Hõlmikpuu ehk ginko Ginko biloba Janely Viitak Üldinfo Ainus tänapäevani säilinud liik, mis kuulub hõlmikpuutaimede hõimkonda. Kaua aega arvati, et on vabas looduses välja surnud, kuid on säilinud Ida-Hiina Zhejiangi ja Guizhou provintsis. Europasse toodud umbes 1730. aastal. Ameerikasse viidud 1784. aastal. Põhjapoolseim suurim (kõrgus 13m, ümbermõõt 164 cm, vanus 90 aastat) hõlmikpuu asub Tallinnas Süda tn ja Pärnu mnt nurgal. Kasvutingimused Üldiselt soojalembene, kuid üksikud isendid on osutunud küllaltki külmakindlateks. Nooremas eas on puud külmaõrnad, hilisemas eas külmakindlus kasvab tunduvalt. Eelistab värsket, viljakat, lubjarikast mulda. Valgusnõudlik, küllaltki kiirekasvuline. Välimus Võra korrapäratu, puu laieneb vananedes tunduvalt. Tüvi tavaliselt sirge ja okslik. Kasvab üldiselt 30-40 meetri kõrguseks, kuid jahedamas kliimas saavutab vaid poole...
......................................................... 9 2.1.2. Naatriumpalmitaat.......................................................................10 2.1.3. PEG-450 ehk polüetüleenglükool-450..........................................10 2.2. Lõhnaained......................................................................................... 11 2.2.1. Bensüül salitsülaat.......................................................................11 2.2.3. Ginkgo biloba lehe ekstrakt.........................................................12 2.2.4. Hüdroksüisoheksüül 3-tsüklohekseen karboksaldehüüd..............13 2.2.5. Linalool......................................................................................... 13 2.2.6. Tsitronellool.................................................................................. 14 2.3. Määrdeaine........................................................................................ 15
Selle tarvitamisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed Aitab põhjalikumalt ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid, mis aga kurnab organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat väsimust Suureneb närvilisus, ärrituvus ja rahutus Tekitab käitumishäireid Sisaldus Tauriin Kofeiin Glükoronolaktoon Guaraana Zensenn L-karnitiin B-grupi vitamiinid Suhkur Ginkgo biloba Yerba mate Inositool Energiajookidest tuleks hoiduda Lastel ja noortel Südamehaigetel Rasedatel (eriti raseduse esimese kolme kuu jooksul) Kofeiini kogused jookides ja sokolaadis tassi või annuse kohta
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast
Süstemaatika ehk takson Teadusharu, mis tegeleb organismide rühmitamisega taksonitesse, võttes aluseks nende ühised tunnused. Carl von Linné (1707-1778) Pani aluse kaasaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Võttis kasutusele kahest teaduslikust ladinakeelsest nimest koosneva liiginime e. binaarne nomenklatuur. (pruunkaru Upsus arctos) Igal liigil on olemas ladinakeelne nimi ja rahvuskeelne nimi ja ka rahvapärane nimi. Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed ...
Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kontingentidest erineb suuremal määral.
palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia bennetiidid ehk ürgpalmlehikud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hõlmikpuud Hõlmikpuu ehk ginko (Ginkgo biloba) on puu, mis kuulub ainsa tänapäevani säilinud liigina hõlmikpuutaimede hõimkonda. Eesti suurim introdutseeritud hõlmikpuu kasvab Tallinnas, selle tüve ümbermõõt 1,3 m kõrguselt mõõdetuna on 164 cm (2000); puu kuulub looduskaitse alla. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba
Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa · Augus kasvavad 1) Magnoliaceae Liridendrou tulpifera harilik tulbipuu. Põhja- Ameerika 2) Ginkgoaceae Gingko biloba hõlmikpuu. Kagu-Hiina. Väikest kasvu, lehed meenutavad ristikheina, haralised ja looklevad oksad · Juglandaceae Juglans cinerea Pähklipuu. Põhja-Ameerika idaosa. · 12 · Tudenginurk sai jalgu puhata ja lapsepõlve meenutada meeldis! · Okaspuude osakond: 1) Fraseri nulg Abies fraseri 2) Pinaceae Piceae glanca Kanada kuusk. Kirde-Ameerika 3) Tsuga candensis Kanada tsuuga 4)
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1977_1972.html VI Tallinna kesklinnas kasvab põhjapoolseimana maailmas sauruste ajast pärit maailma vanimate puuliikide hulka kuuluv puu. Selle liigi esindajaid võib pidada tõelisteks elavateks fossiilideks, kes on tänaseks päevaks looduslikust floorast välja surnud, mistõttu Tallinnas kasvav täiskasvanud puu on eriti haruldane. (8 punkti) 1. Mis puu see on?(1 punkt) See on Hõlmikpuu (Ginkgo biloba) 2. Kus ta Tallinnas kasvab?(0,5 punkti) See asub Tallinnas Pärnu maantee ja Süda tänava nurgakrundil. 3. Kus olid tema looduslikud kasvukohad?(0,5 punkti) Hiinas, sealt levis Jaapanisse ilutaimena. 4. Millisesse taimeriigi ülemhõimkonda ta kuulub?(1 punkt) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) 5. Milliste muutustega Maa ajaloos võib seletada selle hõimkonna taimede ilmumist Maale?(1 punkt) Need puud on väga vastupidavad ja elujõulised. 6
suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravaimi suhtes vastupidavad vormid. Lõhestav valik Levialas on erinevate elutingimuste piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks 20. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust.
Siis tekkisid maismaale paljasseemnetaimed. a) seemnesõnajald b) kordaiidid c) okaspuud d) hõlmikpuud e) palmlehekud 18) Millised taimed 100 130 miljonit aastat tagasi, mille poolest need erinesid eelnevatest taimedest? Tekkisid maale katteseemnetaimed e õistaimed. Nende põhitunnuseks on õis ja sellest arenev vili. 19) Milline 100 miljonit aastat tagasi levinud ürgpuu kasvab Eestis? Praeguseks on säilinud ainult üks hõlmikuude liik Ginkgo biloba, mis kasvab Peeter Süda tänavad, Tallinnas. 20) Missugused loomorganismid ja kus elasid 540-400 miljonit aastat tagasi Maal? Esimesed selgroogsed oli kalad umbes 500 milj aastat tagasi 21) Mille poolest erinesid lõuatud kõhrkaladest? Lõuatutel kaladel ei ole luid st ka koljut ja lõualuid. Kõhrkaladel on kõhrest koljud. 22) Millal siirdusid loomorganismid veest maismaale, kirjelda esimesi? Esimesed selgrootud siirdusid maale elama umbes 400 milj aastat tagasi. Olid
kasutatud vähi ja viljatusevastase ravimina. Põdrakanepi tee toimib rahustavalt, vähendab peavalusid ning aitab unetuse korral. 3. Ristik Teel on rahustav toime, teda kasutatakse ka külmetuse ja higistama ajava vahendina. Ristikutee aitab alandada vererõhku ja vähendada viimasest tulenevat peavalu. 4. Kummel Endiselt tõhus ravivahend mitmesuguste tervisehädade korral. Kummelitee joomine õhtul aitab kergelt magama jääda ja rahustab. 5. Hõlmikpuu ehk gingko biloba Inimestele, kes peavad sooritama tõsist tähelepanu nõudvaid ülesandeid, soovitatakse võtta gingko bilobat, et ennetada ülesande täitmisel ärevuse tekkimist. Gingko toimet on võrreldud ka teadusuurimuses ärevushäirete puhul tavaliste ravimitega, ning leiti et see toimib sama tõhusalt, kuid ilma kõrvalnähtudeta ning sellel puudub oht tekitada sõltuvust. 6. Lagritsajuur Lagritsajuur sisaldab looduslikku ainet, mis asendab kehas stressihormooni kortisooli ning
(pangapragudes), võtmeheinad, imarad jt. PALJASSEEMNETAIMED - Gymnospermae Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, kes on levinud põhiliselt põhjapoolkeral, jahedamas osas. Okaspuud moodustavad taigavööndi. Neid tuntakse ca 800 liiki, Eestis kasvab looduslikult vaid 4 liiki: harilik mänd (Pinus sylvestris), harilik kuusk (Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega;
(Cimicifuga), kobarpea (Ligularia), siidpööris (Miscanthus), rabarber (Rheum), karusõrg (Acanthus), stepirohi (Stipa) ja teised. Siit võib leida ka kõmri lodjapuu (Viburnum x bodnantense) ja kortsulise lodjapuu (Viburnum x rhytidophylloides) sorte, jaapani kontpuu (Cornus cousa) ja väikese lõuna-mooruspuu (Morus australis), hõlmikpuu (Ginkgo biloba) ja tulbipuu (Liriodendron tulipifera). Pojengide aed Tänaseks juba 260 sordiga pojengide kollektsioonasub tiigi taga botaanikaaia kirdepoolses osas. Erinevad sordid on istutatud peenardele õite värvide järgi - punased, roosad, valged. Kollase värvusega sortidid - 'Bartzella', 'Garden Treasure', 'Viking Full Moon'. Pojengide aiast leiab kevadel õitsemas ka valgete õitega hondo magnoolia (Magnolia kobus) ja üle aiamüüri ulatuvad roosas õievahus sahhalini kirsipuud (Prunus sargentii)
korrastav. Aitab korrastada närvilisusest tingitud südamevaevusi ja langetab vererõhku selle haiguse algstaadiumis. Viirpuu (Crataegus)- Südameveresooni laiendav, südametegevust korrastav, VR langetav. Tööstuslikke preparaate soovitatakse tarvitada kompleksse toime tõttu südameveresoonkonda abistava vahendina. Toimib ka antiosüdandina (eriti viljad) ja põletikuvastaselt. 4. Hõlmikpuu (Ginko biloba)- Ajutegevuse funktsionaalsete häirete korral. Näidustatud ajuverevarustuse nõrga ja keskmise puudulikkuse korral, millega kaasneb dementsus. Raynaud' sündroomi, vanadusega kaasneva peapöörituse korral. Kõrvaltoimeid esineb harva, peavalu, allergilised nähud. Naistepuna (Hypericum perforatum)- Depressioonivastane, rahustav. Naistepuna tarvitamise perioodil tuleb hoiduda päevitamisest ja solaariumist, sest suureneb naha valgustundlikkus. Ei soovitata alla 12-aastastele lastele. NB
aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud). Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud sugukromosoomidele sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid. Osal selgroogsetest määrab soo ära väliskeskkonna temperatuur. Iseloomulik kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata munarakust) areneb isane mesilane ehk lesk. 3.6 Pärilik ja mittepärilik muutlikkus Pärilik muutlikkus:
26. Millised ravimid mõjutavad varfariini toimet? Tugevdavad varfariini toimet - aspiriin, klaritrimütsiin, tsimetidiin, kodeiin, digiksiin, lovastatiin, gripivaktsiin, steroidhrmoonid, tetratsükliin, A vit, E vit jne. Vähendavad - barbituraadid, kloksatsilliin, tsüklosporiin, naftsilliin, masalasiin, primidoon, spironolaktoon, C vit jne. Looduslikud ravimid võivad varfariini toimet tugevdada, nagu näiteks gingko (Gingko biloba), küüslauk (Allium sativum, mehhanism teadmata), dong quai (Angelica sinensis, sisaldab kumariine), papaia (Carica papaya, mehhanism teadmata) ja danšen (Salvia miltiorrhiza, vähendab varfariini eliminatsiooni), või vähendada, nagu näiteks ženšenn (Panax spp). Varfariini toimet võib vähendada ka naistepuna (Hypericum perforatum) samaaegne kasutamine, seda varfariini metaboliseerivate ensüümide aktiveerimise teel. 27
teisi aineid, mis tugevdavad veresoonte seinu. Peale selle sisaldab ananass rikkalikult bromeliini, mis takistab vereklompide moodustumist. Ta soovitab juua suure klaasitäie värsket marja- või ananassimahla 1-2 korda päevas. APTEEGIST SAADAVD RETSEPTIVABAD RAVIMID. · Lioton 1000 Gel- peetakse tõhusaimaks retseptita ravimiks veenilaiendite puhul · Pinaster strong · Ginkor fort kapslid · Aescuven tabletid · Aescusan tilgad · Bio- biloba tabletid · Troxevasin geel · Essaven geel · Hepa geel Võib tarbida ka erinevaid toidulisandeid: · C- vitamiin koos bioflavonoididega (1000mg kaks korda päevas) · E- vitamiin (400 ühikut päevas) · B- vitamiin (50g päevas) · Koeensüüm Q10 · Rutiin (500mg kaks korda päevas) · Letsitiin 1 (19g kaks korda päevas) · Antioksüdant formula Kaunid jalad tõstavad igaühe enesekindlust. Inimese jalgade tervis sõltub paljuski temast endast
Kodumaal Jaapanis on liik looduskaitse all MIKROBIOOTA Microbiota decussata 2 Mullastik- viljakas ja niiske Niiskus- Valgus- Täisvalgus kuni poolvari Haljastusväärtus- Puu võra- ringjas, pealt kumer Okkad- Soomusja ja nõelja vahepealne, väiksed, asetsevad paaridena. Hõõrumisel eritavad lõhna Käbid- ümarad kuni munajad HÕLMIKPUU Ginko biloba Mullastik- viljakas Niiskus- Valgus- valguslembene, põhjatuulte eest varjatud Haljastusväärtus- haruldane ja dekoratiivne Puu võra- munajas Lehed- lehtpuule sarnased. Leheroots sama pikk kui lehelaba Õied- urvataolised, rippuvad EBAKÜPRESS Chamaecyparis Mullastik- viljakat Niiskus- Valgus- varjus, poolvarjus Haljastusväärtus- muidu head haljastuses, aga et seda hoida tuleks haiguste vastu pritsida profülaktilise tõrjega. Puu võra- koonusjas, avatud kasvukohas maapinnalt algav.
(Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta - hõlmikpuutaimed Suguk. Ginkgoaceae - hõlmikpuulised Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed
Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad. Kahekojalised, emas ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu .Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk. Ginkgophyta hõlmikpuutaimed Suguk . Ginkgoaceae hõlmikpuulised.Ginkgo biloba – hõlmikpuu .Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu.Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud.Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk . Gnetophyta – vastaklehiktaimed
a) taksoni noorus (neoendeemidel) pole veel jõutud levida kõikjale, kus on sobivaid elutingimusi; b) reliktsus (paleoendeemidel e. reliktidel) levila on ahenenud. Relikt (jäänuk) liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal. Relikte liigitatakse vanuse, levila vähenemise põhjuse jms. järgi. Vanimad reliktid pärinevad vanaaegkonnast näit. käsijalgne Lingula. Keskkaegkonna reliktid näit. hõlmikpuu (Ginkgo biloba), mis on hõlmikpuulaste seltsi ainus säilinud liik. Atlantilise kliimastaadiumi relikt näit. jugapuu ja luuderohi Saaremaal. 4) vikarieerivad areaalid Vikarieerivad liigid lähedased taime- ja loomaliigid, mis vaid vähe üksteisest erinedes esinevad eri areaalides (levilates) või sama areaali piires erinevates ökoloogilistes tingimustes. 5) katkelised (mitmeosalised) areaalid kaugus või levimistõkked on põhjustanud osaareaalide populatsioonide pikaajalise isoleerituse
annaabi.ee 
