Märgid meie elus Maailmas ümbritseb meid palju erinevaid märke. Olgu need siis liiklusmärgid, käemärgid , sõnad, zestid, lõhnad, maitsed jne. Näiteks liiklusmärgid on kui omamoodi keel, ilma milleta ei saaks liikluses hakkama. Närvid oleks inimestel ikka täiesti püsti, kuna liikluses oleks täielik kaos. Erinevad märgid on meie elus hädavajalikud, nähes sõpra viipad käega või vehid, et ta sulle lähedale tuleks ja juttu räägiks, näiteks kurtide keel põhinebki ainult käemärkidel ja see on nende ainus viis suhtlemiseks. Viipekeel on nagu iga teine keel, lihtsalt vahe on selles, et ei suhelda verbaalselt vaid käe märkidega
Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele inimestele. Erahüviseks nimetatakse kaupa/teenust mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine/tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Ühishüviseks nim . sotsiaalset väärtust omavat kaupa/teenust , mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid / nt raadio , tv saated, üldharidus , liiklusmärgid , pargid, puhkealad jms.ühishüvis on mittekonkureeriv ning kasumit ei tooda. Ühishüviseid pakub riik .
Keel Keel on polüfunktsionaalne kommunikatsioonivahend, mida kasutatakse informatsiooni vahetamiseks. Keele all mõeldakse peamiselt inimeste suhtlemist, kuid selle piirid ulatuvad inimese DNAst kuni arvutikeeleni. Keele alla kuuluvad ka erinevad märgid, mis edastavad signaale näiteks valust, ohust, domineerimiset. Inimkeeles on väljendusvõimalused suuremad, näiteks luua ettekujutlusi millestki, mis ei eksisteeri. Veel eksisteerivad inimeste loodud tehiskeeled ehk süsteemid, nagu liiklusmärgid, matemaatika jne. Keel pole mitte ainult info vahendamiseks, vaid ka suhete hoidmiseks. Inimeste ja loomade omavaheline suhtlemine koosneb kahest tasandist: verbaalne ehk keeleline suhtlemine ja mitteverbaalne ehk hääletooni ja kehakeeleline suhtlemine. Keelt on emotsioonide väljendaja,selleks kasutatakse erinevaid hääletoone või sõnu. Lisaks sellele kuuluvad emotsioonide väljendamise alla erinevad väljundid, nagu naer, ohked, kisa jne
raadio, televisioon ja ajakirjanduse kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, arvuti aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaadi. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Seda näiteks liiklusmärgid, valgusfoori keel, matemaatika sümbolid jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid näoilme, kena ja käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite alla kuuluvad ka zestid ja miimika, poos, naer, intonatsioon jne. Lapsepõlve erinevates etappides on lapsel kogu aeg vajadus olla suhetes teistega, sest ta sõltub oma ettekujutuste loomisel iseendast ja ümbritsevast maailmast. Ta muutub puberteedieas rohkem sõltuvaks oma kaaslastest. Kuuenda klassi õpilased ei eelda
Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning seetõttu ei ole meil veel päikese jõul vilkuvad liiklusmärgid reaalsus. Päikeseenergia toob suuremat kasu troopilisema kliimaga aladele, kus suurema osa aastast paistab päike. Nafta, põlevkivi, maagaas, turvas ning muud taastumatud loodusvarad saavad kunagi tahes-tahtmata otsa. Rääkimata nende põlemisel õhku paiskuvatest kahjulikest ainetest nagu CO2 ning nende tõttu tekkivast võimalikust ülemaailmsest kliimasoojenemisest. Seetõttu on taastuvate loodusvarade kasutamine ka tuleviku hoidmise suhtes eluliselt tähtis.
....................................................................... .............................................................................................. 18.Peegeldavad neile langevat valgust: …............................................................................................................................................. ...................................................................................................... 19.Päike, helkur, planeedid, foori tuuled, liiklusmärgid, tähed, lõke. 20.Päike on ............................................................. 21.Maa on ...................................................... 22. ...................................................................on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. 23. .....................................................................on ajavahemik, mille jooksul Maa teeb ühe pöörde ümber oma telje. 24
sõiduridade arv kasvanud neljalt kuni 16 sõidurajale. Chris Müür 6 11.03.2012 TTK Liiklusmärkide ajalugu Liiklusmärkide kasutamise süsteem on väga vana ning esimesed ning esimesena hakati mingil määral kasutama seda Inglismaal . Mingil määral sellepärast, et esimesena hakkasid roomlased kasutama algelisi märke Inglismaa pinnal. Esimesed liiklusmärgid olid tavalised märgistatud kivid ,mis asusid tee ääres ja pidid andma teel liiklejale informatsiooni. Sõna ,,miil" , mis on umbkaudu 1,6 kilomeetrit , tuleneb inglisekeelsest sõnast ,,milliares". Kui 19-ndal sajandil leiutati jalgratas, siis hakkasid tekkima uued ohud teedel ja nii hakati panema ohu- ja hoiatusmärke sõiduteede äärde ning suuremate järsakute juurde. 20- ndal sajandil levima hakanud sõiduautod sundisid arendama liiklusmärke tunduvalt ning erinevad
Majandus- inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandusharu- Ettevõtted, mis toodavad sarnaseid ja pakuvad sarnaseid teenuseid.NT: energeetika, taimekasvatus,masinatööstus, haridus, turism. Majandussektor- Ettevõtted tegelevad tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majanduse 3 põhiküsimust- mida toota, kuidas toota kellele toota. Majandussüsteemid, iseloomustus, levik tänapäeva maailmas Majandussüsteem- majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Tavamajandus- toodetakse lihtsate tööriistade ja väikese tootlikusega, enamiku toodangust tarbib kohapeal ( Aafrika ja Aasia vaesemad kohad) Turumajandus- inimeste vabadus teha kasulikke otsuseid ja valikuid. Tunnuseks on konkurents. ( levinud arenenud riikides nt Jaapan ...
ajalehe Kodima peatoimetaja kohusetäitja Marina Ginijatullina ja filoloogiadoktor Nina Zaitseva kirjutatud keeleõpik on valmis väljaandmiseks ja jõuab koolidesse õppeaasta alguseks. Möödunud aastal valmis samadel autoritel õpik 1. klassi õpilastele. Kes arvab ära mis raamat see on? Kas keelel on ametlik keelepoliitika? Muidigi riiki või oblastit keegi ei juhi vepsa keeles, selleks on ametlikult vene keel. Kuid Vepslaste kodukandis on liiklusmärgid kahes keeles. Koolides on võimalus õppida vepsa keelt. Keele näited. Vepsa keel – Eesti keel Kisoim-kasoim - Mu kiisu-miisuke kus olid? - kus olid? Mecas. - Metsas. Mind said? - Mis said? Pün sain. - Püü sain. Kuna panid? - Kuhu panid? Pachan pähä. - Posti otsa. Ken söi? - Kes sõi? Papin koir. - Papi koer. Huvitavaid fakte Vepsa lipp Tšuudid = Vepslased (Uus nimetus al. 19 saj. 19. sajandil on ametlikus vene keele kõnepruugis nii kutsutud eelkõige vepslasi.)
SÕIDUKIIRUS Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud: · tema sõidukogemusi · teeolusid · tee ja sõiduki seisundit · veose iseärasusi · ilmastikutingimusi · liikluse tihedust · ning muid liiklustingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h · eraldusribaga teel kuni 110 km/h · eraldusribata teel kuni 100 km/h Kohalik omavalitsus võib asulasisesel teel tõsta kiirust kuni 90 km/h SÕIDUKIIRUS ...
" Ka mina olen selle üle palju mõelnud, aga pole suutnud lõplikult otsustada, kuna tean, et on olemas tohutult palju erinevaid võimalusi, mille vahel valida. Minu karjäär algas lasteaiast. Seda ma valida ei saanud, kuna olin liiga väike otsuste langetamiseks. Selle otsuse tegi minu eest ema. Mulle meeldis väiksena tegeleda palju kunstiga ja seetõttu pani mu ema mind ka kunstikooli, kus ma käisin umbes 5 aastat. Lasteaias meeldis mulle ka mängida palju autodega. Peaaegu kõik liiklusmärgid olid isegi selged. Edasine otsus- kuhu kooli minna, oli juba osaliselt minu valik. Nüüd ma juba käin gümnaasiumis, 11.klassis. Autode vastu on mul huvi suurenenud. Praegu ma unistan, et tulevikus oleksid mul load ja enda auto. Mulle meeldib ka kõik muu autodega seonduv. Sellepärast oleks ka minu esimene valik pärast kooli õppima minna automaalriks. Automaaler töötab autode tehnohoolduse ja remondiga tegelevates ettevõtetes. Tema põhiline töö on autode värvimine
ohtlik ka jalakäijadele. Näiteks, juhul kui mõlematel teedel on palju inimesi ja jalgratturile (kes sõidab sama suunas) on raske ja mõnikord pole võimalik nende mööda sõitta. Näide: Kus: - suund - jalakäija - jalgrattur Pakkumine: oleks mugavam, kui jääks üks tee jalakäijate ja üks tee jalratturite jaoks. Seega kõik saavad kõndida/sõita oma kiirusega teiste liikumise liikmetele sekkumata. 2. Uued olulisemad liiklusmärgid. Maanteedele jõudsid esimesed kiirust mõõtvad kaamerad: Automaatkaamera töötab ka ilma politseiniketa. Selle masina pannakse teeäärde ja ta pildistab kõiki sõiduki, mis ületavad kiirust. Pakkumine: minu arvates, inimeste jaoks on see märk küll väga vajalik, sest nad näevad selle ja kui keegi inimesest ületab kiirust saab pingutuseta oma kiirust vähendada ja ei saagi trahvi. Aga seaduse poolt see
televisiooni ja ajakirjanduse - kaudu. Lisaks on olemas veel vahendatud suhtlemine, kus kasutatakse mitmesuguseid tehnilisi abivahendeid, nagu telefon, raadio, aga ka kolmandaid isikuid, nagu näiteks tõlki, advokaati. Suhtlemise kõige tähtsam vahend on keel, kui teatud märgisüsteem. Peale keele on veel teisi märgisüsteeme, millel on suhtlemise seisukohalt küll teisejärguline, kuid siiski oma kindel tähendus. Siia kuuluvad liiklusmärgid, morse, valgusfoori keel, erialakeel (matemaatilised sümbolid) jne. Omapärane valdkond on sõnatud suhtlemisvahendid - näoilme, keha-, eriti käteliigutused. Sõnatute suhtlemisvahendite hulka kuuluvad zestid ja miimika, intonatsioon, pausid, poos, naer, nutt jms. Siin esineb kindlaid rahvuslikke erinevusi. Tänapäeval on internet inimeste elu kergemaks muutnud. Nüüd saadetakse e-kiri, mis on mõne hetkega kellegi postkastis. Väga populaarsed on jututoad, kohad, kus inimesed üle
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine – mittetäielik konkurents. Turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi Tulude ebaühtlane jaotumine – vastuolud ...
ja ergastavad sellega gaasi aatomeid ( gaas hakkab helendama ). Reklaamtorud, virmalised · Katoodluminestsents tahkete ainete helendumine · Kemoluminestsents aatomite ergastamine toimub keemilistel reaktsioonidel vabaneva energia arvelt. ( jaaniuss, süvamere kala ) · Fotoluminestsents Aatomite ergastamine valguse toimel. Tagasi saadakse suurema lainepikkusega valgus. ( liiklusmärgid, öölambid ) 13. · Pidevspekter ( kõik spektri värvid ) Annavad kõrge temperatuuril kuumutatud tahked ained, vedelikud ja tihedad gaasid. 14. · Joonspekter ( kujutab endast üksikuid värvilisi jooni mustal taustal ) Igal keemilisel elemendil on kindel joonspekter. Annavad kõrge temp. Kuumutatud gaasid atomaarses olekus 15. · Ribaspekter - ( Kujutab endast värvilisi ribasid, mis on omavahel eraldatud
21. Mis on ristee Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. 22. Mis on ringristmik Ristmik, kus liiklus toimub ühesuunalisena ümber jaotussaare. 23. Nimeta ja kirjelda raudteeületuskohtade liike (2) 1) reguleeritud, mis lisaks liiklusmärkidele on varustatud fooride, helisignaali, tõkkepuude, valvuriga; 2) reguleerimata, ainult liiklusmärgid 24. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 25. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 26. Nimeta niiskuspaikkonna tüübid, lisa kirjeldus 1) kuiv pinnavee äravool tagatud, pinnasevesi sügaval. Kruusliivad, liivad, savikad liivad; 2) niiske pinnavee äravool pole ajuti tagatud, pinnasvesi mõjutab kasvupinnase niiskust,
hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me näeme üksikuid teravaid värvilisi jooni, vahepealses osas valgus puudub. Osutub, et igal keemilisel elemendil on oma kindel joonspekter nii joonte arvult kui värvuselt. Ribaspekter – Tekib molekulaarse gaasi helendumisel
ega segaddust. KOLM tähtsat komponenti: 2. ÕIGUS – osa saada 3. KOHUSTUS – loodust kaitsta ja säilitada 4. VASTUTUS-seadust tunda ja sellest kinni pidada “1. Augustil 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus.” Looduses abalt liikumise all peetakse silmas: liikumin üksi, jala, rattaga, autoga, hulgi jne Maismaal liikudes on meil kõigil õigus liikuda erateel või metsateel selleks ettenähtud vahenditega, kui on välja pandud liiklusmärgid, siis on meil õigus liikuda erateel jala, jalgrattaga või millegi muuga, mis on erateel lubatud. Et teada saada, kus me tohime ja kuidas liigelda, selles on meil internetis lehekülg teeregiste.riik.ee Kui omanik ei ole enda maal käimist ära keelanud, kas suuliselt või märkide abil, siis on meil õigus viibida tema maal 24h päevas. LIIKUMINE VEEKOGUDE ÄÄRES Võime supelda ja olla veekogude ääres, mis on selleks ette nähtud. Autoga vees ja jääteel sõitmine ei ole avalik tegevus
Oluline pole mitte pilt silme ees, vaid see, et tänaval toimunule pöörataks tähelepanu, muidu on juhil funktsionaalses mõttes (või pärast tähelepanematusest tekkinud õnnetust) pilt taskus: 1) pärast sõidusimulaatoris sõitmist teevad hands-freega rääkinud katseisikud mälutestis enam kui kaks korda rohkem vigu kui sõidule keskendunud katseisikud. Seda isegi siis, kui testis küsitud objektideks on mitte ebaolulised, vaid liiklemiseks olulised objektid nagu väike laps, eakad, liiklusmärgid jms. 2) see juhtub isegi siis, kui hands freega rääkivad katseisikud neid objekte sõidu ajal näiliselt vaatavad, st nende silmad neile objektidele fikseeritud on. Seega on tegu funktsionaalse pimedusega, mis on tekkinud tähelepanematuse tõttu. 3) EEG-uuringuga mõõdeti sõidu ajal ekraanile ilmunud oluliste objektide poolt tekitatud ajuvastust. Selgus, et ajuvastus oli oluliselt väiksem juhul kui katseisikud rääkisid hands-free
kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keeled Viipekeel Mereliiklus Lennundus Duaalne olemus Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni. (seostame sümbolit tähendusega) Onomatopoeetilised sõnad
1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed 1927 - Storage Battery Co autoraadio 1958 - Niels Bohlin turvavöö VOLVO 1969 - turvavöö kohustuslik I Tsehhis 1982 - Bosch ABS pidurid 1981 - õhkturvapadi Mercedes-Benz 1983 - naastrehvid Denver Boots 1985 - Volvo libisemisvastane veojõu ETC LIIKLUSKORRALDUS 1868 gaasitulega foor Londoni Parlamendi väljakul (kahe tulega, roheline ja punane) 1893 liiklusmärgid Seine departemangus I hukkunu on Brigett Driscoll 1903 ühtsed liiklusmärgid Prantsusmaal 1904 mootorsõidukiseadus Suurbritannias 1911 valge keskjoon teel Trenton Michiganis 1918 kolme tulega elektriline foor New Yorgis 1921 Berliner Autobahn 1935 parkimisautomaat Oklahomas MUUD SÕIDUKID 1662 hobuomnibuss Pariisis B.Pascali idee 1823 omnibussi mõiste Stanislas Baudry 1825 John Greenwoodi Manchester-Pendelton bussiliin 1882 Werner Simens trollibuss
2) empiirilised teadmised- teadmised, mis tulenevad meelelistest kogemustest. aprioorsed teadmised- ei sõltu meelelistest kogemustest, jagunevad kaheks: * mõistuspärased- ehk loogilised teadmised, mis on nii inimselged, et nendes kahelda pole võimalik. (Näiteks: ei ole võimalik korraga olla ja mitte olla.) Konventsioonid- kokkuleppelised teadmised (grammatika, liiklusmärgid ja nende tähendus, viisakusreeglid, ajaarvamine, matemaatilised teadmised, sõnade tähendused, tavad). See, et inimene saab konventsioonidest aimu kogemuse teel (lugemine jms) , ei muuda asja. Röhitsemine- aprioorne, meie kultuuris pole see kombeks. Tõde ja õigus- empiiriline- olen seda lugenud Maa kaaslane on Kuu- empiiriline, ise näen.. Hüpotenuusi ruut võrdub kaatetite ruutude summa- aprioorne, kokkulepitud teadmine- konventsioon.
Rask. Vennad Grimmid(vanem Jakob) olid väljapaistvad keeleteadlased. Ja folkloristid. Grimmi seadus: kuidas foneetika muutub eri keeltes. Kõik keeled pärinevad ühest keelest. Keeleteadus on rajatud seadustele. Kentum ↔satom 3. Loeng 16. September 2010 Katre Pärn Semiootika eesmärgiks on uurida ja kirjeldada meid ümbritsevat tähenduslikku – semiootilist – maailma Märgid, tähendused, väärtused. Kommunikatsioon Nt liiklusmärgid, logod, žestid. Märk on miski, mis asendab midagi muud kellegi jaoks mingil viisil. Kommunikatsiooi lihtsustamiseks asju asendada. Mitte mis on märk vaid millal on miski märk?(semioos) Märgid ei pruugi alati olla märgid. ASJAD&MÄRGID Asjad, mis on tajutavad, ei vaja märke enese tajutavaks tegemiseks. Asjad, mis ei ole tajutavad ja seega vajavad märke, et saada tajutud. Nt hing – mei ei näe, kuid näeme liikumist.
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
Üldsätted § 2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: 11. Jalakäija all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 2 isikut, kes kasutab teed liiklemiseks jalgsi või ratastooliga. Jalakäija all mõistetakse ka isikut, kes kasutab liiklemiseks rula, rulluiske, -suuski, tõukeratast, -kelku või muid nendesarnaseid abivahendeid. § 4. Liikleja ja liikluse korraldaja peavad täitma käesoleva määruse nõudeid. § 7. Määruse lisa 2 kohase ajutise (teisaldatava alusega) ja alalise liiklusmärgi nõude vastuolu korral tuleb juhinduda ajutise liiklusmärgi nõudest. § 10.Keegi ei tohi kahjustada ega liiklejate eest varjata liikluskorraldusvahendit, seda selleks volitusi omamata paigaldada, teisaldada või eemaldada. § 12. Keegi ei tohi paigutada kõnniteele või teepeenrale seadmeid või materjale, mis ohustavad või põhjendamatult takistavad jalakäija, eriti vanuri ja invaliidi liikumis...
Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) · Primaarsed modelleerivad süsteemid: loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika · Sekundaarsed modelleerivad süsteemid: keelele analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad süsteemid (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne) Keel kui esmane modelleeriv süsteem (J. Lotman) · on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele
suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Nt keskkonnasaaste: inimesed saavad tehastes tööd ja tööhõive on suur, kuid ümbritsevatele elanikele mõjub halvasti. Või kui üks naabritest ehitab aia, aga teine ei tee midagi ja saab aia niisama. 3) ÜHISHÜVISTE EBAPIISAV PAKKUMINE TURUL Kaupu, tooteid ja teenuseid, mida inimesed tarbivad kollektiivselt turu vahendustea nim ühishüvedeks. Nt haridus, maanteed ja liiklusmärgid. Kui vabamajandus oleks, siis ei huvitaks ilmselt ühtegi ettevõted ühishüviste pakkumine. 13. MIS ON MAJANDUSTEGEVUSE JUURES VÄLISMÕJU JA ÜHISHÜVIS? ISELOOMUSTA NEID JA TOO NÄITEID 14. MILLISED ON RIIGIPOOLSED MAJANDUSELLU SEKKUMISE VÕIMALUSED? a) peab reguleerima teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja hulka b) võib mõjutada majanduskäitumist juurdemaksete ja maksudega c) kui vaja, siis võib tegeleda ise tootmisega
32. Teede hooldus ja teede seisundinõuded Teehoiu eesmärgiks on ohutu liikluse tingimuste loomine. Teede hooldus on teede puhastamine, surnud loomade, loata liiklusmärkide, langemisohtlike puude, nähtavust piiravate esemete eemaldamine. Üldised seisundinõuded: 1) teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; 2) teel hukkunud loomad ja liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; 4) nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; 5) teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 6) vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega võimaldada vee sattumist tee muldesse;
8 Joonis 8. Ülieredad valgusdioodid Nende valgusomadused on üsna head kuni kümme mcd, valgusvoog (valget värvi) kuni 30 lm ja isegi rohkem. Voolu töövahemik võib olla kuni 100 mA. Ülieredate valgusdioodide peamised kasutusalad: mobiilseadmed; tähe- või numbritablood ja -displeid; valgusreklaam; transpordivahendid; aktiivsed liiklusmärgid ja tänavasildid; valgusfoorid ja signaalmärgid; maastiku- ja interjöörivalgustus; erivalgusallikad. Valgusreklaamides on ülieredad valgusdioodid laialt levinud tänu nende kompaktsusele koos kõrge eredustaseme ja madala energiatarbimisega. Vähetähtis pole sealjuures seegi, et ülivõimsa valgusdioodi kasutusaeg on kuni 100000 tundi. See võimaldab vähendada kulutusi reklaamstendi teenindamiseks viia miinimumini purunemisrisk.
Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. (Teeseadus) Sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht; tunnel, sild, truup ja viadukt; liikurmasinarada; liikleja kontrollimiseks ja maksustamiseks mõeldud ala; ühissõiduki peatuseks ettenähtud ala ja ootekoda; piirikontrolli- ja tollikontrollirajatis; teepeenar; kraav, haljasala ning eraldus- või haljasriba; tee äärde liikluskahjustuste kaitseks rajatud kaitseehitis ja müratõke ning keskkonnakaitserajatis; liikluskorraldusvahend; teemärgistus- ja teevalgustusrajatis; tee ääres asetsev muu teehoiurajatis Liigid Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Põhimaantee -Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa;...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
......................... ........................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Lisa 3 Lisa 4 Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal INIMESEÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Liiklusmärgid Kuupäev:.................................... Leia liiklusmärgile tegevuspildi paar ja jutusta oma naabrile milliseid reegleid sa tead. INIMESEÕPETUS 5 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Toidupüramiid Kuupäev:.................................... Loe tekst läbi, vaata toodud toidupüramiidi ja vasta küsimustele.
kuna ei tule enam nii palju tolmu. 6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt. Nt: hamburger, tossud , kinopilet. Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve
vahtbituumenit kivimaterjaliga segama väga kiiresti kuni sideaine moodustab veel õhukese kile, kattes hästi külma ja niiske kivimaterjali peenosiseid. ·Enne tööde algust puhastatakse teepind kogu tee laiuses, kiirusmuuterajad ja muud stabiliseerimisele kuuluvad pinnad ning lõigatakse teepeenrad lahti. Seisev vesi (lombid) kõrvaldatakse teelt. Enne stabiliseerimistööde alustamist tuleb paigaldada kõik liikluskorralduse projektis või skeemil ettenähtud liiklusmärgid. Stabiliseeritud kihil võib liikluse avada 2 tundi pärast stabiliseeritud kihi planeerimist ja rullimist. ·1 kordne pindamine traditsiooniline ühekihiline pindamine, alla sideaine ja peale kivimaterjal. 1 ½ pindamine - Kogu tee laiuses kaks erinevat fraktsiooni, alla jämedam 12/16 või 8/12 ja peale peenem (enamasti 4/8), kiilub jämedama kinni. ·2 kordne pindamine - Traditsiooniline pindamise tüüp, kus kaks killustikupuistet 12/16 ja 4/8
· kaitserajatis; · hoone 122. Sildade tüübid (vähemalt 5)-kaarsild, rippsild, vantsillad, sõrestiksillad, liikuvsillad 123. Silla püstitamise meetodid (5)-montaaz paigal; libistamine; tõstmine; konsoolne püstitus; kohale ujutamine. 9 124. Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3)- · Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001; · teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200; · foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 125. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire- maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral 126. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine- · elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall-või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel;
123. Mis on silla enim levinud eesmärgid (vähemalt 5) Transpordi võimaldamine, kaablite ja torude jaoks, loomade jaoks, vee transpordiks, kaitserajatis; 124. Sildade tüübid (vähemalt 5) Tala- ja plaatsillad, kaarsillad, rippsillad, vantsillad, sõrestiksillad. 125. Silla püstitamise meetodid (5) Montaaz paigal, libistamine, konsoolne, tõstmine, kohaleujutamine. 126. Millistest standarditest lähtudes tuleb koostada liikluskorraldus (3) 1) Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001 2) Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:200 3) Foorid ja nende kasutamine EVS 615:2001 127. Millistel juhtudel tuleb maantee äärde paigaldada pikisuunaline piire Maantee kõrge mulde korral; maanteeäärse takistuse korral; 128. Maanteeäärse pikisuunalise piirde jagunemine Elastne piire- sissesõidu korral läbipainduv metall- või trosspiire harvadel, nõrkadel postidel;
Osvald toob talle teisest toast sooja teki. Osvald asub rääkima ühest mehest, kelle elu oli üks suur unistus. See on tema ise. Paraku tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et osta kinopileteid või shokolaadi, et oma armastatu tüdrukuga midagi ette võtta. Ja nii ei saanudki tüdruk teada, et poiss oli kirjutanud talle 37 luuletust ning mõelnud temast vaid kõige kaunemaid mõtteid. Seejärel läks poiss ülikooli. Temast sai kunstnik aga mitte just see, kelleks ta saada tahtis. Liiklusmärgid, puugiplakatid jne. Siis tuli abielu. Elu taandus pidevale rahapuudusele. Ühel päeval läks ta arusaamatult jõe äärde kalale. Tõmbas välja võbeleva kala. Võttis kala kätte. See ei liigutanud end. Oli nagu surnud. Siis küsis kala oma klaasistunud silmadega,et kas mehel on mõni unistud, mida ta võiks täide viia. Täiesti abstraktselt soovis mees endale nelja miljardit dollarit. Mees küsis vastu, et kas kala soovib midagi .See vastas, et tahab vette ning vette ta saigi
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni j...
Kuidas leida mõõtkava. Joone pikkus 72m, plaanil 6cm - 7200cm/6cm = 1200 MK 1:1200. Peamõõtkava on võrdne seal, kus projektsiooni ristub maapinnaga (koonuse 2 lõikeparalleli) Erimõõtkava - tuleb kasutusele seal kus projektsioon ei ühti. mõõtkavategur=erimõõtkava/peamõõtkava Leppemärgid 1. Pindobjektid (algus ja lõpp-punkt peavad samad olema) - metsad, järved 2. Joonobjektid - tee, jõgi 3. Punktobjektid - üksik puu, liiklusmärgid 4. Kaardikirjad - tänava nimi 5. Täiendleppemärgid -täiendavad joonist, kirjutatakse juurde millega tegemist(heinamaa, asfalt, muruplats, mis hoonega tegemist ja mitme korruseline. MKM-nõuded Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord, põhiseaduses kirjas Maastiku reljeef, selle kujutamise viisid 1) Pinnavormid a) Positiivsed (mäestikud) b) Negatiivsed (orud) c) Neutraalsed (tasandikud) 2) Kõrgussüsteemid
Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad Õigusloov akt ehk normatiiv kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise probleemi lahendamist Ühisakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonnas; üldakt on seadus ja määrus
keelatud ja nende lõikude kogupikkus ei tohi ületada 30% suurendatud sõidukiirusega teelõigu pikkusest. Möödasõidunähtavus on piisavalt pik sirglõik et mööduda eesolevast sõidukist ohutult. Teelõik võimaldab näha peatanud autot. 9) Missugused on üldised tee seisundile esitatavad üldnõuded? · teemaa peab olema puhastatud, bussi ootekojad peavad olema koristatud; · teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid, samuti liiklusele ohtlikuks osutuda võivad langemisohtlikud puud; · nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad või nende võrad peavad olema kõrvaldatud tee muldkeha nõlvalt ja külgkraavidest; · teenõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; · vihmavee äravoolu restid ei tohi olla ummistunud, veeviimarid ei tohi takistada vee voolu ega
Märgi mõiste ja kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele olemuslikud omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol)
32. Highway engineering 32. Teetehnika 33. Highway grading 33. Pinnasetööd, mullatööd 34. Highway landscaping 34. Maastikuprojektteerimine 35. Highway location 35. Tee trasseerimine 36. Highway marking 36. Teemärgistus 37. Highway material 37. Teedeehitusmaterjal 38. Highway planting 38. Teeäärne haljastus 39. Highway relocation 39. Tee ümbertrasseerimine 40. Highway traffic signs 40. Liiklusmärgid 41. Hindrance to traffic 41. Takistus liiklusele 42. Hoist 42. Vints 43. Hone 43. Teehöövel 44. Horizontal angle 44. Horisontaalnurk 45. Hot application, Laying 45. Kuumlaotamine, kuumkasutamine 46. Hot patch maintenance 46. Auguremont kuummeetodil IJK vocabulary 1. Imbibition 1. Immutus 2. Immovable 2. Statsionaarne 3. Impact breaker, Impact crusher 3
6.7. Liikluskorraldusvahendid Unit of Item No./ measure / Quantity/ Unit prices / Amount / Art nr Description / Töö kirjeldus Mõõtühik Maht Ühiku hind Maksumus 1 2 3 4 5 6 7001 Liiklusmärgid tk 6 1303,768 7822,6079 2172,946 7002 Tekstiga märgid tk 2 6 4345,8933 347,6714 7003 Liiklusmärkide ümbertõstmine tk 4 6 1390,6858
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad.......................................................................
kolmandat isiku mõjutavast nt erinevad detailplaneeringud Põhiseadus, seadused, määrused, KOV õigusaktid käskivast politsei ja korrakaitseorganite korraldused (kõik liiklusmärgid, politsei korraldus peatuda) 31. Milles seisneb halduse seaduslikkuse põhimõte? Selle eesmärk? õigust kujundavast, Haldus ei tohi õigusnormis ette nähtud kohustuslikust regulatsioonist kõrvale kalduda. Kui haldus
tegu asfaltkattega Mis on viadukt, kuidas erineb sillast kui mõni sammas on vees, siis tegemist on sillaga. Kui sambad on kuival(ka kõrgvee ajal), siis tegemist on viaduktiga. Mis vahet on truubil ja sillal Kui diameeter on suurem kui 3m, siis loetakse torusillaks. Alla selle truubiks. Mis on tilktoru viib silla konstruktsioonist, asfalti ja betooni vahelt vee välja. Portaal - tugikonstruktsioon, mille külge kinnitatakse sõidutee kohal paiknevad liiklusmärgid, -viidad ja foorid. Mis on kordonloendus Uurimine, millega selgitatakse kinnise kontuuriga piiritletud alale saabuv ja/või väljuv liiklus loendamise või intervjueerimise teel. Nimetage ja joonistage liikluse rahustamise meetodeid (elutänavatele) vähemalt 3 Liikluse rahustamisvõtted võib jagada kahte peamisse rühma: · regulatiivsed vahendid; · tehnilised vahendid. Regulatiivsed vahendid on: · stopp-märgid (kahel või neljal suunal); · õueala märgid; · foorid;
või vähem sarnane kokkukuuluvus- kujutis. või muus mittepiltlikus suhtes TULETAME MEELDE! Ikoonilisi elemente oma referendiga. on onomatopoeetilistes Nt punastmine tähendab häbi, sõnades. kortsud kõrget vanust, Ka mõned liiklusmärgid, jms nt tee kalle, kurv Sümbolilised, ikoonilised ja indeksiaalsed elemendid realiseeruvad sageli samaaegselt. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekiaalseid vihjeid inimese vanuse, soo, elukoha kohta. Ikoonlistes liiklusmärkides on sümbolilaadseid Vormi ja tähenduse seos Nagu enne mainitud, ei ole sõna häälikuline külg ja
abisõnu (laualt, pealt); erinevus on ka sõna käändelisi vorme. morfoloogis ja tuletuses (nd-lõpp; kus- liide) TEKST 2 Inimesed suhtlevad kõik võimalike erinevate tekstide abil. Tekstide all tuleb mõista tänapäeval nii kirjutatud tekste, fotosid, maale, filme, tabeleid, aga ka valgusfoorid ja liiklusmärgid on tekst. Kolm põhilist teksti liiki on : 1. Ilukirjanduslik (tekst); 2. Publitislik (tekst); 3. Teadus (tekst, teaduslik). Ilukirjanduslisku teksti eesmärk on lugejaid, kunsti kavatsuslikult ehk esteetiliselt mõjutada. Pearõhk on kirjutaja mõtetel ja tunnetel. Aurot toetub läbi elatule või fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili. Publitislikus tekstis esitatakse oma seisukohti või arutletakse mingi probleemi üle
9. Moodustage sobivad paarid sõltuvalt polümeermaterjali olekust ekspluatatsioonis. a. Klaasiolek PMMA b. Kummiolek CR c. Valdavalt kristalliline PTFE d. Mõõdukalt kristalliline PEEK e. Vedelik PDMS 10. Moodustage sobivad paarid kasutusvaldkonna alusel. a. Kattekile LDPE b. Kootud kotid PP c. Soojusisolatsioon PUR d. Sulaliim PA e. Elektritarvikud PET f. Proteesid PMMA g. Liiklusmärgid PC h. Lambipesad PPS i. j. Test 10 1. Nimetage polümeerid ja mõisted. a. PTFE - polütetrafluoroetüleen b. PAR - polüarülaat c. MF - melamiinformaldehüüdvaik d. EVAC kopolümeer eteenist ja vinüülatsetaadist e. PRP pulbrilise täiteainega armeeritud sarrus 2. Kas polümeerid võrreldes teiste materjalidega on. a. Suure/väikese tihedusega b. Head/halvad soojusjuhid c. Suure/väikese soojusmahtuvusega d
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
