Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 ...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
Tallinna Pelgulinna Gümnaasium VIIRUSED Christer A. Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme prob...
Sotsiaalne evolutsioon tänapäeval Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng ning maailma järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evulutsiooni mõiste kasutamise all silmas elu arengut maal. Evolutsioon jaguneb mitmeks ja üks nendest on sotsiaalne evolutsioon. Sotsiaalne evulutsioon on inimühiskonna areng maal. Tänapäeval on toimumas väga suured muudatused ja arengud ühiskonnas, mis puudutab ka kõiki inimesi. Näiteks on maailmas viimasel ajal kiirelt arenenud teadus ja tehnika. Palju on leiutatud uusi vahendeid, kuidas inimeste elu lihtsamaks muuta ja kuidas teadust paremini uurida. Asjade uurimseks ja avastamiseks on leiutatud kõiksuguseid abistavaid masinaid, mis teevad mõne raske protsessi uurimise imelihtsaks. Samuti on kulutulena toimunud uuendused arvutite, telefonid, tahvelarvutite jne vallas. Need aitavad inimestel üksteisega hõlpsamini suhelda, rutem informatsiooni leida, oma meelt lahtutada j...
composition of microflora, hence some of the natural and cultural factors will be looked into a little more in detail. Definition, composition and importance of microflora Saunders Comprehensive Veterinary Dictionary (2007) cited by the online medical dictionary (2013) defines living microorganisms as that small that they can be seen only with a microscope and that maintain a more or less constant presence in a particular area that includes bacteria, viruses, protozoa and fungi. Soil microflora more specifically, consists the following microorganisms (Bhatt et al. 2013): 1. Bacteria a) Heterotrophic bacteria, eg. symbiotic and non - symbiotic N2 fixers, ammonifier, cellulose decomposers, denitrifiers b) Autrotrophic bacteria, eg. nitrosomonas, nitrobacter, sulphur oxidizers, etc; 2. Fungus; 3. Viruses 4. Actinomycetes and stretomyces; 5. Algae eg. BGA, yellow gree algae, golden brown algae.
Täida õpiku ja vikiku tabeli (p14) põhjal järgnevad võrdlused. Bakteri ja alglooma võrdlus Võrdlustunnused Bakter Algloom rakutuum Olenevalt algloomast on tal Bakteril kui on rakutuum, üks või kaks rakutuuma.(üks siis enamasti ikka üks või väike , üks suur) pole üldse. Liikumine Liigub tuule ja vee ning Liigub tuule ja vee ning viburi abil. viburi või ripsmete abil. Ebasobivad tingimuste Algloomad kasutavad üleelamiseks kasutavad... Bakterid moodustavad ebasoodsate tingimuste ebasoodsate tingimuste üleelami...
Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal 3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed. Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud viirus, bakter, protozoa Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli Infektsioosne diarröa: definitsioonid Normaalse sooletegevuse muutumine rooja vähenenud või vedel konsistents; mahu ; sageduse Epidemioloogilised uuringud: konsistentsi muutus ja sagedus 3 korda päevas Infektsioosne diarröa: infektsioosne etioloogia + iiveldus, oksendamine, kõhuvalu Kulu alusel Äge diarröa kestus 14 päeva Püsiv diarröa - > 14 päeva Krooniline diarröa - > 30 päev
TALLINNA TEENINDUSKOOL Elisabett Evestus T11ME MIKROORGANISMID Referaat Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2010 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..........................................................................................................3 2. BAKTERID..................................................................................................................4 3. HALLITUSSEENED...................................................................................................5 4. ALGLOOMAD............................................................................................................6 5. VETIKAD....................................................................................................................7 6. KASUTATUD MATERJAL........................................................................................8 ...
alandada nii sisene kui ka väline pH Diatsetüül · Diatsetüül on tsitraati ainevahetuse produkt · Vastutab võide ja mõnede teiste fermenteeritud piima produktide aroomi ja maitse eest · Paljud piimhappebakterid, nagu Leuconostoc, Lactococcus, Pediococcus ja Lactobacillus tüved võivad toota diatsetüüli Reuterin · Reuterin omab antimikrobiaalset spektrit, mis tapab mitte ainult viirused, seened , vaid ka protozoa ja bakterid. Selle aktiivsus on tingitud ribonukleotiid reduktaasist. Bakteritsiinid · Bakteritsiinid on mikroobe tootvad ained, mis pärsivad (sageli geneetiliselt seotud) bakterite kasvu · Paljud bakteritsiinid on aktiivsed madalatel pH-del ja on tõendeid, et bakteritsiidsed tüved saab kergesti isoleerida värsketest ja hapendatust toiduainetest · Tüved võivad toota rohkem kui üks bakteritsiin · Bakteritsiinide eelis tavaliste antibiootikute ees on
TALLINNA TEENINDUSKOOL MIKROORGANISMID Õpimapp Juhendaja: Heiki Eskusson Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus................................................................................3 2.Hallitusseened............................................................................. 4 3.Bakterid....................................................................................... 6 4.Vetikad........................................................................................ 8 5.Algloomad.................................................................................10 6.Pärmid....................................................................................... 11 7.Kasutatud kirjandus..................................................................12 1. Sissejuhatus Mikroorganismid ehk mikroobid (ka pisikud) on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganis...
MIKROORGANISMI D Kätlin-Karolin Kruusvee TO14-PE 1 Sissejuhatus Bakterid Hallitusseened Pärmseened Algloomad Vetikad Bakterid 2 Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Enamike bakterite keskmiseks suuruseks on mõni mikromeeter , erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm. Keskmise bakteriraku ruumala on 1 kuupmikromeeter (ühte kuupmillimeetrisse mahub miljard bakterit). Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga (nt: kerabakterid ehk kokid; pulkbakterid ehk batsillid; spiraalsed bakterid ehk spirillid jne.), esinevad üksikult või ahelatena. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku siseneda ainult lahustunud kujul. Rakukesta ehitu...
(sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13
(sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles Protoza-lad keeles 9. Nimeta Protozoa hõimkonnad: * Hk. Kulendviburloomad Ph. Sarcomastigophora * Hk. Ripsloomad Ph. Ciliophora * Hk. Tippeosloomad Ph. Apicomplexa 10. Limaseened kuuluvad algloomade hulka on vale 11. Protozoa liikumisorganellideks on: kulendid e. pseudopoodid viburid ripsmed 12. Pulseeriv vakuool on algloomadel a) toitumisorganelliks ; b) eritusorganelliks -Õige c) nii toitumis- kui ka eritusorganelliks . 13
6 11 ii. Archaea Vastus: gi|118753375|ref|ZP_01601187.1| Triose-phosphate isomerase [Metallosphaera sedula DSM 5348] 55.1 3e-07 iii. Bacteria Vastus: gi|15804508|ref|NP_290548.1| triosephosphate isomerase [Escherichia coli O157:H7 EDL933] 498 2e-139 iv. Fungi Vastus: gi|50424135|ref|XP_460653.1| hypothetical protein DEHA0F07436g [Debaryomyces hansenii CBS767] 209 5e-53 v. Protozoa Vastus: gi|71662494|ref|XP_818253.1| triosephosphate isomerase [Trypanosoma cruzi strain CL Brener] 187 2e-47 vi. Taimed Vastus: gi|1351271|sp|P48496|TPIC_SPIOL Triosephosphate isomerase, chloroplast precursor (TIM) (Triose-phosphate isomerase) 211 9e-54 vii. Selgroogsed Vastus: gi|6678413|ref|NP_033441.1| triosephosphate isomerase 1 [Mus musculus] 195 2e-48 viii. Putukad Vastus:
Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia · Giardia · Trichomonas 2. Sporozoa vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine · Plasmodium · Pneumocystis 3. Metazoa hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine 2 · helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid - parasiteerivad inimesel väga ammu - väga hästi kohanenud - suhteliselt nõrgad immonogeenid
- keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss Strongyloides stercoralis – ürgpihtlane Evolutsioonis eristatakse: 1. Protozoa – üherakulised parasiidid suguta paljunemine e. skisogoonia Giardia Trichomonas 2. Sporozoa – vahepealsed e. üleminekuvormid sporaadiliselt esineb ka suguline paljunemine Plasmodium Pneumocystis 3. Metazoa – hulkrakulised parasiidid suguline paljunemine helmindid Fülogeneesist lähtudes jagatakse helmindid: 1. ürgsed parasiidid 2
Tõsine krooniline kõhulahtisus põhjustab suur vedeliku ja elektrolüütide kadu – tekib dehüdratatsioon. Vaja vedelikuteraapiat, et vererõhk ja –maht väga ei langeks. Kui ei ole nii tõsine, võib anda NaCl ja glükoosi vesilahust – enterotoksiinid nende imendumist ei mõjuta. Bikarbonaatide kadu on ka suur (ei jõua tagasi imenduda) – tekib metaboolne atsidoos. Osmootne kõhulahtisus ehk epiteelirakkude absorptsioonivõime alanemine – viirus, bakter, protozoa. Sekretoorne kõhulahtisus ehk suurenenud vee sekretsioon soolevalendikku – bakteriaalsed enterotoksiinid, nt E.Coli. Ärevusest põhjustatud kõhulahtisus – nii loomadel kui ka inimestel, emotsionaalselt pingelistes olukordades (tugev parasümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumine). Krooniline kõhulahtisus põhjustab dehüdratsiooni. Vesise diarröa korral võib vedelikukaotus olla nii kiire, et vedelikku tuleb manustada intravenoosselt või subkutaanselt, et vältida vere mahu ja rõhu
which they proposed to discard all psychological terms, like sensation, memory, and learning, and substitute objective terms: reception for sensation, reflex for fixed movement, -6- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 antiklise for modifiable movement, and resonance for memory or any dependence of behavior on past stimulation. Nor was it only the protozoa that seemed able to spare consciousness. The stereotyped behavior of the social insects, of the ants and bees, suggested that they might be robots (Boring, 1959, p. 625). Närvisüsteemi voolusängid (drainage). Uute voolusängide kujunemise teooria pakkus välja Uexküll, mis funktsionaalse ringi (tagasiside) põhimõttel loob uusi voolusänge närvivõrgus ja on seega aluseks õppimisele. Mõjutused ja arendused.
Parasitoloogia ja invasioonihaiguste kursus 1. Üldparasitoloogia põhimõisted aberrantne lokalisatsioon (ld. aberratio -- hälve; locus -- koht) -- hälbiv püsipaik. Püsipaik, kus parasiidile pole tingimused optimaalsed, kuid võimaldavad siiski arengu lõpetada ja sigida. Hälbivas püsipaigas leiame antud parasiiti tunduvalt harvem kui normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsess...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Arbusklulaarse mükoriisa puhul tungivad seeneniidid haustoritega rakkude sisse. Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid. Pôhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24
Õhulämmastikku fikseerivad bakterid ja taimejuured. 23. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni mineraalid. Põhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
September-detsember 2008. a. Söötmine I loeng Loomade jaotus toiduenergia omastamise alusel Herbivoorid toituvad põhiliselt heintaimedest, on võimelised vabastama energia mikrobiaalsete ensüümide abil. a) Mäletsejalised eesmaoseedega b) Kabjalised jämesooleseedega Omnivoorid kõikesööjad , vabastavad taimedes oleva energia enda seedeensüümide abil. Karnivoorid lihasööjad, ei vabasta ise fotosünteesil talletatud energiat. Kehaained Perioodilisuse tabelis 111 elementi Elusorganismides leitud 70 27 elementi omab bioloogilist funktsiooni Põhilisi bioloogilisi elemente 6 vesinik, süsinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel (moodustavad kõik organismi bioloogilised molekulid) Põhilised bioelemendid 98%, ülejäänud 2% nimetatakse mikroelementideks. a) Kõige rohkem on meie kehas hapnikku, ca 60% meie kehakaalust moodustab hapnik. Põhiliselt vee koostises, meie kehas on ca 65% vett. Veest 35% on rakusisene vesi( ja ülej...
) 30. Hästikirjeldatud ja alakirjeldatud organismirühmad. Alakirjeldatuse võimalikud põhjused; Earth, the approach predicted: · ~7.77 million species of animals (of which 953,434 have been described and cataloged) · ~298,000 species of plants (of which 215,644 have been described and cataloged) · ~611,000 species of fungi (moulds, mushrooms) (of which 43,271 have been described and cataloged) · ~36,400 species of protozoa (single-cell organisms with animal-like behavior, eg. movement, of which 8,118 have been described and cataloged) · ~27,500 species of chromista (including, eg. brown algae, diatoms, water moulds, of which 13,033 have been described and cataloged) Seega hästikirjeldatud on taimed, vaid üle 80 000 on veel kirjeldamata, kui võrrelda loomadega, kellest on kirjeldamata ligikaudu 7 miljonit. Ka seeni on kirjeldatud vaid umbes 7 %
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
through their prolific biochemical activities under ideal growth conditions. All living When large numbers of undesirable microor- things less than 0.1 mm in diameter fall into ganisms are present in raw, contaminated the microscopic world of microbes. The cooked, or fermented food supplies, they microbial world includes viruses, bacteria, compete with the space and utilization of the yeasts, molds, protozoa, algae, and other food’s nutrients; these are considered to be organisms that at different growth stages spoilage microorganisms. Occasionally, the Microbial Hazards in Foods: Food-Borne Infections and Intoxications 483 effects of consuming the food are minimal. Food-Borne Disease Cases But if the contamination of bacteria, yeasts, A food-borne disease case is the consump-
Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
