tajust, mälust, mõtetest ja tunnetest. 2) Isiklik alateadvus(koos oma komplektsidega) – egoga külgnev piirkond, milles peituvad juba teadvustatud kogemused. Ego suhtleb isiku alateadvusega info vahendusel. 3) Kollektiivne alateadvus(koos arhetüüpidega) – psühho kõige mõjuvõimsam süsteem. Selle patoloogia võib varjutada kõik, mis toimub egos ja isiklikus alateadvuses. TALLINN 9.03.2012 4 Isiksus • Arhetüübid – ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid; • Arhetüüp – mõtte universaalne vorm, mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. • Arhetüübid süsteemis: 1) Persona – sild maailma: kohanemissüsteem, mille kaudu me maailmaga suhtleme. Näiteks on igal elukutsel oma persona ning ohtlikuks muutub, kui inimene samastub oma personaga. Persona on see, mida inimene tegelikult pole, vaid see, kelleks tema ja teised teda peavad; TALLINN 9.03
Mina analüüs Jungi psühholoogia elementide kaudu. Jung oli väga keeruline inimene, ta oli palju lugenud ja reisinud seoses sellega on teda ka raske tõlgendada. Too sama mees on andnud väga palju tänapäeva psühholoogiale ja üldse tervele universumile. Kes on inimene?Kes olen mina? Selleks, et saada nendele küsimustele vastust on vaja teada/ tunda Jungi psühholoogia elemente (keeruline mõtteviis). Nendeks on siis ego,kompleks, persona, vari, arhetüübid. Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on. Teiseks Jungi psühholoogia elemendiks on kompleks,milles peitub emotsionaalsed värvingud. Põhimõtteliselt seda, et vanemad on iga indiviidi jaoks pühad
1. Milliste küsimustega tegelevad ontoloogia ja metafüüsika? Oleva olemuse / olemise ja olemuse loomuse küsimus. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näi...
Mis teeb asja olevaks? Mis tähendab asja ontoloogiline staatus? Mis on olemus kui niisugune? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat. Idealistlik ontoloogiline reduktsionism. Arhetüüpide teooria (ideed). Kõik, mis näib meile olevat, tegelikult ei olegi nii. Nt varjude mäng koopa seintel. Need asjad, mis tegelikult on igavesed ja muutumatud, mis näivad aga ainult olevat on muutlikud ja mittepüsivad. Tegelikult olevad asjad/ideed on näivate asjade arhetüübid. Ideed on mudelid või originaalid tavasilmaga nähtavate asjade jaoks.Vahe nende vahel on see, et nähtavad asjad imiteerivad arhetüüpe või osalevad nende vahekorras. Anamnesis meenutamine. Oluline küsimus kas on olemas ideed? 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemisest endast, eeldades et neil on mingi kindel ontoloogiline staatus. 4. Mis on substants? Olev asi, mis on olemas tänu iseendale
Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest Erik Eriksoni psühhosotsiaase arengu modellis tekkib identiteedi kriis- 12-18 eluaast Karen Horneyi isiksuse kontseptioonis on 2 rühma vajadusi . Need on- turvalisus / rahuldamis vajadus Oidipuse kompleksi lähenemiseks on vaja, et laps- ……… ????
sadism; 2. destruktiivsus- püüe purustamisele, tingituna jõetus- ja isoleeritustundest; 3. konformism- püüdlusmugandumisele ja teistega samastumine. · Analüütiline psühholoogia- Garl Gustav Jung Freudi lemmikõpilasena arendas selle välja peale lahkhelide tekkimist oma õpetajaga. Siin saab määravaks mitteseksuaalne elujõud ja alateadvuse on liikumapanevateks jõududeks allasurutud isikliku elu sündmused ning kollektiivse alateadvuse arhetüübid (pärilik liigiomane alateadvus). Jungi käsitluses on inimene ürgkarja liikme staatuses, kuid varjatud kujul. Käitumist, suhteid ja püüdlusi reguleerivad: 1. animus- ürgisa, meesalge; 2. anima- naisalge; 3. tule, taassünni jpm arhetüübid. Jungi teeneteks on introvertsuse ja ekstravertsuse kui isiksuse tüüpe tähistavate mõistete kasutuselevõtt, assotsiatsioonitestide loomine ja sümbolite psühholoogiline analüüs
impulsse. CARL GUSTAV JUNGI ANALÜÜTILINE SISKSUSETEOORIA Eristas järgmisi isiksuse tasandeid : teadvus, isiklik alateadvus ja kollektiivne alateadvus(inimkonna ühine kultuuriline mälu). 5 S.S 2010-05-22 Arhetüübid mõistekombinatsioonid. Inimese sooga seostuvaad arhetüübid on anima(naisekujutlus) ja animus(mehekujutlus). Iga naine kannab endas mingit kujutlust ja iga mees naise kujutlust. HANS EYSENCKU ISIKSUSETEOORIA Rõhutas kahte tunnustuse paari esktravertsus ja introvertsus ja emotsionaalset tsabiilsust- neurootilisust. Ekstravertidel on aju erutusetase madalam kui introvertidel. Ekstavert püüab oma käitumisega erutuse taset ajus tõsta, introvert püüab vältida. Emotsionaalsest stabiilsete inimeste tunded on püsivad
Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid Kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites
Analüütiline psühholoogia Jung, C.G. (1921 saksa). Psychological types I Psüühiline energia libido Printsiibid: · ekvivalentsuse printsiip · entroopia printsiip · vastandite printsiip II Isiksus isiksus ehk psyche · teadvus: ego & persona · personaalne alateadvus: kompleksid, vari, mina, anima,animus (projektsioonid) · kollektiivne alateadvus: arhetüübid, terviklikkus 1) Ego teadvustatud psyche osa; mõtlemine, tunded, mälu 2) Personaalne alateadvus (personal unconscious) kompleks: emotsionaalselt küllastatud ideed libido investeerimine kompleksisse 3) Kollektiivne alateadvus (Collective unconscious) arhetüüp archetype pärilik emotsionaalse reageerimise dispositsioon, idee müüdid Kollektiivne alateadvus manifesteerub unenägudes, unistustes, sümbolites
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
ihaledagi. See kummaline segu on tagatipuks veel asetatud võrdlemisi realistlikku, ajastu konventsioonidele vastavasse raami. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Inimtüübid, mis siin vastupandamatult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud. Need on pigem arhetüübid kui tüübid, ja jõud, mis neid pingestavad, on nii puhtalt vastandlikud, kui võib olla. Oma nägemusliku üldistusega on “Vihurimäe” üks kõige inspireeritumaid romaane inglise kirjanduses.” Henno Rajandi Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/ Emily Jane Brontë ja tema õdede elu. 2. “Vihurimäe” järelsõna. H.Rajandi. Ajastust ja tähtsusest inglise kirjanduses. 3. Raamatukoi raamatupood. http://www.raamatukoi
Kirjandus ja psühholoogia Psühholoogia (kr. , psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängu...
Vaimne energia väljaspool ekstravert, vaimne energia sees introvert. Vastasseisud tulevad sellest, et nähakse teineteise juures negatiivseid külgi. 4 alatüüpi : mõtlev, tunduv, aistiv ja intuitiivne. Jagas terved inimesed ekstra- ja introvertideks. Ekstraverdid võivad kaotada sideme sisemaailmaga ja vastupidi. Arengu eesmärk on endas saavutada kõik 4 tüüpi. Sarnasusõpetus inimmõistusel erinevad kihid. Suur osa on kollektiivsest alateadvusest moodustunud arhetüübid. Persona, vari, anima, animus. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. 6. Arhetüübid Arhetüübid on kujutlused ja emotsioonid, mis on suurelt osalt päritud, sümboliline käitumis- ja arusaamisskeem
Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See,
süzees pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks pealkirjas ,,Noore Wertheri kannatused", ,,Doktor Faustus" detailides põrgu väravad esemetes graal, õun, karikas tegelastüüpides kangelane, saatan, lollike hingeseisundites paaria (põlatu), unistamine, igatsus ja üksildus eksistentsis armastuse, õnne, oma koha otsimine müütilisest ajaloost ja piiblist pattulangemine, paradiis, viimnepäev paikadest Arkaadia, Utoopia, põrgu 52. ,,Fausti" arhetüübid: Margareta vanglas kui Shakespeare'i hullunud Ophelia, Mefistofeles saatana arhetüüp, don Juani arhetüüp Margarete vallutamisel, lepingu motiiv, olemise probleemid (Hamlet), kingituse arhetüüp, viited teistele tekstidele nagu nt ,,Dekameron", piibel, ,,Don Juan", ,,Jumalik komöödia" 53. Levinuim rändarhetüüp on hea ja kurja vaheline võitlus 54
Eros ja Thanatos Reaalsusprintsiibi ja mõnuprintsiibi konflikt Allasurutud tungide korduv tagasitulek Tihendus ja nihe Freudism ja kunst Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia Kunstiteose tajumine kui psühhodünaamiline protsess Müütide uurimine (Freud ja õpilased: Karl Abraham, Otto Rank, Hans Sachs). Kangelase müüt Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne mitteteadvus Arhetüübid (laps, ema, animus, anima, vari, trikster jt) Kunst ja vaimuhaigus Sürrealistide Trema (Giorgio Chirico) Sass, Louis A. Madness and Modernism: Insanity in the Light of Modern Art, Literature and Thought. Harvard University Press, 1994 9. Uuskriitika 1920-50.aa, Inglismaa, USA (1960-1980.aa: uuskriitikute õpilased) Uuskriitikud Inglismaa: Ivor Armstrong Richards (Practical Criticism, 1929; The Philosophy of
Jutustamissagedus - ühekordne, kordav ja koondav jutustamine. Intertekstuaalsus. Lugude tüpoloogiad. Intertekstuaalsus on kahe või rohkema teksti samaaegne nähtav kohalolu teise teksti piires. Tüpoloogiaid: Vladimir Propp - lugude süvastruktuur, funktsionaalsete elementide hulk narratiivis on piiratud. Algsituatsioon + 31 funktsiooni või süzee elementi. C.G.Jung - erinevais kultuurides esinevad sarnased müüdid - tekivad kollektiivsesse alateadvusesse talletunud arhetüübid, kirjandus väljendab neid. Müüt. Müüdi määratlus. Müüdi tüüpe. Müütide kasutamisest kirjandusajalooliselt. Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus),
Ekstraverdil on hüsteeria, seksuaaleluhäired. Introverdil on skisofreenia. Ekstravertidel on kalduvus kaotada elu sisemaailmaga. Introvertidel välismaailmaga. Inimese suurim eesmärk on see, kui suudetakse kõik 4 alatüüpi välja arendada, kuigi seda juhtub väga harva (Kristus, Buddha). Enamik inimesi kasutab neist vaid kahte. · sarnasusõpetus mille poolest on inimesed üksteisega sarnased? Vastus on ühisosa. See põhineb psüühilisel jaotusel ja õpetus arhetüüpidel. Arhetüübid on ettevalmistusssüsteemid, mis on ühteaegu sümbolilised arusaamis- ja käitumisskeemid. See paneb meie psüühilise elu elemendid mingisse korrapärasesse struktuuri. Kollektiivne alateadvus on tema meelest kui evolutsiooni tagurpidipööratud väljendus. Siis saab kogu maailm üheks, kõik on samast ainest pärit. Tähtsamat arhetüübid Jungi jaoks: persoona, vari, anima ja animus, mina ise. Persoona: algne tähendus on mask. Sarnane Freudi superego'ga. Tähendab inimeses seda, mis
Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1. Persona ehk mask sarnane Freudi superegole- inimene võtab omale rollimaski, milline
Kollektiivne alateadvus on omane kõikidele indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algeid. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus.
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Jung on öelnud vahel ka sellise seletuse, et arhetüüp on nagu kristallvõre. Mingi jõud, mis paneb aineosakesed korrapärasesse struktuuri. Arhetüüp on teatud jõud meie psüühikas, mis koondab elemendid kindlasse vormi. Kui valada vedelik anumasse, siis see võtab anuma kuju. Arhetüüp võikski piltlikult seletades olla see anum. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Tal oli neid arhetüüpe väga palju. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: arhetüüp persoona, arhetüüp vari, arhetüüpide paar anima ja animus, arhetüüp self (isesuse arhetüüp). · Arhetüüp persoona Persoona oli antiiksetes etendustes mask. Sellest lähtubki Jung persoona arhetüübi puhul. Persoona natuke sarnane Freudi superegoga
meisterlikkus igaüks tahab olla omaette, aga samas kuuluda kuhugi, samas olla sõltumatu. Iga inimene vajab turvalisust ja stabiilsust, mida saab saavutada rutiini, mugavuse, äraproovitud asjadele truuksjäämisele (kindlustuslepingud, töökohast kinnihoidmine pensioniks, vitamiinide söömine tervena püsimiseks), aga samas kannustavad tagant ambitsioonid, soov olla teistest parem, milleks tuleb võtta riske. Nende arhetüüpide vahel tuleb otsida kompromisse. Arhetüübid on vahendajad kliendi motivatsiooni ja toodete vahel. Ettevõtte brändide loojad ja reklaamikirjutajad lähtuvad sellest, et inimesed tahavad arhetüüpidega sarnaneda. Üks tee arhetüüpideni jõuda on toodet kasutada. Püütakse luua seoseid vanakreeka jumalate vahel: Zeus on nt naist petnud Bill Clinton, tema kannatav naine Hilary on Hera ja armukesed on muud armukesed. Motivatsioon Stabiilsus ja Kuulumine ja Risk ja Iseseisvus ja
identifikatsioon Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise individuaalseid erinevusi ning on asetatud 2dimensioonilisele skaalale. Eysenck tõi esile, et need kaks dimensiooni sarnanevad nelja isiksusetüübiga, mille tõi välja juba Hippokrates
Ego – Id’i teenistuses, arvestab keskkonna nõudmistega, kateksis – psüühilise energia suunamine mõtetesse objektist, mis suudab vajadusi rahuldada; leida objekt Idi vajaudtse rahuldamiseks, arvestada Superego’ga. Superego – keeldude internaliseerimine, süütunde osa käitumise regulatsioonis, isiksuse moraalne pool. Elu- ja surmainstinkt : libido (seksuaalenergia-> eluks seotud vajalike instinktide energia) ; pinge vähenemine vajaduste rahuldamise teel) JUNG - arhetüübid - introverdid, ekstraverdid. enda aktiviseerimine. kalduvus teatud viisil emotsionaalselt reageerida; salvestatud oli emotsioon, mis tüüpiliselt seostud tajutud sündmustega (nt lapse reaktsioon emale) The persona - mask – osa individuaalsusest varjatud, osa isiksusest jääb maski taha Anima – naiselik alge mehes Animus – maskuliinne komponent naistes Varu (the shadow) – isiksuse tume pool, agressiivsed tendentsid inimeses; selle pojitseerimine
Kollektiivne alateadvus on mingi kollektiivi kogu ajalooline või kultuuriline taust, mida kõik indiviidid selles kollektiivis jagavad. Ta on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid - ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid, traditsioonid jne, mida jagab suur grupp inimesi. Nii näiteks on enamikes kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131)
ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Põhitunnused teos on kirjaniku väljamõeldis, selle sisu ja vormi loob autor oma mõtete järgi; tekstil puudub klassikaline ülesehitus; tekstil puudub pidevus, seoseid võib avastada ka hiljem; tekst luuakse paljudel erinevatel meetoditel: unenäod, müütilised arhetüübid, motiivid ja sümbolid...jne; luules saab valitsevaks vabavärss või vabavabarütm; sündmused ei ole loogilises järjestuses; teksti osad ei pruugi olla seoses; muutub vaatepunkt kirjanik ei ole enam kõiketeadja ega hinnangute andja Uus on sisemonoloog, teadvuse vool, lauseehitus, kirjandustekst sarnaneb argikõnele, puudub selge kompositsioon- viimast asendavad assotsiatsioonid, tagasipöördumised,
Jagab kummagi 4 alatüübiks. Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem
Funktsiooni alusel: - mõtlev ekst. int. - Tundev ekst.int - Aistiv ekst.int - Aistiv ekst.int - Intuitiivne ekst.int Inimkehas on vastandlikud protsessid. Vahel on tasakaal nihkunud. Mõlemale tüübile on omased kindlad haigused: E: hüsteerlised, maniakaal-depressiivne sündroom, seksuaalhaigused I: jääb oma sisemaailma kinni. Enamus in on ühte alatüüpi. Sarnasusõpetus teatud tunnuste alusel on kõik inimesed sarnased: arhetüübid. Erinevates kultuurides kindlad motiivid, tõestust sellest leiab rahvaste müütidest. Koosn 2 poolest, üks inimmõistuse jagunemine erinevatesse kihtidesse. Individuaalne alateadvus ja kollektiivne alateadvus. Teine õpetus:arheotüüpidest. Jung tegi arheotüüpide mõiste tuntuks. Jung arvas, et on olemas motiivid, mõisted, mis ulauvad erinevate rahvaste müütideni. Arheotüübid on päritavad teatud ajuosadega. Sümboliline arusaamis käitumisskeem
juugendi kiiret levikut. Juugendit on raske täpselt defineerida, seda kinnitab ka terminite rohkus, mida selle stiili puhul kasutatakse (Art Nouveau, Arts and Crafts Movement, rahvusromantism, modernstiil, Sezessionsstil). Juugendi oluline seisukoht oli see, et arhitektuur peab looma kauni keskkonna ja seeläbi ka kauni inimese. Otstarve ja ilu tuli ühendada. Eriti väärtustati eramaju keset rohelust. Seetõttu tõusid ka mõisad kui ideaalsed maakodu arhetüübid arhitektide, kunstnike jt huviorbiiti. Inspiratsiooni saadi taaskord keskaegsest arhitektuuripärandist. Seda eelkõige seetõttu, et gooti arhitektuur imponeeris oma käsitöölike võtete ausse tõstmisega, kunstilise vormi ühtsusega ning dekoratiivsuse taotlusega. Gooti arhitektuuri peeti orgaaniliseks ja seda taotles ka juugend. Toetumist keskaegsetele prototüüpidele soosis ka historitsim, mistõttu saab siin kahe suuna vahel paralleele tõmmata,
Carl Gustav Jung (1875 1921) Sveitsi psühhiaater ning mõtleja, analüütilise psühholoogia rajaja.. Alustas psühholoogiaga, kuid elu lõpu poole haaras juba teisi valdkondi nii palju, et tema teosed ei mahtunud enam psühholoogia raamidesse. See on põhjus, miks paljud psühholoogid suhtuvad tema õpetusse teatava ettevaatlikusega. Tuli välja huvitava hüpoteesiga pärilik ei ole mitte üksnes geneetiline materjal, vaid ka teatud rudimentaarsed tajumuselid arhetüübid. See seletab sarnaste ideede esinemist üksteisest täiesti sõltumatutes kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi
Wertheimer 1912 liikumistaju, teadvuse struktuur etteantud Tervik määrab meie käitumise mitte elemendid (nagu bih.) e tervik suurem üksikosadest Käid ülikoolis, käitud ühtmoodi, klubis teistmoodi Taju, mõtlemise uurimine, teadvus, vaimsus 16. Psühhoanalüüs. Freud (1856-1939): ego, id, super ego; teadvustamata alateadvuse mõju (käte sundpesemine) Adler: alaväärsuskompleksid, mida püüame kompenseerida (Priimäe valged riided) Jung: arhetüübid, kollektiivne alateadvus. Meil on poolused, oleme binaarsed, varjudega 17. Humanistlik. Peale II MS Inimesekeskne, inimlikkus, väärtused, hoolivus, eneseteostus Vaba tahe, sundmõtteid pole Abraham Maslow: vajaduste püramiid. Edu ja positiivsus, edasipüüdlikkus, puudused ja arenguväärtused kui tegevuse motiivid (õpid, et targaks saada) Carl Rogers: pole patsient vaid klient 18. Kognitiivne. U. Neisser- kognitiivse psühholoogia mõiste 1967
Mõjud Suund, vool, žanrilisus, koolmkond, rühmitus Koht ajatus, rühmituses, traditsioonis, rahvuskirjanduses Ideaalne vastuvõtja (mudellugeja) – R. Barthes Konkreetne vastuvõtja (reaalne lugeja) – R.Barthes Temaatiline analüüs: Teema analüüs Teksti kui infoallikas (ajastu, eluolu jm) Tekst kui autoritekst (autobiograafia, omaeluloolisus) Abstraheeritud tegelikkus tekstis (akrooniad, arhetüübid, müütilisus). Narratiivne analüüs: Süžee ja faabula Süžee ja arhisüžee Motiivistik (nt aia harimise motiiv Mats Traadil) Aeg ja ruum (kronotoop) Jutustaja, jutustamisviisid Tegelassuhted ja –tüübid Poeetika analüüs: Immanentne tasandianalüüs (nii sisu kui ka vormitasandil) – analüüsitakse kõike, võib minna liiga kirjuks. Dominantne tasandianalüüs (integreeritud hierarhia, tekstisiseste ja
sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda
1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks (ajaleheartiklid, teadustööd); on kultuurinähtus ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik, ilukirjandus kuulub kunstisfääri, kus (a) printsiibid on ette antud (tanka; haiku; kuldlõige; van Gogh) või (b) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (vabavärss, piltluule, DuChamp). Ilukirjandus on lisaks seotud kunstilise fenomineiga (esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), mis tekib kommunikatsioonisituatsioonis. Kuna ilukirjandus kuulub kunstisfääri, on selge et see on tehtud (techné), iseloomulik on fiktsionaalsus, spetsiifika sõltumine keelelisest olemusest (luule vs romaan), aktiveertiakse keele poeetiline funkstioo...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2018/2019 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlemise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri.(kus printsiibid on ette antud ll haiku, kuldlõige; printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena ll vabavärss, piltluule) 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamaid komponendid on AUTOR -- TEKST -- LUGEJA; tekst lähtub nii kirjanduslikust traditsioonist kui ajastust (reaalsusest) Aut...
Chuck Berry on üks mõjukamaid rock'n'rolli artiste, avaldanud mõju väga paljudele põlvkondadele. Ta oli helilooja, teksti autor,kitarrist ja laulja. Kuigi ise oli must siis kuulas ta nooruses kantri muuikat ja seetõttu oskas ta tabada valgete maitset. Muusikakriitikud on arvanud et kui ta oleks olnud valge siis oleks ta olnud Elvisest populaarsem ja seda seepärast et Elvis ei kirjutanud ühtegi lugu ise. Tema kõige kuulsam lugu on: Johnny B. Goode. Tema lõi poplaulu arhetüübid. Hakkas esimesena kirjutama noortele ja noortest muusikat. Carl Perkins- kuulus lugu: Blue Suede Shoes. Buddy Holly- valge kitarrist Elvis Presley (1935-1977)- esimene suur staar pop muusikas. Sündis usklike perekonnas. 8- aastaselt tuli lastelaulu võistlusel võitjaks. Koolipidudel mängis kitarri ja laulis. Kooli lõpetas Memphises. Töötas autojuhina ja 1953 otsustas emale kinkida plaadi enda lauldud lauluga. Ja läks Memphises ühte väiksesse plaadifirmasse Sun ja plaat õnnestus hästi
meeleolud. [Revolutsioon on riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega.] "Kolm siga olid arendanud vana Majori õpetused terviklikuks mõttesüsteemiks, millele nad andsid nime animalism. Mitu ööd nädalas, siis kui Jones oli magama jäänud, pidasid nad küünis salakoosolekuid ja selgitasid teistele animalismi põhimõtteid (lk 21)." 3. Sisukokkuvõte, tuues välja kesksed tegelased, probleemid, farmi muutumise põhjused ja tagajärjed. Arhetüübid. Teos algab vana Majori kõnega. Major on näituse kult ja väga lugupeetud loom farmis. "Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud (lk12)." Major on teoses kui prohvet, kes kuulutab, milline peaks tegelikult elu olema ja mida selleks tegema peab. Kõik loomad on teda kuulama kogunenud. Major arvab, et ükskord peavad kõik loomad
tarvitse olla sama päritolu). (20. sajandi kaks suunda ritualistlik ja psühhoanalüütiline - esimene nägi müüti riituse toime sõnalise vastena, nt Harrison. Tema järgi ei ole müüti ilma riituseta, isegi kui riitus ise on ajas hävinud ja jätnud järele vaid müüdi. Teine tiib, Jung, pidas müüte ühtse alateadvuse väljendusteks, mis väljendavad alusideid. Nii seletab ta eri maailma paikadest pärinevate müütide sarnasusi. Oluliseks said arhetüübid, nt kangelane, jumal, patuoinas, teekond.) 5. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline - mõistukõne. Loodusallegooriline näiteks põhineb loodusnähtustel, müüt seostub või põhineb loodussümbolitel nagu päike jne. Solaarmütoloogia, solarism. Tautegooriline - allegoorilise müüdikäsitluse vastand. Tautegooriline müüt ütleb täpselt seda, mida ta öelda tahab, mitte ei jäta muljet nagu ütleks üht,
Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi. Tähtsamad on persona, vari, anima-animus, self, ego. Pilet 6. Arhetüübid. Arhetüüp ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või see, mis neid tingib. Kujutlused, emotsioonid. Psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindlasse vormi. Persona ,,mask". See, milline inimene näib endale ja teistele, et oma eesmärke saavutada. See,
See kummaline segu on tagatipuks veel asetatud võrdlemisi realistlikku, ajastu konventsioonidele vastavasse raami. Kired hõõguvad selles teoses kuumalt, kurjalt ja hävitavalt, aga nad ei ole füüsilised, vaid sümboolselt puhtad. Inimtüübid, mis siin vastupandamatult, teispool head ja kurja üksteise poole tõmbuvad või üksteisest eemale tõukuvad, on küll elavad, aga mingi müstilise veenvusega stiliseeritud. Need on pigem arhetüübid kui tüübid, ja jõud, mis neid pingestavad, on nii puhtalt vastandlikud, kui võib olla. Oma nägemusliku üldistusega on "Vihurimäe" üks kõige inspireeritumaid romaane inglise kirjanduses.[4] 3. Lühiülevaade teose sisust Teose lugu algab 1801. aastal. Mr. Lockwood saabub külla Vihurmäe mõisa, kuna seal elab Heathcliff, kelle käest ta äsja Rästapesa mõisa rentis. Teda koheldakse toorelt ja külmalt ning ka Heathcliff ei ole just eriti seltskondlik. Halbade ilmaolude
Õppimispsühholoogia. Positiivsed stiimulid. Karistuse mõju väiksem kui arvati. Hakatakse karistust vältima. Mõju ühiskonnale, haridusele. Autasude tähtsus. Psühhoanalüüs Sigmund Freud (1856 1939). Id, ego, superego. Teadvustamatu, alateadvuse mõju (dünamo, käivitaja). Anormaalsus. Käte sundpesemine viitab alateadvuslikule seksile, agressiivsusele. Adler: püüd ületada alaväärsuskompleksi. Jung: arhetüübid (sarnaste isikute, objektide või kontseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud) . Humanistlik Väärtused. Hoolivus. Inimlikkus. Carl Rogers: Abivajajat tuleb kohelda vastutusvõimelise kliendina, mitte sõltuva patsiendina. Terapeuti käsitles katalüsaatorina mitte isikuna.Õpilane fookuses, mitte õppeaine. Abraham Maslow eneseteostus
mõistulooga, kus veelgi võimendatakse ettekujutust, et kultuur kasvab välja algpatust ja ainujumala usust. Kõiki neid ühjendab üks: kulturiilminguid käsitletakse kui hüsteeria või neuroositekkimist. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 8 Carl Gustav Jungi (1876-1961) analüütiline psühholoogia C. Jung otsis kollektiivse alateadvuse näol inimkonna liigimälu, mis oleks ühtlasi ka üldinimliku kultuuri aluseks. Seega oli eesmärgiks leida need arhetüübid, mida jagaks iga kultuur, vaatamata oma näivast erinevusest. Entsüklopeedilise haardega uurija, kes valdas antiigi, hellenismi, idausundite, aafrika ja ladina-ameerika kultuuriruumide faktoloogiat ning otsib laiaulatuslike analoogiate kaudu oma ideedele tõestust. Näeb kollektiivse alateadvuse ehedat ilmnemist ühtviisi nii neurootiku, samaani, preestri jt. transikäitumises. Sarnasus- ja erinevusõpetus Erinevusõpetus on õpetus erinevatest psühholoogilistest tüüpidest
freud-museum.at). Psühhoanalüüs oli esialgselt meditsiiniline õpetus (neurooside ja hüsteeriliste häirete ravimine). Valik ideid: inimest motiveerivad tungid (instinktid); id, ego, super-ego; psühhoseksuaalse arengu etapid; kaitsemehhanismid; unenägude seletamine jne. Neo-freudism A. Adler, C. C. Jung, K. Horney. Iseloomulik valikuline nõustumine S. Freudi ideedega. Rõhk sugutungilt kui motiveerivalt jõult teistele teguritele. G.C.Jung (nt. unenägude seletamine, arhetüübid,), A.Adler (nt. alaväärsuskompleks, otsus enda nõrkust kompenseerida), K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid.
Liigendusel lähtub autor juttude tähestikulisest järjekorrast. Võibolla oleks kronoloogiline järjestus isegi põhjendatum, kuivõrd on tegemist kirjutamise hetkega tugevalt haakuvate lugudega ning daatumi lisamine aitaks lugejal esile manada isiklikke mälestusi kirjeldatud perioodist ja tulevastel lugejatel ajaloolist konteksti paremini fikseerida. Undi lemmikteemad viitavad tema püüdlusele analüüsida alateadvust (sügavikud, kosmilised hirmud, arhetüübid - Kalevipoeg, Sügavik, Tüdrukud taevast). Tekstid on tihedalt aktuaalses kontekstis kinni, följetonism följetonismiajastul, samas püüdleb autor laiemale haardele, igavikulisusele, alateadvusliku ja mütoloogilise poole. Mütoloogia on suhteliselt fiktiivne zhanr ning ei esita suuri vormilisi ja sisulisi nõudmisi. See sobib Undile suurepäraselt, sest tema kirjutamisstiil on pretensioonitu, raskesti piiritletav, justkui amorfne voolav mass.
Jungi teooriat (1955, 1959). Veel üks arhetüüp on anima, mis esindab naiselikke karakteristikuid nagu emotsionaalsus, õrnus ja mehe psüühika tundlikkus, samal ajal kui animus väljendab "maskuliinseid" tendentse naise psüühikas, mis sisaldab agressiivset enesekindlust, agressiooni ja teravat loogikat. Animus ja anima on sarnased yinile ja yangile Ida filosoofiast. Teised arhetüüpide paarid ja varju arhetüübid sarnanevad rumalale ja targale, surmale ja ümbersünnile, jumalale ja saatanale (Jung, 1959). Jung räägib veel introvertsuse ja ekstravertsuse dihhotoomiast, mis soodustas meie arusaama erinevat tüüpi loovisikutest ja protsessidest (1960). May teooria (1953, 1976) seisab selle eest, et autentne kreatiivsus on millessegi olemasolevasse uue toomise protsess. Loomingulised inimesed nagu kunstnikud, poeedid, teadlased ja heliloojad on ühed nendest, kes Platoni järgi väljendavad iseennast
Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja) Nikolai Trubetzkoy Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon Northrop Frye - arhetüübid Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri kirjandusteaduslikke töid, ent üldprintsiipide arendus mõjutab ka kirjandust, II suur nimi klassikalsies strukturalistmis. 1960-l murdumishetk strukturalismis, Roland Barthes (19151980) - varasemad tööd strukturalismist, mõju on 20 saj tärkaval semiootikal), ent muutuvad poststrukturalistlikuks (hilisemad tööd); muutumist ja eri võimalusi on palju
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: "Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus." See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
