Vanemrahavlaul-regilaul-tekkis 2000aastat tagasi Soomelahe ümbritsevatelt hõimudelt. Seotud igapäeva eluga ja esikohal on tekst. Vanarahvalauli liikideks olid töö ja tavandi laulud. Tekst jaguneb värssideks, oluline on algriim, sõnalagused on ühesugused, kasutatakse vana murde keelt. Viis on väikese ulatusega, regilaul o ühehäälne ja ilma pillisaateta. Esitajateks on naised, eeslaulja ja koorivaheldumine, improvisatsiooniline. Uuemrahvalaul- tekkimise aega 18. saj, põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, rahvuslik ärkamine, linnastumine ja suhtlemine erinevate maade vahel. Sisu- mõjutused ja lanud naaberrahvastelt. Liigid-tantsulaulud, laulumängud, negrutilaulud, armastuslaulud, tekkisid ka vaimulikud rahvalaulud. Tekst jaguneb salmideks tekstis valitsevaks lõppriim. Kasutatakse kirjakeelt.
Regilaul. Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk
Sealt edasi saab otsida andmeid lauliku või tema mehe vanemate, vanavanemate jne. kohta. Teadmised minevikus toimunud sündmustest, esivanematest ja kodukülast ulatuvad 18.sajandi algusesse. Selline mälu ajapiir on ootuspärane, sest seoses näljahädaga 17.sajandi lõpus ning Põhjasõja ja katkuepideemiaga 18.sajandi alguses toimusid Eesi ala asustuses olulised muutused. Nende sündmuste käigus vähenes Eesti ala elanike arv oluliselt. Regilaulu-uurimused kinnitavad seda,et regilaul on 18.sajandi alguses ületanud piiri, mille lõi viimane demograafiline katastroof ja asustuse järjepidevuse katkemine.Viimistletud vormelid, aja ja koha määratlemise viisid kuuluvad varasemasse perioodi, mis muidugi ei takistanud regilauluprotsessi jätkumist vaadeldaval perioodil(uuendused on seotud näiteks uute teemade rakendamise(nekrutiks võtmine vms.), lüürilisuse süvenemise ja/või regilaulustiili lagunemisega). Võib järeldada, et 18
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: ...
Regilaul Regilaulu liigid: 1) Töölaulud (kõige vanem) Nt: Viljalõikuse, karjase, künni, ketramise, supikeetmise laulud. 2) Kalendri tähtpäeva- ja tavandilaulud Nt: Nääri-, Jaani-, Kadri-, Mardi-, Vastla-, sünnipäeva-, pulma-, kiigelaulud. 3) Laste hällitamise ja mängitamise laulud 4) Isiklike tundeid väljendavad laulud Nt:Vaesapse-, lese-, neiu igatsus, mõisa orja, laulud rõõmust, laulud laulust ja laulikust. 5) Lüroeepilised laulud: Lüürilised, jutustava sisuga, emotsiooni vool väga tähtis Nt: Loomine, Mehe-tapja Maie
mina tänan pere mammat pere mammat, pere papat, Et nad mulle kodu andsid, kodu andsin, puhtaks pesid, Nüüd ma peres palke vean, palke vean, põldu künnan, lõbus on nüüd minu elu, minu elu, eide elu. Mõisas palju tööd on teha, tööd on teha, vaeva näha. kui mul elus hästi läheb, leivaisaks saan ka mina.
Kõige üldisem regilaulu esitusviis Eestis näikse olevat koori ja eeslaulja hingamispausideta ahel- laulmine: eeslaulja laulis värsi, mille viimase silbiga ühines koor, kes kordas värssi; koori lauldud värsi viimasel silbil ühines laulmisega eeslaulja, kes laulis teise värsi, ja nii edasi. Regilaul hääbus valdavalt 19.sajandil ja asendus uuema ehk lõppriimilise rahvalauluga. Regilaulu taandumise peamised põhjused olid sotsiaal- psühholoogilised. Kirjalikus kultuuris kaotas regilaul oma funktsiooni ja pinnase. Uus laulustiil levis naaberrahvaste laulupärimuse ja kirjanduse mõjul. 1 Ei ole vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see on meie kujutluses, seega me saame iseenda alateadvuse kaudu ümbritsevat suunata. Näiteks loitsides ja lauldes. Saame luua laulude abil pilte soovunelmatest. Laulu kaudu on võimalik reaalsust luua. Kui sa ise ei seisa oma terveolemise eest kes selle eest siis veel seisab.
Regilaul Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism.
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
Liiri, lõõri lõõkookõnõ, Liiri, lõõri lõokene Piiri, pääri pääkokõnõ Piiri, pääri pääsukene Tsiiri tsääri tsirgukõnõ Tsiiri tsääri linnukene Kos so kul´la pesäkene Kus sul kulla pesakene? Tarõ takan tammõ otsan. Tare taga tamme otsas. Kos tamm jäie? Kus tamm jäi? Vanamies ragi maha! Vanamees saagis maha! Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi. ...
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või
Folkloor- rahvaluule ehk ühtekuuluv kultuuriline pärimus. Rahvalaulu autoriks on rahvas. Regilaul- vanim rahvalaul(13.sajand) regilaulu tunnused: algriim, 6-silbiline, ühehäälne, pilli saateta, naised esitasid, eeslaulja ja koori vaheldumine, Skandeerimine- nähtus kus muusika ja teksti rõhud ei lange kokku Omane meie rahvalaulule. Parallerism-ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte Siirdevormiline laul-esindavad regilaulutraditsiooni üleminekut uuemale riimilisele laulule, neis on vanemate laulude tunnused segunenud uuematega. Rahvalaulik- inimene, kes laulis laule ette, teadis paljusi laule ja tegi ise ka. Uuema rahvalaulu tekkimise põhjused(18saj): pärisorjuse kaotamine, haridus ja kultuuriareng, talurahva siirdumine linnadesse. Salmilaulu tunnused: tekst kirjeldab tegevust, lõppriim, kindlam vorm, Membrafonid on löökpillid, mille heli tekib pingutatud naha võnkumisel Idiofonid ehk korpuspillid on lö...
Regilaulu liigid: 1) töölaulud (vilja,künni,tubaste tööde laulud) 2)kalendritähtpäeva- ja tavandilaulud(mardi,kadri,jaanipäeva laulud, kiigelaulud,pulmad 3)lastehällitamise- ja mängitamiselaulud 4)isiklike tundeid väljendavad laulud (vaeselapse,lese,neiu igatsuslaulud kallima järgi) 5)lüroeepilisedlaulud(jutustava,eepilise sisuga laulud) Uuem rahvalaul hakab tekkima 18.saj lõpul eriti Kesk-Eestis ja linnade lähedal maal. Vanem rahvalaul on kriitilist laadi ja naiselik kuid uuem rahvalaul seotud meeste teemadega, kajastati ühiskondlike sündmusi nt. Viini-Türgi sõda. Väljendati pahameelt mõisnike ja teoorjust vastu. Uuema rahvalaulu tekst jagunes nelja osalisteks salmideks. Kasutati tõlketekste, meloodia oli meloodilisem. Lauldi koos, sageli pilli saatel. Kõige vanemad pillid on sarvepillid ,pajupill,parmupill,kannel,mollpill,jauram,põispill,lõõtspill. Rahastati kirikuhooneid ja kabeleid, on ehitatud ka kloostreid ja ordulinnuseid.Kirikut...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat)
2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2
Eesti rahvalaul Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem ehk regilaul 2) uuem, vaimulik rahvalaul Olemas juba esimestest sajanditest. Vanem rahvalaul e Regilaulu põhiosa on sõnadel, viisil on ainult illustreeriv osa. Rahvalaulu ehituse aluseks on värss. Enamasti 8-silbiline. Seda iseloomustab eesriim. Rütm on vähevahelduv. Mõnevõrra rikastavad rahvalaulu refrään ja pikendatud lõppheli. Refrään koosneb enamasti ühest sõnast (kas' ke-pulmalaulu refrään, leelo) Ette kantakse vanemat rahvalaulu eeslaulja ja koori vaheldusena ehk ANTIFOONINA
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu, Ette pane uue põlle kolmas / kuda / kirju / tet. kui see esä aidausse, Mis om / miine / miti / tu, rind pane suur...
Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul. Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama sündis lauluga
Rahvalaul jaguneb kaheks:1) regilaul/runolaul (vanem)2) uuem rahvalaul. Regilaul koosneb regivärssidest, on 8-silbiline ja valdavalt ühehäälne saateta.Regilaulus eeslaulja ja koori vaheldumine. Uuemas rahvalaulus on värsid.Valsi eestipärane vorm labajalavalss. *Viled, sarved, pasunad, kannel, viiul, torupill, parmupill, jauram. *Valgas Janis Cimze nimeline seminar. A. Kunileid, F. Saebelmann, K.A.Herman, A. Thomson. Vanim laulukoor Põltsamaal, praegu kannab nime ,,Heli". Esimesed pasunakoorid Tormas ja Väägveres. I üldlaulupidu 1869 Tartus, kus osalesid vaid mees- ja pasunakoorid. Kanti ette kaks eesti autori laulu: 1) A. Kunileid ,,Mu isamaa on minu arm" 2) A.Kunileid ,,Sind surmani". Karl August Herman andis välja esimest muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht".Laulud ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Isamaa mälestus", ,,Mingem, üles mägedele", ,,Munamäele". Miina Härma õppis Peterburis orelit ja kompositsiooni. Asutas Tart...
parallelism (sisu ja vormi poolest sarnaste värsside rühmad). Vanemaid rahvalaule on kolm alaliiki. -Varane vokaalmuusika kujutab endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (hüpitused, arstimissõnad vms lihtsad vormid). -Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu,
1. Regilaulu komponendid: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. 2. Regilaulu liigid: Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad (Loomise laul) · Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) · Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) · Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) · Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 3. Kooride tegevus 19.saj. teisel poolel: Laulu- ja mänguselts "Vanemuine" Asutati 1865 J. V. Jannseni eestvedamisel. "Vanemuine" polnud ainult Tartu keskne, tal oli üle-eestiline tähtsus. "Vanemuine" õhutas ja näitas eeskuju pasunakooride,...
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
· Regiviisid (e väheneb impro.) üherealised LÕPPRIIM: · Lõuna-Eestis võib · värsirida lõppeb kõlalt lisanduda lühike refr. (kaasike, sarnaste sõnadega. kiigele, leelo) Värsiridades on kindel silpide ja rõhkude arv. · regilaul valdavalt kirjakeele kasutamine ühehäälne sündmuste areng on tekstis kiirem · Setumaal esineb VIIS: mitmehäälsust - üleminh. KILLÕ, alumineh. TORRÕ · heliulatus on suurem ja ESITUS: eeslaulja ja koori vaheldumine on palju hüppeid
Värav Suurtükitorn Paks Margareeta Tallinna raekoda Raeapteek Kaupmeeste majad Toompead ja all-linna ühendav lühikese jala trepp Tallinna vanalinn ● Iseloomulikud punased põletatud savist katusekivid Rakvere ordulinnus RAHVALAULUD, RAHVAPILLID Rahvalaul jaguneb: ● Vanem rahvalaul e regilaul (kuni 19.sajandini); ● uuem rahvalaul (19.saj.). Regilaul: ● Koosneb regivärssidest; ● Kasutati: ● Igas värsis 8 silpi; ○ algriimi; ● Lihtsa rütmiga; ○ mõttekordust; ● Lihtsa viisiga (2-5 nooti); ○ skandeerimist; ● Laulsid naised; ○ refrääni.
Muusikalugu, kordamine eksamiks 1. Eesti rahvalaul- liigid, teemad, esitamistavad. Rahvapillid. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) vanem e. Regilaul 2) uuem e. Lõppriimiline rahvalaul Regilaul tekkis oletatavasti 3000 a eKr läänemere soomlaste ja algbaltlaste vastastikusel mõjutusel. Regilauluga säilisid, muutusid, arenesid: 1) huiked ja kutsed 2) loitsud (kasut. Töö edendamiseks ja tõvest hoidumiseks) 3) kaebehüüded (lein ja kurbus) 4) loodushäälte jäljendused (onomatopöa) (linnulaulud ja peibutamised jahimeestel) Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: 1) tekst kõige olulisem ja muutlikum osa 2) viis traditrioonilisim, vähemuutuv
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka k...
Uuem laul kõlas ajaviiteks puhkeajal, vanem aga saatis tööd ja tegevust. · meestelaul sõjad, meremehe elu, jahimeeste pajatused, pilkelaulud. · naistelaulud vähem levinud.armastus, sunnitud lahkumine, surnud kallim, õnnetu armastus, õnneaeg. · ringmängu- ja tantsulaulud noorte peamine ajaviide 19.-20. sajandi vahetusel oli ringmängude mängimine ja tants, mis omavahel ühendatuna täitsid tihti puhkehetki. Vanem rahvalaul ehk regilaul Regilaul koosneb kolmest võrdsest osast: tekst, viis, esitus Regilaulu teksti aluseks on regivärss:iga laulurida koosneb kaheksast silbist Regilaulu tekstile on omane samade mõtete kordus ja algriim Regilaulu viis on lühike, väikese ulatusega, kõnelähedane. Ühe viisiga lauldi paljusid erinevaid tekste. üherealised üks alustab, teine kordab kaherealised eeslaulja laulab esimese rea, koor kordab teise rea
· Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud on: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riimiline rahvalaul Itkud: surnu-, mõrsja- ja nekruti-itk Rahvajutud: muinasjutt, muistend, naljand, anekdoot, pajatus (tõsieluline lugu) Lühivormid: vanasõna, mõistatus, kõnekäänd Loitsud e nõidussõnad (ka needused ja sajatused) 2. Eesti rahvaluule liikide ja zhanrisüsteem koos näidetega Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik
Kärdla Ühisgümnaasium Silvia Teras 10.a klass HIIUMAAGA SEOTUD RAHVALAULUD Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Timo Lige Kärdla 2010 SISUKORD lk 3 Sissejuhatus lk 4 1. Peatükk Eesti rahvalaulud lk 5 1.1 Vanem rahvalaul ehk regilaul lk 6 1.2 Uuem rahvalaul lk 7 1.3 Lastelaulud lk 8 1.3.1 Onnimanni-laulud lk 9-10 1.3.2 Mängituslaulud lk 11 1.3.3 Hällilaulud lk 12 1.4 Eesti rahvalaulu seoseid naabritega lk 13 1.5 Rahvalaulik lk 14-15 1.5.1 Eesti tuntumad rahvalaulikud lk 16 2. Peatükk Hiiumaa rahvalauludest lk 16-17 2.1 Hiiumaaga seotud rahvalaulude kogujad lk 18 Kokkuvõte
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust
ta kirjutas ka traditsioonilises helikeeles töid. Juba õpinguaastail paelus Veljo Tormist folkloor ja rahvaviisid. Ühel suvel Kihnu saarel viibides, sai ta osa ehtsast kihnu pulmast, mida peeti muistsete kommete kohaselt. Ürgne regilaul oma õiges keskkonnas jättis talle võimsa mulje. Seepeale asus ta tõsisemalt läbi töötama folkloorialast materjali ja seda järjest enam ka oma loomingus kasutama. Tormise koorilooming jaguneb kahte valdkonda: folkloorne, mille aluseks regilaul ja mittefolkloorne, mille aluseks on luuletajate tekstid. Erinevalt eelkäijatest on Tormis vähe kirjutanud koorimuusikat traditsioonilises koorilaulu vormis. Tema loomingus on valdavad kaks printsiipi: 1. suurteosed, mis on keerulise muusikalise arenduse ja sageli põnevate saateinstru- mentidega. Näiteks: Ood meeskoorile, orelile ja löökpillidele ,,Laulja" (sõnad K.J.Peterson). Teos on pühendatud
1. Rahvaluule liigid, alaliigid : Rahvajutud: Muinasjutt, muistend, naljand, pajatus. Rahvalaulud: Regilaul, riimiline rahvalaul. Rahvaluule väikevormid: Vanasõnad, konekäänud, mõistatused. 2. Muinasjutt - tunnused, liigid, 6 näidet : Muinasjutt on rahva väljamõeldud jutustust (hea ja halva vahel) millel on traditsiooniline algus ja lõpp (elas kord, kuni nad veel õnnelikult elavad). 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12kuud, 7õde, punamütsike, tuhkatriinu. 3. Muistend - tunnused, liigid, 4 näidet : Muistend on mingi asja või eseme ajalooline rahvausunduline tekke-seletus.
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Selle alla kuuluvad rahvatants, rahvalaul jne. Rahvaloomingut hakati koguma 19.saj keskpaigas. Algselt oli igal rahvalaulul ka autor, aga ajapikku ta nimi ununes, laul muutus, sisu säilis ja ülesehitus ka. Rahvalaulud on ajalooallikaks. Eesti rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi, see on põhiliselt maarahva laul. Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis kirjalik kultuur muu maailma kaudu. Praegu kohtab ehedat regilaulu setumaal ja kihnus. Regilaul koosneb regivärssidest. Tänapäeval kirjutatakse iga värsirida oma ette reale. Regivärsile on iseloomulik: 1) Algriim sõnad, mis algavad sama häälikuga. 2) Mõttekordus igas värsireas kordub üks ja sama mõte
maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile.
Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba. Ent rahvalaul võib olla ka lihtsalt ajaviide, meelelahutus. Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19
Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Eesti rahvalaulu võib ajalooliselt jagada kaheks suureks osaks: vanemaks ja uuemaks rahvalauluks. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. 1) Vanem rahvalaul ehk regilaul 2) Uuem rahvalaul Vanem rahvalaul Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust.. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19. sajandi jooksul. Mõnes piirkonnas (Kihnu, Setumaa) on
1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kiriku...
peetud niisugusele tegevusele sobivaks. Naisi peeti pigem lauljaiks. Varased vokaalzanrid kujutavad endast vanimaid teadaolevaid laule (laulutaolisi häälitsusi), mille päritolu jääb aegade hämarusse, võib-olla muusika tekkimise piirimaile. Suuremalt jaolt taandus see laulude kihistus 19. sajandi lõpuks, kuid mõneti püsib siiani, näiteks lastelaulude ja -lugemistena (mängitused, arstimissõnad). Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaule lauldi tihtipeale ilma saateta. Üsna tavaline oli, et eeslaulja ja koor laulsid vaheldumisi
Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi segavaid põllutöid. Ka olid talud talvel kõige jõukamal järjel, siis jätkus vara pulmi pidada. Pulmad kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Esimesel pulmapäeval valmistuti peiukodus sõiduks mõrsjakoju. Selleks kasutati rege või saani, millega liitusid ka teised pulmalised. Pulmarong läks teele müra ja käraga, hõisati ja helistati kelli.
(17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine
Kuidas vanasti lauldi Merilyn Ohtla Rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul kolmandal aastatuhandel eKr läänemeresoomlaste ja algbaltlaste rahvalaulu vastastikustel mõjutustel.. Rahvalaulu komponendid Tekst Meloodia Esituslaad Teksti iseloomustab... Algriim Nt (kulla kallid kannikesed) Parallelism nt (veere, veere päevakene) neljajalaline trohheus Nt (Söö-ge, lan-gud, joo-ge lan-gud) Meloodia lühike ja väikese ulatusega ühehäälne, ainult mõnel pool Lõuna- ja Kagu-Eestis kohtame mitmehäälsust Palju rühmaviise Esitus Eeslaulja ja koor
· Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb inimese ja looduse suhet, eneseotsinguga seostatud. · kantaat-ballett Eesti ballaadid- rahvalauluainelise loomingu kroon, ühendatud regilaul ja tants. · koorimuusika: Maarjamaa ballaad, Meeste laulud, Naistelaulud, Unustatud rahvad(suursari)- koosneb soome-ugri väikerahvaste folklooril põhinevatest kooritsüklitest(Liivlaste pärandus,Isuri eepos,Karjala saatus) Hiidtsükkel Eesti kalendrilaulud(1967)- aluseks kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosnev 5 alltsüklist: Mardilaulud,Kadrilaulud,Vastlalaulud,Kiigelaulud ja Jaanilaulud · Filmimuusika: Kevade, Suvi, Sügis
Rahvalooming ja rahvalaul Rahvalooming ehk folkloor on põlvest põlve edasi antud suuline pärimus. Rahvaloomingut hakati koguma 19 saj keskpaigas. Algselt oli rahvalauludel ka autorid, ajapikku nende nimed ununesid. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ehk regilauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk regilaul Regilaul kujunes välja tuhandeid aastaid tagasi ja on maarahva laul. Kõige enam kohtab ehedat regilaulu praegu Kihnus ja Setumaal. Regiraul koosneb regivärssidest. Regivärsile on iseloomulik algriim. Algriim on selline, kus ühes värsireas esineb sama häälikuga algavaid sõnu. Algushäälik võib olla nii täishäälik kui ka kaashäälik. Regilaulule on väga tüüpiline mõttekordus värsside koondamine mõttetervikuks. Värsirida koosneb tavaliselt kaheksast silbist
11/04/2010 15:51:00 Eesti muusika Pärimusmuusika Eesti rahvalaul jaguneb: Rahvalaul= tekst rahvaviis=meloodia Vanem rahvalaul Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss, Parallelism mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt Skandeerimine ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline Üherealine regiviis eeslaulja ja koor laulavad sama viisi Kaherealine regiviis laulavad erinevat viisi Uuem rahvalaul - Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus
Vanim tantsumuusika instrument oli kannel. 10)Nimeta tuntud eesti rahvatantse *Ringtantsud, rühmatantsud, kontratants- kaerajaan, paartantsud, 11)Mis on põhjuseks, et paaristants on tahaplaanile jätnud kõik muud tantsuvormid - 12)Mõisted: *Peter Vonkovnski- *kordofonid- ehk keelpillid, millel helitekitajaks on pinguldatud keeled, mida mängitakse poognaga või näpitakse sõrmedega. *aerofonid- õhkpillid ehk instrumendid, milles heli tekitab vibreeriv õhksammas. *regilaul- Regilaul on eesti rahvalaulude keskne liik, mis on kujunenud välja aegamööda kui sõnadest ja viisist koosnev tervik, tihedas seoses rahva elu-oluga. Laulmine oli oluline mitmete maagiliste toimingute juures, sest lauldud sõnadele omistati teistsugust mõju, kui kõneldud sõnadele. Laulmine võimaldas teksti valjusti, sisendavalt ja meeldejäävalt esitada ning pakkus ka meelelahutust. *kontratants – kontratants kahes reas v. nelinurgas vastamisi tantsitav tants. *ringtants- *rahvaluule-
EESTI RAHVAMUUSIKA Jaguneb: * vanemaks regilaul ehk runo * uuemaks rahvalauluks * pillilood Vanem rahvalaul: Tekkimise aeg kaugem minevik. Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised (refrään), enamasti ühehäälne, Lõuna-eestis mitmehäälsus (Setomaal) ehk heterofoonia. 1) Esitusviis lauldakse ilma saateta 2) Sageli improviseeritakse teksti esitlus käigus. 3) Lauldakse kas üksi või kooriga koos (eeslaulja), ko...
järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kasutab sageli eeslaulja ja koori vaheldumist. ,,Raua needimine" 1972. Teos tenorile, baritonile, segakooris ja samaanitrummile. Tekst pärineb ,,Kalevalast", Paul Erik Rummo ja Jaan Kaplinski täiendustega Kantaat- Ballett ,,Eesti ballaadid" 1980, ühendatud tants ja regilaul. Filmimuusika: Kirjutas muusika filmile ,,Kevade" ja ,,Suvi"
Oort Oort Oort oli Eestis tegutsev regiroki ansambel. Oort tegutses alates 1996. aasta sügisest, kuid kandis algul teisi nimesid (Sass-projekt, Sammalaeg). Ansambli liikmed on mitmeid kordi vahetunud, Oorti esimeseks naisliikmeks on Marju Varblane, kes mängib nii viiulit, hiiukannelt kui ka torupilli. Oorti tegevus jäi soiku 2012, kui ansambli liider Aleksander Sünter otsustas terviseprobleemide tõttu rockmuusika tegemisest loobuda. Aleksander Sünter suri 2014. aasta alguses. OORT haarab sarvist Suurel Härjal ja kannab sügavad vaod regirocki põllule. Nii kanduvad müütilised elamused aastatuhandete tagant Teieni, luues laulus meie rahva tulevikku. Oorti otsingud muusikas püüavad tunnetust ajast, mil regilaul väljendas eluviisi - kõik rõõmud, mured ning seos loodusega väljendus laulus. Oort püüab taasluua regilaulule kohta meie igapäeva elus, et see ei oleks vaid pelgalt meelelahutus või muuseumieksponaat. Ansambli...
TALUTÖÖD Eesti talurahva olukord polnud 19. sajandi keskel kerge. Lisaks kohustustele käia saksa mõisniku juures orjamas tuli teha ka oma talu tööd, mida jätkus aastaringselt. Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega loodusmärke ja rahvakalendri tähtpäevi. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad. Pärast kündi põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks, see sai väetiseks kesapõllule, mis järgneval sügisel üles künti. Pärast jaanipäeva, kui ilm vähegi lubas, tuli alustada heinateoga. Sageli asusid heinamaad talust kaugel metsade ja soode keskel. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli veel maas. Keskpäevapalavuses muutus niitmine väga vaevaliseks....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
