Bakterid 1)Kõige väiksemad üherakulised organsmid. 2)Moodustavad omaette batkerite riigi.(nad on eeltuumsed - pole tuuma) 3)Nad on tähtsad surnud orgaanilise aine lagundajad. Mügarbakterid - võimelised siduma õhulämmastikku, elavad nad sümbioosis liblikõieliste taimedega. Mullas on alati puudu lämmastikust. Tänu batkeritele ja seentele lagundatakse. Põllul on ka lämmastikväetis (sõnnik, lagunevad lämmastiku ühendid). Õhu koostises on lämmastikku üle 70%. Ükski organism ei ole võimeline seda kasutama, peale mügarbakteri. Bakteritel on ka halb külg - põhjustavad toiduainete riknemist(inimeste toit). Selle tulemusena tekib ebameeldiv lõhn. Selleks, et nt. piima kauem kasutadakse - bastoriseeritakse ta. Piimamaitse ei muutu ja see on ka kauem kõlblikum. Palju kasutatakse ka piimapulbrit. Osa baktereid põhjustab inimestel ja loomadele haigusi(kopsup. borelioos). Bakterhaigusi saab ravida antibiootikumidega. Bakteri keskmine suurus on 0.1...
1. Mis laadi loom on merikilk: 6. kus soolsus varieerub rohkem, kas kattegatis v emameres planktiline loom kattegrat põhja loom (õ) 7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ)
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (sh kõrgete temperatuuride suhtes). Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfä...
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Mis on evolutsioon? Evolutsioon elu ajalooline areng Maal, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni. Maakera ajalugu jaotatakse viieks aegkonnaks: ürgaegkond aguaegkond vanaaegkond keskaegkond uusaegkond Kuidas kõik tekkis? Maa tekkis ligi 4,5 miljardit aastat tagasi Elu sai alguse maailmameres ürgookeanis Esimesed organismid olid bakterite sarnased Sinikud ja veetaimed eraldasid hapniku elu levimine Maal Taimede kohastumine maismaal Esimesed maismaataimed - eostaimed Karbon ehk kivisöeajastu eostaimede metsad Maa kliima kuivenemine - paljasseemnetaimed Tänapäev Elu tekkimine ookeanis pole enam võimalik Seda ei võimalda: ookeanivee temperatuur keemiline koostis elutingimused olemasolevad liigid Tänan tähelepanu eest!
Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed Kõik bakterid, sinikud e. Tsünaobakterid e. Ainuraksed, seene-, taime- ja loomarakud Sinivetikad
eeltumsetest rakkudest (mis ei sisalda tuuma). erineva keerukusega prokarüootseid rakke. lihtsaimad ja väikseimad on mükoplasmade rakud (puudub rakusein), neist mõnede läbimõõt on vaid 0,3 µm. prokarüootsed: bakterid, kuid ka sinikud, mükoplasmad ja arhed. arhed tuumata ja tuumaga organismide vahepealsed, elavad ekstreemsetes tingimustes (kuumaveeallikates, Surnumeres). sinikute rakkudes lihtsad membraansed moodustised -- organoidid, tülakoidide sarnased moodustised. Sinikud on keerulised prokarüoodid. Prokarüoodid - väga väikesed, diameeter on 1 - 10 µm, üherakulised, ümardunud otstega pulgakujulised või hoopis teistsugused organismid, mõnikord on rakud liitunud ahelateks. sisaldavad piisavalt nukleiinhappeid, et sünteesida valke , minimaalne erinevate valkude kogus, mida rakk eluks vajab, 750 valgu tüüpi (sünteesitakse mükoplasmades)(üks eukarüootne rakk toodab keskmiselt 10 000 20 000 erinevat valku).
Rakuteooria põhiseisukohad Põhiseisukohad Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakk on elussüsteemi elementaarüksus Kõikide organismide rakud on sarnased Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Rakude morfoloogia Prokarüoodid e eeltuumsed Puudub piiritletud tuum; Suurus 0,1..25 mm Bakterid, tsüanobakterid e sinikud, aktinomütseedid Eukarüoodid e päristuumsed Üldise ehitusplaani järgi jagatakse elusloodus: Üherakulised (nt: bakterid, algloomad, pärmseened jt) mikroskoopiliste mõõtmetega. harilikult iseloomuliku väliskujuga. aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Hulkraksed (nt. selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened) iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. § Rakud jagunevad mitoosi teel (keharakud, ainuraksed) vi
Samblik koosned erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud on omapärased sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad ja sinikud. Harilikult on samblike värvus hall, pruunikas, rohekas ja harvem kollane. Värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks. Kooriksamblikud kasvavad sileda või teralise koorikuna, lehtsamblikel on lehtja või plaatja kujuga tallus ja põõsassamblikud meenutavad väikseid põõsaid või ripuvad koonaldena puuokstel. Samblike talluses elavad seeneniidid elavad sümbioosis rohevetikatega ja sinikutega.
Kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud.Koorik- kasvab ühetaolise sileda või teralise koorikuna, lehtsamblik lehtja v plaatja kujuga tallus, põõsas- meenutab väikesi põõsakesi maapinnal. 3. Kirjelda sambliku ehitust ja paljunemist. Mida saab antud kooselust seeneniidistik ja mida vetikas? Talluses elavad seeneniidid,talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi, keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt, nende vahel paiknevad rohevetikad või sinikud. Paljunemine- peamiselt vegetatiivselt,kas talluse küljest murduvate tükikeste või samblikule omaste paljunemiskehakeste abil. 4. Samblike tähtsus looduses ja inimese elus. Samblikud eritavad aineid mis aegapidi murendavad ja lagundavad kivimeid,tekib kaljudele huumusekiht,polaaraladel söögiks põhjapõtradele, kasutatakse ravimite valmistamiseks 5. Kirjelda käsna ehitust, paljunemist ja toitumist. Ehitus- keha meenutab silindrit või karikat, mille ülemises otsas on ava, keha toestavad
kaetud tugevama kestaga kui vabalt elaval seenel. Seenerakkude tugev rakukest on tähtis, kuna need rakud peavad olema justkui toeks kogu samblik tallusele. 2. Seened sambliku koostises moodustavad haustoreid - jätkeid, mis tungivad vetikarakkudesse. Nii hangib seen taimerakkudest kergesti toitaineid. 3. Seened samblike koostises toodavad erilisi aineid 8 · Samblikes on enamasti üherakulised rohevetikad või sinikud. 9 · Samblikud on väga aeglase eluviisiga. Samblikud kasvavad keskmiselt 1mm - 2 cm aastas. Seevastu on samblikud väga pikaealised. · Nad võivad elada 300 aastat ning jahedates paikades isegi kuni 3000 aastat. Et taluda kõiki keskkonnatingimusi oma pika elu jooksul, on samblikud väga kuiva- ning külmataluvad. 10 · Samblikud on tundlikud väliskeskkonna saastatusele, siis on võimalik neid kasutada
Bakterite t�htsus htsus Kodut�htsus �htsus 19.5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes
· Teravildael parasiteerivad rooste- ja nõgiseened. · Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi. · Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu. · Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega. · Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest. · Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid. · Samblike jaotatakse : kooriksamblikud, lehtsamblikud, põõsassamblikud · Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis. · Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest. · Samblikud paljunevad vegetatiivselt. · Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad. · Käsnad on liikumatud veeloomad, elavad kolooniana.
Hulkraksed vetikad 2010 Tallinn Millised on vetikad? Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikrooskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Leidub ka suuremaid makroskoopilisi vetikaid. Mõned neist võivad olla isegi nii suured, et nende pikkust mõõdetakse meetrites, näiteks lehtadru. Click Vetikad hangivad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga. Kõikto edit Master text styles vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei Second level ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas värvus on Third level tingitud teistest pigmetidest, mis rohelise ...
Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on
Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik ...
). Järvedes on veeõitseng veeelustikule ohtlik. Kui vetikatel pole enam piisavalt toitaineid, hakkavad nad surema ning bakterid (lagundajad) paljunema, paljunemise tagajärjel pole enam piisavalt hapnikku ning vees elavad kalad hukkuvad ning vesi roiskub. Samas kiireneb muda settimine. Veeõitsengut soodustab inimene, juhtides reovett veekogudesse. Lisaks vetikatele põhjustavad veeõitsengut sinikud. · Inimesed kasutavad vetikaid toiduks (lehtadru, porfüüra), põlluväetiseks, loomatoiduks, meditsiinis, ilmastiku ennustamiseks, tööstuses agarit ( maiustusi nt marmelaad, pastilaa, drazeekompvekid jne., paberi valmistamiseks, tekstiilitööstuses viimistlemiseks), katseobjektidena (fotosünteeesi uurimiseks).
(eri rakud liituvad) 7) niitjad Bakterite elutegevus : Bakterid on kosmopoliidid - esinevad kõikjal, selle tagavad : a) väikesed mõõtmed. b) kiire paljunemine. c) erinevate toiteallikate kasutamine. d) vastupidavus keskkonnatingimustele. e) ehituse ja ainevahetuse lihtsus. Bakterite ainevahetus jaguneb : 1. autotroofid - sünteesivad ise lähteainetest toitaineid, kasutades kas valgusenergiat või keemilist energiat. a) fotosünteesivad bakterid (väälibakterid, sinikud e. tsüaanobakterid. eineb taimne fotosüntees-eraldub hapnik). b) kemosünteesijad (vesinikbakterid). 2. heterotroofid - vajavad orgaanilisi aineid valmiskujul, et sünteesida raku ehituseks vajalikke orgaanilisi aineid. a) saprobakterid (surnud organismides). b) parasiidid (teiste organismide elavates kudedes). c) sümbiondid(teiste organismide ainevahetussaadused). * bakterite ainevahetus on kiirem võrreldes päristuumsete rakkudega ( -10x).
loomadele.Läänemeres on tuhandeid liike pisivetikaid.Need kõik on erineva kuid huvitava kujuga.Kaks kõige arvukamat liiki nende seas on viburvetikad ja ränivetikad.Neid on kõige rohkem varakevadel ja sügisel. Omaette rühma hõljumis moodustavad tsünobakterid, mida varem kutsuti ka sinivetikateks ehk sinikuteks.Praegu on nad paigutatud bakterite hulka.Tsünoabakterid võivad vette eristada mürgiseid aineid ja seepärast on sellel ajal kui meres on sinikud ehk tsünoabakterid meres ujumine keelatud. Läänemere loomastik Läänemeres elavad loomad jagunevad kaladeks , selgrootudeks ja imetajadeks. Kalad Läänemere mageda vee tõttu ei saa paljud merekalad seal elada, kuid osad merekalad siiski elavad seal.Seal elavad merekaladest põhiliselt räim , kilu, tursk , lest ja lõhe. Läänemeres elavad lisaks ka magevee ja siirdekalu.Magevee kalad elavad ranna lähedal.Mageda vee kalad on näiteks haug ja ahven
7. Milline seos valitseb kivististe leiusügavuse ja tema vanuse vahel? -Mida sügavamal on kivistused saadud, seda vanemad need on ja seda rohkem erinevad need tänapäevastest organismidest. 8. Miks ei ole elu tekkimine enam võimalik? - Kuna ookeanivee temperatuur, keemiline koostis ja elutingimused ei võimalda seda. 9. Miks arenes elu pikka aega ainult vees? -kuna Maal polnud hapniku, aga esimesed hulkraksed- vetikad ja sinikud eraldasid fotosünteesil hapnikku, muutis see Maa atmosfääri koostist. 10. Miks nimetatakse ühte ajastutest kivisöeajastuks? -kuna eostaimede lopsakatest metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi. IV ISELOOMUSTA 1. bioloogilise evolutsiooni tõendeid: a)kivistisi- kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed ehk fossiilid. Kivististe abil saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid
b) Seened annavad vastu vett ja mineraalaineid 8. Mis otstarbel kasutab inimene pärmseeni? Toiduainetööstutes, kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ning õlle ja veini tegemiseks, kasutavad käärimis protsessiks. 9. Miks kergitab pärm tainast? Pärm koosneb pärmseentest, mis annavad gaasi. Samblikud 1. Mille poolest on samblike ehitus teiste organismidega võrreldes ainulaadne? Samblikel koosneb tallus seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. 2. Miks saame öelda, et samblikus on seeneniitide ja vetikate vahel sümbioos? Vetikad saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. 3. Kus ei kasva samlikke? Miks? Mõned samblikud ei kasva teeääres, kuna neil on suur tundlikkus õhu saastatuse suhtes, kuid kooriksamblikud saavad. 4. Milline on samblikke roll looduses?
Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv. Topeltmembraaniga organelle pole
Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid. Prokarüootsed on bakterid, sinikud ehk tsüanobakterid, aktinomütseedid. 2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
Aguaegkond 2600 miljonit aastat tagasi Vanaaegkond 570 miljonit aastat tagasi Keskaegkond 230 miljonit aastat tagasi Uusaegkond 65 miljonit aastat tagasi Esimesed elusolendid Maal Vanimad elusorganismid tekkisid u 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased Üherakulised Tuumata Tsüanobakterid ehk sinikud olid fotosünteesivõimelised: Atmosfääri vabanes esmane hapnik Üherakulised organismid (2500 miljonit aastat tagasi) Esimesed tuumaga organismid Sarnanesid algloomadega Taimeriigi evolutsioon Hulkraksed organismid esimesed hulkraksed vetikad (1500 miljonit aastat tagasi) Vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga Esimesed maismaa taimed ürgraikad 450 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud eostaimed 350 miljonit aastat tagasi
Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Palju on erinevat liiki imetajaid, linde, roomajaid, kalu ja putukaid. Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Pudedas pinnases ja metsakõdus elab sisalikke, karihiiri ja madusid. Sipelgatest ja termiitidest toituvad soomusloomad. Suurematest loomadest saavad metsa all elada need, kes on suutelised liikuma tihedas padrikus. Kiskjatest leidub jaaguare ning leoparde. Osa vihmametsade imetajatest on väga väikesed, mis
kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea
· harilik härmasamblik · saare rihmsamblik · tolmu rihmsamblik · + 1.tsooni ja 2.tsooni liigid 4. Samblikud 4.1 Samblike üldiseloomustus. Samblik üldiselt koosneb erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: kooriksamblikud, põõsassamblikud ja lehsamblikud. [2] 4.1.1 Samblike ehitus. Kasvuvormi järgi jaotatakse samblikud koorik-, leht- ja põõsassamblikeks.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad.Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi
Kasu: nad muudavad orgaanilised ühendid anorgaanilisteks aineteks, neid vajavad ja tarbivad taimed. 21. Pärmseente kasutamine. Näited Neid on vaja pagaritoodete valmistamiseks ning õlle ja veini tegemiseks. 22. Miks on majavamm kahjulik? Mädandavad puuliipreid, telefoniposte, aiateibaid jms. 23. Samblikud-ehitus. 24. Missugused suhted on sambliku talluses seeneniitidel ja vetikate vahel? Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) 25. Leht- koorik- ja põõsassamblikud. Nende kirjeldus ja näited. Kooriksamblikud: kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna, tavaliselt kinnituvad väike tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada (kaartsamblik , kasvad kividel ja kaljudel) mood. 80% kõigist samblikuliikidest. Lehtsamblikud: lehe- või plaadikujuline tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks (harilik seinakorb, harilik hall samblik)
ööpimeduses. Paljud linnud talvituvad vihmametsades. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased 4 elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. TAIMED Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad valdavalt vihmametsad, mis on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi
Alljärgnevalt on nimetatud teemad, mida eksamitöö küsimused puudutavad. Pöörake tähelepanu ka slaididel toodud küsimustele! Eksamivastustes on soovitav kõigepealt määratleda (defineerida) mõiste või nähtus, seejärel selgitada seda täpsemalt, ja siis tuua näiteid. 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: popfulatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. 1) Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas; liigi olemasolu elementaarvorm; pop-i iseloomustab funktsionaalne str (geneetiline, fenotüüpiline, seisundiline, vanuseline jm) ning arvukuse dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete k...
Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20 mikromeetrit. Päristuumsete alla kuuluvad looma-, taime-, seene- ja protisti rakud. Millise koostisega on tsütoplasma? Tsütoplasma on raku sees olev poolvedel aine. Selle peamiseks koostisosaks on vesi (60% - 90%). Vees lahustuvas paljud orgaanilised ja anorgaanilised ained
Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel), Detriit e pude ja pudemesööjad e detrivoorid e detritofaagid (bakterid, seened, kõdutoidulised), · redutsendid e destruendid e lagundajad (raipetoidulised ja pudemesööjad).
Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Paljud vihmametsades elavad loomad saadavad oma elu mööda puu otsas. Laisiklased elavad kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" - nad orienteeruvad enda poolt välja saadetud ultraheli signaalide kaja abil, mis takistustelt tagasi tuleb. Vihmametsades elab palju eredavärvilisi konni, kelle nahk on niisutatud mürgise limaga. Seda lima
Hallitusseentest tehakse ravimeid, teda kasutatakse ka hallitusjuustu valmistamisel. Kübarseened rikastavad toidulauda. Seente halvad küljed: Seened on taimhaiguste tekitajad, haiguste tekitajad inimestele ja loomadele. Seened lagundavad puitu, tekitavad hallitust, rikuvad küüsi ja teraviljasaaki. Samblikud Samblikud koosnevad kahest vastastikku kooselavast organismist. Need organismid on seenes ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise sümbioosi tõttu on samblikud väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele. Samas on samblikud erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. Samblike keha nimetatakse talluseks. Samblikud jagunevad: kooriksamblikudteks, lehtsamblikuteks ja põõsassamblikuteks. Sümbioos: toitained seeneniit vetikas vesi, mineraalaned
kogu oma elu ühe puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega. Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" -
klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 9 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada.
puu otsas ja vaid erandkorras võtavad ette ohtliku teekonna teise puu otsa. (joonis1.2). Nad on väga abitud ja ainus enesekaitse on jääda märkamatuks. Sellele aitab kaasa nende karvkatte rohekas varjund, mille annavad mikroskoopilised (joonis2.2) sinikud (bakterid). Paljud pisiimetajad, putukad ja kahepaiksed tegutsevad vaid ööpimeduses, kui on mõnevõrra jahedam. Valged nahkhiired puhkavad helikoonia lehest valmistatud "telgis" ja ootavad uut jahiaega.(joonis1.3) Nahkhiirtel on väga hea "kuulmine" -
jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [4] 3.1. Samblike üldiseloomustus Samblik koosneb üldiselt erinevatest organismidest. Samblike keha nimetatakse talluseks, sest see pole eristunud organiteks ja kudedeks. Samblikud on omapärased maismaaorganismid, sest nende tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Värvuselt on samblikud hallid, pruunikad, rohekad ja ka kollakad. Tallusele omase värvuse annavad pindmistes seeneniitides sisalduvad pigmendid. Välimuse alusel jagatakse samblikud kolme rühma: koorik-, leht-, ja põõsassamblikud. Kooriksamblikud kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna. Tavaliselt kinnituvad nad väikese tallusega nii tugevasti kasvukohale, et neid on võimatu sealt tervena eemaldada. Üheks tuntumaks kooriksamblikuks on kaartsamblik,
Fütoplanktoni hulk ja liigiline koosseis erineb ajas suuresti (kevadel kõige mitmekesisem). femtoplankton diameeter 0,02-0,2 mikromeetrit ,väikseim pikoplankton diameeter 0,2-2,0 mikromeetrit nanoplankton diameeter 2,0-20 mikromeetrit (enamus üherakseid vetikaid) mikroplankton diameeter 20-200 mikromeetrit mesoplankton ehk keskhõljum diameeter 0,2-200 millieetrit. Prokarüoot eeltuumne; algelised organismid - bakterid, sinikud (süaanabakterid) mis on tekkinud u 3 miljardit aastat tagasi. Kõikide nende vetikate kasvupiiranguks on valgus, millele lisanduvad süsinikdioksiidi hulk, hapnik ja makrotoitained(fosfaat, räni, nitraadid). Samas vajavad need organismid veel miroelemente(raskemetalle), kui pole piisavalt, on areng piiratud. Fotosüntees Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimedes lühilainelise kiirguse energial kulgev protsess, milles
asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm. Samblikud on õhu saastumise suhtes tundlikud ja seepärast selle head indikaatorid(*atmoindikatsioon, *lihhenoindikatsioon). [1] 4.1 Samblike üldiseloomustus Samblikud kujutavad endast kahe organismi vastastikku kooselu vormi. Need organismid on seened ja üherakulised rohevetikad või sinikud. Sellise kooselu tõttu on samblikud haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele keskkonnatingimustele. Samas on nad ka erakordselt tundlikud saastunud õhu suhtes. Seetõttu kasutatakse neid õhupuhtuse hindamisel. 4.1.1. Samblike ehitus Enamikul samblikest on kihiliselt organiseeritud siseehitus. Pealt katab samblikku tihe seenehüüfide põimik ülemine koorkiht. Selle all on õhuke fotobiondirakke sisaldav vöönd ja seejärel paks südamikukiht ehk medulla, mis
lõngavärvimiseks, ravimite valmistamiseks, juustu valmistamisel. Seened tekitavad haigusi, lagundavad puithooneid, tekitavad hallitust, osa seeni on mürgised. 13. teab samblike ehituse, toitumise ja paljunemise iseärasusi, toob näiteid samblike osa kohta looduses ning tähtsuse kohta inimese elus · Samblike ehitus- samblike keha nim talluseks, sest see pole jagunenud organiteks ja kudeteis. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Talluse välispinnal on koorkiht, keskel südamikukiht ning all alumine koorkiht. · Samblike toitumine- elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikatest. Samblikud tarbivad seeneniitide elutegevuse tulemusena tekkivat vett ja süsihappegaasi ning lahustuvateks muudetud mineraalaineid. · Samblike paljunemine- paljunevad vegetatiivselt. See toimub kas talluse küljest
Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel. · Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual. · Toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud. Ränivetikad: · Ränivetikad on üherakulised või koloonialised mikroskoopilised organismid. · Liike maailmas 100 000. · Iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser.
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
Kübarseen 11. Mis on mükoriisa? Mükoriisa ehk seenjuur on juur koos seeneniitide põimikuga. Seeneniidid varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel islandi käokõrv 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed, sest neil on ka kloroplastid. Kõige rohkem sarnanevad taimedega
Zoobentos: kirju koosseisuga ja erineva suurusega loomorganismid, valdavalt palja silmaga nähtavad Plankton ja selle koostisosad - Plankton e. hõljum vees passiivselt hõljuvate või vähese liikumisvõimega organismide plankterite kogum. Osa neist võimelised aktiivselt liikuma, kuid alluvad vee liikumisele.Plankton koosneb *Fütoplankton e. taimne hõljum vetikad, peamiselt mikroskoopilised Siia arvatud ka tsüanobakterid e. sinivetikad e. tsüanoprokarüoodid e. Sinikud *Zooplankton e. loomne hõljum *Bakterplankton e. Pisikhõljum Neuston vee pindkilet asustavad organismid Kriteeriumid, mille alusel eristatakse vetikate ökoloogiline rühm-taksonoomiliselt kirju elustikurühm, eristatakse nii taksonoomilise kuuluvuse, eluvormide ja ökoloogiliste nõudluste alusel. Plankterite kohastumised veekihis püsimiseks - Kohastumised hõljumiseks: a)erikaalu vähendamine väikesed mõõtmed, suur pindala-ruumala suhe gaasivakuoolid sinivetikatel kerged
varustavad juurt vee ja mineraalidega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid (süsivesikuid). http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8- 2-24-2.htm Millist kasu toovad taim ja seen teineteisele mükoriisas? http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-24-1.htm 12. Millised organismid on samblikud? Samblik koosneb erinevatest organismidest. Tallus koosneb seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud Järelikult - samblikud on seente kooselu vorm teiste organismidega. Välimuse järgi jaotatakse kolme rühma: koorik-, leht- ja põõsassamblikud. samblikud lepa tüvel http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/lepp2004.htm islandi käokõrv http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2- 26-3.htm 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Vetikad fotosünteesivad nagu
Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Samblikud kasvavad sellistes kohtades, kus taimede jaoks on kasvutingimused ebasoodsad nagu nt kividel, aedadel, seintel, katustel, puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse ja toitained just õhust. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) eri organismid elavad samblikus vastastikku kasulikus kooselus ehk sümbioosis: vetikad (või sinikud) saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate (või sinikute) poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu
Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. 13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega. Seeneniidid suudavad imeda endasse õhuniiskust ning kinni hoida udu-, kaste- ja vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Samblikud kasvavad väga aeglaselt, kõigest mõni millimeeter kuni sentimeeter aastas. Nii ei suuda nad konkureerida kasvukoha pärast kõrgemate taimedega. Seepärast kasvavad samblikud sageli seal, kus keskkonna tingimused on taimede
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
