Popkultuuri teooriad 27.03.09 Tõnis Kahu Esimene suurem nn plahvatus peale sõjaaega ROCK MUUSIKA revulutsiooniline murrang mäss/vastuhakk so. rockmuusika algtõukeks. 60" revulutsioon, 70" punk muusika. Räp/hip-hop - ameerika mustade vaba sõna väljendus (vastuhakk,ülestõus). Olla võimalikult tsiviliseeriamata- ja läbi selle seda ka müüakse. Rockmuusika plahvatus räägib in õigluse, võrdsuse tasakaalust, samas on anti- demorkraatlikud. Rock muusika ajalugu on reaktiivne. Alati protesti vorm. Rockstaarid kulutamise/raiskamise/hävitamise lood. 4 erinevust Mäss v/s Revolutsioon: Revulutsionääri pakutud rahuldus, mida ta püüdleb ja väärtustab on kollektiivne. Räägib alati ,,meie" Mäss on ,, mina" vormis, isikuline Rev. idee on enese valit...
Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Näiteks kehastav kuri võõrasema printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A. Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha. Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis-kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R
Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda autori isikut ja teadvust ning moodustada arusaamad autori isiksusest. Psühhoanalüütiline teooria on keele, identiteedi ja subjektiteooria, mille abil tõlgendatakse kirjandusteost.
Isegi järve peal paadiga sõites on järv tohutu. Seega on elu suhteline. Me ei saa oma eksistentsi ette määrata, mõõta ega aimata milline see võiks olla. Kõik on seoses. Mina ja minu sõbrad, karjuv naaber ning isegi jänes, kes elutseb mul puuris. Me mõjutame üksteist ning läbi selle mõjutame iseenda, teiste kui ka üldist elu ja eksistentsi. Igal sõnal, mõttel ja tundel on lahendus ja vastus. Siinkoha peal meenub Sacques Lacan konstrueeritud subjektiivsus. Laps, kes on emaüsa, on algupärane paradiislik ja täiuslik, niipea kui ta sünnib, satub ta sümboolse keele ja märgi maailma. Toimub inimese represeerimise. Keel on võrk mis kattab kogumi ja siseldab reaalsuse sümboolsesse korda. Sellist seletust nimetatakse "le stade du miroir" (mirror stage). Selline võrgustik on paratamatu ning sellest ei pääse keegi, sest vabadus on vangistus. Me ei saa iseendaga üksi hakkama, sest oleme loomu poolest karjaloomad
• Looduskirjandus kui žanr: sisaldab loodusloolist informatsiooni; põhineb autori vahetutel kogemustel (suunab lugejat sama kogema); sisaldab looduse filosoofilist mõtestamist Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne teadvus ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127–131). • Sigmund Freud – neuroosi analüüsi ja ravimise protseduur, hiljem lajendus kultuuri analüüsile • Alateadvus on koht, kus talletuvad allasurutud ihad, valusad mälestused, süütunne. Inimene surub alateadvusesse kõik, millega ei taha tegeleda. Alateadvus mõjutab indiviidi toimima alateadvuse tahte kohaselt, mitte enda.
(narkootikumid, religioon kõik katsed sinna tagasi pöörduda). Puuduolek Lacani põhiline mõiste. Teine, kujutusliku korra faas, milles Nõudmine keskne mõiste. Osalt esimese faasi jätk, nõudmistele rahuldavat vastet, objektidega ei saa rahuldada. Vajadusi saab rahuldada, nõudmisi mitte. Sünnijärgne seisund 618a Lacani järgi. Puuduolek, võõrandus. TEINE kategooria, seisad eraldi ema kehast. Sinust väljaspool asub maailm. Mina kategooria, mida see mina tähendab. Lacan kasutab peegli kujundit, väike laps vaatab peeglisse, mõtestab mina, kui kedagi keda ta näeb peeglis illusoorne maailm. Peeglis pole mina nähtav, seal on kujutis, mina pole võimalik näha. Ennast ei saa näha, hakatakse otsima viise näha ennast. Milline Mina on, on tabamatu, näed seda mis on Teine, kuid käsitled seda kui Mina. Minapilti katsub laps mõista kui terviklikkuse garantiid, tegelikult on see illusioon. Minapilt, mille laps loob, nim. Lacon ideaalseks Minaks
oidipaalsesse e. imaginaarsesse kaosess ning arendaks välja mingi vaimuhaiguse vormi. Subjekt, kelle keel lubab sellistel jõududel lõhkuda asjade sümboolse korra, on seega teisisõnu subjekt, kellel on suurim oht hulluks minna. Paragrammatiline ei tähenda mingil juhul subjekti lokaliseerimist kusagile mitteteadvusse. Paragrammatism on lakkamatu võitlus loogika ja mitteloogika, tõelise ja mittetõelise, olemise ja mitteolemise, kõne ja mittekõne vahel. JACQUES LACAN (1901-1981) Kirjutised Ecrits 1967 Seminarid 26 kd 1953-1979 Inimese olemise mõõtmed, millede koordinatsioonist sõltuvalt areneb subjekti "saatus". Algselt rõhk Kujuteldaval (3040ndad), siis Sümboolsel (5060) ja Reaalsel (70ndad), siit ka etapid. Lõi strukturaalse psühhoanalüüsi. Lacani lähenemine Freudi teooriale oli vastupidine kaasaegsete omast, mille tõttu ei aktsepteeritud teda Prantsuse Psühhoanalüütikute Assotsiatsioonis.
Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus, mis uurib inimesi ja tema olemust. Piiritleb inimese eksisteerimise põhistruktuure ja mõtet. Filosoofiline antropoloogia uurib inimese loomust ja koosnevust. Filosoofilise antropoloogia paradigmasid on erinevaid: eksistentsialistlik, kristlik, klassikaline, romantismile omane, konstruktivistlik, psühhoanalüütiline jt. Kirjeldage, kuidas mõistetakse inimest järgmistes filosoofilise antropoloogia suundades: Etoloogiline antropoloogia – inimese olemust püütakse määrata lähtudes tema bioloogilisest olemusest, võrreldakse inimest sarnaste loomaliikidega. Inimene on kui mõtlev loom. Klassikaline filosoofiline antropoloogia – inimest vaadatakse kui liitsubsantsi, mis koosneb mitmest osast: kehast ja hingest. Pärast Aristotelest on üheks osaks loetud ka kosmilist hinge. Kristl...
Mis on kunstiteose taga? Mis on mõte? Kunstnik arvab teadvat, mis on kunstiteoses peidus, aga tegelikult mitte (kriitik võib üles leida). Publikukeskne lähenemine.. Inimene jäljendab reaaalsust (Aristoteles), Freudi järgi elavad agressiivsed inimesed oma impulsid filmi vaadates/mängu mängides välja ning muutuvad kahjutumateks. Selleks, et inimesed ravida, peab „miski saab olema „mina““ Freudi käsitluse järgi jääb „mina“ lõpuks peale. Jacques Lacan nägi seda teistmoodi – „mina“ on juba teadvustamata protsesside tulemus. 230914 Marxi põhiprintsiibid. 300914 Frankfurdi koolkond – asus Meine’i äärses Frankfurdis; 1923. Adorno – tuntud kui massikultuurikriitik Marcuse – üldteooria seisukohast võtmeisik, nö Adorno jätk. W. Benjamin – tema teeaduslik tegevus puudus – kirjutas esseid, mitte teadust. Tema elu „algas“ alles 68ndal aastal, kuigi tegi enesetapu1940ndal. Theodor ADORNO, 1903-1969
Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone, ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki), üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse
kultuurides olemas ürgema kujutis või mitmed kultuurid jagavad samasisulisi müüte. Olulisismad arhetüübid on persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). Kirjandus pole midagi muud kui arhetüüpidel põhinev väljendus. Kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, mis kõnetavad lugejat otse, arhetüübi kujundi ära tundmise kaudu, aktiveerivad psüühhika osad, mis on olulised indiviidi arenguks ja ka kollektiivi heaoluks. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127131). Psühhoanalüütilise kriitiku küsimusi kirjandustekstiga töötamiseks. Lacan sidus Freudi psühhoanalüütilise teooria Saussure'i keeleteooriaga. Alateadvus on struktureeritud nagu keel, aga inimteadvus ei eelne keelele, vaid luuakse selle poolt. Lacan määratles ümber Freudi sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: 1. keele-eelne e
bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte. Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua. Kirjandust saab uurida psühholoogilisest vaatepunktist. Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Freud, Jung, Adler, Lacan Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine. Freudism ja kirjandus: Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia; Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess; Müütide uurimine. "Dorian Gray portreed" võib analüüsida Freudi mõttelendu
pidev põhjus-tagajärg seoste ahel, kui inimene seda mõistab, siis ta saab vabaks. Spin: inimene allub masinlikule printsiibile põhjus-tagajärg. Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine. Pole olemas identiteeti, subjekti tootmine on, identiteedi loomine. Elutu armastuse mudel popkultuuris. lacan jt. viimased loengud. Armudiskursus Barhtes77':((mingi bändi plaat lexicon of love)Armudiskursuse fragmendid armu tunne on keeleline, tekstiline. Armastaja portree on keeleline. Armastuse keel on see, mida inimesed räägivad, see on üksildane kõne(kõneleb iseendaga) armastaja keel ilmutab ennast figuuride kaudu .Figuur keelefragmendid, mis on(keele) koreograafilised, füüsilised kujutused.Nad on sõnalised, aga saad käsitleda kehalistena(põlvele
*ideoloogia erijoon esitab k õik küsimused vastatutena, suletud süsteem *tuleb välistada need küsimused, mis ei sobi selle mudeliga ideoloogia idee on terviklik ja seda ei saa rikkuda *tuleb lugeda tekste teist moodi tuleb uurida seda, mis sellest tekstit on puudu * tuleb ideoloogilisest tekstist leida üles see, mis on jäänud nähtava varju * lecture symptomale sümptomaatiline lugemine *kahel tasandil lugemine! PEEN KRIITILINE LUGEMINE *idee allikaks Freud ja Lacan (psühhoanalüütiline mudel) *idee mitteteadvusest: inimesed oma käitumises kätitvad nii nagu nad ei tahaks käituda, sest nad on mittetadvuse piirimail mitteteavuse aspekt on ka kultuuritekstil, on midagi, mis ei kuulu teavduse ossa *Marxi sümptomaatiline lugemine *lugemisprotsessi analüüs, arvestades seda, et teksil on ka oma alateadvus psühhonalaüütiku pilguga lugemine *Piibli tõlgendamine, lugemine Piibel on andnud ettekujutuse sellest, et tekst
See pärgab Aischylose Prometheust. Inimene, tõustes titaaniks, võitleb omale välja kultuuri ja sunnib jumalaid end sellega siduma. Kuna ta oma isetärganud tarkuses nonde eksistentsi ja piirid enda kätte saab... · Sigmund Freud. Mina ja Miski. (Das Ich und das Es, 1923.) Inimhinge anatoomiast (1999) Unenägude tõlgendamine (2007) · Carl Gustav Jung · Melanie Klein · Erik H. Erikson · Bruno Bettelheim. Muinasjuttude võlujõud (2007) · Jacques-Marie-Émile Lacan · Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu I. (2005) · Gilles Deleuze, Félix Guattari. L'Anti-Oedip (19721973) · Julia Kristeva. Jälestuse jõud (1980); preoidipaalne , keele-eelne, kultuurieelne chora, (algmiljöö, ,,ema-asi") . Kuningas Oidipus, rida 981-2 Paljudki surelikud (mehed) on ju emaga unenägudes kokku elanud.
Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni strukturalistlikku keeleteadust, saksa filosoofiat (Hegel) ja matemaatikat (Bourbaki). Üldiselt lähtub freudilikust analüüsist (neuroos) seob selle strukturalismiga ja lisab veidi jungiaalse analüüsi (arhetüübid)
sellest armastuse häälest, mis elab igas naises. Mispärast selline eesõigus häälele? 5 Sest naine pole kunagi kaugel "emast". /--/ Naises on alati veidi toitvat emapiima. Naine kirjutab valge tindiga." (sama: 82) Morris väidab, et kui Cixous seob keele häälega, heliga, pole tegemist pelgalt stilistilise taotlusega, vaid sellel on sügavam tähendus. Nii Freud kui Lacan rõhutavad oma seksuaalteooriates nägemisaistingut puudulikkuse fikseerijana. Freud ütleb oma artiklis "Anatoomiliste sooerinevuste psüühilisi vasteid" väikese tüdruku kohta: "--- ta on näinud seda [peenist], tal ei ole seda, ta tahab seda." (Freud: 183) Ühendades keele häälega naaseb Cixous preoidipaalse ema-lapse suhte juurde, aega, kus valitseb rohkem tundeaisting, hääl ja rütm kui nägemisaisting. See on fantastiliselt külluslik
hulluses, unenägudes kui ka nt kirjanduses: teiste seas: laps, ema, animus, anima, vari jt) Müütide ja muinasjuttude tähtsus kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu. Nt kuri võõrasema kehastab printsiipi, mis sunnib last ennast vabastama ja läbima individuatsiooniprotsessi. Alfred Adler (1870-1937) A.Adler`i koolkond ehk individuaalpsühholoogia Domineerimine ja võimuiha Jacques Lacan (1901-1981) Seostas strukturalistliku lingvistika saavutused psühhoanalüütilise teooriaga Alateaduvus on samal viisil struktureeritud kui keel. Etteantud keeleline süsteem, "teise" asupaik, esindab ühiskondlikke eeskirju, "isa seadust" ja kujutab seega endast sümboolset keelelis- kultuurilist süsteemi, mida iseloomustavad ka patriarhaalsed struktuurid. Jacques Lacan kasutas Saussure'i ja R. Jakobsoni, sõnastamaks Freudi psühhoanalüüsi seisukohti lingvistika terminites. 1
ideoloogia on terviklik, ideoloogia ei valeta vastustes, vaid tahab korrigeerida küsimusi. see ongi meetod, kuidas hoida ideoloogiline tekst vigadeta ja terviklik. a pakub selle vastu välja ühe mõiste : sümptomaatiline lugemine : lecteur symptoman? kontrolli õigekirja. loetakse ka seda, mida tekst peidab ja väldib. selle idee allikas on al suuresti freud ja tema mitteteadvuse idee. olulisel määral muidugi ka jaques lacan. millest patsient jätab rääkimata? aga siis, mida tähendab lugemine üleüldse? meie arusaam lugemisest on piibel. suur aga struktureeritud tekstimassiiv. [pierre macherey : kirjandusliku tootmise idee : tema mõte oli, et kirjaniku autorpositsioon ei ole üldhaarav, niimoodi tõlgendades ei jõua me kuhugi. hiljem räägib barthes umbes sedasama. kirjandusteoses tuleb alles jätta lüngad ja puuduolekud, ja alles siis me mõistame, kuidas konkreetset teksti lugeda tuleks
Õnnepüüdlus kui neuroos(närvisüsteemi psüühilise talitluse häire)Kahekümnendal sajandil pole enamik filosoofe oma tõelise mina tundmiseks enam kehalisusest vabanemist soovitanud. On arvatud, et inimene polegi midagi muud kui oma sotsiaalsete rollide summa või teatavate käitumis- ja mõtlemisharjumuste kogum. Inimese loomust seletatakse mitte Jumala ega looduse, vaid kultuuri kaudu. Huvitav on selliste poststrukturalistlike psühhoanalüütikute nagu Lacan ja Zizek seisukoht. Nad leiavad, et inimese teadvustatud igatsus raha ja tunnustuse järele mitte ei asenda tema "tegelikku" igatsust millegi jumaliku järele, vaid need ihad varjavad inimese eest asjaolu, et inimeses tegelikult midagi fundamentaalset või olemuslikku ei olegi. Kui inimene enam midagi ei ihaldaks, siis ta samastuks eimiskiga oma tegeliku puudumisega, ning, nagu Zizek väidab, ta isegi lakkaks olemast
alati koosolekuga, millest võtavad osa kõik ellujäänud tegelased). LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ? LK. 110 135?
selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada · Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks
Hans-Georg Gadamer ( 1900-2002 ) ,,Tõde ja meetod" ( kujundab koolkondlikku hermeneutilist ringi ) Fenomenoloogia ja lugejauurimus ( uurib teaduse sisu ) 1. Lugeja ja tekst 2. Fenomenid ( asjad sellistena, nagu me neid teadvuses tajume ) 3. Retseptsiooniesteetika Edmund Husserl (filoloogiline suund ) Roman Ingarden 33. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Esialgu ei olnud psühhoanalüüs kirjandusliku suundumusega. Arenes välja psühholoogiast, psühhiaatriast. Tähtsad on autor, tegelane keel ( autorikeskne, psühhoanalüütiline keelekasutus ). Teadvus, eelteadvus ja mitteteadvus e alateadvus. 34. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 30ndatest 60ndateni. Tekst ja kriitika ( loobutakse autorikesksusest, tekst ise peab kõnelema ) Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu )
-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman. Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud. Dekonstruktsioon võimaldab erinevaid lugemisvõimalusi ja just sellepärast tihtipeale dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse
c. Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c
Tsiviliseerumisprotsesside mõistmiseks on vaja mõista nii muutusi isiksuse struktuuris kui ka kogu sotsiaalses struktuuris. Anthony Giddens (1938-...) Strukturatsiooni teooria Agency as duality Modernity and self-identity %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 1 Psühhoanalüütilised kultuuriteooriad Loengu ülesehitus: · Sigismund Freud ja psühhoanalüüs · Carl Gustav Jung ja analüütiline psühholoogia · Neofreudistid (Karen Horney) · Jacques Lacan Sissejuhatus. Psühhoanalüüsi tekkelugu on mõjutanud 19 sajandi peamised mõttesuunad. Mõnedele ta vastandus otseselt, mõnedest integreeris endasse positiivsed mõjud. Vaatma mõningaid neist: RATSIONALISM 19. sajandi algust võib pidada Valgustusliikumise ja saksa klassikalise idealismi ajastuks. Kujunes arusaam inimesest kui ratsionaalsest subjektist, kes saavad üksteisega astuda ratsionaalsetesse suhetesse. Sellega kaasnes ratsionaalsusel põhinev individuaalsuse kultus.
30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or ...
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
märgid ja lugeja tähtsust, mitte tekst iseenesest. . Tekib ka uusi seoseid eri koolkondade vahel (semiootika; psühhoanalüüs ja strukturalism); saab toetust kriitikast ning strukturalism muutub dünaamiliseks; lisaks tekib binaarsete opositsiioonide kriitika (kaheldakse objektiivsuses ja objektiivsuse relvades); st võib-olla kõik asjad ei jagunegi kaheks. (Juri Lotmani hilisemad tööd). Poststrukturalismi kolm isakuju on Roland Barthes ja Jacques Lacan (ühelt poolt autor kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis)
ühiskonnas ja kultuuris mängib? Milline on diskursuse ja võimu suhe? Mida tähendab F. väide, et võim on 7 suhtevõrgustik? Deleuze’i ja Guattari risoomne (kultuuri) tõlgendusmudel. Millisele tõlgendusmudelile see vastandub? Kas niisugune mudel on omane vaid postmodernistlikule kultuurile? Poststrukturalism (dekonstruktsioon) ˇ • Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) • Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur – loodus, hea-kuri, kristlus – judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada • Põhiideeks tuua tekstist välja privilegeeritud hoiakud ja käsitleda eelkõige teist, allutatud osapoolt, sellest lähtuvalt vaadata teksti
D ja G on sarnased Marxi ja Marcusega, kelle arvates kapitalism vabastab ahelatest, et veelgi enam nendesse köita. Skisofreenia on printsiip, mille kaudu subjekt põgeneb kapitalistlikust reaalsusest ja mis on emantsipatsiooni alus. D ja G propageerivad väikseid võitlusi fašismi ehk totalitaarsete koodide omaksvõtu vastu. Skisoanalüüs on sarnane Nietzshe võimuiha, Lacani libidinoosse ja Foucault` võimu kui produktiivse teguri kontseptsioonidele. 10. Lacan ja Zizek. Miks näeb maailma rikkaim mees Bill Gates välja nagu äbarik naabrimees? - Žižek ütleb, et see on refleks sellele, et enne on juba igasugused hästiistuvas ülikonnas rikkurid olnud ja ta tahab teistsugust identiteeti. Üldist inimese olemust ei ole olemas, räägivad refleksiivsusest. Postmodernismi vastased. Isaautoriteedi kadumine – sa võid teha kõigega, mida iganes, ning sellega ei kaasne midagi, nt metroseksuaal. Tekib nautimise käsk
keelekriitiliste süvakultuuriliste universaallahendite leidmine, mille võimalikkusele näib Freud vihjates viitavat oma tippteoste viimastel lehekülgedel, meeletult paljulubav, plahvatuslik ja käestlibisev uurimisvaldkond. Küllap on see ka üks põhjusi, miks psühhoanalüüs on troonilt heidetud, ent Freud jätkab semiootika piire nihutavate mõtlejate inspireerimist. Pole patt hõigata, et kogu post-eesriide tagune, on freudismist kui värskelt kallatud eetrist läbi imbunud. Lacan, Zizek, Kristeva, aga ka Foucault, Derrida, Deleuze/Guattari on vaid mõned nimed loetelust, mis näib kaugele tulevikku kanduvat. Loodetavasti on selle ajavormi tingimuslikus mõõtmes reserveeritud koht ka Kaldalu nimele, kuna just Freudi ja Jungi teooriate lepitamine on seatud minu bakalaureuse-õpinguid lõpetava uurimistöö põhifookusesse. 21 Kokkuvõte
Inimene on ühiskondlike suhete summa. (Marx) Inimest mõistetakse läbi tema "mina". Psühholoogiline antropoloogia - Inimest määratletakse psüühika kaudu. Psüühikaks peetakse inimese sisemuses toimuvate protsesside kogumit. Psühhoanalüütiline antropoloogia - Lähtub Freudi ideedest. Lähtub sellest, mida inimene teadvustab ja sellest, et on ka osa teadvuse protsesse, mida ei saa teadvustada. Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus
piiritu ). konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia: Inimene koosneb osadest. Marxi arvamuseks on inimene ühiskondlike suhete summa. Hegeli toeeria kohaselt läbib inimese "mina" erinevaid vahendatuse protsesse. psühholoogiline antropoloogia: Inimese psüühika uurimine. Uuritakse inimeses aset leidvaid protsesse, nende funktsioone. psühhoanalüütiline antropoloogia: Freudi allikatel- teadmatus on see, mis inimese psüühikat vaevab. Lacan on omalt poolt välja tulnud ideega, et oluline on ``puudumise olukord``. Mida ületatakse kolmes etapis (imaginaarses, sümboolses ja reaalses). analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia: Vaim. Keha ja vaimu probleem. Samuti kuulub siia teadvuse ülim privaatsus. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika- ilu olemuse järgi aga
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
Popkultuur ja popmuusika Mässaja arhetüüp. Mässu ja revolutsiooni teatav vastandus. Sartre on teinud vahet mässajal ja revolutsionääril. Sartre’le tuginedes saame tuua välja neli aspekti, mille põhjal eristada. 1) revolutsioonid toimuvad tuleviku nimel. Mässaja jaoks on kohe praegu. 2) igasugune revolutsioon on kantud uue korra nimel. Mässu taga on kaos. 3) revolutsionäärid taltsutavad oma iha. Mässajad lasevad ihad vabaks 4) Revolutsiooni loogika on uue maailma loomine kollektiivselt paljudele teistele. Mässu loogika on puhtalt individualistlik. Mässu ja revolutsiooni vahe tegemine on väga omane populaarmuusikaga seotud plahvatuse kirjeldamisel. 60ndatel plahvatushetk. Siis hakati popmuusikat siduma teatavate revolutsioonilistele ideedega. Toimus üleminek mässu sfäärist revolutsiooni sfääri. Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühisko...
Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist)
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
imaginaarsuse mõistega, see on soov maailmaga ühte sulada ja samas olla iha objektiks. Lacaniga on seotud ka mõiste ‘sümboolne’. Lacanil seostub ‘sümboolne’ alateadvusega. Sümboolne on kultuurinormid, midagi superego sarnast. L-i järgi on subjekt kultuurifunktsioon. B-i järgi on autor/kirjanik keelefunktsioon. Subjekt taandub funktsiooniks, tekst on sümboolsete süsteemide ristumiskoht, indiviid on kultuuri atribuut. Lacan: Subjekt iseenesest on eimiski, alateadvus on selle Teise kõne, kelle ta maailmas eest leiab. Barthes`i töös “Kriitika ja tõde” esitatav mõiste ‘kiri’ viitab mitte subjekti sisemistele atribuutidele vaid tema puudumisele. ‘Kiri’ on kultuurikonstruktsioon, see on sotsiaalsus, mis autori kaudu teostub. “Autori surm” – räägib ka ‘kirjast’ kui alast, kus kaovad meie subjektiivsuse jäljed, kirjas kaob individuaalsus, kirjutaja kehaline identsus iseendaga.
Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika osad, mis , mis on olulised nii üksikindiviidi harmooniliseks arenguks kui inimkonna vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks. Jacques Lacan Sidus Freudi psühhonalüütilise ja Saussure keeleteooria Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Psühhoanalüüsis saadakse kõige väärtuslikum info kõnest endast Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt Määratles ümber Freudi poolt sõnastatud psühhoseksuaalse arengu staadiumid: keele-eelne e. imaginaarne faas ja sümboolne faas (peale keele omandamist)
Isiksuse arhailine, kaasasündinud aluspõhi, on universaalne arhetüübid (KA elemendid, ürgsed mütoloogilised kujutused, käitumismustrid jne.) olulisemad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Kirjanik loob neile juurdepääsu, taaselustab psühhika osad, mis toetavad indiviidi arengut ja parandavad inimkonna vaimset ja emotsionaalset heaolu 73.Jacques Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarine ja sümboolne faas. Fookuses mitte inimeste mentaalsed protsessid vaid tähistusprotsess Alateadvus on struktureeritud nagu keel Inimteadvus ei eelne keelele, luuakse selle poolt psühhoseksuaalse arengu staadiumid 30 keele-eelne e. imaginaarne faas (keele-eelne) sümboolne faas (peale keele omandamist) 74.Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127-131)
o F järgi pole sellist aluspõhja olemas. Ta väitab, et inimese kesksed teadusharud nagu antropoloogia jms vajaksid ümbervaatamist, sest inimisiksusele keskendumine pole midagi, mis peaks olema teadusliku mõtlemise vundament. o Ta leiab, et inimese konspektsioon on seotud humanitaarsete teadmistega VMS. · Pole oluline inimese mina vaid keegi. Inimene sieneb keelestruktuuri, mis teda ees ootab. · Lacan: o inimne siseneb keelde ja keele kaudu hakkab osutama sellele millest ta on ilma jäänud, ta hakkab kuuluma keelde ja tema indetiteet tuleb selle kaudu, et ta hakkab kuuluma keele keskonda. Populaarkultuuri teooriad loeng 12 Faucault · Teadusega on tal järgmised probleemid: 1. Teadus eeldavab, et on olemas mignisugne objektiivsed teadmiste kogu, mis ootab avastamist. 2
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
IV. R. Barthes´i semiootika (märgiteooria) rmt-s "Semioloogia alused"(1965). Kõik sotsiaalsed praktikad on märgisüsteemid, mis toimivad sarnaselt keelele. Näiteks riietusmoes võime eristada "kõne lause" (süntagma): pluus+ seelik+lakkkingad või pluus+püksid+tossud. Keelesüsteemis on meil aga paradigmad (valikud): a.pluus, särk, T-särk, b. seelik, püksid c. tossud, lakkingad,kummikud jne POSTSTRUKTURALISM Psühhoanalüütiline suund. Jacques Lacan. Deleuze/Guattari skisoanalüüs. Diskursuse uuringud. Tõde ja Võim. Teadmise arheoloogia. Michel Foucault Kirjandustekstide analüüs. Roland Barthes, Julia Kristeva. Dekonstruktsioon. Jacques Derrida Lotman ja semiootika Lotmani semiootika sai alguse struktuuri eritlemisest keeles ja tekstides, mille aluseks on mõiste modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur. Primaarse modelleeriva
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
