saare põhja- ja lääneosas (Wivell, 1981: 1); kõnelejaid on 3 200 (Paul jt 2015). 1.3 Kirjaviis ja murded: kirjutatakse ladina tähtedega. Wivelli (1981: 191) järgi on kümme murret (koragur, shagur, rumlal, serasin, shem, yiwun, sup, maram, yuo ja worn). Uuemate andmete loetelus teadaolevaid murdeid ei esine (Paul jt 2015). 2. Morfoloogia 2.1. Arv ehk numerus: esineb ainsus, mitmus ja duaalsus. 2.2 Sõnaliigid/fraasid: Kõikides maailma keeltes on vähemalt nimi- ja tegusõnad. Eesti keeles on kaheksa sõnaliiki, Kairiru keeles on nad ka olemas, eraldi kirjeldusena Wivelli (1981) töös välja toodud sõnaliigid on kirjeldatud tabelis 1. Tabel 1. Sõnaliigid Nimisõna esineb kolme sorti nimisõnafraase: lihtnoomenifraas (Simp NP), liitnoomenifraas (Camp NP) ja eestäiendiga noomenifraas (App NP) (Wivell 1981: 37).
Sõnaliigid Eesti keele sõnaliigid Muutumisviisi järgi jaotatakse sõnad muutuvaiks ja muutumatuiks. Muutuvad sõnad jagunevad omakorda käänd- ja pöördsõnadeks. Käändsõnad ehk noomenid muutuvad 14 käändes ja kahes arvus (ainsus ning mitmus). Pöördsõnade verbid pöörduvad kolmes isikus, kahes arvus, kahes ajas, neljas kõneviisis, kahes tegumoes ja kahes kõnes. Muutumatud sõnad ei pöördu ega käändu või käänduvad ainult osaliselt. Käändsõnad Tähenduse põhjal jaotatakse käändsõnu järgmiselt: · nimisõnad ehk substantiivid -- olendite, esemete või nähtuste nimetused. Nimisõnad jagunevad päris- ja üldnimedeks. Üldnimi on olendite, nähtuste või esemete liigi ühine nimetus; pärisnimi on üheainsa olendi, nähtuse või eseme nimi. · omadussõnad ehk adjektiivid -- märgivad olendite, nähtuste ja esemete omadusi · arvsõnad ehk numeraalid -- väljendavad olendite, nähtuste või esemete arvu ja järjekorda. Nume...
Fonotaktika Sõnaliigid Ühte sõnaliiki kuuluvad sellised sõnad, millel on mitu ühist tunnust. NT: 1. Haige lebas jõuetult voodis (Nimisõna) 2. Haige koer tuli mu ukse taha (Omadussõna) SÕNALIIGID / MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, n...
Sõnaliigid
Sõnaliigid Käänduvad sõnad Tegusõnad Muutumatud sõnad Nimisõnad, pöörduvad sidesõnad, Omadussõnad, hüüdsõnad, Arvsõnad, määrsõnad, Asesõnad kaassõnad Tegusõnad Käändelised vormid(19) pöördelised vormid(11)
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega.
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
EESTI KEEL Sõnaliigid MUUTUMISVIISI TÄHENDUSE NÄIDE JÄRGI JÄRGI Käändsõnad 1) nimisõnad Koer , tuul , pilt 14 käänet 2) omadussõnad Puhas , sinine , ilus ainsuses ja mitmuses 3) arvsõnad Neli , neljas põhiarvsõnad Neli , kakskümmend järgarvsõnad Neljas , kümnes 4) asesõnad Mina , see , missugune Pöördsõnad Hüppama , jooksma , Ainsuses 3 ja mitmuses 3 tegusõnad kuduma , õppima , pööret leppima Muutumatud sõnad ei 1) määrsõnad Kaua , hiljuti , kahekesi käändu ega pöördu 2) kaassõnad (minu) v...
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp
Eesti keele lõputöö Sõnaliigid Sõnaliigid on käändsõnad, pöördsõnad ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on sõnad mida saab käänata kõigis 14 käändes. NT: poisid, punane, hääl, koer... Pöördsõnad on sõnad mida saab pöörata: ma, sa, ta, me, te, nad. NT: töötavad, teevad, õppima... Muutumatud sõnad on sõnad mida ei saa käänata ega pöörata, kuid paljudes kohamäärsõnades on äratuntav 3 kohakäänet(alla,all,alt). NT: hästi, ohtrasti, mossis, alla... Õigekiri Käändsõna tüvi, tunnus ja lõpp
Sõnaliigid KÄÄNDSÕNAD Nimisõnad nimetavad asju, olendeid ja abstrakseid mõisteid. Nimisõnad vastavad küsimustele (kes?mis?) Näited: auto, inimene, mopeed, pall Omadussõnad väljendavad omadusi ja vastavad küsimustele (missugune?). Näited: ilus, suur, kaunis, sihvakas, ümmargune Arvsõnad väljendavad arve. Arvsõnad jagunevad: 1) Põhiarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitu?) 2) Järgarvsõnad, mis vastavad küsimustele (mitmes?) Asesõnad asendavad sõnu, mida on varem mainitud. Arvsõnad jagunevad kolmeks: 1) Nimisõnalised asesõnad, näiteks (ma, sa, ta, me, te, nad) 2) Omadussõnalised asesõnad, näiteks (see, too, missugune laud) 3) Arvsõnalised asesõnad, näiteks (mitu, kõik, kogu) PÖÖRDSÕNAD Tegusõnad väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimustele (mida tegema?) Näiteks: mängima, lööma, jooksma, naerma, sõitma MUUTUMATUD SÕNAD Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisund...
SÕNALIIGID Eesti keel 3. klassile Heli Pundonen 2010 Töö sisu Etteütlus. Lausete analüüs ja sõnaliikide (nimi-, tegu- ja omadussõnade) määramine. Tabeli täitmine ja kontroll. Etteütluse tekst Vöödiline kass nurrub diivanil. Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. Rikkis televiisor kahiseb ja ragiseb. See suur õunapuu kannab ikka vilju. Tilluke tibu ja kirju kukk nokivad õues teri. Potis podiseb maitsev puder. Tasahilju poeb nukrus põue. Tööjuhis 1. Tõmba nimisõnale alla üks joon. 2. Tõmba tegusõnale alla kaks joont. 3. Tõmba omadussõnale alla katkendlik joon. Kontrolli! 1 Vöödiline kass nurrub diivanil. vöödiline (missugune?) kass (kes?) nurrub (mida teeb?) Kontrolli! 2 Hommikuti lebab vana jahikoer vaibal. lebab (mida teeb?) vana (missugune?) jahikoer (kes?) Kontrolli! ...
Sõnaliigid Muutuvad sõnad · Nimisõnad Kes? Mis? Nimetavad olendeid, asju ja nähtusi. Korvpallur, vend, pall, treener, põlv, tulevik, tuul. · Omadussõnad Missugune? Milline? Väljendavad omadusi (värvust, kuju, suurust jms). Ilus, kartlik, kõrvaline, lumekarva. · Arvsõnad Mitu? Mitmes? Väljendavad arve. Neli, kaksteist, viissada. · Asesõnad Kes? Mis? Asendavad nimi, omadus ja arvsõnu. Sina, keegi, see, niisugune, igaüks. · Tegusõnad Mida teeb? Mida tehti? Mida tehku? Mida teeks? Väljendavad tegevust või seisundit. Sulab, söödi, seisku, laulaks. Muutmatud sõnad · Määrsõnad milline on tegevuse aeg, koht, viis, seisund, või muud asjaolud. Tagasi, kaugel, kaua, tihti, varsti. · Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde ja näitavad selle suhteid tei...
A, E, I, O, U, Õ, Ä, Ö, Ü-9 vokaali. F, H, J, K, L, M, N, P, R, S, s, T, V-17 konsonanti. P, T, K- klusiilid. K, P, T, S, s, F, H-helitud. M, N, L, R, J, V-helilised Silp-väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Osad: tuum-täishäälik, algus/lõpp-kaashäälik. Välde- I välde-silbituumas ainult 1 täishäälik, silbilõpp puudub, ka-la; ja-nu-ne-ma II välde-silbituumas 2 täishäälikut või olemas silbi lõpp, väl-de; koe-rad; ham-mas-test III välde-ekstra rõhk pikkadel silpidel. Sõnaliigid- nimi-kes?mis?, omadus-missugune?, arv-mis?mitmes?, ase- (ma,sa,ta;see,too,sama,teine,muu,oma,iga,mitu,kõik,kogu), tegu-mida tegema?, kaas- (nimisõna juurde), määr-(kohta,aega,viisi,seisundit,määra,suhtumist) side- (ja,ning,ega,ehk,või,aga,et,kui,sest,kuigi,nagu jne), hüüdsõna Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa
Sõnaliigid Semantika ehk Morfoloogia näide tähendus ehk vormiõpetus 1. TEGUSÕNA Tegevus Pöördub Jookseb, ajab, laulab... verb 2. NIMISÕNA Asi, olend Käändub Poiss, raamat, maja... subsatntiiv 3. OMADUSSÕNA Omadus Käändub Ilus, pikk, must... adjektiiv 4. ARVSÕNA Käändub numeraal 4.1PÕHIARVSÕNA Arv Kaks kardinaal 4.2JÄRGARVSÕNA Järjestus Teine ordinaal 5. ASESÕNA Asendab Käändub Tema, enese, üksteise, pronoomen nimi-, omadus- oma, kõik, kes, mitu ... ja arvsõnu 6. MÄÄRSÕNA Koht, aeg, viis, Ei muutu Kaugel, täna, püsti, Adverb määr, ruttu, väga, rohkem, (seotud modaalsus siin, si...
Personifikatsioon- isikustamine, st elutule elu andmist, nt tuul puhub, pilv nutab jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha. 6) Nimeta keele struktuuri erinevad tasandid. Iseloomusta neid. Miks peab keel mitmetasandiline olema? Keele struktuuri tasandid: 1. Häälikutasand(häälikud, silbid, rõhud, välted) 2. sõnatasand(sõnaliigid, sõnamoodustus) 3. vormimoodustus 4. Lausemoodustus Keel peab olema mitmetasandiline, et saaks rääkida, kui oleksid vaid üksikud nimetavas käändes sõnad, ei teaks keegi, kuidas neile rõhkusid asetada, kuidas neid pöörata, nendega vorme moodustada ja omavahel niimoodi ritta panna, et tuleks lause. 7) Millega tegeleb foneetika ja fonoloogia? Kuidas neid teadusharusid tänapäeva tehnoloogias kasutatakse? Too näiteid.
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome
halastust Emotsioonisõnavara iseloomulikud jooned · Palju keelendeid sarnase tähendusega, sama tüvega, ent morfoloogiliselt erikomplekssusega Nt armastus, armas, armastav, armastama, armumine, armatsema, emaarmastus, loomaarmastus, hästi suur armastus Nt viha, vihkama, vihastamine, vihkamine, vihkan, äkkviha, viha välja valama, püha viha, vihavaen Vormiliste erinevuste põhitegurid: · emotsioonimõisted on erinevad sõnaliigid · emotsioonimõisteid modifitseeritakse erinevate sufiksitega · emotsioonimõisted esinevad erineval komplekssuse astmel · Emotsioonisõnavara meenus paariti: antonüümid ja sünonüümid (nt armastus- vihkamine, õrnus-hellus) · Mõistete vastandlikkus on eestlaste emotsioonisõnavarasse juurdunud: 1. Keelejuhtidel kerge antonüüme leida 2. Positiivseid-negatiivseid emotsioone lihtne nimetada 3. Neutraalsete emotsioonide olemasolu/puudumise kohta üksmeel puudus
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Rõhuliite reegel: k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z + KI (ülejäänud häälikutega -gi) Liide on alati sõna lõpus (nt poistegagi, kellelegi) Võõrhäälikud: f, s Võõrtähed- f,s,c,q,w,x,y,x,z Foneetika on teadus, mis uurib häälikuid ja nende füüsilisi omadusi. Palatalisatsioon-peenendus naaberhäälikute mõjul. Näiteks kass-kas, kõdu-kõdi, patt(viigiseis)-patt(pahe) 4) Sõnaliigid Sõnaliik on keeles ühtemoodi käituvate ja samade omadustega sõnade hulk. Sõnaliigid jagunevad muutuvateks ja muutumatuteks sõnadeks. Muutuvatele sõnadele on võimalik liita tunnuseid ja lõppe, muutumatud sõnad on alati sama kujuga. Määrsõnad: Kohamäärsõnad: ette, ees, eest, kõrgele, kukil, kohati, paiguti Ajamäärsõnad: eile, homme, viimati, suviti, ammu, varem, mullu, kaua, harva
soovitatav mahutada ühele reale. 5) Võõrsõnade poolitamisel võib arvestada nende liigendumist lähteosisteks : des- infektsioon, sub-arktiline, tele-skoop, pro-gramm. 6) Võõrpärisnimede poolitamisel on soovitatav arvesse võtta nii nende hääldust ui ka võimalikku liitsõnalisust : George-down, Volgo-grad. Ei ole soovitatav lahutada täheühendit mis hääldub ühe häälikuna München, Gen-scher. Sõnaliigid Muutuvad pöördsõnad ains. Mitm. 3 pööret Käändsõnad nimisõnad, omadussõnad, arvsõnad, asesõnad Muutumatud kaassõnad, määrsõnad, sidesõnad, hüüdsõnad Kaassõna esineb ainult käändsõnaga! Määrsõna kuulub tegusõna juurde!, lt lõpuga alati määrsõna! Suur ja väike algustäht, jutumärgid. Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse: 1) Isiku- ja olendinimed 2) Koha- ja ehitisenimed
Võõrsõnad Nõrk sulghäälik sõna alguses (giid, bensiin, diivan) Võõrhäälikud/võõrsõnatähed: f, s, z, z (fookus, sokolaad, zooloog, looz) Pearõhk esisilbist kaugemal (paralleelne, vanill, grammatika, semester) Pikk täishäälik esisilbist kaugemal (akadeemia, galerii, idee, marinaad) Häälik O esisilbist kaugemal (auto, logo, stereo, neutron, traktor) (Tavatud häälikuühendid (trahhea, standard, foogt, müokard, asbest)) Sõnaliigid Käändsõnad Nimisõna e. substantiiv- asjad, elusolendid jm nähtused. Omadussõna e. adjektiiv- nimisõna/asja omaduse märkimine. Arvsõna e. numeral- asjade hulk. Asesõna e. pronoomen- teiste käändsõnade sõnaline asendaja, saab tähenduse kontekstis. Pöördsõnad Tegusõna e. verb- väljendab tegvust, tavaliselt öeldis.
Eksotsentrilises konstruktsioonis (neksus) ei käitu kumbki moodustaja nii nagu kogu konstruktsioon, vaid osad on terviku võrdsed komponendid. Lauses lahus paiknevad konstruktsioonid on diskontinuatiivsed e katkestatud. Isomorfsed - vastavad üksteisele ja saab vastastikku üksteiseks muuta. Lause hierarhiline struktuur jaotab lause osadeks ning aitab seda paremini meelde jätta. (sama mis nt tel nr meelde jätmine; jaotatakse mingiteks osadeks) 30. Sõnaliigid ja fraasid. Tavalisemates hargmikes on lisaks sõnadele kolme tüüpi nimelisi sõlmi: sõnaliik e kategooria, fraasid ja lause (tähistus S). Ka sõlmede vahel on struktuurisuhted, neist olulisim on domineerimissuhe. (Ülevalpool asuvad sõlmed domineerivad alumiste üle, kui nad on omavahel otse ühenduses) Vahetu domineerimine - kõrvuti asetsevate sõlmede suhe (ülemine domineerib alumist).
· Kui täiendsõna on mitmuse omastavas ja näitab kuuluvust, siis kirj. sõnad lahku. N: laste aed, koerte kuut NB! Kui täiend sõna on mitmuse omastavas aga sa ei suuda otsustada, kas see näitab liiki või kuuluvust, siis kirj. lahku. N: õpetajate tuba, mägede tipud · Kui täiendsõna on mingis muus käändes peale nim. ja om. , siis kirj. sõnad lahku. Kuid jälgime sõna tähendust. N: peata olek, kõige pealt, kõigepealt esiteks. · Muud sõnaliigid peale nimisõna kirj. üldjuhul nimisõnast lahku. N: kaks raamatut, minu raamat. Põhisõnaks on omadussõna. · Kui põhisõnaks on omadussõna, siis kirj. ta eelneva sõnaga üldjuhul kokku. N: helepunane, suuremeelne, hulljugle, minuvanune. ( -ne lõpuliseld eelnevaga üldiselt kokku) · Kui täiendil on omakorda täiend siis kirj. lahku. N: täpselt minu vanune · Kui omadussõna ees on nimi, number, märk, täht, silp siis kirj. nad omavahel
Sõnaliigid Sõnaliikidesse kuuluvad ühtmoodi käänduvad ja ühtmoodi pöörduvad sõnad või sõnad mida ei saa käänata ega pöörata. Muutmisviisist tulenevalt jagunevad sõnad käänd- pöörd ja muutumatuteks sõnadeks. Käändsõnade kõige suurem rühm on nimisõnad, mis on ära tuntavad, kes? Ja mis? Küsimuste järgi algvormis. Käändumatud omadussõnad ja käänduvad kullakarvaline kangas naeruväärne (lugu) naeruväärse (loo) naeruväärset (lugu) naeruväärt (lugu) segavereline (koer) segaverelise (koera) segaverelist (koera) segaverd (koer) Omadussõna ja tegusõna Tekstid ON LÄBI VAADATUD (tegusõna) LÄBIVAADATUD (missugused?) tekstid visati ära. See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõn...
alati on keeles olemas „i“, keeles on tavaliselt adjektiivide klass, tavaliselt kasutatakse tõusvat intonatsiooni, et moodustada üldküsimust (jah/ei küsimus) • Implikatsioonilised - kui on nii, siis on nii, nt Greenbergi 4. Universaal: SOV- keeled on enamasti postpositsiooni-keeled Võimalikke põhjuseid: mingid keeled on omavahel suguluses (üks keel on teisest eeskuju võtnud), ilma täishäälikuteta ei oleks võimalik rääkida 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Sõnade liigitamise alused. sõnaliigid – substantiiv, verb jne semantilised rollid – agent, patsient, retsipient jne grammatilised suhted (rollid) – subjekt, objekt, predikaat, kaudobjekt jne Substantiiv e nimisõna (noun) Verb e tegusõna Adjektiiv e omadussõna Pronoomen e asesõna (kas ongi sõnaklass?) Adpositsioon: prepositsioon, postpositsioon
Otsekõne eraldatakse jutumärkidega. OTSEKÕNE SKEEMID: Saatelause: ,,Otsekõne.!?" (Ema hõikas: " Tule tuppa!") ,,otsekõne,!?" saatelause. (,,Mulle meeldib see," lausus Kati.) ,,otsekõne,!?" saatelause, ,,otsekõne" (,,Kuule sina," lausus ema, ,,Mida sa teed?") Otsekõnes kasutatakse ka ütet. Üte on olend või asi, mille poole pöördutakse. Üte eraldatakse muust koma(de)ga. ,,Ema, aita mind!" ,,Soovin teile, kallid õpilased, ilusat suve!" 5) Sõnaliigid Laused koosnevad sõnadest ja sõnad liigitatakse erinevalt. Nimisõnad Tähistavad Mis? Kes? Koer, kapp Omadussõnad Iseloomustavad Missugune? ilus, punane Arvsõnad Näitavad hulka Mitu? Mitmes? Kolm, kuues Asesõnad Asendavad eelmisi Mis? Kes? Mitu? jne Meie, see Tegusõnad Väljendavad tegevust Mida tegema? jne Sööma, joome
o-aas, mah-hi-nat-si-oon (4. reegel, kuid eri silpi võib kuuluda ka esimene vokaal); 7.liitvõõrsõnu võib silbitada kahte moodi: kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu, nt fo-to-graaf ~ fo-tog-raaf, te-le-skoop ~ te-les-koop, de-pres-si-oon ~ dep-res-si-oon; kui võõrsõna järelosa on eesti keeles iseseisva sõnana tarvitusel, on soovitatav liigendada liitsõnana, nt des-in-fekt- si-oon (mitte de-sin-fekt-si-oon), sub-troo-pi-ka (mitte subt-roo-pi-ka), mo-no-gramm (mitte mo-nog-ramm). 4. Sõnaliigid a) muutumisviisi järgi Käändsõnad Pöördsõnad Muutumatud sõnad 1.Nimisõnad 1.Tegusõnad 1.Sidesõnad 2.Omadussõnad 2.Hüüdsõnad 3.Arvsõnad 3.Määrsõnad 4.Asesõnad 4.Kaassõnad
Aristotelese metafoorikäsitlus põhineb arusaamal, et nimed kuuluvad asjade juurde ja ainult erandkorras, nt luules, võib neid nimesid üle kanda. 2) Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); Aleksandria koolkond sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste. Dionysius Thrax esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus, umbes 13 lk teksti, teemad: tähtede ja häälikute klassid, sõnaliigid, noomeni ja verbi muutmine. Grammatika sisaldab pm kõiki grammatilisi kategooriaid, mis tänapäevalgi. Apollonius Dyscolus vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna. Ta leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreeglit (nt mina kasutatud teises isikus) 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus.
Enamust neist hääldatakse samamoodi kui kastiilia hispaania keeles. H hääldatakse i, o, e ees nagu g, aga muidu nagu l. N: he'i (ge'i); hu'no (julnd); chi'hanta (chiljanda!) T hääldub n'i ees nagu d, aga teistel juhtudel üldiselt nagu t. N: chi'hanta (chi'janda); a'tantah (a'tandah/a'tantah) V hääldub nagu h. N: vananta (huananta) (koer) (http://www.sil.org/system/files/reapdata/19/10/45/19104536927944453917018807958306 526181/del22.pdf29.10.15) Tauširo keeles puuduvad sõnaliigid ja sood (http://sails.clld.org/languages/trr 29.10.15) Tauširo keelsetes tekstides on äärmiselt suur arv nimisõnafraase. Ühes tekstis oli 100% fraasidest kas vabad asesõnad või nimisõnafraasid. (Desmond C. Derbyshire "Handbook of Amazonian Languages", lk 462 lõik 8) Tauširo on ainus Peruuvia keeltest, milles puuduvad huul-ja huulhammas-konsonandid. (The Amazonian Languages", Robert M. W. Dixon; lk 318 lõik 2) Arvsõnad ühest kümneni: 1 – vachi'canto
Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j.) ,,Ars Grammatica", Priscianus (V/VI saj m. a. j.) ,,Institutiones de arte grammatica". Ladina keel püha jumalasõna edastamiseks. Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja
kaashäälikuühendis on helilised kaashäälikud silbi tuumale lähemal kui helitud eesti keeles häälikujärjend ji ei esine eesti keele rõhututes silpides ei tohi olla pikki täishäälikuid ega -ühendeid eesti keeles võib rõhutus silbis esineda ainult a, e, i, o, u NB! Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist
tähendust. - Aristoteles (384-322 eKr): loogika, poeetika, retoorika; “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal) Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus Voor Fraas-terviklik kõnelõik, (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend, kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks Transitiivsus- sihilisus Sõnaliiid→ fraasid Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP Omadussõna e
Loomariigi klassifikatsioon (kuldkeisri ajastul) · Keisrile kuuluvad loomad · Balsameeritud loomad · Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi
Grammatika-peegeldab inimese teistsugust kognitiivset tegevust-grammatikaelemendid lisavad tähistajale mingi tähenduse või peegeldavad selle mingit aspekti seoses teiste objektidega. Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv
kaashäälikut (Eki, 2012). Nende keelte sarnasus seisneb selles, et nendes on tähed, mida ei saa hääldata, vaid kirjutada. Vene keeles on need tähed Ъ ja Ь, riifi keeles - ə(„Schwa“) (Eki, 2012) (Taskutark, s.a.). Erinevus vene ja riifi keele vahel on selles, et nad kasutavad erinevaid tähestikke: riifi keel – laadina tähestikku, vene keel - vanaslaavi tähestikku. Morfoloogia ja süntaks Riifi keele sõnaliigid on järgmised: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, küsisõnad, eitussõna (Mylanguages, 2015). Vene keele grammatikas eristatakse 10 sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, määrsõnad, arvsõnad, asesõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad (Calc, s.a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi.
täishäälikuid. Vastavus ei ole kunagi üksühene. Tavaliselt esindab mitu erinevat tähte üht foneemi ja /või üks ja sama täht mitut foneemi. Veel üks võimalus on see, kui kaks või kolm tähte esindavad ühtainust foneemi. * silptähestik - koosneb silpide sümbolitest (mida peetakse sõnade peamisteks koostiselementideks). * logograafiline - kasutab sümboleid, mis tähistavad sõnu, morfeeme või teisi semantilisi ühikuid. 15. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Sõnajärje tüpoloogia. Süntaktilised seosed: * Tasandilised seosed (mingid sõnad teiste suhtes alluvad või võrdsed) Rinnastav – võrdsed. ____ ja____. „Koer ja kass lösutasid diivanil.“. Alistav – üks allub teisele, astmeline, pealause ja kõrvallaused. -------,_____. * Morfoloogiliselt väljenduvad seosed Ühildumine e kongruents. Nt omadussõna ja peasõna sarnased „kollas/te/le kardina/te/le. Välja arvatud ninataga käänded
ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima
verbisufiksiga vms). Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest substantiivid verbid adjektiiv ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI / OBJEKTI ÜHILDUMINE MÄÄRATLUS (markeering) Sõnaliigid: Nimisõna ehk substantiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile Tegusõna ehk verb sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi. Põhiline kasutuseesmärk PREDITSEERIB entiteedi tegevuse Omadussõna ehk adjektiiv sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad omadusi. Adjektiivi õhiline kasutuseesmärk > MODIFITSEERIB entiteeti omaduse abil
kuidas neid lauses kasutada saab. 21. Võrdlusastmete moodustamine! · Võrdlusastmeid saab moodustada omadussõnadest · Algvõrre- omadussõna niemtav kääne · Keskvõrre- omastav kääne + m (osade sõnade puhul tüvevokaal a või u muutub e- ks) Nt: must- musta- musteim, vana- vanem- vanim, pikk- pika- pikim · Ülivõrre- kõige ülivõrre ja lühike ülivõrre 22. Sõnaliigid! SÕNAD MUUTUMATUD MUUTUVAD SÕNAD SÕNAD PÖÖRDSÕNAD KÄÄNDSÕNAD MÄÄRSÕNAD KAASSÕNAD NIMI ARV -SÕNAD SÕNAD SIDESÕNAD HÜÜDSÕNAD
Võrdlus-omadussõnade kategooria. ( suur,suurem, kõige suurem) Aeg-deiktiline gr kat,mis suhestab lause poolt väljendatu kõne hetkega või mõne muu valitud hetkega Isik- tegija olemust lähtuvalt kõneajast Kõneviis-näitab kõneleja suhet lausega(tingiv , käskiv , möödev , kindel) Tegumood-subjekti ja objekti suhe Aspekt-näitab lausega väljandatud tegevuse omadusi Eitus-näitab väljendatu paikapidamatust 9. Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid. Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel). Lauseliikmed 1) Alus ehk subjekt 2) Öeldis ehk predikaat 3) Sihitis ehk objekt 4) Öeldistäide ehk predikaat 5) Määrus ehk adverbiaal 6) Täiend ehk atribuut Süntaktilised seosed Tasandilised seosed- rinnastav ja alistav seos. Morfoloogiliselt väljenduvad seosed: *ühildumine ehk kongruents *rektsioon *eraldi morfeem Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Sõnaliigid
Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis · arvsõna (ehk numeraal): üks, seitseteist, neljas · pöördsõnad · tegusõna (ehk verb): tahtma, käima, mõtlema · muutumatud sõnad · määrsõna (ehk adverb): hästi, täna, vara
vormides jala/d, raamatu/te, raamatu/i/d, `jalgu . 3. Teatud vormides võib sõnatüübiti tunnus sulada tüvega ühte morfoloogiliselt liigendamatuks vormitüveks, nt mitmusevormis `jalgu, ainsuse sisseütlevas `patta, lihtminevikus oli ja ülivõrdes õnnelikem . 4. Mitmuse osastava käände formatiivis on teatud sõnatüüpides kaks tunnust sulanud üheks liigendamatuks tervikuks, nt ema/sid . 3. Sõnaliigid on keele sõnade klassid, mis ühendavad ühesuguste süntaktiliste, semantiliste ja morfoloogiliste omadustega sõnu. Ühte sõnaliiki kuuluvatel täistähenduslikel sõnadel on tavaliselt ka ühesugune üldisem tähendus ehk kategoriaalne tähendus. Sõnaliigi üldine tähendus võib olla asja, omaduse või tegevuse tähendus. Sõnad jaotatakse muutuvateks ja muutumatuteks. Muutuvad sõnad jagunevad käändsõnadeks ja pöördsõnadeks vastavalt sellele, kas neile
laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a. Nimisõna ehk substantiiv on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnadega väljendame entiteete (nt olendeid, esemeid ja kohti). Põhiline kasutuseesmärk VIITAB entiteedile b. Tegusõna() ehk verb on sõnaliik, millesse kuuluvad sõnad väljendavad tegusid ja sündmusi
eesti keele teadaolevad esimesed kirjapanekud. Kohustuslik lugeda õpikust lk 107-147= peatükk Morfologia. Morfoloogia test Moodle'i 4. Moodulis (seal ka täpsemad juhised.) · Sissejuhatus grammatilistest kategooriatest · Kordamine tüpoloogiast · Morfeem, morf, allmorf · Vaba ja seotud morfeemid · Markeeritus · Sõna · Grammatika · Grammatika ja leksika suhetest · Grammatiseerumine · Sõnaliigid Morfoloogia ja süntaksi uurimisuobjektiks on vormilised vahendid, mida keeles tähenduste väljendamiseks kasutatakse. Morfoloogia- sõna ja sõnast väiksem üksus Süntaks- seosed sõnade vahel ja lausete ehitus =MORFOSÜNTAKS Morfeemiaanalüüs- morfoloogiline segmentimine: Ma e-lan veel koleda-ma-s paneel+maja-s kui eelmise-l aasta-l. Morfoloogiline info lisamine-töönimetus glossimine: -1SG KOMP-ELAT-ELAT- ADE-ADE Sõnajärg
g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian Definition Example noun (proper, common, nimisõna, Refers to words which denote classes and categories of book, water, sincerity, Mary, concrete, abstract) substantiiv things in the world, including people, animals, Estonia
annaabi.ee 
