kuuluta´). Selle hingelise katsumuse ajal seisis Hadidza truult oma mehe kõrval. Esimene koraan käskis kuulutada kõige parema, tema nimel, kes andis meile käsud ja palved. Viimane ilmutus oli: ´´Selle päevaga andsin ma sulle sinu usu ja olen sind islami jaos ära valinud´´. 4. MEKA VASTASSEIS Muhamedi jutlused vastandasid araablaste paganlikke tavasid ning õõnestasid Meka ülikkonna huve. Nii tekkisid tal vastuolud Meka võimudega, kes kartsid et, kui islam võimule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid. Muhamedi ja Allahi pooldajaid hakati taga kiusama, mis aja pikku muutus talumatuks. Nii kuulutas ta oma pooldajatele, et need läheksid välja üle maailma. Kui nad küsisid: ´´Kuhu?´´, ütles ta: ´´Abessiiniasse.´´ paljud neist rändasidki välja.
mõisnik sai neid müüa ainult koos maaga. Teine osa talupoegi olid pärisorjad see tähendas, et talupoega võis osta müüa ja vahetada, kuid tappa ei tohtinud. Talupoeg oli küll eraldatud maast, kuid ta kuulus siiski mõisnikule. Pahandusi maa-aadlitega tõi kaasa ka see, et talupojad ei tahtnud siiski peale surutud usku tunnistada. Maa-aadli seljataga usuti siiski taarausku, vaime, haldjaid ja igasuguseid võluasju. Võib-olla oleks talurahvas ristiusu omaks võtnud, kui jutlused oleksid toimunud neile arusaadavas keeles. Mina arvan, et maaelul on alati olnud omad plussid ja miinused. Mulle aga tundub, et neid halbu pooli on olnud rohkem, sest linnainimesed olid siiski rohkem vabad, kui maaelanikud. Talupojad ju orjastati ja st. tänapäeva mõistes, et neilt võeti ära kõik nende õigused, neid koheldi justkui mingeid loomi, kes pidid tegema kõike nii, nagu peremees ütles. Tänapäeval aga on maal hea elada, sest maal on siiski
Pedagoogika alused Kooli ajalugu Karmen Trasberg kontrolltöö 1. Võrdle antiik- ja keskaegse hariduse eesmärke (mis sarnast, mis erinevat). Mida kumbki periood on andnud kaasajale? Antiikse ja keskaegse hariduse eesmärgid olid paljus sarnased eesmärk oli õpetada väljavalituid tunnetama jumala(te) poolt loodud maailma täiuslikkust ja harmooniat. Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumal...
lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi koole, et valmistada noori ette kirikukirjanduse iseseisvaks lugemiseks. Ühtlasi taheti välja juurida rahvausundi jäänuseid. 3.Ratsionalism-18. Saj lõpuks jõudis baltikumi, saavutades valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks. Ratsionalistid kritiseerisidühiskonna sotsiaalset korraldust , pärisorjust. Kirkikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja Johann Georg Eisen. Põltsamaa pastor August Wilhem Hupel. Pärisorjuse kaotamine Eestis. 19.saj sajandi algul olid balti provintsid ainsad, kus prooviti maaelu reformida. 1.mujal euroopas oli pärisorjus juba kaotatud, muutes selle venemaale prestiisi küsimuseks 18.saj
pastorkonna hulgas valitsev toimekad, usinad, aitasid kiiremini üle saada sõjajärgsest madalseisust luteri usu lähendamine rahvale – seletamine, arusaadavamaks muutmine 1739 esmakordselt piibli täielik tõlge Vennastekoguduste liikumine e hernhuutlased – nende kaudu jõudsid pietislikud ideed rahva sekka, võeti kiiresti omaks usuvagadus, alandlikkus, kõlblus, sots võrdsus, vendlus jutlused lageda taeva all võitlus vanade kommetega – ohvrikohad, ehted, uhkusasjad, torupillid, viiulid, kõrtsid talurahva eneseteadvuse suurendamine – kaasarääkimine, võrdsus sageli äärmused, kõik pidid elama kui vennad-õed Ratsionalism 18. saj teisel poolel suhtuti üleolekuga pietismi vagadusse, eesmärk rahva harimine, valgustamine kritiseerisid sots korraldust, eriti pärisorjust
Zacharias Hasse Oleviste kirikus. Usupuhastus suurendas vastuolu, sest evangeeliumiusu jutlustajad astusid katoliku kiriku vaimlukkude ja eriti munkade vastu. Teine usupuhastuse liikumise keskkoht eesti alal oli Tartu. Tartu piiskop Johannes IV Blankenfeld püüdis seda liikumist valju käega piiskopkonnast eemale hoida. 1524 tuli Tartusse Hermann Marsow, kes oli esimene Lutheri otsene õpilane Liivimaal. Tema jutlused meeldisid paljudele Tartu elanikele ja kodanikkude survel pani magistraat ta jutlustajaks Maarja kirikusse, kuid kaua see ei kestnud. Sügisel jõudis Tartusse karusnaha-parksepp Melchior Hoffmann, kes sai endale pärast nime ,,Liivimaa prohvet". Ta ei taotlenud uuendust ainult õpetuses, vaid kogu elukorralduses, kuid ilma surveta ja vägivallata. Aastaks 1532 on usupuhastus igatahes juba võimule pääsenud.
Hernhuutlus aitas kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. Peeti päevikuid ja kirjavahetusi, mis andis indu kirjutamisoskuse omandamisele. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman ja Jaan Tõnison olid pärit hernhuutlikest peredest. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, mis saavutas sajandi lõpuks suure osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid õpetlikuks, jutlus andis kuulajale mõne kasuliku näpunäite või tegi rikkamaks praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahvale arusaadavalt ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis ratsionalistid seevastu kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
16. sajandil mõjutasid väga mitmed tegurid eesti kultuuri, püüdes seda teadmiste puudulikkusest tulenevast pimedusest päästa vaimuliku valgustusega. Kuid kui laiaulatuslikud olid siiski muutused seni veel üsna muutumatuna püsinud kultuuris? Üks olulisemaid muutuste põhjustajaid oli kiriklik reformatsioon, mis sai alguse Saksamaalt 1517. aastal tänu Martin Lutherile. Liivimaale ja ka Eestisse jõudis see juba 1523. aastal. Lutheri õpetuse sisu eeldas kolme punkti: jutlused peavad toimuma emakeeles, õndsaks saab ainult usu kaudu ja põhitõdesid saab inimene piiblist. Need õpetused levisid eelkõige linnades, kuid kuna Saksa ordu Liivimaa haru, enamik vasalle ja piiskopkonnad jäid truuks katoliiklusele, siis pidi ka enamik maarahvast selle usu juurde jääma. Sellegipoolest hakati ka ka katoliiklikes kogukondades panema suuremat rõhku emakeelsele jutlustusele, mis tõi põliselanikud kristlikule Jumalale lähemale ning see viis omakorda hariduse leviku
Kogunemisi peeti sageli lageda taeva all. Suuremad ning rikkamad kogudused ehitasid endile palvemajad. Liikumine oli kõige hoogsam Saaremaal. Paljud kirikuõpetajad suhtusid sellesse liikumisse pooldavalt, kuna nii tuli rahvas religioonile lähemale. Talupoegade eeliseks aitas hernhuutlus kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel. 18. sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, nad kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. Jutlused muutusid õpetlikuks ja sajandi lõpuks saavutas see suure osa pastorkonna toetuse. Ratsionalistidest on tuntud Torma pastor Johann Georg Eisen, kes töötas välja mitmeid agraarprojekte. August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. Baltisaksa kultuuri keskpunktiks 18.sajandil oli Riia. Seal asus kõige tunnustatuim õppeasutus Riia Toomkool, kus töötas Johann Gottfried Herder, kes oli saksa suurim valgustaja ja tutvustas Euroopas eesti
õpetajad üritasid elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetuamise suunas. b) Vennasteliikumine ehk hernhuutlaste liikumise: positiivsed küljed: Peeti tähtsaks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Kasvas rahva eneseteadvus ning kirjaoskus negatiivsed : Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkuseasju, torupille ja viiuleid. Mindi kirikuga vastuseisu, kõlbelisus ületas piirid. c) Ratsionalistid milles seisnes nende vaadete uudsus : Jutlused muutusid õpetlikuks; kritiseeriti ühiskonna korraldust, eriti Baltikumi pärisorjust tuntumad esindajad, nende tegevus: J.G.Eisen töötas välja mitmed agraarprojektid, kavandas saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, alustas rõugete vastast kaitsepookimist Eestis A.W.Hupel levitas raamatuid ja moodustas lugemisseltse, andis välja ajakirja Lühike Õpetus J.G.Herder levitas eesti rahvaluulet Euroopas A.v. Kotzebue asutas Tallinna esimese teatritrupi Eestis
see võim, et inimesele tema patud andestada. Martin Luther on luterismi rajaja, kes kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Augsburgi usurahu ja selle sisu usurahu sõlmiti keiser Karl V algatusel, et lõpeksid riigisisesed vaidlused usuküsimustes ning et riik saaks täielikult pühenduda välisvaenlaste türklaste vastu koondudes. Määratleti luterluse põhiseisukohad. Hüljati kiriku välisele hiilgusele tähelepanu pööramine ning jutlused hakkasaid toimuma emakeeles. Isikud: Luther luterismi rajaja, kes algatas usureformid Saksamaal. Kritiseeris tugevalt katoliku kiriku seisukohti. Gregorius VII Rooma paavst, kes leidis et kirikul peab olema kuninga üle ülemvõim. Oma tegevusega kindlustas kirikule suurema mõjuvõimu! Gutenberg Euroopa trükikunsti leiutaja. Trükkis esimese raamatu Piibli. Leonardo da Vinci leiutaja, kunstnik, insener, kes on maailma kõige kaunima naiseportree ,,Mona Lisa" autor.
aiateivastega varustatud talupojad sõdurite vastu 11. pietism - usuvool, mis levis peamiselt kirikuõpetajate seas, oldi vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ja püüti usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas 12. hernhuutlus - usuvool, mis levis talurahva seas(ka vennasteliikumine), pidasid tähtsaks usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust 13. ratsionalism - usuvool, mis levis pastorkonna seas, õpetlikud jutlused, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16
1889 sai Kolga- Jaanis kirikuõpetaja asetäitja koha. 3. detsembril 1890 õnnistati ta kohalike mõisnike vastuseisust hoolimata õpetajaks. Tema hallata oli Kolga-Jaani kirikumõis, mis oli tol ajal suuremaid (üle 1600 ha) ja tulukamad Eestis. Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid
8. Mida olulist on andnud rüütlikirjandus, mõni näide rüütlikirjandusest pärit motiivide kasutamisest. Daamikultus rüütlikirjanduses hiljem kujunes sellest välja kurtuaasne kirjandus ehk õukondlik kirjandus. Rüütlikirjandusest on pärit mitmed tänapäevased käitumisnormid. Alates rüütlikultuurist muutus autor väga tähtsaks teoste juures. 9. Iseloomusta keskaegset draamat, nimeta ka liigid. Jagunes kaheks kiriklik ja ilmalik draama. Kuna jutlused olid ladinakeelsed ning paljud ei mõistnud, hakati jutlusi kooripoiste abil läbi mängima. Laval kolm osa taevas, maa ja põrgu. Ilmalik näitekirjandus arenes kiriklikust välja. Zanrid: * müsteerium * miraakel * moralitee * satii * farss 10. Mida kujutavad endast ,,Rebaseromaan" ja ,,Roosiromaan" ? Rebaseromaan loomaeepos, seda hiigellugude sarja ühendab rebase Renart'i keskne kuju. Loomades (kujutatud ühiskonnategelasi) ja nende seikslustes on kerge näha
Leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte peestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust? Jumalateenistus oli emakeeles Kirikud oli vähesema kaunistusega 20.Miks levis reformatsioon eelkõige linnades? Millised olid reformatsiooni tulemused Eestis? Linnades oli rohkem suhtlust ülejäänd Euroopaga, seega idee reformatsioonist levis kiiremini. Tulemused Jutlused rahvakeeles Saksa ordu likvideeris vaimulikud rüütliordud, alates 1525. a oli Liivi ordu iseseisev Algab eestlaste kirjasõna ajalugu 21. 1525, 1535, Hans Susi? 1525.a. ilmus 1. eesti- liivi- lätikeelne jumalateenistuse käsiraamat (säilinud pole 1535.a. esimene säilinud eestikeelne raamat – Wanradti-Koell katekismus Hans Susi alustas piibli tõlkimisega, ei jõudnud lõpetada, suri katku 1549 22
Vanasti: Meresõidutähtsus-oli kaugele merele kaubalinna näha. Kabel. Raamatukogu. Täna. Kirik ja muuseum Suurgildi hoone-Great Guild Hall 1407-17 Hilisgootika keskajal suuruselt teine ilmalik ehitis Vanasti: kaupmeeste gildi maja, kasutati jumalateenistusteks ja teatrietenduseks mingil ajajärgul, filmidemo, Täna: eesti ajaloo muuseum Pühavaimu kirik- Church of the Holy Ghost Gooti stiil, eesti vanim tornikell,vanim seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk? ainuke säilinud keskaegne raekoda EUs Vanasti:Raad tegutses seal, all laoruumid, piinakambrid Täna:muuseum Raeapteek- Town Hall Pharmacy euroopa vanimaid, müüdi vanasti ka maiustusi,veinipaberit,niite, jne Täna:Apteek Pikk jalg Vanasti: sillutisega tänav kus liigeldi ratsa,kaarikute ja vankritega. Pikajala väravatorn-
Samuti aitas see kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele. Edendas ka muusikat ja kultuuri. 2.3.2.6. Kohati väljus liikumine piiridest ja kõlbluse tagaajamisega mindi liiale 2.3.3. Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 2.3.3.1. Ratsionalism jõudis Saksamaalt Baltikumi 18. sajandi keskpaigas 2.3.3.1.1. Jutlused muutusid sisult õpetlikuks 2.3.3.1.2. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust ja Baltikumi pärisorjust 2.3.3.1.3. Kirjutati raamatuid ja astuti samme talupoegade olukorra parandamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks (Johann Georg Eisen ja August Wilhelm Hupel) 2.3.3.2
Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, 1743 keelustas keisrinna Jelizaveta vennastekoguduse liikumise. 19 sajandi esimesel oli vennastekoguduse liikumises uus tõusulaine. Ratsionalism 18 sajandi teisel poolel tõi valgustusideede levik kaasa uue usuvoolu - ratsionalismi. Ratsionalistid suhtusid üleolekuga pietistide vagatsemisse, seadsid endale eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise, nende jutlused pakkusid sageli kasulikke nõuandeid. Ühiskonna hädasid seletasid ratsionalistid sellega, et valitses pärisorjus, aga pietistid seletasid, et viga on talurahva puudulikus kõlblustundes. Eisen von Schwarzenberg - ratsionalistist kirikuõpetaja, töötas välja mitmeid agraarprojekte, alustas rõugete vastu pookimisega. Hupel - kirikuõpetaja, moodustas seltse, levitas raamastuid, koos Peter Wildega (arst) andis välja esimest eestikeelset ajakirja "Lühhike õppetus..." · Haridus
Eesti kolme kuninga valduses · XVI saj. lõpus Lõuna-Eesti Poola valduses, usuline vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. katoliku usu levitamine Venemaale. · 1583 asutati jesuiitide ordu , millel oli oluline koht hariduselul , peamine keskus Tartus. Asutatakse kolleegium, mille raames hakkab tegutsema gümnaasium, tõlkide seminar, kus õppekeel toimus ladina keeles. Õppis ka eestlasi. Maarahva hulgas poolehoid, sest jutlused olid eesti keeles. · Põhja-Eestis rootsi võim - Eestimaa hertsogkond. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, Karl IX rõhutas talupoegade olukorra 4 parandamise vajadust, kuid uuenduskatsed leidsid mõisnike poolt ägedat vastuseisu. · Saaremaa Taani riigi osana, rüütelkonna mõju väiksem, riik toetas reduktsiooni (mõisnikelt maade tagastamine).1563 Kuressaare linn. · 1600 sõda Liivimaa pärast, näljahäda 1601-1602
Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel Liivi sõda 1558-1583 1)1558 rüüstasid Moskva väed Tartu piiskopkonda.Ajendiks Tartu maksu küsimus. 1583 Pjussa vaherahu(Rootsi ja Vene) 2)Vana-Liivimaa langemine- 1558 Hakati piirama Narvat ja Tartut venelaste poolt. Mais kukutati Narva, juunis Tartu. 1559 sept müüs Saare-Lääne piiskop oma alad Taanile. 1560 toimus Härgmäe lahing-orduväed said venelastelt lüüa. Sügisel puhkes Harju ja Läänemaa talrahva ülestõus. 1561 juunis andis põhja-Eesti end Rootsi kuninga teenistusse. 28 nov andis ordu ja Riia piiskopkond end Poola kuninga teenistusse. Vana-Liivimaa oli langenud. 3)Härgmäe lahing- 2 august 1560, orduväed sai vene vägedelt lüüa, viimane välilahing 4)Poola-Rootsi sõjad-algasid 1600, lõppesid 1629 Altmargi vaherahuga, millega läks kogu Eesti mandriala, Põhja-Läti ja Riia linna Rootsi võimu alla. 5)Brömsebro rahu-1645, lõpetas Taani aja ka Saaremaal. 6)Kärde rahu- 1661 Rootsi-vene vahel.Venelased l...
pastor Anton Thor Helle. 18. Sajandi alguskümnendeil ilmuma hakanud talurahvakalendrid, eeskätt nn. Ka lendrisabad. Põhjasõda oli olnud rakse katsumus ka luteri kirikule. Paljud kirikuhooned olid sõjategevuse käigus kannatanud, palju kogudusi ilma õpetajata jäänud. 18. Sajandil võistlesid luteri kirikus kaks religioosset suundumust, pietism ja ratsionalism.Pietlistlikud pastoid taotlesid, et usutüdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine
c) Missugusele 19. sajandi lõpu ajaloolisele romaanile saab aluseks Russowi kroonika? (Kui olete lugenud, siis palun kirjeldage ka, kuidas selles algteksti kasutatakse.) 3. Esimesed eestikeelsed tekstid. Lühidalt: mis aastatest pärinevad, miks kirjutati ja mida sisaldavad a) Kullamaa käsikiri, b) esimene eestikeelne raamat, c) Wanradt-Koelli katekismus, d) Georg Mülleri jutlused? 1241 aastal ilmunud Taani hindamisraamat selle n suures Eestimaa nimistus leidub ligi pool tuhat eesti kohanime Harju- ja Virumaalt, samuti mõned isiku- ja perenimed. Arvatavasti on need rooma-katoliku preestrite poolt üles märgitud rahva ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-
inspireeritud selgeltnägijaid ja rahvaprohveteid. See kõik päädis äärmustesse kaldunud usulise fanatismiga, kus nii mõnigi koguduse liige sattus ülepingutatud palvetamise tagajärjel letargilisse olekusse, mille ajal käidi ära kas taevas või põrgus, sellest välja tulles rääkisid nad aga osa saanud ilmutustest. 17 Just oma tundekülluse poolest erinesid vennastekoguduse jutlused teiste konfessioonide jumalateenistustest, kuid neil oli veel teisigi erijooni. Näiteks panid hernhuutlased rohkem rõhku laulmisel ja mitte niivõrd jutlusele. Jutlused küll ei puudunud, kuid need pidid olema lihtsad ja selged ning erinevalt teistest kirikutest võisid jutlusi pidada ka lihtsad inimesed. Juba Zinzendorf rõhutas, et koguduse võimas laul pidi olema mõjuvõimsam üksiku inimese kõnest, seetõttu asendas laul ka kiriklikku palvet. Vaikimine 14 Guntram Philipp
Õige mõtlemine (olla teadlik mõtetest ja tegudest mis mõjutavad maailma praegu ja tulevikus) Õige keskendumine (mõistuse rahulik tasand) Budistlikud pühakirjad kahes grupis: Buddha enda õpetused ning tarkade ja õpetlaste kirjutised, Buddha rääkis paali keelt, selles keeles varasemad kirjutised Varasemat Buddha õpetust nimetatakse paali kaanoniks, selles kolm osa e "kolm korvi" nimetus on "Tipitaka" (sutta Buddha jutlused, vinya elureeglid ning eetika, abhidhamma filosoofilised kirjutised) Mahajaana pühakirjad, Tiibeti kirjandus ja Hiina kirjandus Budismis tähtsal kohal kloostrid, olulisel kohal meditatsioon ja retsiteerimine Jaapanis vanim budistlik traditsioon zen budism, levinu ka Läänemaades ("sõnad on ainult asjade pealispind") Budistlikud sünniriitused, abielu (alles hiljutine), surma riitused ("Tiibeti surnute raamat") Vt Õp
Pilet 1 1.Reformatsiooni põhjused ja algus.Martin Luther ja tema õpetus 1)Suur Maadeavastus laiendas inimeste silmaringi, põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi(piiblis polnud kõike mainitud). 2) Kujunes humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. 3) Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel 4) Majandusliku ebavõrdsuse suurenemine (Suure Maadeavastuse toimel). Euroopasse suurtes kogustes odavaid väärismetalle, mille tulemusel raha väärtus langes. Martin Luther-oli saksa kristlik teoloog ja munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon,31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde, Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele. 2.Keskaja mõiste-Tähistatakse teatud ajajärkude vahele jäävat perioodi(esimest korda kasutati keskaja mõistet ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
