Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Kos vanamies jäie? Kus vanamees jäi? Vanamies kuoli ära. Vanamees (kooles ehk suri) ära. Kos tima matõti? Kus tema mateti? Pikä=põllu pendre sisse. Pika=põllu peenra sisse. Kos pennär jäie? Kus peenar jäi? Must kikas savits üles. Must kikas kaevas ülesse. Kos tu kikas jäie? Kus too kikas jäi? Kikas lennäs roogu. Kikas lendas roogu. Kos tu roog jäie? Kus too roog jäi? Vikat niite maha. Vikat niitis maha. Kos tu vikat jäie? Kus too vikat jäi? Vikat lätse kivvi. Vikat läks kivvi.
Heinategu Ettevalmistused heinateoks · Heinategu algas kohe pärast kesa kündmist. · Heinateoks kasutati vikatit. · Vikati löeks valiti tavaliselt kuusepuu, mis oli ülaltpoolt käe järgi pisut kõveraks kasvanud. · Vikati tera tegi kas sepp või osteti see rändkaupmeestelt. Vikat · Vikati igal löel oli kaks käepidet. · Tera kinnitati otsa toomingavitsaga · Toomingavitsu tehti sirgetest ja peenikestest toomingaokstest. · Lääne-Eestis olid vitsade teravdamiseks käiad, Lõuna-Eestis luisud. · Igal heinalisel oli alati teine vikat varuks, kui esimene peaks katki või nüriks minema. Heinateo algus · Heinatööd alustati laupäeval. · Heinalistele panid kaasa kalja- ja piimalähker, kala- ja võikarp.
Häidkind, P. (2009). Erivajadustega lapsed lasteaias. Rmt. Kikas, E. (Toim.). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Häidkind, P., Kuusik,Ü. (2009). Erivajadustega laps koolieelses lasteasutuses. Rmt. Kulderknup, E. (Toim.). Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tallinn: Riiklik Eksami– ja Kvalifikatsioonikeskus, 22-67. Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu Sikka, H. (2002). Andeka lapse toimetulek koolis. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus. Veisson, M. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Tartu. Atlex. Vikat, M., Rukonen, I., Noormaa, E. (2002). 6-8 aastase andeka lapse kodune kasvukeskkond ja arenguvõimalused Eestis ja Soomes. Rmt. Vikat, M. (Koost.). Andekas laps muutuvas ühiskonnas. Rahvusvahelise konverentsi ettekanded 24.nov.2001. Tallinn: TPÜ Kirjastus.
KODANIKUORGANISATSIOONID MÄRJAMAAL Essee Marii-Heleen Raidmets 2016 Kirjutan oma kodukohast Sipast, kus on ainult üks MTÜ. Ning samuti teen ülevaate oma kodu vallas Märjamaasl tehutsevast MTÜst. MTÜ RFC Märjamaa Lühendatult Märjamaa Vikat on 2009. aastal asutatud Eesti ragbiklubi, mis tegutseb Märjamaal. Esindusmeeskond mängib 2009. aastast alates nii Ragbi 7 (Olümpia ragbi) kui ka Ragbi XV liigas ning on riigi edukamaid. Võitnud ainukesena Eesti klubidest mõlemad meistrivõistlused (Ragbi 7 ja Ragbi XV) ühel ja samal aastal. Märjamaa Vikat on koduses Ragbi 7 ning Ragbi XV liigas olnud raskekaallane esimestest hooaegadest saadik. Klubile pani aluse Rainer Koppel, kes asus ühtlasi täitma ka klubi presidendi rolli
Autorid:Anneli Rego ja Anne-Marie Kottise Koosseis • Ruslan Trotšõnskõi – tromboon, vikat, laul • Juhan Suits - eesti torupill, vile, sarv, parmupill, laul • Madis Pilt – akordion • Martin Aulis – löökpillid Muusikanäided • https://www.youtube.com/watch?v= Z1tc0AGoqc0 (Piimanaiste polka) • https://www.youtube.com/watch?v= OrTomNayVFM (Tuli karastatuid ei põleta) • https://www.youtube.com/watch?v= iGCKKNYbzwg (Kalyna) Aitäh kuulamast!
· Seostati oma vahel vastandid · Väga tähtsal kohal olid tunded · Autorid: - Villem Grünthal Ridala (saarlane) - Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena - Tol ajal oli ankur lootuse sümbol, vikat surma sümbol · Kasutati palju metafoore · Luules kasutati palju sümboleid · Novellides oli palju sümboleid - Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" (räägib võimust, mitte koerast) - Marie Underi luules - Aleksandr Blok (venelane) - Arthur Rimbaud (prantslane) - Paul Verlaine
Organisatsioonid, kuhu kuulub ka Eesti Laura-Liisa Vikat 9.kl Tähtsaimad rahvusvahelised organisatsioonid, kuhu Eesti kuulub: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) Euroopa Liit (EL) ÜRO Loodud 1945 Peakorter New Yorgis Peasekretär : Ban KiMoon 192 liikmesriiki Eesti ühines : 17.september 1991 ÜRO eesmärgid: Tagada rahvusvaheline rahu ja julgeolek Inimõiguste kaitsmine Rahvusvahelise koostöö edendamine
Põld on jaotatud 3- osaks: • Talivili • Suvivili • Kesa • Kasutati ka teisi põlluharimisviise Kolmeväljasüsteemi skeem http://image.slidesharecdn.com/elumaal-141101032211-conversion- gate01/95/elu-maal-13-638.jpg?cb=1414812190 Põllutööriistade uuendused • Tööriistad algselt puust, sest raud oli kallis • Hakati põldu kündma ratasadraga • Leiutati vikat • Hakati hobuseid rautama, et kabjad viga ei saaks. Hobuse rautamine http://www.taskutark.ee/m/pollumajanduse-areng/? auth=dGFza3V0YXJr Talupoegade suhtumine arengutesse • Talupojad olid oma ellusuhtumiselt konservatiivsed. • Nad leppisid traditsiooniliste kohustusete ja ülesannetega.
hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda.
Adam Johann von Krusenstern Adam Johann von Krusenstern sündis 19. 11. 1770. ja tema elutee lõppes kahjuks Kiltsis 04. 09. 1846. Tulevane mereväeohvitser ja maadeavastaja sündis Hagudi mõisas. Lõpetanud Mereväe Kadetikorpuse 1788 viis teenistus ta juba samal aastal Vene-Rootsi sõtta (1788 - 90). Aastail 1793 - 99 täiendas Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tun...
ja kus veel Vapramäe metsas ja äkki jälle on hommik just säält kus on seenekoht mis sest et märg on veel maa kus kasvab kuuskede rahu su unes nutetud nutust säält komberdab hädaoht küll maa jõuab kuivada Väljas lõõmab juuli varajasel ajal väljas lõõmab juuli kohviveski vänta õhus lendab vikat see fajansist asi suures südalinnas köögiseina küljes elab Rubanovitsch oma lapsepõlves aga meie hoovis rippus õudne kuu ajasin ma ringi Laps kuu veerev laubal ja sa magasid ei ole lõppu raamatute riiul ma läksin õue naervat treppi mööda
· Paberriba lõikamine piirjoonte järgi. · Konna joonistamine ja voltimine. · Eestimaa joonistamine (kontuur, kodulinna märkimine). Liikumine · Hoota kaugushüpe. · Laulumäng ,,Konnad ja sääsed" (Konnad ajavad muusika saatel hüpates sääski taga. Võitjaks osutub see konn, kes püüab kinni kõige rohkem sääski). Muusika · Laulumäng ,,Pardike ja konnake" (Inga Rand ,,Präänik-Väänik"). · Laul ,,Konnad" (Ave Kumpas, Maie Vikat "Midli-Madli") Mäng · Reis ümber maailma. · Konnahüppemäng. · Kirbumäng.
Riigikogu Laura-Liisa Vikat 9. klass Oru kool 2014 Riigikogu Riigikogu on... ...Eesti rahva esinduskogu, kellele põhiseaduse kohaselt kuulub seadusandlik võim. Kuid lisaks õigusloomele on Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65 järgi. Riigikogul on ... ...101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel. Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu liikmel on ... ...vaba mandaat, mis tähendab seda, et Riigikogu liige on kogu rahva es...
saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem 60 000 Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus Esimesed kirjalikud teated müntide loomisest Tallinnas on säilinud 1265. aastast Müntimisõigus Tartus kuulusTartu piiskopile, kes ise raha ei loonud, vaid loovutas selle õiguse linnale. Sel ajal loodi ainult brakteaate, mis olid õhukesed ja ainult ühelt poolt vermitud mündid, mille nominaaliks oli penn Põhilise rahana kasutati Vana-Liivimaal riia marka, Lübeki- ja hamburgi penne
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalm...
Teraviljakombain Kombaini lõikeaparaat Kombaini lõikeaparaadi põhiosad ja nede ülesanne 1. Eeder- selle küljes on lõikeaparaadi osad. 2. Sõrad- aitavad vikatil lõigata ning kaitsta kivide eest. 3. Vikat- vilja läbilõikamine. 4. Kaksiktigu- vilja sisse tõmbamine sööte konveierile. 5. Haspel- Lükkab viljapäid kaksikteole ette ja tõstab maha vajunud viljapäid. Lõikeaparaadi sõlmede käitamine Käib variaatori kaudu rihm ülekandega ja hüdromootoritega. Lõikeaparaadi reguleerimise võimalused 1. Saab reguleerida kaksikteol kiirust ja veorenni vahelist kaugust. 2. Hasplil saab kiirust muuta ning kõrgust. Lõikeaparaadi,kaitsesidurid, nende tähtsus ja reguleerimine Tähtis selles suhtes, et kui midagi juhtub näiteks kivi läheb kaksikteo vahele, siis tuleb mängu kaitsesidur. Et kõike asju jõuga ä...
lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader, tööriistad püünised ja lõksud, sirbid,odaotsad ja vibuotsad. mõõgad, vikat, venekirved. Merevaigust Pronksist sõled. viskekirved, sõjakirved, ehted. Luudest ja sarvedest oda, kilp. Oimuripatsid, harpuun, nooleotsad, sõrmused, kaelavõrud pistoda jne. (hõbe ja pronks). Elamutüüp, Hütid, koopad, püstkoda
tõenäoliselt teise aastatuhande alguses, kuigi rukis kasvas Eesti põldudel. Nisu veeti sisse Venemaalt, Kashastanist ja Ukrainast. Võõra võimu all sõid eestlased ka aganaleiba, kuid alles 19. sajandil sai korralik rukkileib üldlevinuks. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva- ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf ) Sajandeid oli leiva küpsetamine käsitöö. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Vesiveskeid hakati rajama 13. sajandil ja tuulikuid ehitama 12.–13. sajandil. 19. sajandil tekkisid ka esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Suurem üleminek toimus peale Vene okupatsiooni 1940. aastal. Siis toimus üleminek ainult tehases toodetud leivale. Pärast iseseisvumist on rukkijahu jahvatatud Eesti viljast, nisujahu aga ostetakse läänest. (http://www.leivaliit.ee/leivast/leiva-ajalugu/#sthash.1TJot22a.dpuf )
Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebmpapst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koostisosad
1. Milles seisnes 11.sajandi algul alanud põllumajandusrevolutsioon? Uuenenud põllumajanduses, leiutati ratasteta hõlmader, mis võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini, suurenes raua kasutamine tööriistades, nt rauast vikat, arenes ka välja kolmeväljasüsteem, mille mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi
Ma vaatan ringi. Olen jõudnud märkamatult surnuaeda. Alati olen seal tundnud midagi hirmutavat, kuid täna on teisiti. Mu peas ringleb hetkel vaid mõte, et ilmselt oleks mulgi parem lamada siin mulla all, hauakivi pea kohal. Eemal kõlavad kella löögid on saabunud keskköö. Ootamatult tekib kuskilt tossu ja selle sama hauakivi tagant, mille ees ma seisin, ilmuv välja lühike, karvane ja judinaid tekitav mehike. Ja mis kõige verdtarretama panev tal on käes vikat. Ta tutvustab end üllatavalt viisakalt ning palub kutsuda end Surmakuulutajaks. Ta kutsub mind endaga kaasa. Enne, kui jõuan midagi kosta, haarab ta mul käest ning tõmbab mu endaga kaasa. Me sisenesime hauakivi tagusesse pikka ja pimedasse tunnelisse. Ja selle lõppu me just nüüd jõudsimegi põrgu väravate ette. Väravad avanesid, me sisenesime põrgu eeskotta, mis oli räpane nagu Rakvere kainestusmaja. Kuigi
lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem. Ei pööratud tähelepanu tõuaretusele. Loomad olid väikest kasvu. Peamine teravili oli nisu. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid köögivilju. 6. Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette rakendamisel tulid kasutusele rangid. Alates 11.sajandist hakati ka hobuste kapju rautama. 7. Talupojad olid maad harinud nii, et põllumaa jagati kaheks võrdseks osaks: üks pool hariti üles, teine pool jäeti kesa alla, st aastaks puhkama. 8.sajandil mindi üle uuele maaviljasüsteemile: põld jaotati kolmeks. Kolmeviljasüsteemile üleminekul oli mitu eelist: see võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad, kasvatada uusi põllukultuure
Arvuti ventilaator Igas arvutis on olemas ventilaator. Ja seda kasutatakse jahutuse eesmärgil. Ventilaator kuulub alalisvoolumasinate hulka. Tööpõhimõte on selles et väljast poolt sisse tulev jaheõhk surub sees oleva soojaõhu välja. See on arvutis olev aktiivne jahutussüsteem. Arvuti ventilaatori tootjad on AVC, Akasa, Antec, Arctic Cooling, Cooler Master, Delta, ebm-papst, Nexus, noctua, NorthQ, Vikat, Thermaltake ja Zalman. Ventilaatori kasutusjuhend Kuna videokaardi, mälu ja muude osade arvutitega kaasnevad kiiruse ja võimsuse tarbimise kogus soojusenergiat, mida need komponendid kõrvalmõjuna normaalseks tööks on samuti kasvanud. Need koostisosad tuleb hoida määratletud temperatuuri vahemikus, et vältida ülekuumenemist, ebastabiilsust, rikkeid ja kahjustusi, mille tulemuseks on lühenenud komponendi eluiga.
Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu. Eestlased olid heas läbisaamises ristiusuliste naabermaadega. Kuna siin käis regulaarselt nende kaupmehi, siis pole võimatu , et mõni nende kabel või kirik siin oli. Ristiusu mõjutusi on ka selgelt näha eestlaste kommete muutuses. Leitud on ka selle laadseid ehteid. 8.Eesti ajaloo periodiseerimine · 1208. - 1227.a Muistne vabadusvõitlus · 1558. - 1583.a Rootsi aeg · 1700. - 1721
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed)
Unagi Nori Norimakid on rullid, mille kokku keeramiseks on kasutatud nori lehti ehk siis kokkupressitud merevetikate lehti. Lehele tõstetakse sushiriis, sellele kogu rulli keskele minev kaup ning seejärel keeratakse bambusematiga rull kenasti kokku. Ülemine osa norilehest jäetakse umbes sentimeetri ulatuses paljaks, see tehakse nüüd äädika või veega märjaks et kokku keeramisel nori kleepuks. Makide lõikamine on kunst oma ette. Nuga peab olema teravam kui vikat ning kuumast veest läbi tõmmatud, seda põhjusel et rull ei kleepuks ning nuga seda ei rebiks. Wasabi Wasabi on sisuliselt mädarõigas, mis kasvab rohelise juurena Jaapani mägedes.Wasabi puhastatakse, purustatakse ja süüakse. Nigiri Nigiriks kutsutakase sushit, mis koosneb kokkupressitud riisipadjast, törtsust wasabipastast ning sellele asetatud kalafileest või hiidkrevetist. Vahel seotakse kala ja riis omavahel peene nori triibuga, kuid see ei ole kohustuslik
teatraalset esinemisviisi ja vormi pole just sageli kasutatud Luulekogud ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978) ,,Armastuskirjad" (1975) ,,Käekäik" (1973) ,,Detsember" (1971) ,,Selges eesti keeles" ,,Tänan ja palun" (1983) (1974) Näidisluuletused " Hetk'' ''Väljas lõõmab juuli'' Teadsin, et sina, surmale kalduv, Väljas lõõmab juuli mõistmise sisse püsima jääd. õhus lendab vikat Nii ma suudlesin jalataldu, mis suures südalinnas elab olid külmad. Täiesti jääd. Rubanovitsch Puutudes käsi, jäin nende külge, oma lapsepõlves suudlesin neid ma, habemes hall. ajasin ma ringi Veel oli väljas natuke valge. varajasel ajal Nüüd on pimedus liivade all. kohviveski vänta
Loodan, et ei küsita mult :D 12) Funktsiooni tuletise füüsikaline tähendus. 13) Tuletise tehetega seotud omadused. 14) Elementaarfunktsioonide tuletised. 15) Tuletis kui funktsiooni muutumise kiirus. Protsentuaalne muutumise kiirus. Kaevake vihikutes, praxis sai tehtud seda jama küll =) 16) Funktsiooni diferentsiaal. 17) Diferentsiaali kasutamine ligikaudses arvutuses. 18) Liitfunktsiooni ja pöördfunktsiooni tuletis Paras vikat osa, kes saab aru see saab, kes ei.. njah :D suht porno teema (get it? Hah! :D) 19) Ilmutamata funktsiooni tuletis. Mõninkord on funktsioon antud kujul kus kumbagi muutujat ei ole võimalik teise kaudu avaldada. Sellisel juhul tuleb tuletis arvuta nn ilmuta funktsioonist F (x,y) = 0 20) Kõrgemat järku tuletised. 21) Teise tuletise füüsikaline tähendus. 22) Fun-i lokaalsed ekstreemumid 23) Funktsiooni kasvamine ja kahanemine.
Samuti kasvasid ka linnad, suurenes kaubandus ning arenesid ka põllumajandus ja käsitöö. Linnade arengule aitas kaasa rahvastiku kahekordistumine 10. ja 14. sajandi vahel. Põllumajanduses tehti palju uuendusi, mis hakkasid levima 11. sajandi alguses. Ratastega hõlmader võimaldas künda maad sügavamalt ja sagedamini ning selle tulemusel paranes ka saagikus. Loomade veojõudu 4-5 korda suurendas rangidega rakend. Tööriistades hakati ka kasutama rohkem rauda, nt. võeti kasutusele rauast vikat. Aegamööda levis ka kolmeväljasüsteem. Selle mõjul suurenes haritav pind, sest poole maa asemel puhkas nüüd kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis
Õied üksikult, suured, 2,5 kuni 4 (4,5) cm läbimõõduga. Õitseb juunist augustini. Kurereha on nime saanud oma kurenokakujuliste viljade järgi. Meetaim, kasutatakse ka riide värvimisel. Aedades kasvatatakse ilutaimena mitmeid sorte. Kasmiri kurereha NIIDU KAITSE Niite saab kaitsta niites, karjatades loomi. Kui niidad niitu tuleb niita nt. vikatiga ,sest vikat lõikab taime varred ära aga trimmer peksab taime varred katki ja taimest väljub palju mahlu, paljud taimed ei kannata seda ja surevad selle tagajärjel. Niitudelt tuleb hein ära koristada, kui ei korista siis kõdunevate heinahunnikute alt tüüpilised niidutaimed kaovad. Hakkavad kasvama naadid ja nõgesed. Ei ole soovitatav väetada, sest suutemad niidutaimed hakkavad võtma võimust ja väikesed taimed kaovad. Ei tohi kulu põletada, kui selleks ei ole sobiv aeg, peab
OOTAMATU SURM kõik lõpuni ja sinul hakkab jube sa kardad usku kardad üksindust sa tantsid valssi mööda tühje tube ja iseendalt ootad lunastust me teame ette kuskil kaugel ajas on jälle tahe tulla tuldud teed sa tantsid valssi isa-ema majas parketi all ei tantsi valssi need ja iga kord kui krigisevad lauad kui möödud kapist lauahõbedast sa vaatad alla kus on nende hauad ning äkki pääsed valsist jubedast Väljas lõõmab juuli väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda
Lisaks teraviljale kasvatati ka mitmesuguseid köögivilju. Enim levinud olid naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli ka kaunviljadel : herned, oad, läätsed. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 11.13.saj hakati põllutööriistade tegemiseks kasutama rohkem rauda. Raske ratsaadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette kinnitamiseks tulid kasutusele rangid. 11.saj hakati hobuste kapju rautama. 7. Kolm maaviljelussüsteemi, mida kasutati keskajal. Kahevälja süsteem- Põllumaa jaotati kaheks, üks pool hariti üles ning teine pool jäeti kesa alla. Järgmisel aastal vahetati pooled. Ent saagid olid kasinad ning sellest ei jätkunud kogu rahva toitmiseks. Kolmeväljasüsteem- Ühele kolmandikule põllust
Olles pisut teadlik eesti pärimusest, austan seda väga ning isiklikult soovin ja proovin teha kõik, et eesti rahvamäng sellisel viisil säiliks. Usun, et minu referaat annab hea ülevaate mänguliikidest Eesti rahvapärimuses ja võib olla Eesti pärimuslike tavade ja mängude traditsiooni hoidmisele. KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti uuemad laulumängud I" Ingrid Rüütel ,,Eesti rahvamänge" Aleksander Kalamees ,,Kooli Folkloorikogumik" Celia Roose "Laps ja Folkloor" Maie Vikat - Maie Vikati artikkel ,,Folkloori osa lapse arengus" ,,Laps ja Folkloor" Maie Vikat Monika Pulleritsi artikkel ,,Kõnekeelest regilauluni" ,,Eesti Entsüklopeedia nr. 6" 1994 ,,Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr. 4" 1989 http://oppematerjalid.onepagefree.com/?id=16361&
ehk tervikuks. Paljud asjad jäid segaseks. Aga see oleneb lugejast rohkem. Asi oli kenasti välja toodud vaatuste kaupa ja andis see andis parema vaate asjast. Ühesõnaga, mulle see raamat väga meedlis ja loeks veel sarnaseid raamatuid hea meelega. Huvitavad mõtted ja tsitaadid jäid ära, kuna raamat on juba tagasi raamatukogus. Gen Vikat ATP1
mõistaksid, miks temal on keeruline algul nendega samas keeles õppida. Selleks, et Kreeka laps kohaneks Eesti lasteaias, peavad koostööd tegema nii vanemad kui õoetajad. Suur roll on ka rühmakaaslastel, kellega koos aega veetes laps eesti keelt paremini selgeks saab. Ma leian, et see ei ole tegelikult midagi võimatut, vaid lihtsalt tuleb olla järjepidev ning tulemuse nimel vaeva näha. Kasutatud materjal: ,,Mitmekultuuriline õpikeskkond- probleem või väärtus?" M. Muldma, M. Vikat ,,Kreeta, Mükeene, Santorin" G. Kehnschepper ,,Kasvatus eri kultuurides I" M. Tilk ,,Kultuurilugu I" A. Laanemäe http://www.linguanaut.com/english_greek.htm http://www.takisnet.org/Greek/ http://kiisu.tripod.com/oppimine/Juhtimine
suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata: Kui aknale on kardin veetud ette, Kui kõik on koos Ja nõnda omaette, Ka siis, kui sinu verekell käib ette. Kui valge tund, Ka siis on ülim kohus Koos valgusega olla hädaohus. Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilisrõhuline. *** Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Meheeluks valmistu, Juhan, Kuu ja tähesäras. *** väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit, see kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud: paarkümmend tuhat, mitte miljardit. Ka Maanus suri. Ära suri Maanus. Ta maeti maha. Mis seal rääkida. Ja muude hulgas haual rääkis Jaanus. Ta rääkis hästi, mis seal rääkida
· Juuni (jaanikuu): 24. juuni jaanipäev õhtul süüdati jaanituli, enne seda käidi saunas. 27. juuni seitsmemagajapäev kui sel päeval sajab, siis sajab 7 nädalat järjest. · Juuli (heinkuu, jaagupikuu): 2. juuli heinamaarjapäev naistel töökeeld 10. juuli seitsmevennapäev 22. juuli madlipäev, uudseleivapäev 25. juuli jaagupipäev heinatööde lõpp, viljalõikuse algus. Vikat varna, sirp kätte. See päev andis juur- ja puuviljale maitse. Sai esimese värske kartuli, värsket kala. · August: 1. august makaveipäev toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu. 10. august lauritsapäev kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada. 15. august rukkimaarjapäev rukkikülv pidi tehtud olema. 25
ühiskonnaseisusest. Üldiselt on surma maalidel ja piltidel kujutatud hoidmas käes liivakella (aeg möödub halastamatult, seda pole võimalik peatada ega tagasi pöörata, ängistust tekitav sümbol) või vikatit, kuid Klimpti maalil hoiab surm nuia. Nuia kujutamine surma käes mõjub isegi ohtlikumana ja hirmutavana, sest see pole niivõrd sümbolistlik kui liivakell ega ka kiiresti elu lõpetav terav vahend ehk vikat. Klimpt kasutab nuia, et näidata surma valu, agressiivsust, halastamatust. Nii elu kui surm on kujutatud maalil võrdsena esiplaanil ja põhimõtteliselt ka üsna samasuurustena, kuid siiski on elu niinimatatud massilt rohkem. Pikkus vertikaalses mõttes on võrdne, kuid kuna inimesi on elu kujutamises rohkem kasutatud, siis valgub eluringlus horisontaalses mõistes laiemaks. Kui tähelepanu pöörata värvidele, mida
sinna rajati esimesi lagendikke. Võib oletada esimeste puisniitude teket juba ca 7000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus algas 4000 aastat tagasi. Sellega seoses tekkis ka suurem vajadus niitude järele. Kariloomad olid meie esivanematel olemas ka enne seda kui tuli kasutusele vikat. Talvist lisasööta tehti siis lehisvihtadena (lehtedega peenemad oksad). Neid oli parem saada hõredalt kasvavatelt puudelt. Puisniidud sobisid selleks suurepäraselt. Esimesed vikatileiud pärinevad I saj. m.a.j., massilisemalt tuli see kasutusele alates V saj. m.a.j. Siis algas ka ulatuslikum niidutaimkatte kujunemine. Niidutaimestiku moodustavad erineva päritoluga liigid. Siin leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusid. Need on enamasti valguslembesed taimed
· 1980- teenelise kunstniku aunimetus. · 1983- J.Smuuli nimelise kirjandusliku aastapreemia (1983) · 1983- J.Liivi luuleauhinna · 1990 - Eesti Teatriliidu aasta eripreemia. 7 Luuletused Ma ei kirjuta vastikuid ridu Ma ei kirjuta vastikuid ridu ma ei kirjuta nastikuid ridu ma kirjutan rästikuid ridu suuri rästikuid ridu Väljas lõõmab juuli Väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves Ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu 8 Hirmul on suured silmad Hirmul on suured silmad ja kokkusurutud suu kes kardab sellele juhtub üks tulebki nahk ja luu ja kus veel Vapramäe metsas just säält kus on seenekoht kus kasvab kuuskede rahu säält komberdab hädaoht ta tuleb ta tõstab sõrme
kuni juuretise pinnale tekivad mullid; säilitada külmikus. Leiba on tuntud väga kaua. Küpsetamiseks kasutati odra või nisujahu. Alles pärast rahvasterännet 4.–7. sajandil pärast Kristust tuli kasutusele rukkijahu. Ning just rukkileib sai kuni 18. sajandini üldtunnustatuks. Eestlaste laual asendus odraleib rukkileivaga tõenäoliselt teise aastatuhande alguses. Põldu hariti Eestis kuni 19. sajandini harkadraga, seejärel mindi üle hõlmadrale. Sirbi kasutamisest loobuti ja vikat võeti appi möödunud sajandi keskel. Sajandeid oli igapäevase leiva küpsetamine raske käsitöö. Alles 19. sajandi keskel tekkisid esimesed mehhaniseeritud leivatehased. Rukis kasvatati Eesti põldudel, nisu veeti sisse Venemaalt, Ukrainast ja Kasahstanist. Varasemal ajal tunti odrajahust leivatooteid (käkid, karaskid, kakud), hapendatud rukkileib sai tuntuks arvatavasti alles 2. aastatuhande esimestel sajanditel.
TOOMAPÄEV JA MARDIPÄEV TOOMAPÄEV Toomapäev on Eesti rahvakalendris ning laiemalt läänekiriku traditsioonidest mõjutatud piirkondades 21. detsembril. Eesti rahvakalendris märgib toomapäev jõuluaja algust. Toomapäeval on Eestis olnud kombeks jõulueelne suurpuhastus ja jõuluroogade tarbeks sea tapmine. Lisaks on toomapäev märkinud viimast tähtpäeva aasta jooksul laenatud asjade tagastamiseks või muude aasta jooksul üles jäänud kohustuste täitmiseks. Toomapäev on oluline kurjade jõudude peletamise, valgusele ja päikesele uue jõu kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. KOMBED Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati l...
uude kohta, mitte lähemale kui 0,5 cm. Pärast iga testi puhastati nõel põhjalikult. Tardumise alguseks määratakse ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini kui nõel ei läbi enam taignakihti alusplaadini. Tardumise lõpus – ajavahemik momendist kui valatakse vette kipsi, kuni momendini, kui nõel ei läbi tainasse rohkem kui 1 mm. 4.4. Tugevuskatse proovikehade valmistamine Joonis 1 Vikat aparaat Tugevuskatse proovikeha valmistamiseks valati täis normaalse konsistentsiga taignaga 6 prismaatilist vorme suurusega 40 x 40 x 160 mm. Normaalse konsistentsiga taigna valmistamiseks võeti 1200 g kipsi ja valati 20 sekundi jooksul mahutisse, mis sisaldas eelnevalt mõõdetud kogust vett, mis oli vajalik normaalse konsistentsi taigna saamiseks. Seda segati intensiivselt 60 sekundit ja valati seejärel vormidesse. Et Proovid said tihedamaks koputati vormi 5 korda vastu lauda
saj algul taanlastel, 9. saj lõpul norralastej ja 11. saj rootslastel. Viikingite usund ja kiri ning kirjandus See osa tuli ise kokkuvõte õpikust teha...usund oli lk 43 ja kiri ning kirjandus lk 44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid, saksid, jüütid, friisid(anglosaksid) - orjastasid suure osa keltidst - rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut Õpetajahariduse osakond ANDEKAS LAPS- PROBLEEME JA LAHENDUSI Tallinn 2007 Sisukord 1. Andekuse mõiste................................................................................................................ 3 2. Andeka lapse tunnused.......................................................................................................5 3. Kuidas lapses andekust ära tunda?.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7....
aus ega hakanud tõde väänama, vaid oli otsekohene ega keerutanud. Tsitaadid: ,,Kunagi polnud Andres oma tööst niisugust lõbu tundnud, kui ta tundis selle esimese põllukraavi kaevamisel ja esimeste kivide korjamisel oma põllult, ja vaevalt tunneb ta seda tulevikuski." ,,Vahetpidamatus rähklemises kadus Vargamäe Eesperes suvi. Polnud aega silmagi sügada, aina üks töö teise otsa. Polnud heinatöö veel lõpul, kui juba kippus pudisema rukis, muudkui viska vikat ja võta sirp." ,,Varemalt polnud tal kunagi pähe tulnud, et tema Krõõt võiks surra või et üles võiks öelda tema jõud lapsi ilmale kandes ja hommikust õhtuni ning pooled ööd rasket tööd tehes. Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade ja ägamise taga istub tõsine häda? Miks polnud ta tema sihvakamat kasvu ja peenemat konti kunagi arvesse võtnud?" ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta
Sepp, Raudsepp, Leesment, Puusep, Pütsep, Köster, Opman, Kütt, Kalamees, Kipper, Kattel jne. 5. Iseloomustavad (austavad või halvustavad) nimed. Raudjalg, Raudmees, Ausmeel, Õigemeel, Kuningas, Aus, Julge, Kindlam, Mõistlik, Nõukas, Tark, Ustav, Vapper, Käkk, Luta, Lakkur, Äbarik jne. 6. Eseme-ja tootenimetused priinimedena. 5 Alasi, Ader, Vokk, Uherd, Vikat, Võrk, Nool, Püss, Mõõk, Paat, Ankur, Kelk, Laev, Värat, Tuulik, Veske, Sild, Toop, Kann, Pütt, Püks, Leib, Kohv, Vask, Klaas jne. 7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955). Kunstnik Ants Laikmaa (Hans Laipman) sünnikoduks oli Vigala valla Araste küla Paiba talu, Poti- Silla maanteelt 5 km ida suunas. 1860. a. ehitatud elumaja on säilinud, majapidamishooned enamasti hävinud. Kasutatakse aita, mille ühe ukse kohale on kunstniku poolt sisse lõigatud peremärk: vikat, reha, kaks pinta ja tähed H. L. (Laipmanni isa initsiaalid). Tuhmunud osas on arvatavasti kolmnurkne sirkel ja viljavihk. Elamu seinal on tammest mälestustahvel:"Kunstnik Ants Laikmaa sündis selles majas 5. mail 1866. a." Ants Laikmaa oli perekonnas 13. laps. Esimese õpetuse sai ta Velise vallakoolis, hiljem õppis Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
