Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised. Emased on palju rohelisemad, teenides auga ära rohe-tondihobu liiginimetuse. Nende silmad on rohelised, rindmik külgedelt roheline ning ka tumepruunil tagakehal rohelised laigud. Levik Rohe-tondihobu on levinud Siberist Põhja-Euroopani, tema levila põhjapiir kulgeb läbi Soome ja Rootsi
ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistatakse looma või taime pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse võimeline toituma ka kõige sügavamalt õitest. Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. (Teder) Tiibade olemasolul saab jagada putukad kahte rühma: tiivulisteks ja tiivututeks. (Teder) Tiivulistel putukatel ehk pterügootidel on tavaliselt kaks paari tiibu. Sageli üks või teine paar tiibu on enamarenenud. Näiteks kahetiivalistel (sääsed, kärbsed)
Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku, mis ulatub kõikide organiteni ja õhukottide süsteemi Kimalased hingavad tagakeha mahu suurendamise ja vähendamisega Lennul imetakse õhk sisse rindmiku kahe esimese paari õhuavade kaudu Mesilaste närvisüsteem jaguneb kolmeks: kesknärvisüsteem- koosneb kõhtmisest närviketist perifeerne närvisüsteem- ühendab keha välispinda siseelunditega vegetatiivne närvisüsteem- korraldab kehasiseseid talitlusi (seedimine, hingamine) Nägemiselunditeks on 2 liitsilma ja 3 lihtsilma Haistmiseks ja ultrahelide vastuvõtmiseks on tundlad Mesilased eristavad magusat, kibedat, haput ja soolast maitset Mesilased kombivad kompimiskarvakestega, mida
Antarktika). Elavad kõdus, taimedel ja vee pindkilel. Eestis umbes 150 liiki. Selts: Harkhännalised (Diplura) Pikkus 2-5mm. Värvuselt valkjad, kollakad; kehas puudub pigment. Pikad tundlad; koosnevad 10 või enamast segmendist; meenutab pärlikeed. Pea ümara kujuga. Silmad puuduvad Rindmik koosneb kolmest selgesti eristatavast segmendist. Rindmiku igale lülile kinnitub paar jalgu. Tagakeha koosneb 10 selgesti eristatavast lülist. Viimasel tagakehalülil pikad urujätked, mis on kaetud karvakestega. Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) Selts: Harjashännalised (Thysanura) Pikkus kuni 1,5 cm; keha kaetud soomustega.
KIMALASED TUNNUSED Kimalase keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad 6 liigestatud jalga. Pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Liitsilmade vahel paiknevad mustad täppsilmad. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid. Nii nagu meemesilastel ja herilastel on ka kimalastel mürgiastel, siiski ainult ema ja töökimalastel. Erinevalt meemesilastest kimalased pärast nõelamist ei sure. Emakimalane erineb töökimalastest ainult suuruse poolest. Sagedased on vahevormid, millest tõuseb peres palju pahandust. Kimalastega sarnased on kägukimalased, kes on kimalaste pesaparasiidid. INTERVJUU KARUKIMALANE AEDKIMALANE KIVIKIMALANE TALUKIMALANE SAIN TEADA... et isakimalastel pole astelt. et peale nõelamist kimalased ei sure. et algul ehitab noor em...
· Soojus · Orgaaniliste molekulide süntees Energiat saame rakuhingamisest · Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) · Järgneb glükogeen · Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) · Kui oleme toitunud üle vajaduse, muudetakse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud Rasvadeks. Hingamise regulatsioon · Signaaliks on CO2 tõus (mitte 02 langus) ja pH langemine, sest tekib piimhape · Piklikaju hingamiskeskus saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, suureneb hingamis- ja südeme löögisagedus süsihappegaasi eemaldamiseks verest ja hapniku kontsentratsiooni tõstmiseks · Ei allu tahtele Vereringe regulatsioon · Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l
karvadega. Emasloomadel on tundlad aga suhteliselt karvavaesed. Tundlatest ülalpool asub laup. Pea väljaveninud esiotsa kinnituvad suised, mis pistesääskedel on kujunenud pikaks londiks, mis emasloomadel on vere imemiseks. Londi alusel, pea lähedale kinnituvad kobijad, mis isasloomadel ja kõigil hallsääskedel on pikad, peaaegu londi pikkused. Teistel liikidel jäävad aga kobijad londist lühemaks (Remm, 1954). B. Rindmik Rindmiku pealispind katab seljakilp (skuutum). Rindmiku küljed on kaetud väiksemate kilbistega (pleuradega). Külgedel asetsevad ka hingamisavad (stigmad) (Remm, 1954). Rindmikule kinnituvad tiivad, ning kolm paari jalgu. Ees-, kesk- ja tagajalad. Iga jalg koosneb puusast, säärest, reiest ja 5-lülilistest käppadest (Remm, 1954). C. Tagakeha Tagakeha on pistesääskedel pikk ja silindriline, mis koosneb 10 lülist. 2 viimast lüli on tugevasti muutunud ja täidavad erilisi ülesandeid sääskede suguelus. Kaks viimast
Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on
Toimub aeglaselt,aga järjekindlalt.*Tagasiside + :kui midagi hästi,võimendab seda veelgi. -:midagi muutunud, hakkab parandama. HINGAMIS JA VERERINGE REGULATSIOON:Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt,gaasivahetussüstem peab suutma pidevalt varustada organismi piisava hulga hapnikuga. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus->väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Südametööd mõjutavad veel: *adrenaliin,mis eritub verre vastuseks stressile,erutusele või teistele emotsioonidele.*jäsemete liigutamine-arvatakse,et lihastes ja kõõlustes asuvate pingeretseptorite signaalid annavad hingamiskesk teada,et vere hapnikusisaldus hakkab langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma.*vererõhk-kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks,pidurdatakse südame löögisagedust,et vältida ringeelundknna kahjustumist.
1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng
Pea eesosa jaguneb laubaks ja kaheosaliseks näokilbiks; Näokilbi all ülahuul; Pea kummalgi küljel paikneb suur roheline liitsilm; Liitsilmade vaheline ala kiirmik; Kiirmikul paiknevad kolm väiksemat täpikujulist lihtsilma; Silmade tahapool kukkal. 6 Cordulegaster boltoni rindmiku ehitus Rindmik jaguneb: väikeseks, järsult eraldunud eesrindmikuks; suurteks omavahel liitunud kesk ja tagarindmikuks. Rindmikule kinnitub 2 paari tiibu. 7 Cordulegaster boltoni tiivad 2 paari kilejaid tiheda soonestusega tiibu; Eristiivaline: tagatiivad on eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused.;
kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine.
Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari.
Fourth level Fifth level Sääse arengu tsükkel https://www.youtube.com/wa tch?v=VwIqGbhq4T8 Sääskede ehitus SÄÄSKEDE EHITUS: Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud. Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad: vähemalt 7-lülilised (niitjad, sulgjad jne) Rindmik: rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad: enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad. Parasiitsetel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on
KOORIKLOOMAD · Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. · Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki. · Pärisvähiliste hulka kuulub ka Eestis elav jõevähk. · Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. · Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. · Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. · Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. · Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. · Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. · Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Homaar · Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar.
Reichi peetakse ühe teraapia või voolu rajajaks, mida nimetatakse kehale suunatud psühholoogia rajajaks. Keha mõjutamise kaudu saadakse väga häid tulemusi psüühilises mõttes. Reich nimetab blokeeringuelemente keha soomusrüüks või raudrüüks. Tekivad eri lihaspiirkondadesse lihaspinged. Sellega löövad välja kehalised valud. · näo ülaosa (silmad, kulmud, laup) · näo alaosa (suu, lõug) · kael, kurk, õlgade ülaosa · rindmiku osa · diafragma · kõhupiirkond · vaagnapiirkond
vereliistakud 6. Mille poolest on erilised erütrosüüdid? Annab verele punase värvuse Viskab tuuma välja, hemoglobiini sidumine ja hapniku transportimine kopsudesse Süsihappekaasi ja hapniku vahetuse tagamine kudedes 7. Kirjelda õhu liikumise teekonda! Nina või suuõõs, neel, hingetoru ehk tranhhea, kopsutoru ehk bornhid, kopsutorukesed ehk bronhiollid, kopsusombud 8. Mis reguleerib hingamist? Hingamist reguleerib piklikaju, mis saadab signaali rindmiku ja fragma lihastesse. Signaaliks on co2 tõus ja ph langus, tekib piimhape. Ei allu tahtele 9. Kirjelda toidu liikumise teekonda(kus mis toimub?) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed
uurimisega, nimetatakse dipteroloogiaks ● ● ● Välisehitus ● Putukatel on ainult kaks kilejat lennutiiba, tagatiivad on taandarenenud ● Kärbseliste tundlad on väga lühikesed, koosnedes vaid kolmest lülist, sääseliste tundlad koosnevad kuuest ja enam lülist ● Kehakujult on kahetiivalised äärmiselt mitmekesised ● Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud ● Liitsilmad on suhteliselt suured, võivad omada ka täppsilmi ● Rindmik on kahetiivalistel suur, rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud ● Jalad on enamasti peenikesed, parasiitsetel vormidel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega,et peremehe külge klammerduda ● Suised on üsna mitmesugused, kohastunud pistmiseks ja vereimemiseks või lihtsalt vedela toidu vastuvõtuks. Toitumine
külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas paiknevad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad. Pea piirkonda kinnitub kaks paari tundlaid lühikesed eesmised ja pikemad tagumised. Ümber suuava asetseb kolm paari lõugu, millele on abiks kolm paari rindmikule kinnituvaid lõugjalgu. Vähil on viis paari käimise jalgu. Esimesed neist on varustatud suurte sõrgadega. Keskmised neist on väikeste sõrgadega ning kaks viimast rindmiku jalapaari on sõrgadeta. Tagakehale kinnituvad üsna lühikesed ujujalad. Tagakeha lõpus asub uim. Vähk kõnnib, pea ees, ujub aga, saba ees. Kogu vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga. Vähi lihased kinnituvad kitiinkoorikule seestpoolt. Siseehitus Tähtsamat osa vähitegutsemisel etendavad kompimis ja haistmismeel. Vähk kombib tundlate ja jäsemetega ning tunneb lõhna ja maitset tundlatega. Kuna vähil on liitsilmad, siis ta näeb esemete kuju ja ka liikumist
Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti
Vähid/ämblikulaadsed/putukad 1.Vähkide tunnused: 1) kitiinkest 2) keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmiku ja tagakeha. Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud
) Energiabilanss energia saamine ja kulutamine, homöostaasilise kontrolli all. Kujuneb valemist E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv) +M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+ U(uriin)+T(töö). Positiivne energiabilanss toidust tuleb piisav kogus või rohkem energiat. Negatiivne energiabilanss inimene ei saa toiduga piisavat energiat, saab energiat organismi varuainetest. Hingamine - glükoosi oksüdeerimise protsess. Hingamiskeskus piklikajus. Närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kokku tõmbumisel sissehingamine. Lõtvumisel automaatne väljahingamine. Reageerib CO2 ja pH muutustele. CO2 ja pH - hingamine intensiivistub. Vereringe regulatsioon. Südame tööd mõjutab hingamisgaaside sisaldus veres, jäsemete liigutamine, vererõhk, adrenaliin. Suitsetamine. Nikotiini toime vähim kahjulik, stimuleerib närviülekannet, vähendab stressitunnet, tekitab sõltuvust, suurendab vere trombotsüütide kleepuvust
ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel SAADUS glükolüüs vesi, piimhape, glükolüüs 13.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB HINGAMISE REGULATSIOON INIMESEL. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele, signaaliks on CO2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape 14.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB ORGANISMIS VEEKOGUSE REGULATSIOON. MIKS EI TOHI ANDA PALJU VETT(VERD) KAOTANUD INIMESELE PUHAST VETT, VAID FÜSIOLOOGILIST LAHUST? PÕHJENDA NEERUD HOIAVAD VEEHULKA STABIILSENA. 1) Veri muutub paksemaks 2) hüpotalamus 3) hormoon ajuripatsi kaudu verre 4) neerudest imendub suurem hulk vett verre tagasi 5) tekib janutunne
Vähkide keha on jaotunud pearindmikuks ja tagakehaks. Vähkide pearindmik on selja poolt hästi kaitstud tugeva seljakilbiga, mis kaitseb ka külgedel asuvaid lõpuseid. Lõpused on vähkidel hingamiselunditeks. Igale kehalülile kinnitub vähkidel üks paar lülilisi jätkeid. Peaosale kinnitub kaks paari tundlaid. Esimene tundlapaar on lühike, kuid teine tundlapaar küllaltki pikk. Suu ümber paikneb kolm paari jätkeid, mis moodustavad suised. Suised on abiks toidu peenestamisel. Rindmiku eesosale kinnitub kolm paari lõugjalgu, mis aitavad toitu suhu suunata. Rindmikule kinnitub ka üks paar sõrgu, mis on tunduvalt suuremad kui teised jäsemed ning millel on oluline roll toidu haaramisel. Peale sõrgade ja lõugjalgade kinnitub rindmikupiirkonnale veel neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari.
veresooned naha pinnalt eemale ( hoiab soojust rohkem kokku). 6. Veresuhkru sisaldust reguleerib kõhunääre ehk pankreasel. Kui vere glükoosi tase suureneb vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Kui muutub glükoosi tase liiga väikseks veres, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni. 7. Hingamist reguleerib hingamiskeskuses asub piklikajuajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ha diafragma lihastesse. Sisse välja hingamisel saadavad kopsud vastavate retseptorite kaudu signaali piklikajusse. 8. Hingamise korral kaotab inimene vedelikku ja mineraalsoolasid. Selle tagajärjel on inimene sunnitud jooma vett, et hoida keha vedeliku taset tasakaalus. 9. Füüsilise koormuse korral kiireneb inimese kehas olev ainevahetus. Tarvitatakse lihastes olevad ATP'sid, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel
kollasel taustal või punakaspruun. Seetõttu on nad eemalt vaadates pigem kollased või punased, mitte musta värvi. Laup on neil küll hele, kuid erinevalt rabakiilidest kollakas. Kolmest kõnealusest rabakiilist on valgelaup-rabakiil ainus tõeline rabaelanik. Suur-rabakiili ja hännak-rabakiili võib leida ka mujal: taimestikurikaste väikejärvede ja tiikide ning vanajõgede ümbruses. Valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons). Isase tagakeha on valdavalt must (ainult rindmiku lähedal kaetud helehalli kirmega) ja kitsas, tagapool õige natuke laienev. Emase tagakeha on samuti peamiselt must, aga rindmiku lähedal on tagakehalülidel väikesed kollased laigud. Tagakeha lõpeb nii emasel kui ka isasel kahe sabalisandiga, mis paistavad silma valge värvuse tõttu. Teistest rabakiilidest saab teda eristada veel alahuule järgi: valgelaup-rabakiilil on see keskelt must, külgedelt hele. Kõikidel teistel rabakiilidel on alahuul üleni must. Hännak-rabakiili (L
Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja seetõttu peab gaasivahetussüsteem suutma pidevalt varustada organismi rakkudes hulga hapnikuga, seda ka suurenenud energiavajaduse tingimustes. Hingamise regulatsioon toimub meie tahtest sõltumatult. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Põhiline hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti
vaid kuni 48 tundi. Kuna toakärbesel on suiste asemel imikärss pole ta võimeline toitu närima. Seetõttu sööb ta vaid vedelat toitu. Tahkele toiduobjektile pritsivad kärbsed sülge ning tänu sellele muutub toit ensüümide toimel vedelaks. hingamine Putukate hingamiselundkonna moodustab kogu keha läbiv trahheede võrgustik. Trahheed on elastsete seintega torukesed, mille ülipeened harud tungivad kõigisse kudedesse. Välisõhuga on trahheed ühenduses hingeavade kaudu, mis paiknevad rindmiku ja tagakeha külgedel. Hingeavad on enamasti klappidega varustatud, seetõttu on putukal võimalik neid sulgeda. Hingeavadest algavaid jämedaid trahheetüvesid kaudu pumbatakse õhk keha mööda laiali kuni peenemate juussoonteni - kapillaarideni, kust õhuhapnik läheb difusiooni teel keharakkudesse ja verre. Hingamisliigutusi teostavad erilised lihased trahheesid rütmiliselt kokku surudes ja lõdvendades. Kärbes ökosüsteemis
sünnitamine) 7. Energiabilanss-sisaldabkõikienergialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel. Mida suurem pingutus seda suurem süsihappegaasi sisaldus veres, suureneb ka piimhappe sisaldus ja pH langeb.Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse
teised. Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Jõevähk
pöörduvad nemadki tagasi vette. Kümnejalaliste liike tuntakse maailmas palju, ligikaudu 10 000. Eestis elutseb peale jõevähi 3 mereliiki - läänemere krevett (Palaemon adspersus), põhjamere Garneel (Crangon crangon) ja hiina villkäpp-krabi (Eriocheir sinensis). Kümnejalalised on oma eluviisilt ja väliskujult väga mitmekesised. Krevetilised on pika lihaselise tagakehaga head ujujad, krabilised on veekogu põhja elanikud ning nende tagakeha on lühike ja rindmiku alla kõverdunud. Pärisvähilised, sealhulgas meie jõevähk, ning homaarid liiguvad samuti mööda veekogu põhja. Erakvähid peituvad oma pehme tagakehaga tühjadesse teokarpidesse. Kümnejalaliste seltsi kuuluvad vähkide suurimad esindajad: homaari ehk merivähi (Homarus) keha pikkus võib ulatuda 80 cm-ni ja Jaapani rannikuvetes elutseva hiidkrabi (Macrocheira) jalgade siruulatus võib olla kuni 3 meetrit. Suurte mõõtmete ja maitsva liha tõttu püüavad inimesed mitmeid kümnejalalisi
Objekte nendega ei näe, nad tajuvad vaid heledust ja tumedust ning liikumist. Lihtsilmi on tavaliselt 2-3. Rindmik koosneb kolmest lülist. Täiskasvanud putukatel kannab iga rindmikulüli üht lülilist küünistega varustatud jalapaari. Seega on putukatel kuus jalga. Lisaks jalgadele kinnitub enamikul putukatel rindmikule veel üks kuni kaks paari tiibu. Erinevalt lindude ja nahkhiirte tiibadest ei ole putukatiivad tekkinud mitte jäsemetest, vaid kujutavad endast rindmiku kahe tagumise lüli katete lehtjaid väljasopistisi. Putukad on ainsad selgrootud, kellel esinevad tiivad. Liblika jala ehitus Putukate jalgade ehitus on seotud nende elupaiga ja eluviisiga. Ühenda jalgade nimetused joonte abil nende õigete kirjeldustega! Eesjalad tugevamini arenenud, sääred labidakujuliselt laienenud, sageli Röövjalad
Isased imevad vaid taime mahla. Kahetiivalised on pistmissuised, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Neil on üla- ja alalõuad muutunud pisteharjasteks, mis asuvad ala- ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistab putukas looma või taime pealmised koed, mis võimaldab putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. Kiletiivalised- (nt mesilased, herilased, sipelgad) Neil on kaks paari läbipaistvaid tiibu ja iseloomulik peenike piht rindmiku ning tagakeha vahel. Peas asub paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Mõned sipelgad on täiesti pimedad. Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded neid nim. ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Mesilased ja siplegad on libamissuised
Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on tooneseplasi leitud 28 liiki, levinuimad on mööbli-, suur-, põhja-, kodu-, kirju- ja hääletu toonesepp. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi väikesed (pikkus 48 mm) silindrilise kehaga mardikad. Puidust nad ei toitu, nende ülesanne
Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel. Humoraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon tagab homöostaasi ehk stabiilse sisekeskkonna. Hingamise regulatsioon: · piklikus ajus asub hingamiskeskus, mis saadab närviimpulsse rindmiku ja diafragma lihastesse.Närviimpulss saabub vastavalt sellele, kuidas on kopsud õhuga täitunud. · Hingamist reguleeritakse ka vere süsihappegaasisisalduse ja piimhappe alusel. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad
30.Liblikate levik. Ööliblikaid on eestis üle 20000 liigi ja päevaliblikaid on üle 100 liigi. 31.Täis- ja vaegmoonde mõiste. Arenemist, kus moone jaguneb kolme etappi muna,vastne ja täiskasvanu. Putukate juures vaegmoondeks. Arengut, kus muna,vastse ja valmiku järgu kõrval esineb ka nuku järk, nimetatakse täismoondeks. 32.Mardika välisehitus ja elukeskkond. Mardikate keha katab tugev kitiin kest , keha eesosa kaitseb ülalt rindmiku kilp. Paksud ja läikivad ees ehk kattetiivad kaitsevad tagakeha ning kilejaid lennutiibu. Osa mardikaid on kohastunud elama vees. Üks osa mardikaid elab niitudel ja metsaservadel. On liike kes on elama asunud inimeste juurde. 33.Kiletiivalised elukoht,toitumine. Kodumesilased elavad inimeste ehitatud tarudes suurte perekondadena. Talvel toituvad mesilased kogutud meest. Sipeljapere elab mullast või taimejäänustest kokku kantud pesas ja selle maa alustes käikudes
Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab.
Sama mitmekesine nagu suurus, on ka vähkide kehakuju, kehaosade ehitus, värvus, liikumismoodused, eluviis ja paljud teised tunnused. Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel ainult üks. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 16 - 20 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod
läbimõõdus 12 mm, valkjad või kollakad; 8 päeva möödudes kooruvad munadest nööpnõelapeasuurused uued täid, jättes pärlendavvalge kooriku juuksekarvale kinni. Epidemioloogia ehk haiguse levik (2) Kubemetäi. · Rahvas kutsub seda satikaks, levib peamiselt seksuaalkontakti ajal. Ta elutseb häbemekarvades ja kaenlaaugus, harva säärekarvades, habemes, kulmudes. Kubemetäi 11,5 mm pikkune, suhteliselt laia keha, pika pea ja eristumata rindmiku ja tagakehaga. Needki parasiidid põhjustavad tugevat sügelemist. Levib tiheda füüsilise kontakti kaudu (nt emalt väikelapsele), samuti ühes voodis magamisel ning ühiste käterätikute kasutamisel. Epidemioloogia ehk haiguse levik (3) Riidetäi. · Elutseb pesus ja pealisriietes, sageli just õmbluste vahel, kuhu ta ka rohkesti mune poetab. See parasiit on peatäist suurem ja temagi hammustus põhjustab sügelemist. Kratsimise tagajärjel tekkinud kriimud
Kui saab vähem energiat, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel valke(leidub lihastes) Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena-metaboolne energiakadu. Kasvuks kuluv energiahulk on negatiivne-saadakse organismi varuainetest. HINGAMISE JA VERERINGE REGULATSIOON *Vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete(nt.glükoosi)oksüdeerimisel-hingamine. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis
söövad planktonorganisme, kes limast toituvad). Munastaadium kestab tavaliselt 9 - 24 päeva. Noored vastsed on erinevalt vanematest head ujujad. Ka pole neil seljal veel trahheelpuseid, need ilmuvad alles pärast esimest kestumist. Vastsete morfoloogia ja eluviisid Kigi ehmestiivaliste vastsete pea on väga tugevasti sklerotiseerunud. Tundlad on väga lühikesed, lühemad kui lugkobijad. Viimased on ilmselt osa tundlate funktsioone enda peale vtnud, loom liigutab neid pidevalt. Rindmiku kolm segmenti on üksteisest hästi eristatavad. Eesrindmik on alati tugevasti kitiniseerunud, kesk- ja eriti tagarindmik on tunduvalt rnemate katetega. Jalad on hästi arenenud, eesjalad on sageli teistest pikemad, sest on olulised nii saagi püüdmisel kui koja ehitamisel. Tagakeha on silinderjas, seljapoolel paiknevad mitmes reas rnad trahheelpused. Tagakeha tipus on alati kaks haagikest, millega vastne end koja sees kinni hoiab ja edasi-tagasi liigutab
ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla. Ehkki krabil on vähe liha , on veerand tema kehast söödav , sealhulgas keha ,jalad ,sõrad , maks kui ka koorikualune kreemjas aine. Lahja valge liha on kiuline ja maitsev. Ligi 4000 krabiliigist on tuntumad rannakrabi,harilik taskukrabi , sametine ujuvkrabi , roosa ämblikkrabi , lumekrabi , dungenessi krabi ja tavaline sinikrabi ! Tavaline rannakrabi on sage rannakülastaja . Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi
Arengus esineb nukujärk, kus vastsest saab valmik. Siia alla kuuluvad näiteks mardikalised, kahetiivalised ja liblikad · Vagel. Kärbse vastne on vagel. Ilma peata ja ilma jalgadeta. Valkjad, erneva suurusega. · Vageltõuk. Vastne, kellel on hästi arenenud pea, aga jalgu ei ole. Ürask (maha kukkunud kuuse koore all, lame pruuni peaga). Üraskulaste vastne. · Tõuk. Komposti hunnikus. Pea ja kolm paari rindmiku jalgu. Kollakad ja näevad välja üsna rasvased ja prisked. Mardikad ja põrnikad. · Röövikud. 2-5 paari tagakehajalgu; 3 paari rindmikujalgu. Pea on ika ka. On liblilka vastne. · Ebaröövik. Sarnaneb röövikuga. Pea, 3 paari rindmiku jalgu, taga jalgu üks paar või üle viie paari. Lehevaablastel. · Villakvastne. Lepatriinu. · Nukk täismoondeliste putukate vastsed jäävad viimases kasvujärgus liikumatuks, lõpetavad
Vereringesüsteem on avatud, süda torujas ja paikneb selgmiselt tagakehas. Veri ei osale hapniku transpordil. Hingamiselunditeks on trahheed. Erituselunditeks on Malpighi sooned. Lahksugulised. Areng toimub sageli metamorfoosiga. Vastsed väga mitmesuguse välimusega. Kõige arvukam loomarühm, elavad enamasti maismaal, vähem magevetes ning väga vähesed meres. Alamhõimkond: Hulkjalgsed MYRIAPODA Hulkjalgsed on ussikujulised, lülilise kehaga maismaaloomad. Keha jätked on üheharulised. Rindmiku ja tagakeha vahel ei ole selget piiri. Kere lülid on ühesugused, kuid esineb suurte ja väikeste lülide vaheldumine. Liikide arv: 38 Kirjandus: Vilbaste, J. 1953. Eesti tuhatjalgsete määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 12. Tartu Uurija oli Juhan Vilbaste Klass: Sadajalgsed Chilopoda Sadajalgsed on lameda pika keha ja suhteliselt pikemate tundlate ning jäsemetega kui tuhatjalgsed. Kere esimene segment kannab küünisjaid haardjätkeid, mille tipul on mürginäärme ava
Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub. E(energia) = A(ainevahetus) + K(kasv) + M(metaboolne energiakadu) + V(väljaheited) + U(uriin) Hingamise ja vereringe regulatsioon Glükoosi oksüdeerimise protsessi nimetatakse hingamiseks. Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui need lihased kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad vastavad retseptorid omakorda siganaali piklikajusse. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks siganaalide saatmise hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere CO2 sisaldus. Ühtlasi suureneb ka piimhappe sisaldus veres. Nende kahe suurenedes alaneb vere pH tase.
pesadesse 3 - 8 surmatud mesilast ning muna muneb ta ainult ühe mesilase rindmikule. Kuna mesilased on ainsad kes sobivad mesilashundi vagla söödaks, siis on mesilashundi elu ilm mesilasteta võimatu. Vaglast areneb välja nukk, mis talvitub ja valmik väljub kevadel. Täiskasvanud mesilashunt toitub aga mesilaste meepõiesisaldisest, mille saab ta surmatud mesilase tagakehale surudes. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Tondihobu (Lisa 3) on hästiarenenud rindmiku, suurte võimsate lõugadega ja pika tagakehaga kiililiste seltsi kuuluv röövputukas. Ta keha pikkus ulatub 70 millimeetrini. Vastsed elavad tal vees. Tondihobud peavad jahti mitmetele putukatele (sääsed, parmud jt.). Kui tondihobusid on massiliselt, võivad nad mesilale suurt kahju tekitada, hävitades palju 11 lennumesilasi.. Pärast lühikest röövlendu tondihobu poolt võib mesilas maast leida palju surnuid mesilasi
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3 1.2. Liblikate püüdmine...............................................................................................4 1.3. Liblikate surmamine.............................................................................................5 1.4. Liblikate alusele paigutamine......................................................................
looduses putukate järel teised. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 või rohkem. Rühmitudes moodustavad lülid keha kolm osa: pea, rindmiku ja tagakeha. Tihti on pea ja rindmik liitunud, moodustades ühtse pearindmiku. Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. Sigimine ja areng
oma sülge, mis näiteks sääskedel takistavad vere hüübimist. Imemissuiste ettekujutamiseks tasub mõelda liblikate toitumisele. Alalõuad pikenevad oluliselt ja moodustuvad imilondi, samas ülalõuad kaovad sootuks. Alahuulest saab peamiselt keemilise meele elund. Sellise imilondi abil on võimeline toituma ka kõige sügavama õitest. Rindmik: Peale järgneb rindmik. Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis tavaliselt on üksteisega liikumatult ühendatud. Rindmiku esimesele lülile e. eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile e. keskrindmikule keskjalad ja kolmandale lülile e. tagarindmikule tagajalad. Tiivulistel putukatel kinnitub rindmikule valmikueas tavaliselt ka kaks paari tiibu, need on aga vahel taandarenenud (näiteks töösipelgatel). Tiivad kinnituvad teisele ja kolmandale lülile. Osadel väljasurnud putukatel kinnitus ka rindmiku esimesele lülile paar tiibu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
