1. Estonian literacy is really young. It dates back to only 19th century, but since then we have had really outstanding poets and writers. They have changed our traditions and shown us the beauty of our homecountry through their writings. There are more man writers in Estonia, but still each of them are astonishing. 2.Marie Under 18831980. She lived in Moscow for a while and then returned to Estonia and started writing. Founded Estonian Literary Society and was the honour member of it. She wrote poems in Germany at first, but them got inspiration to write poems in Estonian, working in newspaper ,,Teataja". She was the first writer in estonia to express emotions in erotic ways so her openminded poems were new to estonia. Her poems have been translated into many different languages. Heljo Mänd was born in 11.February, 1926 and writes bookes for children. Like magazine ,,Täheke" and book ,,Karu Aabits" that children have leart from. K...
suuremaks rühmaks. Need olid vaimulik ja ilmalik. Sakraalkirjandust loodi põhiliselt kloostrites kirikuhümnide, pühakute elulugude, kirikurituaalide juhiste ja pühaliku sisuga luuletustena. Lisaks lõid religioosse alasisuga tekste Euroopas elavad juudid. Lisaks kirikule lõid religioosseid tekste ka näidendikirjutajad, kes etendasid rändteatrites piiblistseene. Ilmalik kirjandus piirdus põhiliselt kroonikate ja rüütlilugudega. Eraldi võib veel mainida naiskirjanike teoseid. Nad olid põhiliselt nunnad, kes lõid kristliku sisuga tekste. Tihti kuulutati need nunnad pärast surma pühakuteks. Ka muusika jagunes suuresti kaheks- ilmalik rahvalaul, nagu näiteks regilaul Eestis (kuigi keskaeg jõudis siia tuhatkond aastat hiljem kui mujale) ja ilmalik kirikulaul. Need olid tihti mitmehäälsed. Gregoriuse koraalist sai vorme ja zanreid ühendav üldnimetus, mis hiljem taandus kindlale häälerühmale. Lauluteemad olid rangelt vaimulikud.
● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ? ● Mida tähendab, et kirjandusteos on ,,sekundaarne modelleeriv süsteem" ?
Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja zanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika. > Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog
Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kaanoni kriitika. > Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog
• Miks on sookategooria oluline kirjanduses: 1)alati kohal (olev) 2)soomõiste on universaalne 3)on kõikide kultuuride kesksemaid jooni • Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud: Naiskirjanduse traditsiooni uurimine, kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naise kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised. • Virginia Woolfi lugu Shakespeare'i õest: Naiste ja naiskirjanike ees seisvad takistused tulenevad sellest, et elatakse meeste maailmas. Kui naine meest kritiseerib, kahaneb mehe enesehinnang ja usk endasse, seega püüavad mõjukad mehed naisi enda varju jätta, et meestel endil oleks võimalus „särada“. Shakespeare'i õde oli vennaga sama andekas, kuid jäi ta varju, sest ühiskond ei andnud talle võimalust end väljendada. Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus.
teosed . Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip - kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega; maailmakirjanduse kaanon - valge rass, meessugu, Euroopa päritolu - rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne; Eurotsentristlik vs avatud kaanon - multikultuurne, arutelud nn uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid; AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga; ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel
Kirjanduskaanon > ähmaste piiridega, muutuv, sageli vastuoluline Kaanonisiseselt > kesksed ja marginaalsed autorid ja žanrid, see protsess ajas muutuv Kirjanduskaanoni ülesehitusprintsiip > kooskõlas eliidi/valitseva klassi ideoloogia ja poliitiliste huvidega Maailmakirjanduse kaanon > valge rass, meessugu, Euroopa päritolu > rassistlik, imperialistlik, patriarhaalne Eurotsentristlik vs. Avatud kaanon > multikultuurne, arutelud nn. uue maailmakirjanduse üle, sisaldab rohkem naiskirjanike, etniliste ja ka seksuaalvähemuste loomingut, ei ole elitaarne, sisaldab nii kõrg- kui massikirjanduse teoseid AGA kaanon on mitmete eri tasandi normide ja tegurite tulem, nende hulgas olulised kanooniliste teoste kõrge kunstiline ja intellektuaalne tase ja nende haakuvus ajast aega aktuaalsete inimolemist ja ühiskonda puudutavate probleemiga Ka nn. avatud kaanon ei tohiks välja visata seal sajandeid olnud teoseid, on vajalik dialoog uute ja pikemat aega kaanonis sisaldunud teoste vahel
suhtumist naiste loomingusse. Hilisemal ajajärgul liikus fookus naiskirjanduse uurimisele. Vaadeldi, kuidas on kirjandustekstides soolisust markeeritud, milline on soolisuse roll kirjanduses üldse. Mida uurib kirjanduses feministlik kirjandusuurija (küsimused, vt. viimane slaid). *kas naised kirjutavad/loevad teisiti kui mehed? *kas naiskirjanduse keelekasutus on meesautorite omast erinev? *kas ja mille poolest erinevad erinevate naiskirjanike teosed üksteisest? *milline on kirjanduse roll soo ja seksuaalsuse sotsiaal-kultuurilises tähenduses? *milliseid väärtusi ja ideaale kannab kirjandusklassika, kas ja kuidas on need sooliselt markeeritud? Uushistoritsism. Alused ja põhiseisukohad. Ajaloo teksuaalsus ja teksti ajaloolisus. Uusthistoritsism vastandub formalismile, uuskriitikale ja dekonstruktsioonile (dekonstruktsonalistid: tekstil pole ainutähendust, tõlgendusvõimalused on lõputud). Fookus on
Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Oleks vajalik uurida naiskirjanikke läbi selle prisma, kas ja mil moel on neil olnud tuge nii vaimses kui materiaalses mõttes oma lugude kirjutamisel. Kui ei ole olnud vabadust ise luua oma loomingu kirjapanekuks vajalikke tingimusi, siis seda mittevabadust ja ebavõrdsust peaksimegi arvesse võtma naiskirjanike uurimisel, nende kirjandusteoseid analüüsides ja loomingu kvaliteeti hinnates. Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naiste kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses
38ndatel naiskirjandusele pühendatud artikli. Kasutatakse ka väljendit feministlik kirjandus, mis on tegelt naiskirjanduse modernistlik suundumus ja mis toonitab teadlikult selget ideoloogilist positsiooni (teemadeks naise sooline ja sotsiaalne positsioon, töödeltakse ja kirj ümber naise stereotüüpide jm). Eestis alates Lydia Koidulast on naisluuletajatel väga oluline koht. Olulisemad poeedid ongi Eestis olnud naised. Esimene naiskirjanike laine, mis seotud ük muudatustega, esindajateks juba 80ndate lõpu poole Eeva Park, Aida Kivi, Kärt Hellermaa, lisaks veel Elo Viiding/Vee. Nende puhul selgelt teadvustatud ideoloogiline protektsioon pole veel tähtis, jälgitakse maailma läbi naise teadvuse, läbi mille tuuakse esile naise seisukohalt olulisi tundenüansse. Seda näitab nt Kärt Hellermaa esimene romaan „Alkeemia“, tema maailmavaade spiritualistlik, kunsti rõhutamine (mis naisega juhtub ja kuidas seda mõtestatakse).
universaalne ning on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial. On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. 56.Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. Feministliku kriitika areng, kuid ka see mida on uuritud ja uuritakse: Naistegelase analüüs meesautorite teostes Naiskirjanduse traditsiooni uurimine
Geeniuselt ei saa küsida tellimustöid. Geenius kirjutab seda, mida ta tahab, ta ei kooskõlasta oma maitset lugeja soovidega. Tavalised talendid neid on Vm-l vähe. Kokkuvõttes on lugejaid palju ja kirjanikke vähe. Kaks ülesannet rahuldada kõiki lugejaid, aga hoida samas kirjanduse kvaliteeti. Originaalloomingut oli ajakirjades vähe. Põhilise osa hõlmab tõlkekirjandus. Dickensit ja Thackeryt tõlgiti kõige rohkem. 40ndatel hakati avaldama ka naiskirjanike loomingut. Ka see ei rahuldanud Tolstoid. 40ndate lõpul ja 50ndate alguses ilmub ajakirjanduses palju selliseid tekste, mida nimetatakse vahepealseteks zanriteks. Tolstoi saab teada, et kaasaegseid kriitikuid need zanrid köidavadki: mälestused, autobiograafilised kroonikad, märkmed, kirjad, reisikirjad kõik need, mis ei ole puhas ilukirjandus. Kaasaegsed kriitikud püüavad neid tekste väärtustada. Gontsarov avaldab 1849. aastal ühe katkendi oma tulevasest romaanist ,,Oblomov"
annaabi.ee 
