1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa
Kordamisküsimused 1) Luule, draama ja proosa ülevaade. Luule – vabavärss, seosed universumi ja kosmosega, ühiskondlik ärkamine,eneseleidmine, inimlikud nähtused, tavaelu (linn, korter), kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid:...
ANDRES EHIN 1940 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei
Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1
1948.a. veebruaris haarasid kommunistid riigipöördega NSV liidu toetusel ise võimu ning asusid teostama üldist natsionaliseerimist ja kollektiviseerimist. Stalini surm Stalini surm 5. märts 1953 Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt
Piikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude tummapommi loomise eest vastutaja, sõja järel jäi Beria oma julgeolekujuhi tööst ilma, kuid üheks tähtsamaks võtmeisikuks NSV Liidus. Stalini surm 5. Märts 1953 · (Pärast veerandsaja aasta pikkus diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste jkallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks muutiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks oli Stalin tänapäevani vastuoluline alalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid.) · Stalini surm ja kõik need lühikesele ajavahemikule kuhjunud sündmused kutsusid esile
annavad tooni kooriheliloojad. 1930. aastatel sai oluliseks helilooja oma nägu, omapärane muusikaline mõtlemine. Eriti selgelt kajastub see 1930. aastatel eesti heliloomingusse tulnutel, eesti suurimal sümfonistil (10 sümfooniat ja 2 ooperit!) Eduard Tubinal (1905-1982) ja isepäiselt valuliku maailmatunnetusega Eduard Ojal (1905-1950). 1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil arreteeriti heliloojad ja koorijuhid (pidid olema üldjuhtideks 1950. a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste
päevas. Rahvaloendused näitasid, et 1932. ja 1939. aasta vahel vähenes NLi elanikkond 9-10 miljoni inimese võrra. Retseptsioonid Läänes Euroopa radikaalse poliitika peamine trend tegeles kommunismi sobitamisega kaasaesesse tegelikkusse.Selle põhiline manifestatsioon oli liikumine,mis kerkis esile 1970.aastaul eurokommunismi nime all. See oli katse suurendada kommunismi soosivat valijaskonda, lahutades selle ideoloogia nõukogude repressioonidest ja majanduslikust mahajäämisest.Taheti jätkate teed,mis oleks enam kooskõlas Euroopa poliitiliste traditsioonidega .Eurokommunism osutus ootamatult lahvatanud ja samas kustunud sähvatuseks. Kommunism osutus lootusetuks ettevõtmiseks : Läänepoliitiline kultuur astus vastu selle ideoloogia tahumatusele. Kolmas Maailm Samal moel, nagu holokaus väljendas natsionaalsotsialismi täiuslikemat olemust, tegi seda ka
muusika 20. sajandi suurimaid smfoniste. Sajandi keskel oli just selle plvkonna heliloojate saatus vga keeruline ja kirev. Paljud neist, nagu Tubin, pgenesid okupatsiooni eest. Paljud, nagu Vettik ja Pts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Kohalejnuid ahistas sageli uus vim (nt Eduard Oja). Mnest heliloojast kujunes aga uue vimu soosik. Nii ttas Eugen Kapp mitmetel juhtivatel ametikohtadel ning sai jrjest preemiaid ja aunimetusi. Repressioonidest jid sna puutumata ka Villem Kapp ja Gustav Ernesaks. Tuudur Vettik (18981982) Riho Pts (18991977) Evald Aav (19001939) Eduard Oja (19051950) Eduard Tubin (19051982) Gustav Ernesaks (19081993) Eugen Kapp (19081996) Villem Kapp (19131964) Heliloojate IV plvkond (sndinud 1920-1945) 1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956
. 1944 .. 1945 .. AASTATEL 1946 – 1990 RAHVASTIKKU MÕJUTANUD SÜNDMUSED 25 märts 1949 toimus teine suur küüditamine, kus Venemaale viidi 20 720 inimest, neist 20,8% mehed, 49,4% naised ja 29,8% lapsed. Umbes 3000 inimest hukkus Siberis. Paljud inimesed suutsid siiski ka küüditamisest pääseda, varjates end kodust eemal. Pärast aktsiooni lõppemist järelesaatmisi ei teostatud, seega õnnestus enamikul kõrvalehoidnutest repressioonidest pääseda.(2) 80ndatel aastatel kuulus Eesti veel Eesti Nõukogude Sotsialistlikku Vabariiki. 1985. aastaks oli NSV Liidu välispoliitiline ning majanduslik ummikseis ilmselge. Hiiglaslik riik vajas reformaatorit, kelleks sai uus NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov. Algas perestroika, mis püüdis Nõukogude ühiskonda vabameelsemaks muuta, kuid samaaegselt säilitada kommunistliku partei ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult
kindlustamiseks oli vaja hoida ühiskonda pidevas hirmuseisundis. Tugevnesid repressioonid. Likvideeriti teadusharusid (geneetika). Kogu võimutäis kuulus Stalinile, keda ümbritses lähikondlaste kitsas ring. Võimuladviku moodustas partei keskkomitee poliitbüroo. VÕIMUVÕITLUS PÄRAST STALINI SURMA Stalin sai surma 5. Märts 1953. Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Stalini surma järel läks võim Lavrenti Beria kätte. Teise maailmasõja ajal tõusis Beria nõukogude võimuhierarhia ladvikusse, temast sai Riikliku Kaitsekomitee liige, sõjatööstuse juht ning lõpuks ka nõukogude
Arvatavasti ei mõjunud range askees tema niigi nõrgale tervisele kõige paremini. Pascal kogus jansenistina kuulsust oma kirjatööga "Kirjad provintsiaalile" 1656–1657, avaldati Louis de Montalte'i valenime all, milles kaitses Sorbonne'i jesuiitide rünnakute vastu ketserluse eest Sorbonne'ist minemakihutatud juhtivat jansenisti Antoine Arnauld'd. Seda teost peetakse jesuiitidevastase ühiskondliku liikumise käivitajaks. Port-Royali kloostri päästis jesuiitide repressioonidest mõneks ajaks nõndanimetatud püha astla ime, mis sündis Pascali õe Gilberte'i tütre Marguerite'iga. Tütarlapse silmanurgas juba kolm aastat paisunud ohtlik mädauuris olevat paranenud pärast haava puudutamist metallastlaga, mida peeti Jeesuse okaskroonist pärinevaks. Ime kohta käis tunnistusi andmas ka Blaise Pascal, kes nägi sündmuses jumalikku sekkumist ja sai sest usulist indu. Pärast tsükloidi ja lõpmata väikeste suuruste intensiivset uurimist jäi Pascal 1659 haigeks.
BALTI RIIGID TEISES MAAILMASÕJAS JA NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI ALL Balti riigid Teises maailmasõjas 1940. aastal NSV Liiduga liidetud Balti riikide jaoks osutus esimene Nõukogude okupatsiooniaasta sedavõrd raskeks ja kaotusterohkeks, et oli inimesi, kes tervitasid 1941. aasta suvel sõja puhkemist rõõmuga. Balti rahvad lootsid, et neil õnnestub kaotatud iseseisvus Saksamaa abiga taastada. 23. juunil 1941 algas mitmel pool Leedus ülestõus nõukogude võimu vastu. Ülestõusnud vallutasid Kaunase ja kuulutasid seal välja Leedu Ajutise Valitsuse. Paraku saatsid sakslased selle pärast Punaarmee väljatõrjumist laiali ning vangistasid osa ministreid. Ka Lätis ja Eestis leidus neid, kes haarasid relvad. Oma jõududega iseseisvust taastada siiski ei õnnestunud. Kohalike elanike toel liikusid vaid Saksa väed Balti riikides kiirelt edasi, hõivates 1941. aasta juuli alguseks Leedu ja Läti. Eesti mandriosas jätkusid lahingud augusti lõpuni, saartel novembri ...
vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei ole eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid. [5] Muusika 1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil arreteeriti heliloojad ja koorijuhid (pidid olema üldjuhtideks 1950. a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste
jt muusikaasutuste edasisele tegevusele. Tehti maatasa rahvusliku heloloomingu senised saavutused. Süüdistused formalismis, kodanlikui Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele. 1950. aasta alguses arreteeriti Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi.Nad kõik said vanglakaristuse ning samal aastal vallandati konservatooriumist 16 õppejõudu.Samasugune nn puhastus toimus ka Heliloojate Liidus. Repressioonidest ei pääsenud ka interpreedid. Heliloomingu eesmärgiks kuulutati,,Nõukoguliku elu kajastamine", kunst pidi olema ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". Silmapaistvamad heliloojad: Gustav Ernesaks (1908-1993) - ,, Mu isamaa on minu arm'', ,,Rongisõit'', ,,Kati karu'', ,,Mind kutsuti pulma'' Edgar Arro (1911-1978) - ,, Eesti rahvaviise orelile'', operetid: ,,Rummu Jüri'' ja ,,Tuled kodusadamas'' Lydia Auster (1912-1993) Ballett ,,Tiina'', ,,Põhjamaa unenägu'', ,,Bambi'' 2
Suurt tähelepanu pöörati ka merekalade uurimisele (dr Määr ja dr Reinvaldt). Kalade ränne, sigimine, juurdekasv. 1925 a kirjutati alla Kalakaitse konventsioon Eesti ja Läti riikide valitsuste vahel. II maailmasõja tagajärjel kadus iseseisev Eesti riik ja paljud teadlased kas saadeti Siberisse või nad põgenesid Läände. Sõja järel taastus siiski mereuurimine suure NSV Liidu rüpes. Kuigi bioloogia peaks olema apoliitiline ei pääsenud ka bioloogid repressioonidest. Aga elu läks edasi ja teadus samuti. Merd uuriti Eesti NSV-s nii: · Teaduste Akadeemia instituutides, · Ülikoolides Praegu: · Üleliiduliste organisatsioonide (VNIRO) · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut · TTÜ meresüsteemide instituut 1 Läänemeri · Läänemeri on sügavale Euroopa mandrisse ulatuv Atlandi ookeani sisemeri, mida
Sisukord ELU- JA LOOMETEE................................................................................................. 2 SÜGISENE 1................................................................................................................. 7 SUITSUTA ÕHTU. LIIVATU RAND..............................................................................7 SUVEMÄLESTUS......................................................................................................... 7 AKNAST SISSEVAATAVA KUUSE LAUL .................................................................. 8 ÕHTU. VIRMALISED. ÖÖ............................................................................................ 8 *** "LUMI AMMU ÄRA SULAS..."................................................................................9 SEE ON VIIMANE LUULETUS.....................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:..........
keerukamaks ja pingutavamaks. Samas, poliitika viis, mida võttis vastu Inglismaa ja Prantsusmaa 1930-te lõpus, andis Saksamaale võimalust järsult suurendama oma sõjalise võimekust, mis võimaldas fašiste aktiivsetele sõjategevustele üleminekuks. Kokkuvõttes, üldised põhjused II MS alustamiseks: Luua Euroopas fašismi, mis võimaldaks võidelda kommunismiga; Saksamaa soov valitseda terve maailma üle; Nõukogude liidu nõrgenemine Stalini repressioonidest (ainult armees oli arreteeriti ning hukati ca 4 miljoni inimest); Jaapani soov valitseda terve Aasia üle; Prantsusmaa ja Inglismaa passiivsus, mille eesmärgiks oli pöörduda Hitlerit NSVL-i vastu; Iga riiki enda eesmärkide saavutamine sõja abiga (nt Poola tahtis ründama NSVL-i, aga Itaalia unistas naabermaade vallutamisest). 4 Sõdivate osapoolte sõjaplaanid
allusid kommunistidele. Kommunistid allusid Moskvale. Natsionaliseeriti tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus. Kommunistid said Ida- ja Kesk-Euroopas võimule tänu Nõukogude vägede ja eriteenistuste toele, mistõttu oli nende võim ebakindel (4). 3.3 Stalini surm Stalin suri 5. märtsil 1953 (4). Pärast veerandsaja aasta pikkust diktaatorina valitsemist oli Stalin, hoolimata ka venelaste kallal toime pandud kohutavatest repressioonidest, muutunud vene rahva teadvuses tõeliseks müütiliseks isa-kujuks. Seda tunnistab ka Stalini matustega Moskvas kaasnenud tohutu rahvatunglus, kus tallati surnuks rohkem inimesi kui Nikolai II kroonimispidustustel Hodõnkal. Venelaste jaoks on Stalin tänapäevani vastuoluline ajalooline isik, kellel on jätkuvalt palju poolehoidjaid (4). 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma
4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5. Mis iseloomustas sotsialistliku orientatsiooniga riike? Too näiteid. 5. Peamiselt III maailma riigid, mis olid NL otsese või kaudse mõju all NSVL toetas neid riike majanduslikult ja sõjaliselt NT: Etioopia, Somaalia, Kongo, Angoola, Afganistan jt arengumaad 6. Too näiteid stalinistlikest repressioonidest Nõukogude Liidus pärast II maailmasõda. Seleta mõisted: 1) küüditamine; 2) GULAG; 3) Leningradi süüasi (kohtuasi) 6. Küüditamised, massilised arreteerimised, vangilaagrid, kolhoosid. Küüditamine-inimeste sunniviisiline ümberasustamine GULAG(Glavnoje upravlenije lagerei)- NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Laagrite Peavalitsus, mille alluvusse kuulusid vangliaagrid NL'is Leningradi süüasi(kohtuasi)-Stalini heakskiidul organiseeritud näidisprotsess,
Pärast sõda Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 2. juunil 1976.a. ühendati kogu Vietnam Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. Samal aastal võitsid kommunistid kodusõja ka Kambodzas. 1979 okupeeris Vietnam Kampuchea, mis oli põhjustatud Pol Pothi rezhiimi poolt läbi viidud repressioonidest Kampucheas elava vietnami rahvusvähemuse suhtes. See lõpetas ka punakhmeeride valitsemise Kampucheas. Vastuseks oma soosiku Pol Pothi kukutamisele, alustasid hiinlased 1979 karistussõda Vietnami vastu, kuid sõja iseloom oli 10 pigem lokaalne, kuna hiinlastel õnnestus Põhja-Vietnami mägisel maastikul edasi tungida vaid kuni 30 km. Perestroika jõudis Vietnamisse aastal 1986 Hiina eeskujul toimivate majandusreformide (doi moi) näol.
Larka Laidoner Päts Rei - 1934. a. algus Vapsid alustasid laimukampaaniatega. Avaldati ``Võitluse`` erinumber J. Laidonerist. Märtsi algul 1934. a. ähvardasid mõned EVL liikmed, et kui valimised ei too vapsidele võitu, võetakse see võimuga. Valitsus keelas vastuseks sõjaväelastel liikmeksoleku poliitilistes organisatsioonides. 1934. a. algus · Vapsid hakkasid alates veebruarist 1934. a. saama hoiatusi kavandatavast endavastastest repressioonidest. · Midagi aga ette ei võetud, sest arvati, et asi piirdub Tõnissoni 1933. a. 11. augusti stiilis sammuga ja see elatakse üle. K. Pätsi riigipööre 1934. a. · 1934. a. 12. märts K. Päts, J- Laidoner teostavad Sõjakooli ja Kaitseliidu abil riigipöörde - Vahistatakse 500 vabadussõjalast. · Kehtestatakse 6. kuuks üleriigiline kaitseseisukord. · Laidoner määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks. K. Pätsi riigipööre 1934. a. Laidoner:
President Diem oli oma väed halvanud, käskides neil suuri inimkaotusi vältida. Seega oli Lõuna-Vietnami juhid rohkem huvitatud võimul püsimisest kui võidu saavutamisest. Nii tõestati ka Ühendriikidele, et Lõuna-Vietnami võimuladvik oli korrumpeerunud ja võimetu iseseisvalt ohjeldamispoliitikat kaitsma. Diem sekkus lühinägelikult usuellu, üritades piirata Vietnami budistide õigusi, kes moodustasid 80% elanikkonnast. Kõige nähtavam märk nendest repressioonidest saabus välimaailmale 11.juunil 1963, kui vana buda munk Thich Quang Duc end maailma meedia esindajate eest põlema süüütas. Pildid sellest sokeerisid maailma ja Diemi valitsust taheti aina enam maha võtta. Novembris andis tollane USA president nõusoleku riigipöördeks - Diemi kukutamiseks ja hukkamiseks. Loodeti, et uus valitsus jätkab kommunismivastast sõda ja viib läbi vajalikud reformid, kuid seda ei juhtunud. Pärast J.F.Kennedy mõrvamist tuli USA's võimule president, Lyndon B
üksmeelselt Moskva anneksiooni mittetunnustamise joonele ja pidas seda joont 52 aastat. Moskva plaani nurjamise eest said eesti poliitikud väga rängalt nuhelda: vastukandideerimise asjaosalistest represseeriti ühe praegu veel lõpetamata uurimuse esialgseil andmeil kaks kolmandikku, neist omakorda kaks kolmandikku mõisteti surma või hukkus vangis. Paljudel oli süüdistuseks just kandideerimine. Üle veerandi asjaosalisi jõudis hiljem pagulusse või langes sõjas. Repressioonidest pääses Eestis umbes 8%. Ohvrid olid suured, aga suur oli ka vastupanust saadud tulu meie iseseisvusvõitlusele. Seda zdanov teist suurt möödalasku on võimalik välja vabandada ainult väitega, et "proletariaadi" huvides on kõik lubatud. Nii seletataksegi: "Sellega oli kodanluse passiivne valimisõigus faktiliselt tühiseks muudetud. Tekkinud olukord, kus proletariaadi esindajaid saab, aga kodanluse
seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. „kõrgematele“ eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
Nõukogude perioodil ei langenud terrori ohviks mitte ainult inimesed vaid ka mälestusmärgid. Enamik monumente purustati juba esimesel okupatsiooniaastal 1940. lõhkujaid ei tulnud tavaliselt kaugelt otsida. Nendeks olid inimesed meie endi hulgast, need, kes kummardasid punavõimu ja soovisid silma paista vahendeid valimata. Oma viha ja pettumus valati välja haamrite ja kangidega surnute vastu võideldes. Õnneks oli meie hulgas ka neid eestimeelseid inimesi, kes ohtudest ja repressioonidest hoolimata olid valmis riskima nii vabaduse kui ka eluga, päästes ning varjates Vabadussõja mälestusmärke. Küllap olid vabadus, iseseisvus,eestlus, au ja kohusetunne veel eesti rahva seas väärtusteks, mis kaalusid üles hirmu kättemaksu ees.
kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. ,,kõrgematele" eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
asulates rajati improviseeritud vanglad. Moodustati ka välikohtud, mis langetasid ka surmaotsuseid, mis koheselt täide viidi. Osaliselt toimus see sakslaste korraldusel (enne nende kohalejõudmist) kui rinde vahetu ümbruse puhastamine. Toimus ka ilma kohtuta hukkamisi. Reeglina anti vangid siiski üle Saksa politseivõimudele. Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike vastu toime pandud repressioonide tulemusena hukati või hukkus 7800 inimest. 70% repressioonidest toimusid okupatsiooni esimese aasta jooksul. Hukkunutest eestlased 70%, venelased 15%, juudid 12%. Enamik kinnivõetutest ei lastud maha, nad said vanglakaristuse, kõige levinum oli 6 kuud. Kinnipidamiskohad paiknesid maakonnakeskustes ning Tallinna ümbruses ning see võrgustik püsis peaaegu samasugusena Saksa okupatsiooni lõpuni. 15. oktoobriks 1941 oli Eestis 16 erinevat kinnipidamiskohta kokku 9750 kinnipeetavaga. Suurim Tallinna Keskvangla.
Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. 1960. aastate lõpul algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Nõukogude teisitimõtlejate liidriteks said kirjanik Aleksandr Solzentsõn ja Andrei Sahharov. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga tõkestada. Dissidentide vastu
Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. 1960. aastate lõpul algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Nõukogude teisitimõtlejate liidriteks said kirjanik Aleksandr Solzentsõn ja Andrei Sahharov. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga tõkestada. Dissidentide vastu
Tema järglane Konstantin Tšerneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev režiim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. 1960. aastate lõpul algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Nõukogude teisitimõtlejate liidriteks said kirjanik Aleksandr Solžentsõn ja Andrei Sahharov. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga tõkestada. Dissidentide vastu
Tema järglane Konstantin Tserneko aga ei suutnud ega püüdnudki enam midagi teha. Tema aastane ilmetu valitsemisaeg näitas selgelt, et olemasolev süsteem vajas püsimajäämiseks reformimist. Sõja lõppetes lootsid inimesed, et valitsev reziim muutub inimlikumaks. Kuid tegelikkus osutus hoopis vastupidiseks. Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. Hoolimata repressioonidest ei lakanud siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus. 1960. aastate lõpul algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Nõukogude teisitimõtlejate liidriteks said kirjanik Aleksandr Solzentsõn ja Andrei Sahharov. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga tõkestada. Dissidentide vastu
26 ajatasandeid, paisati segi sündmuste kronoloogia, kõrvutati ja vahetati vaatepunkte. Siiski oli kesksel kohal realistlik sotsiaalpoliitiline või -psühholoogiline romaan. Kirjutati lähiminevikust, kuid mitte täit tõde (Paul Kuusbergi "Enn Kalmu kaks mina" ja "Südasuvel", Lilli Prometi "Meesteta küla", Raimond Kaugveri "Nelikümmend küünalt", sh stalinismi repressioonidest Paul Kuusbergi "Andres Lapeteuse juhtum", Enn Vetemaa "Pillimees"), vihjati kaasaja puudustele (Villem Gross "Müüa pooleliolev individuaalelumaja", Heino Kiik "Tondiöömaja" ,1970, kirjeldab kolhoosielu 1940-50. aastatel koomilisest aspektist, kritiseerib peremehetunde kadumist). Kirjutati ajaloost Jaan Kross, Mats Traat. Tegelikult kritiseeriti kaasaega. Traadi "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" (1973) räägib samuti kolhoosielust
saamas. · Üks osa kompartei ja repressiivorganite (KGB) juhtkonnast sai aru, et vana moodi ei ole võimalik jätkata Perestroika olemus · Esialgu ümberkorraldused NSV Liidus · Samal ajal (1980. aastate algul) olid alanud ka Deng Xiaopingi majandusreformid Hiinas. (majandus liberaliseerida, võim rangelt tsentraliseerida). Radikaliseerumine · Avalikustamine ajaloo alal tõi kaasa vajaduse kõnelda ka Lenini repressioonidest ja Stalini järgse aja ebaõiglustest (kogu ajaloo ümberhindamine). Muutus kriitiliseks ka kaasaja suhtes. · Kooperatiiviliikumine · Esile kerkisid uued huvigrupid, tugevnes rahvustunne, hakati huvi pöörama keskkonnakaitsele jne. · Kõige olulisemad oli NSVL süvenev majanduslik kriis. · Tekkis tsensuurivaba ajakirjandus. Pöördepunkt NSV Liidus 1987 /1988 · Rahvuslikud, muinsus- ja keskkonnakaitse liikumised Baltikumis,
imikueast Kirjanikule (loovisikule) omane kõrge sublimatsioonivõime, võime nihutada instinktiivseid tunge algsetelt seksuaalselt eesmärkidelt mitteseksuaalsetele `kõrgematele' eesmärkidele (kirjandus ise on sellise protsessi tulemus) Samuti võime üksikindiviidi isiksusest tulenevaid fantaasiaid kujutada nii, et need suudavad rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare'i "Hamletit", "Suveöö unenägu", "Kuningas Lear", Dostojekski Vennad "Karamazovid" Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi: a) reflektoorset (kaasasündinud automaatsed reaktsioonid); b) primaarset (kujutluse loomine, pilt soovitavast).
imikueast Kirjanikule (loovisikule) omane kõrge sublimatsioonivõime, võime nihutada instinktiivseid tunge algsetelt seksuaalselt eesmärkidelt mitteseksuaalsetele ‘kõrgematele’ eesmärkidele (kirjandus ise on sellise protsessi tulemus) Samuti võime üksikindiviidi isiksusest tulenevaid fantaasiaid kujutada nii, et need suudavad rahuldada suurema hulga inimeste alateadlikke ihasid Kirjandusloome protsess võimaldab autoril üle saada isiklikest konfliktidest ja repressioonidest, ning võimaldab seda ka lugejale Analüüsis nt. Shakespeare’i “Hamletit”, “Suveöö unenägu”, “Kuningas Lear”, Dostojekski Vennad “Karamazovid” Isiksuse struktuur 1. Id-isiksuse bioloogiline mina (energia reservuaar – instinktid) juhindub naudinguprintsiibist, kasutades naudingutunde saavutamiseks kahte protsessi: a) reflektoorset (kaasasündinud automaatsed reaktsioonid); b) primaarset (kujutluse loomine, pilt soovitavast).
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
välispol tegevuses, Molotov, kellest sai välismin, ei suutnudki sellest aru saada. Beria oli see, kes kohe 1953 kevadel kutsus Moskvasse kõik välisluure residendid, kes üle maailma laiali olid ja selle eesmärk oli tõhustada välisluuret. 1953 suvel Korea sõja lõpetamine sai teoks vaid seetõttu, et stalinlikust jäigast kursist Aasia suunal loobuti. Muudatused sisepoliitikas- kõige olulisemaks on üldise repressiivse olukorra leevendamine, massiivsetest repressioonidest loobumine. Oli oluline ka Beria enda ametkonna siseministeeriumi seisukohalt. Moodustati mitmed kontrollkomisjonid, mis hakkasid nüüd uurima varasemaid süüasju, kas kohtupidamine on normaalsel moel toimunud. Paljud süüasjad läksid ümbervaatamisele, süüdimõistetud rehabiliteeriti. Kõige kõnekam on suhtumine arstide süüasja- 1953 jaanuaris Pravdas ilmus ametlik teade, mille
Vormiprioriteet, ettekujutust lavategelasest väljendatakse liikumises, pantomiimis, zestis. 37) Jevgeni Vahtangov Näitleja ja lavastaja, kolmanda tee otsija. Õppis Moskva Kunstiteatri I stuudios koos Tsehhoviga. Ta oli oluline õpetaja ja tal oli ainsana luba õpetada Stanislavski süsteemi. Tema õpperühmast kasvas välja Vahtangovi-nimeline stuudio, Moskva Kunstiteatri III stuudio (1921). Suri noorelt vähki ja jäi seetõttu repressioonidest puutumata. Ta sünteesis Meierholdi ja Stanislavski süsteeme. Teksti süvaanalüüs, psühholoogiliselt arendatud karakterid. Kogu ajastu oli mõjutatud 1917. aasta revolutsioonist: individuaalne ajastu oli lõppemas ja uue disharmoonilise maailma kirjeldamiseks puudusid vahendid. MHT jäi individualismi juurde, kui ümberkaudne maailm läks massidesse. Vahtangov kirjutas 1917 artiklis ,,Rahvalikust teatrist", et rahva hing peab kohtuma kunstniku hingega. Stanislavski
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
süüdistati kummalises asjas- olevat ühelt poolt olnud seotud kontrrevolutsiooniliste trotskistlike org-de, teisalt aga saksa fašistliku luureorg-ga. Nende eesmärgiks olevat olnud sõjaline riigipööre NL-s. Kõik tunnistasid end süüdi, mõisteti surma, lasti maha. Osales ka August Gork, eesti päritolu. Kõik need protsessid olid avalikud, räägiti palju ajakirjanduses-raadios jne, tegelikult oli see vaid pisitilluke osa vallandunud repressioonidest. Moskva protsessidega läks käima Suur Terror täiega. Avalikele kohtuprotsessidele toodi välja kõige juhtivamad tegelased, samal ajal käisid kogu riigis massilised arreteerimised, ka keskustest jõudsid kohtadele, oblastitesse, rajoonidesse, linnadesse jne. Tavaline tööinimene eriti ei kannatanud, pigem juhtivad isikud. Stalin tahtis vabaneda endistest kaasvõitlejatest, kelle vastu tal puudus usaldus. Suur Terror toimus plaanimajanduslikus õhkkonnas
mille eesmärgiks oli saavutada eestlaste usalduslik suhtumine endasse ja Saksa okupatsioonivõimudesse üldse. Kogemused Lätis olid näidanud, et avalik vägivald, sh ka juutide suhtes, häälestas elanikke uue võimu vastu. Sandbergeri seisukohtadega leppis ka tema otsene ülemus operatiivgrupi ülem Stahlecker. Juristi haridusega Sandberger, kes Jupo ja SD ülemana oli vastutav korra ja stabiilsuse eest, eelistas kasutada meetodeid, mis vähemalt näiliselt jätsid läbiviidavatest repressioonidest seadusliku mulje. See tähendas 1 Lepik, Roland-Ottomar. Sünd 1910 Tallinnas, surn. 1942/43 Lõpetas 1928 Treffneri Gümnaasiumi. Õppis 1928-35 Tartu ülikoolis õigusteadust, ei lõpetanud. Alates 1937 Isamaaliidu ametnik Tartus. Tallinn-Nõmme Prefektuuri Poliitilise Politsei juht alates 1.9.1941. Üle viidud Poliitilise Politsei Inspektuuri alates 27.9.1941. Politsei ja Omakaitse Valitsuse Poliitilise Politsei Inspektor alates 28.10.1941
156 Rahvaleht 1940, 2.07. 77 juures tegutsenud orkestrite eksistents – see kõik tekitaski oluliselt suurema pakkumise muusikute tööturul. Esimesel okupatsiooniaastal ei olnud poliitiline surve džässile kui kultuurinähtusele siiski veel kuigi märgatav. Nagu kirjutab Toomas Karjahärm: “Esialgu hoidusid okupatsioonivõimud otsestest avalikest repressioonidest kunstirahva vastu” (Karjahärm, Luts 2005: 41). Ümberkujundamisi alustati loomeliitudest ja sel ajal põhiliselt siiski tantsumuusika funktsioo- nis olnud džässmuusika jaoks polnud lihtsalt veel aega. Nii juhtuski, et ringhäälingusaadetes võis kuulda Kuldset 7, mitte küll nii tihti kui varem, kuid H. Speek mäletab, et 1940/41 oli neil siiski pool tosinat raadioesinemist (Ojakäär 2003: 120). Samuti osutus võimalikuks jätkata P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
