Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri ?
  • Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid ?
  • Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur ?
  • Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson ?
  • Mida tähendab binaarne nomenklatuur ?
  • Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia ?
  • Mida tähendavad süntüüp, holotüüp, paratüüp, lektotüüp, neotüüp ?
  • Milliseid tähti ja fonte kasutada teaduslikes nimetustes ?
  • Kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas ?
  • Mis on neis ühist, mis erinevat ?
  • Millest sünteesitud ?
  • Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast ?
  • Mis on tuum, kromosoom, geen, plasmiid ?
  • Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida ?
  • Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad ?
  • Kellega võideldakse ?
  • Milleks on looduses vaja surma ?
  • Mis on organ ja mis organell ?
  • Mis on põhimõtteline vahe ?
  • Miks ja (ligikaudu) millal ilmus ?
  • Kes ei ole sammalega taimed. 81. Mis vahe on sinivetikail ( Cyanobacteria ) ja ülejäänud vetikail ?
  • Miks tase, aga mitte riik ?
  • Kes nad olid, ja millal ?
  • Kuidas väljendus, ja miks ?
  • Kuidas erinevad peajalgsed ( Cephalopoda ) teistest limustest ?
  • Mis on ühist kõigil lülijalgseil ( Arthropoda ) ?
  • Milleks see tekkis ?
  • Mis tasemetel toimub ?
  • Milleks hea ja milleks paha ?
  • Kui kaua kestis kiviaeg , ja miks teda nii nimetatakse ?
  • Kus ja millal elas, mida saavutas ?
  • Kus ja millal elas, mida saavutas ?
  • Keskel, konkurentsis uustulnukatega lõunast. 144. Homo sapiens : kus ja millal tekkis, kuhu levis, mida saavutas ?
  • Kes praegusest tehiskeskkonnast vähem sõltub ja “viimsepäeva” üle elab ?
  • Mis on biosüstemaatka ?
 
Säutsu twitteris
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri?
Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh
teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame,
peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte
meie ajule.
2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid?
Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist.
3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur?
See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib
olla ükskõik mis keelest.
4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust?
Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus , unikaalsus ja stabiilsus.
Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal
taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe
muutuksid) eest hoolitseb nomenklatuurikoodeks.
5. Kas nomenklatuuri reeglid reguleerivad ka elusolendite süsteemi?
Zooloogiline koodeks reguleerib ainult loomade teaduslike nimetuste (nominaalsete
taksonite ) vormikohast moodustamist ja kasutamist, mitte süsteemi. Süstemaatikasseliikide
eristamisse, liitmisse või rühmitamisse, ta ennast ei sega.
6. Mida tähendab takson ja mida nominaalne takson?
Takson on taksonoomia põhimõiste ning organismide süstemaatika üksus. Taksonite
(liikide või rühmade) teaduslikke nimesid võib hüüda ka nominaalseteks taksoniteks.
7. Mida tähendab binaarne nomenklatuur?
Binaarne nomenklatuur (ka binomiaalne nomenklatuur) on ladinakeelsete liiginimede
nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil:
● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.
● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega.
Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné.
8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite
erinevusi.
9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri
koodeks?
Taimed, seened, vetikad
10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises
nomenklatuuris.
Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle
sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea,
alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae,
inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust. Näiteks Piscicola – Piscicolidae, aga Hirudo – Hirudinidae, Tubifex – Tubificidae, Anas Anatidae. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae,
seltsil ales , klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „ lased “!).
11. Perekonna teadusliku nime kuju ja moodustamine.
Perekonna taseme nimed on alati nimisõnad ainsuse nimetavas käändes ja suure
algustähega. Perekonna nimi võibki olla ladina või kreeka või muus keeles sellesama
tähendusega. Näiteks Canis (koer), Passer (varblane), Lumbricus ( vihmauss ). Aga võib
ka olla tuletatud mõnest maakohast või isikunimest, enamasti lõpuga ia,
näiteks
Baicalia, Olavius või Barryjamiesonia. Päris isikunime loomaperekonnale panna pole
sünnis. Tänapäeval pannakse homonüümia vältimiseks tihti liitsõnalisi nimesid, kus
põhisõna on rühma iseloomustav, näiteks Atlantodrilus („drilus“ tähendab rõngussi,
„atlanto“ ookeani). Kõlbavad ka ükskõik mis rahvuskeelest võetud nimed või hoopis
väljamõeldud sõnad.
12. Liigi ja alamliigi teadusliku nime kuju.
Liiginimed on binaarsed ehk kaheosalised: perekonnanimi ja sellele järgnev liigiepiteet
(liigitäiend). Epiteet kirjutatakse väikese algustähega ja võib olla kas nimisõna
nimetavas, nimisõna omastavas (kui näitab kuuluvust või päritolu) või omadussõna
nimetavas käändes (kui näitab omadust või päritolu). Teaduslike nimede loomisel või
ümberseadmisel tuleb veidi ladina grammatikat tunda. Nad peavad olema vormilt
ladinapärased.
Alamliigi puhul lisandub ka tolle epiteet, nimi saab kolmeosaliseks. Näiteks peipsi tint
(meritindi alamliik ) on Osmerus eperlanus spirinchus. Kui tahetakse märkida liigi
kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi perekonnanime järele sulgudes, näiteks
Gammarus (Rivulogammarus) lacustris (järvekirpvähk).
13. Liigi teadusliku nime kuju koos alamperekonna nimetamisega.
Kui tahetakse märkida liigi kuulumist alamperekonda, lisatakse tolle nimi
perekonnanime järele sulgudes, näiteks Gammarus (Rivulogammarus) lacustris
(järvekirpvähk).
14. Liigiepiteedi moodustamise põhireeglid.
Isikunimest tuletatud liigiepiteet pannakse enamasti omastavasse: mehenime lõpp
omastavas on i (varem ka ii,kui teadlased lisasid omaenda perekonnanimele
ladinapärase lõpu „ius“), naisenime lõpp ae, mitme isiku järele pandud epiteedi lõpp
orum või arum . Näiteks Amphichaeta leydigi või Amphichaeta leydigii (pandud
Leydigi/Leydigiuse auks) – neid võib käsitada sama nime vormidena. Tohib kasutada ka
isikunime nimetavas käändes, näiteks Mesenchytraeus viivi. Isikunimest tuletatud
liigiepiteet kirjutatakse tänapäeval väikese algustähega, näiteks Acipenser baeri , mitte
Acipenser Baeri (siberi tuur)
15. Liigi autori ja kirjeldamise aasta lisamine (eraldi loomade ja taimede nimedel)
T aimedel Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime
lühend(id) või nimi tervenisti.
16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel.
17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine
loomadel ja taimedel.
18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale , sugukonnale,
seltsile ja kõrgematele taksonitele.
Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased,
seltsi taseme nimedel lised.
Näiteks: kiskjaliste seltsis on sugukonnad kaslased , koerlased, kärplased jt;
mardikaliste seltsis sugukonnad põrniklased , siklased, kärsaklased jt. Klasside ja
hõimkondade nimed on lihtsalt mitmuses . Liigitäiend käib perekonnanime ette.
Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae,
seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne. Eesti keeles nimetavad botaanikud nii sugukondi kui seltse lõpuga lised (taimed nagu polekski päriselt elus, „lased“!)
19.Mis on homonüümia ja mis on sünonüümia ?
Homonüümianähtus,
mille puhul kirjutatakse või hääldatakse kahte sõnavormi
juhuslikult ühtemoodi , kuid neil on erinev tähendus
Sünonüümiaon
sama või lähedane tähendus .
20. Prioriteedireegel nomenklatuuris.
Kõlblikke nimesid võib samale taksonile olla aja jooksul pandud mitu (need on siis
sünonüümid!). Neist on kehtiv („ valid “) , tavaliselt vanim (kuid mitte enne 1758 . aastat!).
Tollel on prioriteet. Kui vanim osutub mittekehtivaks (näiteks on kasutatud
homonüümina mitme taksoni kohta või on valesti määratud), kehtib vanuselt järgmine
kõlblik sünonüüm . Kui noid pole võtta, luuakse uus nimi.
Prioriteedireeglist võib teha erandeid (kui näiteks leitakse mõni väga vana, juba
unustatud nimi) nomenklatuurikomisjon.
21. Teadusliku nime kõlblikkus ja kehtivus.
Kõlblikke nimesid võib taksonil olla mitu, kehtib korraga üksainus. Nimetus on kõlblik
(„available“) siis, kui ta on avaldatud üldiselt kättesaadavas trükises (ajakirjaartikkel või
raamat, viimasel ajal teatud tingimustel ka elektrooniliselt ) koos ammendava
kirjeldusega või vähemalt diagnoosiga ja joonisega, mis teda teistest eristada
võimaldab. Uuemal ajal nõutakse ka, et uuel liigil oleks kindel tüüpisend(id), mis on
säilitatud kogus või muuseumis , võimalikuks täiendavaks uurimiseks.
Uue perekonna kirjeldamisel tuleb kindlasti märkida tüüpliik, uue sugukonna
kirjeldamisel tüüpperekond
22. Nomenlatuursed tüübid: tüüpisend, tüüpliik ja tüüpperekond.
Tüüpisend- liigil
Tüüpliik-perekonnal
Tüüpperekond- sugukonnal
23. Mida tähendavad süntüüp, holotüüp, paratüüp, lektotüüp, neotüüp?
Süntüüp liigi esimesel kirjeldamisel kasutatud isendite seeria. Nende seast valitakse
üks, kõige tähtsam holotüüp , teisi kui neid on paratüüpideks . Kui aga algselt pole
neist kumbagi tähistatud, valib esimene revideerija nende asemele tüüpseeriast
lektotüübi , ja võimalusel ka paralektotüübi. Kui algset tüüpmaterjali pole alles, aga
perekonna korrastamiseks on tüüpi väga vaja, võib revideerija valida neotüübi aga see on erand .
24. Milliseid tähti ja fonte kasutada teaduslikes nimetustes?
var , varietas varieteet (teisend); f, forma vorm; s.l. sensu lato laias mõistes; s.str sensu; stricto kitsas
mõistes; p.p. pro parte osaliselt; coll. Kollektiivliik (st liigi süstemaatika vajab veel uurimist ); auct. auctorum erinevate autorite järgi. Carl Linne käest nime saanud liikide nimetuste järel on autorit tähistav lühend L. Kui hübriidsele liigile on on antud oma nimi, pannakse perekonnanime ja epiteedi vahele x . Ladinakeelne nimetus kirjutatakse kaldkirjas. Perekondade nimed ja kõrgemate
taksonite nimed algavad alati suure algustähega, liigiepiteet alati väikese tähega.
25. Mida tähendavad lühendid
„sp.“liik, „ssp.“alamliik, taimetaksonite tähistamiseks allpool liigitasandit
„spp.“liigid, „n. sp.“uus liik,„n. g.“uus perekond, „nom. n.“uus nimi, kui endine on kehtetu ja sünonüüme pole, „n. comb.“epiteedi ja perekonnanime uus ühendus, „n. nud.“ paljas nimi, ilma kirjeldusteta avaldatud, pole kõlblik
26. Milleks on veel vaja Rahvusvahelist Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjoni,
kui nomenklatuurikoodeks on juba olemas?
Teeb vajadusel väikesi muudatusi, võtab vastu avaldusi erandite taotlemiseks ja teeb
nende kohta otsuseid, mis avaldatakse tema ajakirjas. Võib isegi tunnistada kehtetuks
vanima sünonüümi, vaatamata prioriteedile.
27. Darvinism ja lamarkism: mis on neis ühist, mis erinevat?
Darvunism liikide
muutlikus loodusliku valiku mõjul. Vähem kohastunud liigid
hukkuvad. Organismide täiustamine ei vaja mingit sisemist tendetsi, on ka suguline
valik. Liigiteke on pikaajaline, teisendist saab liik. Vahepealsed vormid surevad välja.
Võimalikud on ka konvergents ja taandareng .Muutlikkuse põhjused on tõenäoliselt
elutingimustes.
Lamarkism Jumal
oli algpõhjus, lõi eelduse, aga edasi arenes loodus ise.Perekondade
ja liikide tasemed on muutlikkus ja külgharud , mitte tõusurida. Täiustamist põhjustab
olendite sisemine tendents, muutlikkust keskkond.Taimed ja alamad loomad muutuvad
keskkonna otsesel toimel, kõrgemad loomad kaudsel toimel (tahtlikult harjutades). Elu
jooksul kujunenud muutused päranduvad järglastele, kui nad on omased mõlemale
vanemale.
28. Darvinistliku olelusvõitluse põhiprintsiip: kas ellujäämine või paljunemine ?
Organismide liigid on tekkinud loodusliku valiku tulemusel. Loodusliku valiku tingib
järglaste suur hulk ja muutlikkus, mistõttu vähem kohastunud hukkuvad, nii et
üleasustust ei teki. (Olelusvõitluse mõiste ise pärineb Wallace’ilt).
29. Mille poolest oli Linné taimeja
loomariigi süsteem kunstlik?
See on võimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel. Mõeldud võimalikult kõigi tuntud
olendite lihtsaks arvelevõtmiseks ja kirjeldamiseks. Ainult 4 taset.
30. Sünteetiline evolutsiooniteooria: millest sünteesitud?
Kujunes 1930dail, areneb tänaseni. ühendab geneetikat, ökoloogiat ja
evolutsiooniõpetust. Sünteesitud mikroevoulutsioonist (toimub pidevalt ja paljudes
suundades ka pöörduvalt populatsioonides) ning makroevolutsioonist (avaldub siis kui
populatsioonid eralduvad üksteisest niipalju, et nende vahele tekib ristumistõkesiis
on sündinud uued liigid).
31. Mis oli viga mitšuurinlikul bioloogial, evolutsiooni vaatenurgast?
32. Kunstlik süsteem, evolutsiooniline süsteem, fülogeneetiline süsteem.
Kunstlik süsteemvõimalikult lihtne, väheste välistunnuste alusel (näiteks kroonlehtede ja tolmukate arv taimedel)
Evolutsiooniline süsteemklassikaline, põhineb eelkõige morfoloogial ja intuitsioonil.
Mahutab kõik taksonid “kastidese”. Ei põlga ka parafüleetilisi taksoneid. Ülevaatlik, stabiilne ja sobib registrisse .
Fülogeneetiline süsteem põhineb klaadidel, tunnistab vaid monofüleetilisi taksoneid.
Peegeldab paremini looduslikke protsesse, aga on suhteliselt ebatäielik ja
muutuv.Tegelikkuses püütakse klaade ikkagi rühmitada klassikaliste taksonite ja
nimede alla, aga see ei õnnestu alati, ja viib järjekindlal rakendamisel absurdini (näiteks
kõhrkalade sõsarklaadi „ luukalad “ kuuluksid ka neljajalgsed, muidu oleksid luukalad ja
parafüleetiline rühm!).
33. Pärilikkuse kandjad : mis on tuum, kromosoom , geen, plasmiid?
Tuum kannab pärilikkusainet (DNA), mis päristuumsetel paikneb hiiglapikkade, kahes
“niidist” koosnevate molekulidena. Enne raku pooldumist tiheneb ta kromosoomideks
DNAsse kodeeritud “kolmetäheliste sõnadena” raku ja kogu organismi pärilikkus .
Geen valgu sünteesi määrav lõik DNA ahelas.
Plasmiidbakteritel (kellel pole rakutuuma ega kromosoome), on neil igas rakus
“lahtiselt” üks suurem DNA ahel, enamasti suletud rõngana; vahel lisaks veel üksikuid
lahtisi juppeplastiide
34. Lihtjagunemine, mitoos ja meioos.
Mitoos päristuumse olendi rakutuuma jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad
tütarrakkude vahel võrdselt.
Meioos taandjagunemine. Enne järgmist sigimist tuleb taastada sugurakkude endine
ühekordne (haploidne) arv, mis muidu igas põlvkonnas kahekordistuks. Meioosis
jagunevad algul kromosoomid kaheks (ühesuguseid saab neli!), aga siis jaguneb rakk
kiiresti kaks korda järjest, nii et iga tütarrakk saab ühe komplekti.
35. Stabiliseeriv ja suunatud muutlikkus.
36. Dominantsed ja retsessiivsed tunnused.
Dominantsed ühe tunnuse alleeli valitsemine ( domineerimine ) tunnusepaaris
(alleelipaaris) teise üle. Näiteks must värv domineerib valge üle
Retsessiivsusühe
tunnuse ( alleeli ) varjuvus tunnusepaaris ( alleelipaaris ) heterosügootse genotüübi puhul
37. Homosügootsus ja heterosügootsus .
Homosügootsus mõlemalt vanemalt päritakse (aa või AA)
Heterosügootsus asuvad ühe geeni erinevad alleelid .Nt üks alleel on dominantne ja teine alleel retsessiivne .
38. Haploidsus , diploidsus, polüploidsus .
Haploidsus sugurakkude endine ühekordne arv
Diploidsus liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi ( raku ) kromosoomistiku
Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis ( sugurakkudes ) on
kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes)
rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x).
39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond?
Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine
siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon .
Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes.
40. Mis on kloon , ja kuidas ta võib looduses tekkida?
Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad
omavahel seotuks, moodustub neist koloonia.
41. Mis on mutatsioonid ; kas nad on head või halvad?
Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas.
Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid külgi,
suretades halvad ebasoodsad mutatsioonid loodusliku valikuga välja, mis paneb arengu
liikuma.
42. Olelusvõitlus – kellega võideldakse? Suurema osa isendeist hävitab juba varakult
vaenulik eluta keskkond, nälg , ärasöömine teiste organismide poolt (sh. haigused) või
otsene võistlus teiste liikidega ning liigikaaslastega ressursside ja sigimisvõimaluste
pärast.
43. Milleks on looduses vaja surma?
Muidu kasvaks mingi populatsioon liiga suureks ja ei mahuks geomeetrilistesse
piiridesse ära ???
44. Loodusliku ja kunstliku valiku ühisja
erijooni.
Kunstlik valik toimub enamasti täiskasvanud isendite põhjal, keda inimene vajab (aga
näiteks sugupulle võib valida ka nende emaste järeltulijate piimaanni järgi).
Kunstlik valik võib olla suunatud kas tõu (sordi) säilitamisele või kindlas suunas
muutmisele, parandamisele
Looduslik valikPaljude
genotüüpide kandjad võivad olla juba emaüsas või
taimetõusmeina eluvõimetud või nõrgukesed, nii et hukkuvad näiteks arenguhäiretest,
külmast või haigustest veel enne, kui nad aretaja valiva pilgu alla satuvad.
Puhtad liinid ja muidu puhtad tõud (kasvõi pisikesed sülekoerad) on loodusliku valiku
suhtes nõrgemad, säilides vaid inimese hoole all, sest nende sees on vähem võimalikke
edukaid variante , mis peaksid vastu looduslikule valikule. Seevastu retsessiivsete
kahjulike geenide homosügootsus on sisearetuses tõenäolisem. Seepärast väldivad ka
kõik inimeste kultuurid verepilastust
45. Kas ja kuidas erineb geenimanipulatsioon tavalisest sordi(või tõu)
aretusest?
Geenimanipulatsioon on geneetika haru, kus kasutatakse organismide pärilikkuse
muutmiseks geenide siirdamist organismil. Geenitehnoloogia seisneb konkreetsete
DNAlõikude
eraldamises ning in vitro (katseklaasis) töötlemises. Sellele järgneb
töödeldud lõikude siirdamine kas sama või ka muu liigi esindaja kromosoomi , plasmiidi
või viirusesse . Võrreldes tavapäraste sordi ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega
46. Kas horisontaalset geenisiiret esineb ka looduses?
jah
47. Sigimise K-ja r-strateegia; kummagi eeliseid .
R-strateegia (roti strateegia)toodavad hästi palju mune, eoseid või seemneid, kuid
seejuures pisikesi ja nõrgalt varustatuid, nii et ainult väga vähestest saab asja k-strateegia
(karu strateegia)toodavad vähe järeltulijaid, aga kasvatavad neid kaua ja suurteks nii et ellujäämine on palju tõenäolisem.
48. Suguline valik kui loodusliku valiku eriliik.
Emased eelistavad suuremaid või värvilisemaid isaseid (suguline valik).
49. Mis on homoloogia ja mis on konvergents.
Homoloogia tähistab struktuurset sarnasust , vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. Näiteks saba tuli algselt kahele poole vingerdavast kalasabast, ujumiselundist. Konvergentsi suurepäraseks näiteks on lendamine. Erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine. Putukate tiivad on neljajalgsete (sh lindude) tiibade suhtes igatpidi konvergentsed, mitte homoloogilised.
50. Eluslooduse organiseerituse tasemeid (mitte segada nomenklatuuri
tasemetega).
Isend on eluslooduse algühik, mis võib koosneda lihtsamal juhul ühestainsast rakust.
Looduslik valik toimib isendite paljunemise ja suremise kaudu olelusvõistluses.
Rakk on terviklik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja
kasvamisega ning iseenda paljundamisega.Päristuumne rakk koosneb organellidest,
igalühel on ülesanded: liikumine ( viburid , kulendid), toitumine, energiaga varustamine,
ülesehitusttööd, pärilikkuse hoidmine. Bakterirakus on vähem organelle, aga
funktsioonid on samad. iga bakter omaette isend. Viirus ei ole rakk, vaid väike hulkuv genoom .
Ainuraksete koloonias on isendid mingil põhjusel edukamad kui üksikult.
Hulkraksete organismis on rakud üksteisest sõltuvad, moodustavad terviku, mis
koosneb eri ülesannetele sptesialiseerunud, üksteist abistavatest rakukogumikest.
51. Mis on organ ja mis organell ?
Organ e elund , mis koosneb üksteist abistavatest rakukogumikest. Organell eritalitlusega
rakuosa , mis on ümbritsetud sisemebraaniga.
52. Rakk, koloonia, isend.
Rakk tervikllik süsteem, mis tuleb iseseisvalt toime oma ainevahetusega ja
kasvamisega ning iseenda paljunemisega . Koloonia niitjas , kerajas või vormitu tomp palju
rakke koos. Isend võib koosnevad lihtsamal juhul ühestainsast rakust
53. Ligimesearmastus ehk altruism : kus väljendub, miks tekkinud ja miks püsib?
See on kujundanud väikesi, ainult sugulastest koosnevaid karju, sisuliselt
suurperekondi, kus ka noored, veel mitte sigivad isendid aitavad poegi toita ja valvata.
Oma geenide levitamiseks on kasulik soodustada nii otseste järeltulijate kui ka
lähisugulaste ellujäämist ja sigimist.
54. Liik, alamliik, rass , populatsioon (asurkond).
Liikevolutsiooni tähtsaim ühik, selliste genotüüpide (isendite, populatsioonide) kogum,
mis on võimalised omavahel ristuma. Alamliik nagu rass, vahe on vormiline
Rass sama liigi populatsioonid on selgesti erinevad Populatsioon e asurkond on evolutsiooni taignakauss; ühte liiki isendite, samuti nende perekondade ja karjade kogum, kes tihti omavahel kokku puutuvad ja ristuvad. Toimub alatasa genotüüpide segunemine ja rekombinatsioon , tegelik looduslik ja suguline valik.
55. Millest koosneb kooslus ehk biotsönoos (liikidest või populatsioonidest)?
Ükski isend, populatsioon ega liik ei ela tühjas ruumis, vaid koos väga paljude teiste
naabritega, kes on neile toiduks, varjupaigaks, vaenlaseks jne. Ühes elupaigas
( biotoobis ) koos elavad ja üksteisest sõltuvad olevused moodustavad koosluse ehk
biotsönoosi . Koosluste näiteid: segamets oma mitut liiki puude ja põõsastega, rohuja
samblarindega, mullaga, kõikvõimalike loomade, protistide ja bakteritega .
56. Toitumisahelad ja toitumisvõrgud koosluses (biotsönoosis).
Toiduahelad algab esmaste produtsentidega (taimed, vetikad) jätkub konsumentidega,
kes taimi ja üksteist söövad (näiteks taimetoidulised putukad > röövputukad ja ämblikud
> linnud ja pisiimetajad > suured kiskjad ), ja lõpeb lagundajate e redutsentidega
(seened, bakterid ) Toitumisvõrgud-toiduahelad paljude harudega
57. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem ja biosfäär kui evolutsiooni objektid ja
tulemus .
Populatsioonis toimub looduslik valik, mõni võib olla teistest edukam, püsida kauem,
areneda edasi. Populatsioonil pole selgeid piire , nad puutuvad servapidi kokku ja
segunevad üleminekualal. Kooslus iga üksiku liikme kadu või lisandumine mõjutab
kooslust kui tervikut . mida lihtsam kooslus (mida vähem liikmeid), seda kergemini ta
laseb end häirida mõne üksiku liikme muutusest. On kujunenud loodusliku valiku toimel
sellisteks, et püüavad oma tasakaalu säilitada (stabiliseeriv valik). kui temperatuur või
näiteks veevarustus muutub, siis kooslus kas hävib või muutub ( suunav valik).
Ökosüsteem-suured kooslused koos eluta keskkonnaga (meri, järved ,
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #1 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #2 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #3 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #4 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #5 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #6 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #7 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #8 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #9 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #10 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #11 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #12 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #13 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #14 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #15 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #16 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #17 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #18 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #19 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #20 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #21 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #22 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #23 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #24 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #25 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #26 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #27 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #28 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #29 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #30 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #31 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #32 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #33 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #34 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #35 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #36 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #37 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #38 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #39 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #40 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #41 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #42 Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Evelynlan Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

põhisõna, omastavas, tüüpperekond, perekonna korrastamiseks, liigiteke, muutlikkuse põhjused, organismide liigid, suguta paljunemine, olelusvõitlus, geenimanipulatsioon, muundamisel, sigimise k, isend, rakk, igalühel, bakterirakus, ainuraksete koloonias, hulkraksete organismis, ligimesearmastus, ökosüsteem, laiemas mõttes, tolmeldamine, kirbud, sümpatriline liigiteke, klaad, graad, monofüleetiline, monofüleetilised rühmad, parafüleetiline rühm, parafüleetilised rühmad, polüfüleetilised rühmad, lisaks neile, ainuraksed, protistid, eukarüootsed, hulkrakne organism, mitokondrid, viimaseil aastakümneil, kahekülgselt, aboraalne, kiirjas, puududa, tsöloom, koed, rõngussidel, hingamiselunditeks, hulkharjasusse, eeskeha lülisid, pealülide jäsemed, uusimal ajal, sadajalgsed, olemas seljakeelik, sõõrsuud, osa seltse, tüvirühmaks, ainupilulisi, emakooksed, teised kaks, peaaju, väikest kasvu, homo sapiens, seisukohast, kolm mäletsejat, lammaste asemel, tuumaväline pärilikkus, taimeliikide puhul, liigi definitsioon, liigiteke, agaamsed kompleksid, ühekojaline taim, monoöötsiline, günomonoöötsiline, seksuaalvormist, binaarne, nomenklatuuri reeglid, meristilised, kvalitatiivsed, ordineeritud, tunnuse informatiivsus, kladistika, reaalsuses, peamine põhjus, apomorfne tunnus, homoloogia, homoloogia, helviksasambla keha, trahheed, sporangiumid, sooneostaimed, krüptogaamid, eelleht, coniferophyta, hmk cycadophyta, ginkgo biloba, gnetophyta, katteseemnetaimede tunnused, kaheidulehelistel, nymphaeales, chlorantales, selts asparilaadsed, selts palmilaadsed, sugukond lõikheinalised, perek tarn, sugukond jõgitakjalised, selts tulikalaadsed, selts kivirikulaadsed, pojengilised, selts mürdilaadsed, asteriidid

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
33
doc
Vee Zooloogia
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
40
docx
Eluslooduse eksami kordamine
74
odt
Ökoloogia konspekt
19
doc
Erizooloogia Lühikonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun