Siin asuvad valkude sünteesiks vajalikud ribosoomid. - Golgi kompleks talitleb valkude modifitseerija ja transportijana. heterotroof organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonist. autotroof organism, kes suudab eluks vajalikud orgaanilised ained ise sünteesida kehavälise energiaallika kaasabil. Floeemirakud transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid Floeem ehk niineosa taime juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi produktid (glükoos). Ksüleemirakud transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Ksüleem ehk puiduosa taime juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Taimede toitumine Taimed saavad vajalikud mineraalained õhust ja vee kaudu mullast. Elusaine peamise osa moodustavad 6 elementi C, H, N, O, P ja S. Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu.
Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde koosneb juurekarvadest Külgjuurte vööde selles moodustuvad külgjuured 3. Juurestik on taime juurte kogum. 4
Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet. Vanemate puutüvede ksüleemis saab reeglina eristada sisemist tihedat ja kõva lülipuitu ning välimist ja heledat maltspuitu. Lülipuit enam ei transpordi põhikoe rakud on surnd. Teiskoor sisladab samu rakutüüpe mis primaarne niineosa kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin rühmiti. Mitmeaastased varred on kaetud tavaliselt ebaühtlase paksuse felleemiga(korkkoega)(surnd) mille all asub fellogeen korgikambium mis toodab väljapoole felleemi ja sisse fellodermi. Kõik koos periderm. Felleem ei lase läbi vett- kõik väljapoole jäävad rakud surevad, tekib korp(koosn. Priderm, koore ja niinerakkuest) Juure esikasv, juure initsiaalrakkude omadus toota meristeemsed rakke ka välapoole, need moodustuvad kalpüptrogeeni
Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained.
Nende kahe kambiumi servad liituvad ja nii moodustub varres pidev kambiumsilinder (puittaimedel on see juba algusest peale). Enamikul taimedel võib juhtkimbus eraldada kaht osa: *Varre tsentri ehk säsipoolse puiduosa e ksüleemi. Ksüleem koosneb vett juhtivatest trahheiididest ja trahheedest. Kõige enne tekkinud seega kõige vanem on puiduosa säsipoolne äär. Tähtsaks koeks puiduosas on tugikude, mis esineb puidukiududena. *Peritsükli ehk koorepoolse- niineosa ehk floeemi. Vastandina puiduosale on niineosa välimine külg kõige vanem, selle nooremad osad asetsevad aga seespool vastu puiduosa. Floeemi olulisemateks elementideks on sõeltorud ja saaterakud. Harilikult paikneb iga sõeltoru kõrval üks saaterakk. Floeemis leidub ka tugikudet -- niinekiude ning põhikudet (floeemi põhikude). Niinekiud on enamasti puitunud. Juhtkimpu õmbritseb sageli parenhüümirakkudest tupp.
Algkude e. meristeem- kude, milles rakud püsivalt poolduvad. Diferentseerumine- rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. Epiderm- taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune Erituskoed- koed, mis aitavad taimedel eritada mitmesuguseid aineid. Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest-
Noor rakukest: suur veesisaldus, õhuke, elastne, palju poore. Vana aktiivselt (läbi transpordivalkude) rakukest: paksem, väike veesisaldus, poorid ahenenud, pole elastne, ainevahetus Fagotsütoos rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse bakteri molekuli. aeglustub (peatub), tekib korp (surnud rakud). Ülesanded tugifunktsioon (toestab tsütoplasmavõrgustik membraanidest moodustunud põiekeste ja tsisternide süsteem, taime, moodustab puidu- ja niineosa), kaitsefunktsioon (tselluloos). on üle terve raku laiali. Jaguneb kaheks: siledapinnaline, karedapinnaline (rakutuuma Plastiidid ovaalsed organellid, mis sisaldavad pigmente: Kloroplast rohelised ümber, küljes ribosoomid). Ülesanne ainete transport raku sees. (klorofüll), toimub fotosüntees, ehitus sarnane mitokondriga, ümber on kaks Golgi kompleks koosneb tsisternidest, seal jõuab lõpule valkude töötlemine. Ül:
energia Glükoos + hapnik → Süsihappegaas + vesi Lehe ehitus Välisehitus – Vars, leheroots, lehelaba ja leherood Siseehitus – Vahakiht, kattekude, põhikude (ülemine kiht on põhiline fotosünteesimise koht, hõredalt paiknevate rakkude vahel on palju rakuvaheruumi, mis võimaldab gaasidel liikuda lehte ja sealt välja), juhtkude (puidu ja niineosa), õhulõhed (kattekoes, süsihappegaas sisse ja hapnik ning veeaur välja) Glükoosi tähtsus 1) Glükoosi lagundamisel vabaneb energia, mida taim kasutab oma elutegevuseks, nt kasvamiseks ja paljunemiseks. 2) Glükoosist saab alguse ka organsmidele vajalike valkude ja rasvade (õlide) süntees. Valkusid on vaja taimeosade ülesehitamiseks, õlisid talletatakse varuainetena. 3) Osa valmistatud glükoosist muudab taim tselluloosiks, mis on tähtis
puitunud (pärn) · PUIDUKIUD · Puidukiud asuvad puidus, moodustades olulisima osa puidu massist · Sarnanevad niinekiududele, kuid on rohkem puitunud ja lühemad, kuni 1,5 mm pikkused · Esinevad peaaegu kõikides mitmeaastastes taimedes · KIVISRAKUD · Ühtlaselt paksenenud seintega ümarad rakud · Võivad asetseda üksikult (lihakates viljades) või moodustada väga tugeva koe (pähklid, luuviljade seemned) · Kaitseks Juhtkoed · Niineosa e floeem sõeltorud saaterakud · Puiduosa e ksüleem trahheed trahheiidid Ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel toimub mööda juhtkudesid. Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks
Põhikude e parenhüüm. Asub peridermi all. Rakud on elusad, tselluloosse seinaga. Jaguneb vastavalt asukohale: Assimilatsioonikude – taime maapealsetes rohelistes osades, koosneb sammas- ja kobekoest (vastavalt tihedalt ja hõredalt), fotosünteesi toimumise koht. Säilituskude – plastiidideks leukoplastid, asub nt juurtes, mugulates jm. Aerenhüüm – sisaldab ka gaasivakuoole, asub nt õhujuurdes ja veetaimedes Juhtkude. Floeem (juhtkimbu niineosa) – pikad ja torujad elusrakud – sõeltorud ja saaterakud. Mööda niineosa liigub orgaaniline aine allapoole (sümplastiline transport) – laskuv vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud
organi osa. Liigid: · algkoed · püsikoed 2. Diferentseerumine e. rakkude eristumine, mis leiab aset hulkrakse organismi arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14
Juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Seda nimetatakse tõusvaks vooluks ning vastavat juhtkimbu osa, mida mööda vesi liigub, ksüleemiks ehk puiduosaks. Laskuv vool, mis kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, samuti õitesse ning viljadesse, kulgeb floeemiks ehk niineosaks. Nii ksüleem kui ka floeem läbib katkematult kogu taime. Floeem (niineosa) koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest (floeemiparenhüümist) ja niinekiududest. Sõeltorud koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest. Nende tipmised ja külgmised rakukestad on varustatud rohkete pooridega, mis on koondunud pooriväljadeks. Seni kuni sõeltoru funktsioneerib, on tema rakud elusad. Saaterakud esinevad peaaegu kõigil katteseemnetaimedel. Need on pikad kitsad elusad rakud, mis paiknevad sõeltorude kõrval
18.Missugustest rakkudest kollenhüüm koosneb? Millisteks tüüpideks kollenhüüm jaotub? Koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest, tavaliselt parenhüümsetest rakkudest. Jaotub: nurkkollenhüüm, plaatkollenhüüm, kobekollenhüüm 19.Juhtkoed: a) mis on juhtkudede ülesanne: b) juhtkudede liigid; c) missugused neist kujutavad endast surnud, missugused elusaid moodustisi? a) ainete transport taime maapealsete ja maa-aluste organite vahel. b) ksüleem e. puiduosa ja floeem e. niineosa c) ksüleem on surnud ja floeem elus osa. 20.Missuguseid juhtkimpe nimetatakse täielku ehitusega juhtkimpudeks, missuguseid - mittetäieliku ehitusega juhtkimpudeks? Täieliku ehitusega: on nii trahheed ja trahheiidid kui ka sõeltorud ja saaterakud mittetäieliku ehitusega: juhtkimbus kas ainult sõeltorud või ainutl trahheed ja trahheiidid. 21.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi? Kollateraalne, biokollateraalne, kontsentriline, radiaalne. 22
liigestunud ühise pearootsu külge. Liitleht variseb osadena: esmalt leheksed, siis roots. 18.Mis on heterofüllia, millistel taimedel see esineb? Ühel võsul on morfoloogiliselt erinevad pärislehed, esineb sageli veetaimedel: ujulehed ja veesisesed lehed 19.Vii kokku lehe kuju kirjeldava sõnaga. Kas tegemist on liit- või lihtlehega? ... 20.Mis tüüpi juhtkimp moodustab lehe pearoo? Kuidas paiknevad selle juhtkimbu puidu- ja niineosa lehe ülemise ja alumise külje suhtes. Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes?
4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine lagunemise saadus, mis muudab mulla viljakaks 16. kaheiduleheline taim õistaimede suurim klass, millel on idus kaks idulehte(aster, nelk) 17
3. Rakutuumas sisalduv pärilikkusaine jaguneb kaheks võrdväärseks osaks. 4. Moodustub kaks ühesugust rakutuuma. 5. Tsütoplasma jaguneb kaheks ja see ümbritseb rakutuumi. 6. Noorte rakkude tsütoplasmat ümbritseb juba rakukest ja rakumembraan Koed: Koed on sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakkude kogumid. Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed. Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud. Püsikoed jagunevad: 1. põhikude Põhikude jaguneb assimilatsioonikoeks ja säilituskoeks. Assimilatsioonikoes toimub fotosüntees, sest neis on palu kloroplaste. See kude paikneb peamiselt lehtedes. Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained. Varuained on taimele vajalikud, et nad saaks hakata kasvuperioodil kiiresti kasvama. 2. tugikude
puuliigiti ja sõltuvalt puu vanusest olla erineva paksusega, liigile iseloomuliku faktuuri ja välimusega. Korba ülesanne on puutüve mehhaaniline ja termiline kaitsmine, nt metsapõlengute puhul mõne okaspuuliigivanade puude kümme kuni mitukümmend cm paks korp (harilik mänd ja ebatsuuga) ei lase tulekuumuses kambiumirakkudel hävida, mistõttu puud jäävad tulest kahjustamata. Korkkudet toodavad korgikambiumi e felleemi (sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude
Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks
-avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke -varre pinna poole jääb niine osa, sissepoole puiduosa -vajalik ainete juhtimiseks taimes tõusev vool -mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülepoole teistesse taimeorganitesse laskuv vool -mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse fotosüntees-päikese energia ja vee abil taimedes glükoosi valmistamine -fotosünteesi käigus eraldub kskkokda hapnik -toimub ainul valguse käes anorgaanilin aine -aine mis ei sisalda orgaanilisi komponente orgaaniline aine -glükoos(esmase orgaanilise aine tootja) süsihappegaas -vaja orgaanilise aine tootmiseks -glükoos laguneb süsihappegaasiks
22.Trahheed ja trahheiidid: a) mis kudede liigid and on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua and võivad funktsioneerida ja mis põhjusel see lakkab? a) juhtkudede b) trahheed (sooned) on lülidest koosnevad torukesed, tarhheiidid on prosenhüümsed rakud, mille seintes on koobaspoorid. c) ühe aasta, sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga 23.Mis on floeem ja mis on ksüleem? Missugustest koe-elementidest and koosnevad? Floeem (niineosa)on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, mis koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinekiududest. Ksüleem (puiduosa) on juhtkoes asuv juhtkimbu osa, kus on trahheiidid, trahheed, ksüleemi põhikude ja puidukiud. 24.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missuguses orgaanilised ained (toimub laskuv vool) Ksüleemis - tõusev vool Floeemis - laskuv vool 25.Kuidas liigitatakse juhtkimpe floeemi ja ksüleemi asetuse järgi?
Tsütoplasma jaguneb kaheks ja kattub rakkumembraaniga, taimedel ka rakukestega. Koeks nimetatakse ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude moodustatud kogumikke. Taimekoed jaotatakse algkudedeks ja püsikudedeks. Algkoed toodavad rakke, millest kujunevad kõik teised koed. Tipmine algkude asub varre ja juurte tippudes, kus nad moodustavad kasvukuhiku, ülesandeks on taimeorganite pikenemine (võilille juuretipp). Külgmised algkoed asuvad varres ja juures, puidu ja niineosa vahel, ülesandeks on organite jämenemine ja laienemine (kuuse kambium). Vahelmised algkoed asuvad varre sõlmevahede alumises osas ning lehtede ja õieraagude alusel, ülesandeks on varte pikenemine (orasheina sõlmevahede alumine osa). Püsikoed võib jaotada nelja tähtsamasse rühma: põhikoed, juhtkoed, tugikoed ja kattekoed. Põhikude on kõigis organites, ta ühendab erinevaid kudesid, võib moodustada taimes põhimassi (säsikiired, koore põhikude)
Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude rühma nimetatakse koeks. Taimekoed jaotatakse kahte suurde rühma: alg- ja püsikoed. ALGKOED koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Algkudedest arenevad püsikoed. Algkoed paiknevad varte ja juurte tippudes nind pungades, kus nad moodutavad kasvukuhiku. Algkude võib paikneda ka varres kui ka juures puidu- ja niineosa vahel. Seda algkude nimetatakse kambiumiks. Kambiumi rakkude jagunemise tagajärjel jämenevad varred ja juured. Kõrrelistel asub algkude ka sõlmedevahede alumises osas. Ööpäevas võivad nende varred kasvada kuni 75 cm(Bambus). PÜSIKOED jaotatakse nelja rühma: põhi-, tugi-, juht- ja kattekoed. PÕHIKUDE koosneb elusatest rakkudest. Vastavalt rakkude ehitusele ja ülesannetele jaguneb põhikude assimiliatsiooni- ja säilituskoeks. Assimiatsioonikoe rakud sisaldavad rohkesti
õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on orienteeritud okka ülemise pinna suunas ja niineosa jääb alumise pinna poole. Käbi Käbid on ühesugulised. Väikesed isaskäbid kasvavad sageli kogumikena. Isaskäbide käbisoomuste alaküljel paiknevad tolmukotid, milles valmivad tolmuterad. Tolmuterad on õhupõitega, mis aitavad neil tuulega levida. Seemned valmivad suhteliselt suurte emaskäbide soomuste vahel. Emaskäbi koosneb seemnesoomustest, mille ülapinnal on seemnealgmed. Neid kaitsevad kattesoomused, mis osal liikidest taandarenevad.
leheroodudena. 2. Mis on juhtkude? Mis on juhtkimbud? Mis on nende ülesanded taimes? Juurt ümbritseb kattekude. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Juhtkimbud asuvad kesksilindris kas ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised) või korrapäratult laialipillatuna (üheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. 3. Kuidas mõjutavad ainete liikumise kiirust varres järgmised tegurid: 1) Vee pindpinevus, kapillaarsus
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). ·Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). ·Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka õitesse ja viljadesse
nimetatakse ka eksotermiks. Kattekude kaitseb teisi kudesid nii mehhaaniliste vigastuste kui ka haigustekitajate eest. Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne
Kuuse koore all elavatest putukatest on tavalisemad üraskid. Üraskid on mardikad, kelle tillukesed vastsed võivad kuuse koore aluse nii põhjalikult läbi uuristada, et kuusk sureb. Kuuse-kooreüraski käikude muster meenutab justkui puutüvesid ja sealt kahele poole suunduvaid oksi. Püstisi jämedamaid käike on uuristanud üraski emasmardikas, kes munes käiku munad. Nendega risti kulgevaid, puuoksi meenutavaid peenemaid käike on tekitanud munadest arenenud vastsed. Koore all niineosa süües on nad tasapisi kasvanud. Sellepärast on nende käikude lõpuosa jämedam kui algusosa. Täiskasvanud kuuse-kooreüraski tagakeha on otsekui buldooseri sahk. Kui mardikas kevadel koore all käiku uuristab, kasutabki ta seda nagu sahka. Ta lükkab aegajalt tagurpidi liikudes oma ,,sahaga" käigust välja puidupuru, mida ta on lahti uuristanud. LAANEMETSA LINNUD-Linde elab laanemetsas rohkem, kui nõmme- ja palumetsas. Võrreldes eelnimetatud metsadega leidub neile siin
koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks funktsiooniks on külgjuurte moodustamine. Vaid üksikutel vee- ja parasiittaimedel pole peritsüklit leitud Peritsüklist seespool asub radiaalne juhtkimp, kus ksüleem(ehk puiduosa) ja floeem(ehk niineosa) on asetunud vaheldumisi, ribadena. Sellist ühe radiaalse juhtkimbuga steeli nimetatakse aktinosteeliks (ka kiirjaks ehk radiaalseks steeliks). Sõltuvalt ksüleemi ja vastavalt ka floeemi kimpude arvust võib aktinosteel olla kas: monarhne -1 kimp( esineb mõnedel sõnajalgadel), diarhne-2 kimpu(sõnajalg- ja
Koed jagunevad algkudedeks ja püsikudedeks. Ka algkudedest saavad kunagi püsikoed. Algkude (e meristeemkude) Diferentseerumata, väikesed rakud, paljunevad kiiresti Algkoed asuvad juure ja varre tippudes ja tüves puidu ja niineosa vahel. Juure ja varre tippudes on kasvukuhikud ja tüves on kambiumrakud Põhikude
3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). · Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). · Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka
moodustavad juhtkimbu. Juhtkimp koosneb ksüleemist e puiduosast ja floeemist e niineosast. Kui kambium ksüleemi ja floeemi vahel on olemas, on tegemist avatud juhtkimbuga. Kui kambium puudub, on tegemist suletud juhtkimbuga. Ksüleem e puiduosa: funktsiooniks on vee ja mineraalainete transport, varuainete säilitamine ja taime toestamine. Võivad esineda trahheed, trahheiidid, puidukiud (parenhüüm) ja ksüleemi põhikude. Floeem e niineosa: koosneb sõeltorudest, saaterakkudest, floeemipõhikoest ja niinerakkudest (parenhüüm). Paiknemine Kogu taime ulatuses (juurest varre tipuni). Tõusev ja laskuv vool Tõusev vool: juurte kaudu siseneb vesi koos selles lahustunud mineraalainetega taime ning liigub edasi tema maapealsetesse osadesse. Tõusev vool liigub puiduosas e ksüleemis. Laskuv vool: kannab orgaanilised ained lehtedest vartesse ja juurtesse, ka
sõnajalgtaimed kitsalt (ja ositaimed), neile vastandub monfüleetiline rühm seemnetaimed. /.../ 23/11/09 /.../Gametofüütjas sporofüüt. Kõrgemate taimede puhul on jälgitav kaks elujärku: gametfüüt ja sporofüüt. Gametofüüt on see kes toodab sugurakke (on haploidne). Sporfüüt on diploidne. Sellest, kas on haploidne või diploidne kromosoomide valim tuleneb see, et arenev taim omab kas ainult nõrgalt välja kujunenud juhtkudet või on juhtkoes selgelt puidu- ja niineosa. Juured on omased ainult sporofüüdile, gametofüüdil pole juuri. Gametofüüdil on varrel risoidid, sporofüüdil analoogilised juurekarvad. Gametofüütidel on kuivakindlus passiivne (vett ei ole, siis kuivab ja tärkab, kui vett saab), kui üldse; sporofüütidel aktiivne (taim võitleb kuivamise vastu; õhulõhed, kattekoed, juured jms). gametofüüdil lehti ei ole või on väikesed ja lihtsad. Sporfüüdil võivad olla igasuguseid lehti
TAIMED Juur-kinnitab taime mulda Vars-seda mõõda liiguvad toitained Leht-valmistab orgaanilisi aineid ja toimub hingamine ja vee aurumine,vajab kasvuks Õis-õistaime sugulise paljunemise organ Vili-õistaime organist arneb pärast viljastumist mille see son seemned Õhulõhe-toimub gaasivahetus Juhtkimp-kattekoe all asuv põhikude Tõusev vool-ained mida taim saab mullast ning see liigub edasi teistesse osadesse Laskuv vool-ained mida taim saab välaspoolmulda liigub edasi mõõda niineosa Fotosüntees-valgusenergia abil orgaaniliste ühendite tekkimine veest ja SHG-st Anorgaaniline aine- Orgaaniline aine- Süsihappegaas-värvusetu ja lõhnatu kaas mis tekib hingamisel Hapnik-värvusetu ja lõhnatu gaas hingamiseks hädavajalik Tärklis-tekib taimedes fotosünteesi tulemusena ja talletatakse varuainena juurtes,risoomides,mugulas,seemneis Klorofüll-taimes sisalduv pigment mis annab taimele rohelise värvuse Rakuhingamine-ainevahetusprotsess mis annab vajalikku energiat
milles tekib korkkude Puukooreks (ca 10% puu mahust) loetakse kõiki kihte, mis asuvad väljaspool kambiumi • Niin – füsioloogiliselt aktiivne sisekiht • Korp – surnud rakkudega väliskiht Puukoore ehitus: Epidermis- kattekude, mis paikneb noores koores, vanades puudes leidub seda ainult puu ülaosades Periderm- korkkude, vanade puude koore välimine kiht Cortex- primaarne koor, puu vananedes kaob, ühinedes peridermiga Floeem- niineosa, milles toimub puumahlade laskuv vool Kambium- aktiivne juurdekasvukiht, mis toodab uusi puidurakke endast sissepoole ja floeemi (e niint) väljapoole JOONIS ÕPIK LK 32!!! ( See tundub minu meelest loogilisem, kui 4. mooduli 6. slaidil olev) 2. Kirjeldage puukoore mikroehitust. Joonistage skeem • Sõeltorud on üksteisega otsapidi ühinenud elus rakud, kuid erinevalt soontest nende
õis - õistaimede sugulise paljunemise organ; sigimik - taime emaka alumine osa, milles paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastumist areneb vili; vili - sigimik koos selles valminud seemnetega. • emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Taime vegetatiivsed ja generatiivsed organid: Juur, vars ja leht on taime vegetatiivsed organid. Õis ja vili on generatiivsed organid ning esinevad üksnes õistaimedel. 2. Juure-, võsu- ja varremuudendid, ehitus (niineosa, kambium, puiduosa), näited. Tõusev ja laskuv vool taimes. Tõusev vool - vee ja selles lahustunud mineraalainete liikumine juurest taime maapealsetesse osadesse. Laskuv vool - lehtedes fotosünteesil valmistatud toitainete liikumine juurtesse ja teistesse taimeosadesse; ained liiguvad vesilahusena 3. Õie ehitus, õisikute levinud tüübid: kobar- pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
mitmeaastastes vartes nende iga-aastase paksenemise tagajärjel. Vaatleme varre ehitust lihtsa taimevarre ristlõike abil. Väljast katab vart ühekihiline epidermis. Selle all paikneb parenhüümist ehk põhikoest koosnev esikoor. Esikoorele järgnevad juhtkimbud, millised moodustavad varre põhiosa ja annavad sellele mehhaanilise tugevuse. Enamikul taimedel võime juhtkimpude ehituses eristada kahte osa - säsipoolset e. puiduosa e. ksüleemi ja koorepoolset e. niineosa e. floeemi. Puiduosa koosneb põhiliselt vett juhtivast juhtkoest - trahheedest ja trahheiididest. Neis toimub vee ja lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest assimilatsiooniaparaati. Lisaks esineb siin mehhaanilist tugevust andev kude - puidukiud e. libriform. Veel leidub puiduosas puitunud seintega puiduparenhüümi rakke, millistesse kogunevad talveks säilitusained - tärklis ja mitmesugused rasvad. Kõik puiduosa moodustavate kudede rakud on puitunud rakuseintega
Seal olev värv: indigo. Potisinine- värvijad olid keskajal linnast välja visatud. Sinise värvi saamiseks ol aja ammoniaaki, mida saadi uriinist. Sinine värv haises alguses vängelt. Peen ja täpne töö, saadav värv on helesinine. Värv oksüdeerub õhu käes siniseks. Ussikeel annab lillat,mis määrib kõik muu ka ära. Paakspuu annab intensiivset punakaspruuni, seda annab korp. Eluskoor on ravim (lahtisti) Paakspuu kooriti ära ja pandi kotiga maaalla, seal niineosa hävines ja alles jääb ainultkorp. Surnud puu pealt korp ei värvi. Kuldsekollase annab kollane karikakakar. Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili. Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud, vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist. Soti seelikud olla nendega vävitud. Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis
typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel (soe, kuiv suvi) kaks põlvkonda (noormardikad jõuavad sügisel oma haude rajada). Nim. teise põlvkonna haue. Kui kevadel põlvkonna rajanud üraskid teevad läbi nn
Õied viietised, ühekülgsetes keerisõisikutes Kroon liitlehine, neel sageli muhkude, voltide või soomustega Sigimik ülemine, kahest viljalehest tekkinud, algul kahepesaline, muutub valmides neljapesaliseks Vili: kahest viljalehest moodustuv nelja osapähklikesega jaguvili, luuvili või kupar Pähklikesed sageli konsjate karvadega (epizoohooria) või lihakate lisemetega (mürmekohooria) Selts emajuurelaadsed – Gentianales Lehed vastakud, vahel abilehtedega. Niineosa paikneb puidu sees Esinevad alkaloidid, paljud väga mürgised - strühniinipuu Mitmerakulised näärmed Kaks suurt peamiselt troopika sugukonda ja kolm pisemat: koerakoolulised, madaralised, emajuurelised, logaanialised (strühniinipuu) Sugukond koerakoolulised – Apocynaceae Peamiselt troopikas, umbes 5000 liiki Eestis kaks liiki – lood-angervars ja väike igihali Enamuses puittaimed, piimasoontega Vastakud lihtlehed
Tekib uus kuidude kogumik ekvatoriaaltasandile. Moodustavad kaks eraldi rakku, mille kromosoomide arv, suurus ja kuju on identne emarakuga. Amitoos lihtpooldumine. Raku tuum venib välja enamvähem võrdseteks poolmeteks ja rebeneb. Moodustunud rakud ei kaota oma korrastatust. Esineb ainuraksetel, alamatel seentel ja kõrgematel taimedel vaid vananevates kudedes. Botaanika loeng 18.09.12 Täieliku ehitusega juhtkimbus on ksüleem ehk puiduosa ja floeem ehk niineosa. Nende asetus juhtkimbus võib olla erinev. Kontsentriline juhtkimp ksüleem ümber floeemi; enamasti üheidulehelistel; Kollateraalne juhtkimp floeem on väljaspool ja ksüleem seespool. Bikollatelaarne juhtkimp floeem on lisaks ka seespool ksüleemi. Radiaanne juhtkimp ksüleemi ja floeemi osad on vaheldumisi radiaanselt organi keksteljega. JUUR Täidab mitut ülesannet taimes: 1. Imab mullast vett, mineraalaineid, vähesel määral ka orgaanilisi aineid
Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae) Levinud kogu maailmas, üle 200 liigi Eestis neli perekonda: kold 2 liiki vareskold 2 liiki ungrukold 1 liik sookold 1 liik Madalakasvulised igihaljad rohttaimed Suguline paljunemine toimub eostega, vegetatiivne varre tükkidega Olemas juhtkude, puiduosa (ksüleemi) ja niineosa (floeemi) ribad asuvad steelis vaheldumisi (plektosteel) Võib esineda erilehisust Õhulõhed mõlemal lehepinnal.Sporangiumid (eospesad, kus tekivad eosed) kinnituvad jalakese abil sporofüllidele, mis enamasti moodustavad eospea. Homospoorsed.Sporangium avaneb lõhega. Mõnel liigil (nt ungrukollal) sporofüllid ja tavalised lehed ei erine ja eospäid ei moodusta. Eelleht on enamasti maasisene, saab suguküpseks 6-15 aastaga 25. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed
munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: monogaamsetel üraskitel on üks emakäik, millest (enamasti risti emakäiguga) hargnevad vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. küpsussööma (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes, juurtel jne). ● Munast tõuguni – 10-14 päeva ● Tõugu järk – 15-30 päeva ● Nukujärk – 10 - 14 päeva Seega kokku munast noormardikani ca 1,5 kuud.
rakuvaheseinad ei hävi – nad on laskuv vool (lehtedes varustatud pooridega ainete valminud ja vees lahustunud läbilaskmiseks. Sõeltorude seined orgaaniliste ainete voog ei puitu. Kitsad elusad rakud allapoole, varustamaks taime sõeltorude kõrval on saaterakud. alumisi osi toitainetega) toimub aga niineosa e floeemi kaudu. ERITUSKUDE Piimasooned on elusad rakud, Elundite sisemuses mille vakuoolides Eritised on lisaks (varufunktsiooniga rakuorganell) mittevajalikkusele taimel sisaldub piimmahl (magun, tihti ka kaitseks piimalill, Hevea piimmahlast taimtoiduliste loomade vastu,
heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi ning kloriide, samuti varjutaluva puuliigina vähese valgustatusega haljastusobjektidel. Harilik pärn on lehtpuudest Euroopas üks varjutaluvamaid. Suurelehine pärn (Tilia platyphyllos Scop.) Suurelehine pärn on kuni 40 m kõrgeks kasvav laimunaja võraga Lääne-Euroopas kasvav puu.
vigastuste kaudu puud nakatuvad. valgemädanikku. Vajab puidu kõrget paarituskojast mitu emakäiku, millest omakorda 2. kaudselt eosed idanevad värsketel niiskusesisaldust. Seen on levinud kogu Euroopas. saavad alguse vastsekäigud. Näritakse läbi puu okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu Kännud tuleks töödelda kohe peale raiet. niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu 6. Juurepessust kahjustatud puistute asemel hukkub. tervetele puudele. See variant on sagedasem. kultiveerida lehtpuid Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste Külmaseen (Armillaria mellea) millest seejärel areneb noormardikas. raiete ajal
Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab (mänd, kuusk, kask jne). Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad ei asusta terveid puid vaid
alt heledamad ja karvased roodude nurkades. Leheroots 3-4 cm pikk, paljas ja punakas. Õied: koondunud 3-11 kaupa ebasarikjatesse õisikutesse, õisiku kandeleht kuni 8 cm pikk, piklik, VII. Viljad: kerajad, väikesed, peenviltjalt karvased, pähklis 1-2 seemet, IX-X. H. pärna puit on pehme ja soe käe all. Sellest valmistati mitmesuguseid nõusid. Pärnad on õitsedes suurepärased meetaimed ja pärnaõietee hea köharohi. Pärnatüve niineosa oli tähtis punumismaterjal ja pärnakoor hea meisterdamisvahend. Ajaloost on eriti Lõuna- ja Ida-Eesti aladelt tuntud pärnaniinest punutud viisud, millised kestsid jalanõudena vaid paar päeva. Niinest punuti ka mitmesuguseid paunu, karpe, vakku ja ämbreid. Muistsete eestlaste käsitöömaterjalina on pärnakoor ja niin etendanud tähtsat rolli. Annab kergelt kännuvõsu. Haljastuses on harilik pärn kasutusel sageli alleepuuna, taludes hästi kärpimist ja linnatingimusi
annaabi.ee 
