ära ole kinni paberis, õpi kõne segeks ja mõtesta see läbi. Et kõne oleks huvitav kuulajale siis peab kindlasti järgmina neid kuldreegleid: Kõnelejal olgu öelda midagi isikupärast midagi oma kogemusest, endale omast Kõnet lõpetades tuleks rühutada kõige töhtsamaid momente Lõpp olgu mõjuv ja üllatuslik Kõne esitamisel mängib suurt rolli hääle tugevus, kõnelemise tempo ja pauside pidamine. Ja siit tulevad veel mõned kasulikud soovitused kõnelejale, mille järgimisel saab kõne ilusasti esitatud: Ole kuulajate ees loomulik! Hirmust saab üle harjutamisega. Võimalusel lindista oma kõne.Kuulates saad hinnata häälekasutust ja parandada ilmnenud vead. Kõige tähtsam on kõne sisu, mitte kõnelemise viis. Austa kõnelejat Ära raiska aega asjatu heietamisega.
saame, seda rohkem teame me ka seda, et me midagi ei tea. Teadmine oma teadmatusest. 10) Falsifitseerimine on teoreetilise väite põhimõtteline ümberlükkamine vaatluste või katsete põhjal 11) Induktsiooni kriitika põhipunktid *vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. GADAMER Võimetus kõneluseks 1972 Autori põhiidee: Inimesele on loomupärane võime kõnelemiseks. Kõnelemise vorme on erinevaid, kuid üldjoontes on kõnelemine õnnestunud siis, kui me oleme sealt midagi saanud ning see miski on meis midagi ka muutnud. Sellegipoolest tekib kõnelusvõimetus. Inimene seda üldjuhul enda juures ei märka. Ühelt poolt saab kõnelusvõimetuseks nimetada võimetust kuulata, teiselt poolt seda, kui mingit ühist keelt polegi. Küsimused: 3
Muusika Ooperi tööleht Ooper on muusikaline ____________.See ühendab endas paljusid kunstiliike:__________, __________,_________________,_________ja___________.Ooperis kõnelemise asemel ___ _______.Ooperi muusika on lahutamatult seotud_________, mis on teose sõnaliseks aluseks. Ka muusika areneb ooperis dramaturgiliselt. Mis on : a) numbriooper a)______________________________________________ _______________________________________________ b) läbikomponeeritud b)_____________________________________________ ooper _______________________________________________ 1
Niisiis jälgisin mõnes tunnis oma klassikaaslasi ja isegi õpetajaid. Lisaks sellele vaatasin inimeste käitumismaneere bussis koju sõites. Klassis panin eelkõige tähele seda, millised olid klassikaaslaste zestid, kui nad kõnelesid ja klassi ees esinesid. Enamus zestidest väljendasid kahjuks ebakindlust, eriti palju sain infot eesti keele tunnist, kus meil oli teemaks avalik esinemine. Õpetaja palus meist osadel tahvli ees teatud teemal rääkida, kuid peaaegu kõik olid sunnitud oma kõnelemise lõpetama esimese lausega, sest õpetaja katkestas kõnelemise. Põhjuseks olid alati ebasobivad zestid, mis olid omakorda põhjustatud ebakindlusest. Näiteks hakkasid minul endal väidetavalt põlved liikuma ja tõmblema, teistel esines näiteks enda pükste näperdamist, liialt ülbet pealehakkamist, publikuga mittesuhtlemist, enda kätega mittemidagi ütlevate zestide tegemist. Bussijaamas panin tähele ühte väikest seika, kus ma ise lasin ühe
KÕNE LIIGID Kõneõpetus gümnaasiumile Koostaja Enn Kullama C. R. Jakobsoni nim Gümnaasium 2007 Kõik söök ei kõlba süüa, kõik kõne ei kõlba kõnelda Enne, kui asud kõnelema, tee endale selgeks kõnelemise eesmärk: MILLEKS? MIDA? KUS? MILLAL? KELLELE? KUIDAS? VEENMISKÕNED Esineja mõjutab kuulaja hoiakut ja käitumist Poliitiline kõne Avaldus Deklaratsioon Müügikõne Reklaamkõne OLMEKÕNED Eesmärk on meeleolu loomine Tervituskõne Õnnitluskõne Lauakõne Tänukõne Avamiskõne Lõpuaktuse kõne Esitlemine Pühadekõne TEATMEKÕNED Teadmiste andmine Teadaanne Seletus Aruanne Kuulutus Informatsioon
KUIDAS TEHA KÕNET Kõne on oluline ettekanne, mille eesmärgiks on: · äratada kuulajas tähelepanu · tundeid, kutsuda neid tegudele Kõne ettevalmistamine · kellele · mis puhul · mis teemal Pane kirja kõik, mis sa selle kohta tead: · märgi üles asjad, mille kohta pead hankima lisainfot · vali materjalist välja kõige olulisem Kõnelemise eesmärk: · MIDA? MILLAL? KUS? KELLELE? KUIDAS? Lühiettekanne: · oluliseim info · liigenda tekst · kasuta tsitaate · ettekande esitamise plaan · kirjandi lõppu kasutatud kirjanduse eesmärk Kõneliigid: · veenmiskõned ,,ajupesu" · olmekõned koolilõpud, pühad, pulmad jne. Eesmärk on meeleolu loomine. · Teatmekõned teadaanne, seletus, referaat, ettekanne. Kõne kirjutamine: · keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõ...
Sokrates(469-399 eKr)- oli Vana-Kreeka filosoof, kes kritiseeris sofiste. Tema meetodi nimetatakse dialektiliseks st ,,tõe" leidmist vestluse, väitluse, poleemika abil."Ma tean, et ma midagi ei tea." Platon(427-347)- Sokratese õpilane, kes rajas Ateena lähedale filosoofiakooli, mis sai nime kreeka muinaskangelase Akedemose järgi. Seda hakati kutsuma Akadeemiaks. Platon usub, et kõnelemise ja suhtlemise eesmärgiks on leida tõde. Aristoteles(384-322)- Platoni õpilane koostas 355.a eKr teose ,,Retoorika", milles ta esitas kõnekunsti üldistatud teooria. Erinevalt sofistidest seadis Aristoteles kõne- ja vaidluskunsti eesmärgiks tõe otsimise. Sündis Makedoonias. Aleksander Suure õpetaja, Platoni kõrval lääne mõjukaim filosoof. Pani alguse paljudele uutele teadusharudele. 19.saj. keskpaigani ainus läänemaine loogika. Suured teened ka bioloogias, esteetikas, eetikas, riigiõpetuses ja kosmoloogias. Aristoteles esitas avaliku kõne koostamise eta...
järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language hotellide; pankade; kaupluste; restoranide nimed, kui nad sisaldavad omaniku ees- või perekonnanime a or an a: sõna hääldus algab kaashäälikuga an: sõna hääldus algab täishäälikuga ainsuses oleva loendatava nimisõna ees esmakordne mainimine nimisõna ees oleva kirjeldava väljendi ees will+infinitive kiire otsus kõnelemise momendil isiklik arvamus palve või pakkumine ennustus sündmused, mis juhtuvad paratamatult the teistkordne mainimine kindel ese, olend, koht tähistab liiki, sorti, tüüpi ülivõrdes oleva omadussõna ees the sun; the moon; the world; the sky same; right; wrong; following ees järgarvude ees elanike grupid: the young, the old, the rich, the poor muusika instrumentidel mängima: play the piano; the guitar; the flute tantsud: the waltz, the samba
vinnilise näoga loikam. Direktor: Näeb viisakas välja. Oma mustas sabakuues, triibulistes pükstes ja valges isatapjakraes näeb küllaltki sale välja aga samas on jämedakaelaline isand. Juuksed on tuhakarva aga väikesed vuntsid punakas pruunid. Lõuapärad suhteliselt jõulised, näokuju oleks nagu püstine ristkülik, silmad on hallid. Suu ütleb tema kohta et ta on suhteliselt tundlik ja kiiresti solvuja, Hääl on tal väga omapärane, isemoodi tume baritone, mis muudab tema kõnelemise omamoodi huvitavaks. Tooder: Piiskoplik vikaar, pikk kõhnapoolne, kergelt halliseguse kräsupeaga ja pruunide lapse silmadega mees. Kondiiter: Väike pruntja kehaga ja ebaproportsionaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kitsastes mustades pükstes. Ülekerkinud sepiku taoline nägu, titesuuga ja nööbikujulise ninaga, seal on veel vihased, valvsad, rõõmsad, imestavad, laitvad, kõiketadvad ja lapsemeelsed silmad. Liigutab ennest napakalt.
Iga avaliku kõnelemise keskmes on oskus kasutada sõnu teiste inimeste mõjutamiseks. Kõneleja püstitab endale eesmärgi mõjutada teist inimest, panna ta soovitud viisil tegutsema või viia teatud arusaamisele. Kõnepidamine nõuab spetsiaalseid oskusi. Kõneleja peab oma sõnumi ette valmistama, loogiliselt üles ehitama ja selle veenvalt esitama. Kõnelejal tuleb esmalt endale küsimus esitada: milleks ma räägin? See on põhiküsimus. Mida ma tahan saavutada? Mis on minu kõnelemise eesmärk? Nii nagu hingamine elustab meie keha, nii elustab eesmärk meie kõne ja äratab tunded, olgu siis tegemist igapäevase- või kohtukõnega. Kõnelejal tuleb endalt küsida: mis juhtub siis, kui eesmärk ei täitu? Mis on kaalul? Kui oluline on mulle, kõnelejale, konkreetse eesmärgi saavutamine? Suurt rolli mängib kõnelemisel auditoorium st. kellele ma räägin. See, kellele ma räägin on ju kõige otsesemalt seotud eesmärgiga miks ma üldse räägin.
k Ülemaailne lingua franca-inglsie k=ELF Keele funktsioonid ühiskonnas Diglossia-olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on sama selgelt välja kujunenud kasutusalad. --nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus suhtlust, ajalugu, keelte kontakte Substraat, adstraat ja superstraatv on kontaktis olevate/olnud keele liigid. Keelekontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled(kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidžin(mõlema keele sõnu ja elemente puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla Keele areaalne markrojaotus 1)aafrika 2)euraasia 3)kagu-aasia ja okeaania
OOPER Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG sissejuhatus, kus räägitakse to...
Netisuhtluse keelt mõjutavad tegurid ● Anonüümsuse määr ja avalikkuse/privaatsuse suhe. ● Tehnilised võimalused. ● Suhtlejate rollid. ● Suhtlejate üldine sotsiaalne taust ja suhtlusvõimekus. Millised on netisuhtlusega kaasnevad probleemid? ● Vastutus oma tegude eest, interneti puhul jääb inimestele tihti mulje anonüümsusest. ● Keelekasutuse piiride hägustumine. Internetis pannakse suulist suhtlust kirja ning seega on kirjutamise ja kõnelemise tähenduspiir nihkunud, kirjutamine ei esinda enam ainult reeglipõhist normeeritud keelevarianti. Kasutatud allikad ● http://www.oppekava.ee/index.php/Link_33._ Eesti_netikeele_olulisi_jooni ● http://arvamus.postimees.ee/2622918/tiit- hennoste-kuule-ma-eemale-nuud ● http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2010_ 1/OK_2010-1_02.pdf
Eitava võistkonna ülesanne on jaatava võistkonna kaasusele vastu väidelda. Väitluse ajal ei tohi väitlejad interneti, teiste elektrooniliste või muude vahendite abil täiendavat tõestusmaterjali otsida. Väitlejad võivad kasutada neid materjale, mis nad on väitlusele kaasa toonud. Iga võistkond koosneb kolmest väitlejast, kes kõnelevad vooru alguses välja kuulutatud järjekorras. voorude vahel võivad väitlejad oma kõnelemise järjekorda muuta.Väitlus koosneb kümnest osast. Kuus neist on kõned, kus kõneleja saab rääkida ilma, et talle vahele segataks. Ülejäänud neli on ristküsitlused, mille jooksul ühe poole esindaja küsitleb teise poole esindajat. Parlamentaarsed väitlused Parlamentaarses väitluses simuleerivad võistkonnad parlamendi tööd jaatajaid nimetatakse valitsuseks, mille liikmeteks on peaminister ja valitsuse liige, ning eitav võistkond on
söönud singivõileiba. Sellised väljendid ei käi metafoorse isikustamise alla, kuna me ei omosta singivõileivale selle paremaks mõistmiseks inimlikke omadusi. Siiski teenib metonüümia osaliselt samu eesmärke kui metafoorgi. Metonüümia võimaldab meil märksa täpsemalt keskenduda viidatavate nähtuste teatud kindlatele aspektidele. Metonüümsed mõisted moodustavad osa meie tavalisest argimõtlemisest, toimingutest ja ka kõnelemise viisist, näiteks: · Publiku hulgas oli rohkesti tundmatuid nägusid. · Müügiesindusse oleks mõnd uut nägu vaja.
Luciano Berio- 20saj tuntuim nüüdismuusika autor OOPER Ooper on lauldud drama Ooper tähendab Itaalia keeles töö, teos Lavateos, mis ühendab kunstiliike- kirjandus(ooperi sisu ehk šüžee), näitekunst, kujutav kunst(lavakujundus), tants ja muusika Ooperi olemasoluks on vaja - Sisu ehk teksti- LIBERTO, mille kirjutaja on LIBERTIST - Muusikat mille loob HELILOOJA Ooperis kõnelemise asemel lauldakse sest muusika suurendab sõnade mõju, muusika on lahutamatult seotud ooperi sisuga mis on teose sõnaliseks aluseks, muusika ei ole taustaks vaid sellel on oluline osa tunnete ja sündmuse kajastamisel. Muusika areneb koos sisuga. Ooper koosneb- - Avamängust - Mõnikord prologist - Vaatustest- Pildid (aeg, koht) Stseenid Üksiknumbrid ja ansamblid
Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks, natsimeelseteks, kelleks iganes vaja. "Vahevagun", "mädaõun" olukord, kus õigete väidete või faktide vahele sokutatakse vale, lootuses, et kuulaja ei pane seda tähele, või kui panebki, siis annab andeks, kuna ülejäänud materjal oli tõene. Selle võttega aga on võimalik kõnelejal või kirjutajal enda jaoks ebameeldivaid seiku peita või ennast paremas valguses näidata. Subjekti vahetamine "Õlgmees" kõnelemise käigus vaatluse all oleva subjekti vahetamine. (Juba eelpool nimetatud Laari artiklis suunatakse Pätsi-vastane viha sujuvalt Savisaarele.) Toimub arutluse aluse äravahetamine, kus hakatakse kaitsma seda, mida keegi pole kritiseerinud ja kus kõik on tõepoolest korras. Nii luuakse mulje, et ka sellega, mida kritiseeriti, on kõik korras või vastandatakse igale faktile mingi teine fakt hoopis teisest valdkonnast. Samuti on võimalus tõmmata ebaõigeid paralleele
Väide "Tavaliselt oskavad naised paremini kehakeelt lugeda" on võetud Nierenbergi kehakeele raamatust. Seda on tõdetud ka paljudes ajakirjades. Nagu jooniselt näha, on ka enamus vastanutest selle väitega nõus. Küsitluslehti uurides selgus ka see, et enamus "ei ole nõus" vastanutest olid poisid. Üheks selle põhjuseks võib olla oma soo nn. kaitsmine. 5. Kas vestluskaaslasele vaadatakse osta rohkem kuulamise või kõnelemise ajal? Joonis 10 Kas vestluskaaslasele vaadatakse otsa rohkem kuulamise või kõnelemise ajal? (autor) 50 41 40 30 20 14
eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid TELEFON AASTAST 1919 Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et iga aparaadi juurde ei saa panna ööpäevaringset kassiiri teenindust ja üheks väljapääsuks sai münditaksofonide kasutuselevõtt. Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni TELEFON AASTAST 1923 metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka
Kikapuu keel Kikapuu keelt peavad mõned lingvistid ka mesquakie keele(või teisiti kutsudes ka inglise keeles fox keele) üheks dialektiks, aga siiski peetakse teda ka omaette keeleks ning on kõigis minu esitletud allikates määratletud kui omaette keel. Kikapuu keel kuulub algonkini keelte hulka (Wiktionary). Keele kõnelejate arv on viimaste teadaolevate andmete järgi 510, aga kikapuu kõnelejate populatsiooni mõõdeti USAs viimati 2007 aastal ja Mexikos 2000. aastal, seega võivad arvud olla tänaseks muutunud. Andmed pärinevad etnoloogia maailma keelte teadmiku 19. väljaandest, mis tuli välja sellel ehk 2016. aastal. (The Endangered Languages Project.). Kõnelemise piirkondi on antud keelel kolm ja need on üksteisest küllaltki kaugel. Kaks nendest kohtadest asuvad USAs. Esimene piirkond on USA keskosast põhja pool, Michigani järvest edelasuunas. Teine asukoht on USA keskosa lõunapiirkonn...
muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli." Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et iga aparaadi juurde ei saa panna ööpäevaringset kassiiriteenindust ja üheks väljapääsuks sai münditaksofonide kasutuselevõtt. Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede
kõnele hakati telefoniliine pidi saatma ka suurtes kogustes muud informatsiooni. Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et iga aparaadi juurde ei saa panna ööpäevaringset kassiiriteenindust. Nii võetigi kasutusele münditaksofonid. Paraku tekitas see kurikaeltel kerge võimaluse raha kätte saamiseks ja tänu sellele võimalusele lihtsalt raha saada, polnud ka haruldane nähtus lõhutud telefoni aparaadid. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama
o Laosed lihtsustavad keelt. Toovad midagi uut juurde · Kirjaliku keele mõistmine o Lugemiskiirus 750 -1200 sõna vs 200-400 sõna minutis. Lugemiskiirus oleneb harjutamisest, sõnavara tundmisest o Düsleksia lugemise häire, mis esineb 4-5% koolieelikutest. Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa o Amnestiline afaasia ehk anomia raskusi objekti tähistava sõna vaste leidmisel o Düsastia suu, keele, kurgulae lihased häiritud, keel on pehme
LOCKE 1.Inimestel omavad erinevaid ideid, mõned on kaasasündinud ja mõned olemasolu algusest ideed. Ideid saab erinevalt nimetada: elevant, sebra, lõvi. 2.Inimeste kogemustest tulevad teadmised ning teadmistest omakorda tekivad ideed. 3.Vaimu väliste asjade ideed tekivad nende objektide tajumisel ehk aistimisel: kuidas täpsemalt objekt meeli mõjutab, kas ta on karvane, pehme, punane, triibuline. 4.Ideede teiseks allikaks on enda vaimu erinevad toimingud inimeses eneses. Refleksiooni all mõistame vaimu teadlikuks saamist läbi omaenda tegevuse ning seeläbi ideede tekkimist. 5.Välis- ja sisemaailma hõlmavad kõik inimese idee. Ideed väliste objektide tajumisest (pehme, karvane) ning ideed vaimu tegevusest. 6.Maailma sündiva lapse ideede tagavara täitub järk-järgult. Lapsi mõjutatakse erineval moel ja seega saavad nende vaimud erinevaid ideid. Kui laps näeb vaid musta ja valget, siis pole tal ideed pun...
Sissejuhatus - Euroopa kultuurilood tahistatakse selle moistega "keskaeg" pikka ajajarku 5-14.saj - Hõlmab ka mitmeid vastuolulisi ajajärke(suur rahvasterändamine 5-7.saj, kujunesid riiklikud struktuurid - Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloo...
muutuv magnetväli paneb võnkuma pehmest magnetmaterjalist membraani, mis tekitab heli." Esimesed avalikud telefonid, mida võisid kasutada kõik soovijad (sellise teenuse eest nõuti loomulikult ka rahakoti kergendamist) olid Ühendriikides möödunud sajandi lõpuks juba mõned aastad tegutsenud, arvatakse, et 1902.aastaks oli seal vähemalt 65 tuhat avalikku tasulist telefoni. Üsna kiiresti tekkis aga probleem mis puudutas kõnelemise eest raha sisse kasseerimist. Oli selge, et iga aparaadi juurde ei saa panna ööpäevaringset kassiiriteenindust ja üheks väljapääsuks sai münditaksofonide kasutuselevõtt. Paraku tekitas asjaolu, et taksofoni metallkestas peitub sulaselge raha, head meelt ka kurikaeltele ja nii saidki lõhutud telefoniaparaadid igapäevaseks nähtuseks. Kahtlemata oli see üks põhjustest, miks aastate eest telefonikompaniid asusid aktiivselt välja töötama tehnoloogiat mis võimaldaks telefonikõnede
Kohtunik Kohtunik tundus olevat väga rahulik, üldse mitte närvis. On enesest mõistetav, et tema rahulikkus oli tingitud sellest, et tegemist on siiski igapäeva tööga. Kõne maneer oli rahulik ja sõnad kõlasid väga selgesti. Pehmema poolne hääl tundus süüdistatule natukene rohkem lootust andvat. Olen märganud, et kõva ja käreda häälega kohtuniku puhul on saalis üldiselt ka vaiksem, kuid rusuvam meeleolu. Kõnelemise vahepeal olid hästi lühikesed pausid, arvatavasti selleks, et jääda selgeks ja mitte puterdada. Süüdistatu ülekuulamisel küsis kohtunik natukene manitseval häälel mõningaid küsimusi. Zestikuleerimine oli minimaalne, vaid kahel kuni kolmel korral otsuse ettelugemisel tõstis kohtunik käe, peopesa üles pool, et anda argumendile kaalu või pigem nagu õigustus. Võib-olla natukene häiris pea liigne kõigutamine paremale vasakule otsuse ettelugemisel
asjana. See on tähendustervik, mille sisu ja vormi kujundavad selle elemendid sõnad, laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu. Teksti teine äärmus ongi suuline dialoog, kõige üldisem ja läbi Infoühiskonnas on endisest tähtsam suuta eristada olulist informatsiooni vähem olulisest ning õppida avama tekstide mitmetahulisi ja mitmemõõtmelisi tähendusi. See tähendab oskust kriitiliselt lugeda ja tekste analüüsida. Analüüsioskus on abiks ka tekstide koostamisel. Tegevusalade struktuuri ja töö iseloomu
· Sõna osa : kuupäev -> kuup. · Kaashäälikud -> mnt, krt, nr, tn jne. Kõne -suuline mõtteavaldus, aga kirja pannakse paremaks ettekandeks või on tegu olulise isiku mõtetega, mida on vaja säilitada Alaliigid: 1. pidulik kõne Nt: pulm, aktus, sünnipäev 2. teaduslik kõne ettekanne tööst vms uurimusest. Nt: referaat 3. kohtukõne Ülesehitus: 1. Sissejuhatus kuulajate tervitamine võimalikult täpselt, kõnelemise põhjus 2. kõne sisu antud teemal võimalikult lühidalt ja olulisemalt 3. kokkuvõte onkreetsus, põhiidee väljatoomine, kuulajate tänamine samamoodi nagu sissejuhatuses
Tõde tekib ainult tervikuna. Tõde ei ole vastuoluline. Tõde on hetkeline, see pole fikseeritav. Tõe puhul puuduvad garantiid/tagatised. Tegusõna on seotud referendi e. osutusega ja nimisõna on seotud signifikaatori e. tähendusega. Ajalooplaan kirjeldab mingil kindlal ajahetkel toimunut koos ajamäärusega. Ajalooplaan ei ole kõige paremini õnnestunud termin, kuna samuti võime siis rääkida geograafilisest plaanist. Kõneplaanis ajamäärust ei esine ning seega kehtib see ainult kõnelemise hetkel. Kõneplaanis on sündmus alati kõnega seotud. Absoluutne akutalisatsioon - võitlus lähtub kolmest koordinaatorist: mina, siin ja praegu. Siiski ei pea esinema kõik kolm varianti. Hea näide on uudised. Uudisteformaat muutub läbi aja, algselt olid esindatud vaid siin ja praegu, nüüd tuuakse järjest rohkem sisse mina. Ajaloo aktualisatsioon - kindel maailm, koht. 0-aktualisatsioon - kehtib väljaspool kõneakti, väljaspool olemasolevat maailma,
Miimika ja kontakt- sõbralikus vs kivinägu Poosid ja kontakt- dominantsed või alistuvad poosid raskendavad kontakti saamist Zestid: kõnet toetavad liiigutused (illustreerivad) Sümbolid ( liigutused millega antakse edasi teatud iseseisev mõte. Enesele või esemetele suunatud liigutused Pole mõtet proovida oma zeste ja poose kunstlikult luua . pigem tuleks arendada endas suhtlemis partnerit arvestavat hoiakut. Esinemisoskus Retoorika- efektiivse kõnelemise ja kirjutamise kunst Retroorika -õpetus kõne pidamises Mida ja kuidas öeldakse , et kõne mõju kuulajatele oleks võimalikult suur Kõne veenvus: Emtsiaalne mõju Kõne sisuline põhjendus Kõneleja usaldusväärsus Oma ala fanaatikuid hinnatakse kõrgemalt Esinemine auditooriumi ees: 1. Õpetamine 2. Informeerimine 3. Meelelahutamine 4. Veenmine Psüholoogiline kontakt publiku/klassiga Heatahtlik hooliv Peamised printsiibid avaliku esinemisega : sisukus emotsionaalne mõju ja
Suuraju välispind on vaoline ja kurruline, mis suurendab ajukoore pindala. Mida suurem on ajukoore pind, seda rohkem on seal neuroneid ja seda keerukamat käitumist see võimaldab. Ajukoor juhib nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega. Iga elundi talitlus on allutatud suuraju poolkerade kontrollile. Ajukoore eri piirkondades asuvad näiteks kuulmise, nägemise, maitsmise ja haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka
reaktsioonidest.eriti väljendusrikas on suu . *Puudutused -väljendavad kontrollivajadust, toetust, millegi rõhutamist ja tundeid . Kahte sorti puudutusi on olemas : 1. iseenda puudutamine viitab ärevusele ja närvilisusele . 2. teiste inimeste puudutamine viitab kaastundele ja toetusele .*kehalised funktsioonid -annavad teavet meeleolu, tegususe ja stressitaseme kohta. Siia alla kuuluvad hingamisrütm , nahajume , higistamine jne. *varjatud helisõnumid - siia kuuluvad kõnelemise rütm, kiirus ,rõhk ja toon , hääle kõrgus või madalus. *teadlikud ja ebateadlikud tegevused ja liigutused - väljendavad ootust , tüdimust, keskendumist , häiritust või mida iganes *sugupoolte vaheline armastus koosneb üldjuhul 3-st komponendist: *hingeline lähedus, *kirg *pühendumine *meeldimine- tunnet iseloomustav soojus ja hingeline lähedus , kuid puuduvad kirg ning pühendumine. Usaldussuhe .*meeletu armumine- tegu on kire ajal tekkinud tundega
- Sobitusrühm - Tasandusrühm 17. Kuulmislangus võib tingida lapse arengus: a. Kõne arengu mahajäämuse b. Kognitiivse arengu mahajäämuse c. Üldmotoorika arengu mahajäämuse d. Eneseteenindusoskuste kujunemise raskused 18. Kõnehingamise probleemide tekkepõhjuseks on enamasti: - Liiga sagedased ja korrapäratud sissehingamised - Liiga kiire väljahingamisfaas kõnelemise ajal Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 19. Kuulmistingimusi saab ruumis parandada järgnevate meetmetega: a. Panna maha vaipkate b. Panna akende ette pehmed kardinad c. Panna tooli jalgade alla mööblivildid d. Sulgeda uksed-aknad e. Panna akende ette rulookardinad f. Avada uksed ja aknad 20. Milline väide on tõene? a
teadvustamise ja aktsepteerimise abil on võimalik endas paremale selgusele jõuda. Muusika on oma olemuselt abstraktne, mistõttu on igaühel võimalik seda vabalt tõlgendada ning sellesse oma tundeid ning emotsioone projitseerida. 9 On täheldatud, et muusikal on võime tuua sõnad kergelt esile. Muusika loob teatava distantsi inimese ja probleemi vahele, nii et sageli klient ei teadvustagi kõnelemise ajal, et muusikast rääkides avab ta tegelikult iseennast. Peamised kuulamistehnikad on projektiivne kuulamine, juhendatud muusikalised kujutlusmatkad, lõdvestumine muusika abil, projektiivne liikumine, muusika maalimine, muusikast ajendatuna luuletuste ning juttude kirjutamine. Kasutatud kirjandus: Bruscia, K. (1998). Defining Music Therapy. New York: Barcelona Publishers. OdellMiller, H., Richards, E. (2008)
liikumisest tähtede seas". Saint Exupéry on jõuliselt kogenud, et mõistuseks kohustatud keel liigub vastuoludes. Rebase ütlusest: "Keel on arusaamatuste allikas", ei tohi alahinnata. Ent Saint Exupéry nägi lahendust mitte vastuolude tasandamises või vältimises, vaid nende teadvustamises ja suurte sammudega mõõtmises. Ta talus pidevalt pinget teooria ja praktika, unelma ja teooria, vaikimise ja eluks siiski hädavajaliku kõnelemise vahel. "Mis peab inimestele ütlema?" Loogika püüab järjest tekkivaid sasipuntraid meie keelemaailmas kõrvaldada sellega, et keelab vasturääkivuse ära, justkui oleks kõik sellega lahendatud. Saint Exupéry otsib vasturääkivuse tõelist ületamist vaatluse lihtsuses. Sellega sarnaneb Saint Exupéry ehk Novalisega, kes nagu temagi ühendab unistaja loodusuurija ja praktikuga (pilvede kohal olemise asemel maa-alune kaevandus) ja kes on öelnud: "Hävitada
osutame, ja selle tähelepanu määrast. Inimesed, kes suhtlemise ajal partnerile üldse otsa ei vaata, püüavad midagi varjata. Kui aga silmsidet välditakse mõne küsimuse korral, on tõenäone, et kõnealune küsimus põhjustab piinlikkust või süütunnet. Silmside, mis kestab üle kahe kolmandiku suhtlemisajast, viitab huvile pigem partneri isiku, kui tema sõnade vastu. Silmsidet esineb rohkem kuulamise kui kõnelemise ajal. Teine oluline osa kehakeelest on kõnnak ning kehahoiak. Iga inimene käib küll isemoodi, kuid liikumise kiirus, rüht ja sammu pikkus väljendavad inimese meeleolu. Rõõmsas meeleolus inimene liigub kiiresti ning lendlevalt, õnnetu vaevaliselt ning õlad longus. Masendatud inimene veab jalgu järele, käed taskus ning pilk maas. Kiiresti ning kätega vehkides liikuvad inimesed on enamasti sihikindlad ning valmis oma kavatsusi ellu viima. Kui tõtakale sammule
On teise maailma kujutamise loomise vorm. Konstruktivisitlik arusaam lähtub sellest, et kogu inimtegevus sõltub vaatlejast. Oma orienteerume maailmas oma konstruktsioonide abil (fiktsioonide abil) Fiktsioone võib vaadelda kultuurilise tegelikkusena, mis juhib inimese tegevust ja tema valikuid. Meediaühiskond tugineb operatiivsetele fiktsioonidele. Meediaühiskond: imago, avalikkus, avalik arvamus. Imago – visuaalne metafoor Maine –seotud kõnelemise ja kuulmisega (nüüdisaegsem) Bränd- seotud turundusega, kaubamärk (logo) Examil: avaikkuse 3 tähendust ja 3 arengut ära aja sassi! Avalikkse poliitiline stukruutimuutus – seal tekis suhtekorraldus, reklaam jne, seal hakatai imago ja mainet muutma.
............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?.............................................................................................................6-8 4. Suhtlemisstiilid · Millest tohib rääkida ja millest mitte?.................................................9-10 · Hääletoon, -kõrgus ja kõnelemise kiirus ................................................10 · Vaikuse kasutamine .................................................................................10 · Zestid ja näoilmed ....................................................................................11 · Füüsiline kontakt ja füüsiline ruum .......................................................11 5. Allikad ................................................................
lineaarsus/protsessuaalsus. Kirjutamise tempo on individuaalne ja üldiselt oleme tempo valimises vabad. Professionaalsed kirjutajad löövad ca 250-400 lööki minutis, kahe sõrmega toksijad 130-180 lööki minutis (mõnesõnaliste lõikude puhul võib kiirus olla ka 300 lööki). Teksti mõeldes löövad inimesed aeglasemalt, ca 100 lööki minutis. Keskmine sõnapikkus on 6-7 tähte, lisaks sõnavahed. Seega teksti mõeldes kirjutavad inimesed umbes 10-15 sõna minutis. Ka kõnelemise tempo on individuaalne, aga kõigub üldiselt 120-180 sõna vahel minutis, mis teeb 2-3 sõna sekundis. Telediktorid näiteks loevad uudiseid 120-140 sõna minutis. Seega on kõnelemise tempo umbes kümme korda kiirem kui kirjutamise tempo ja meil on kirjutades kümme korda enam aega mõelda, mida ja kuidas ütelda. Me ei saa ka kõnetempot suvaliselt aeglustada, sest siis oleks tulemuseks pikkade pausidega tekst, mis pole mõistetav.
Suhtlemises on väga oluline enese väljendamine. Selle alla kuuluvad kindlasti ka aeglaselt ja selgelt rääkimine. See aitab paremini mõista, mida isik öelda tahab. Kahjuks olen mina 2 seline inimne, kellel on kombeks liialt kiiresti rääkida. Kui ma jutu käigus seda avastan, siis hakkan end kontrollima ja aeglustan kõnelemise tempot. Samas räägin kõva ja selge häälega ning hääldan sõnu korrektselt. Paljud inimesed kaotavad ära sõnalõpud või kasutavad kõnekeeles lühendeid. Kasutatakse palju inglisekeelseid sõnu, nagu näiteks: okay (olgu), bye (head aega), yes (jah), and so (ja siis), jne. Rahulikus tempos rääkimine on hea, kuna inimene saab rahulikult mõelda oma järgnevatele sõnadele või tekstile. Olukorras, kus üritatakse põnevat infot kiiresti edastada muutub jutt segaseks, kuna
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Vale erinevad liigid. Suur vale: Vale, kus valetaja proovib panna ohvri uskuma, millegisse uskumatusse, mille tõestamiseks kasutab ta mingisugust materjali, millesse ohver tõeliselt usub. Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adol...
3.5. Lastekirjandus ja ettelugemine 7 4.Ülevaade rühmas toimuvast kõnearendustööst 8 2 1. Kõnearendus kui sissejuhatus lugema õppimiseks. Kõnelema õppimine on kõige keerukam ülesanne, millega laps peab hakkama saama. Maimikuiga on kõne arengu sensitiivseks perioodiks. Lapse kõne areng on sel ajal kõige efektiivsem ja laps on eriti vastuvõtlik vastavate mõjutuste suhtes. Kuulamise ja kõnelemise tegevused aitavad täita järgmisi ülesandeid: · Anda lastele võimalus luulata grammatiliselt õiget kõnet, · Tutvustada lastele uusi sõnu, rikastades laste sõnavara, · Anda lastele võimalus kõnelda erinevatel teemadel, rikastades laste silmaringi, · Anda lastele võimalus väljendada oma emotsioone, suhtumist, · Aidata lastel orienteeruda esemete ja nähtuste seas. Vaimse arengu seisukohalt on kõne arengul väikelapseeas oluline tähtsus
GERIAATRILISE PATSIENDI SEISUNDI HINDAMISEKS KASUTATAVAD TESTID: · Minimental test · Kognitiivse funktsiooni hindamise lühitestid · Geriaatrilise depressiooni skaala lühivorm (GDS-15) · Vaimsed, emotsionaalsed ja kognitiivsed probleemid- haigused,kahjustused ja sümptoomid · Alkoholismi skriinimise test (CAGE) · Michigani alkoholismitest · Kuulmise, nägemise ja kõnelemise hindamine (eelkõige õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige arstidele ja õdedele) · Sotsiaalse seisundi hindamine (eelkõige Sotsiaaltöötajatele) · Zariti hooldaja koormuse hindamise intervjuu · Mitmemõõtmeline hooldaja koormuse uuring · Igapäevaelu toimingud (kohandatud Katzi skaala) · Igapäevaelu instrumentaalsed toimingud (kohandatud Lawtoni skaala) · Tinetti tasakaalu ja kõnnaku hindamise skaala · Kehalised testid
vajalik selga panna tööjope, mille alt samuti polnud midagi näha. 10 KOKKUVÕTE Kokkuvõtvalt võin öelda, et praktika oli edukas. Sain paremini aimu kuidas paberimajandus ettevõttes toimib ja ka omandatud teadmisi rakendada. Õppisin täitma nõudelehti ja tellimuslehti ning heaks meeldetuletuseks olid ka arvutusülesanded, mida mõne aine koguse ja hinna arvutamiseks vaja oli. Kui varem oli mul suur hirm vene keeles kõnelemise ees, mida ma vgäa hästi ei oska, siis praktika lõpus julgesin juba rohkem oma vigases vene keeles töölistega suhelda, kes ise eesti keelt eriti ei osanud ja üritasid minuga eesti keeles suhelda, samamoodi nagu mina vene keeles. Juhendaja oli abivalmis ja rõõmsameelne, aitas alati kui mul küsimus mõne dokumendi asjus oli ning kiitis tehtud töid. Kui praktika alguses ma veidi pelgasin tööterritooriumil üksinda liikuda siis praktika lõpus ei
kaasinimeste vastu, mõnel puhul aga rõhutatakse oma vabadust teistelekehtivatest konventsioonidest. Tähtsale ärikohtumisele eisobi tulla kortsus ülikonnas. Teisest küljest toonitavad julgus ja isikupära esletoomine riietuses sisemist vabadust. Häälevarjundid Sõnalisele suhtlusele lisandub Paralingvistiline sisu, mis antakse edasi hääletooni muutmise, rõhuasetuse, pausidega. Paralingvistiliste vahenditena kirjeldatakse hääle tugevust, kõrgust, tämbrit, kõnelemise kiirust, modulatsiooni, rütmi, hääldusviisi jt tunnuseid. Hääle karakteristikutel on tähendus ka teiste inimeste hindamisel. Näiteks loob tasane ja mahe hääl kujundi kaunist, naiselikust, tundlikust isikust. Kehakeele mõismise praktilisest tähendusest 10 Suhtlemisvahendite koosmõju tunnetamine omandab erilise tähenduse teise inimese tegeliku suhtumise ja kavatsuste kindlaksmääramisel
suuda taluda oma eraldatust teistest inimestest. Ravikõneluse puhul on oluline see, et üks pool on oma kõnevõimetusest teadlik ning on seepärast passiivne. Tal on olemas suhtlemistahe, kuid pole julgust. Arst peab olema aktiivne pool, kes jututeemat üleval hoiab. Kuid siis tekib probleem, et patsiendil, kes arsti Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 2 kuulab, on väga raske oma kõnevõimetust taastada. Kõnelemise ehk raviprotsessi käigus õpitakse kõnelemisoskust, mis ongi patsiendi tervenemine. 8) Vastastikune mõistmine tekib vaid seal, kus seda otsitakse ja eeldatakse, st mõlemad jutukaaslased peavad seda otsima ning pingutama selle leidmise nimel. Vastastikune mõistmine pole võimalik, kui seda ei looda, kuna inimesele on omane teise mittekuulmine. Inimene peab oma huvid ja egoistlikkuse ohvriks tooma, et tekkiks teineteisemõistmine ning selleks peab olema valmis ehk seda lootma
............................................................................................. 10 2 EESTI KUNST 1980-2000 Küllap kipume juba unustama, et praeguse Eesti kunstielu endastmõistetav mitmekülgsus küpses 1990. aastate teravate kunstidiskussioonide ja järsult muutunud autoripositsioonide virrvarris. Vähem kui kümne aasta jooksul vahetus välja kunsti finantseerimissüsteem, tekkisid mitmed uued kunstist kõnelemise viisid, kujunes kuraatoriinstitutsioon, loodi kommertsgaleriid. Foto ja video läbimurd kunstipilti tõi kaasa maali, skulptuuri ja graafika triumviraadi lõpu ning maalikunsti priviligeeritud asendi järkjärgulise muutumise. Uut tüüpi kunstnik heitis uudishimuliku pilgu ajalooarhiividele, tärkavale reklaamikeskkonnale, moele, psühhoanalüüsile ja subkultuuridele. Autoripositsioonide valik teravdus ja kontseptualiseerus. Näitus "Kogutud kriisid. Eesti kunst 1990
loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte. Lähemal vaatlusel on oskused ja õnnestumine oluline igasuguse kõnelemise puhul: mida ka inimene ei räägiks, võib ta püüda oma kuulajate tähelepanu huvitavate detailidega, näiteks tabavate ütlustega või ootamatute mõttekonstruktsioonidega. Sellest kõnetegevuse omadusest lähtuvadki vähemalt osaliselt sellised nähtused nagu släng ja võõrkeelsete sõnade kasutus koodivahetusena, aga ka keelelise identiteediga seotud murdeliste joonte ilmnemine jms.
VI. HINGAMINE 1. Hingamiselundid ehitus ja iseärasused lastel. Hingamiselundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, hingetoru e trahhea, bronhid (jagunevad peenemateks osadeks bronhioolid, mis lõppevad kopsu alveoolidega, mis on väga õhukese seinaga ja mille seintes paiknevad kopsukapillaarid nii arteriaalsed kui venoossed kapillaarid, mille kaudu toimub gaasivahetus), kopse ümbritsev kopsukelme e kleura, hermeetiliselt suletud kleura õõs, hingamislihased (roietevahelised lihased, sisemised lihased ja välised lihased ja diafragma lahutab rindkereõõnt kõhuõõnest), Hingamise abilihased( kõhulihased, õlavarrelihased, trapetslihas). Iseärasused lastel ninaõõs on kitsas, limaskest on õrn ja veresoonte rikas, kuna imik ei oska läbi suu hingata, siis nohu on temale tõsiseks katsumuseks. Väikelastel on nina ja pisaranäärme vaheline kanal suhteliselt avar ja nohu korral on infektsiooni oht silma kanduda suur. Nina kõrvalkoopad (põsekoopad, o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
