Taime- ja loomaraku võrdlus SARNASUSED Nii taime- kui loomarakul on rakutuum Tähtsus: · Pärilik informatsioon · Juhib rakutegevust · Reguleerib rakus toimuvaid Protsesse. Mõlemal rakul on olemas ka rakumembraan Ümbritseb rakku andes rakule kuju. Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine ja energiavahetus. a)Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. b)Passiivne transport Rakud vajavad täiendavat energiat, mis saadakse ATP molekulidest
Tuum Memraaniga piiritletud Puudub Limakapsel Üldjuhul ei ole On olemas Mõlemal on rakumembraan Pärilikkusaine Ribosoomid 2. Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5
Rakukest- ümbritseb taimerakku, koosneb tselluloosist. Plastiidid- kromoplastis (värviline), leukoplastid(ei sisalda pinkmenti), kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole. Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin. Loomarakul ja seenrakul puuduvad plastiidid aga taimerakul on need 9. Prokarüootse bakteriraku ehitus, tema sarnasused ja erinevused võrreldes eukarüootse rakuga. Pro on eeltuumne aga euka on pärituumne. Euka on membraased organellid. Proka puudub rakutuum ja mambraarsed organeelid.
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid
3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised:
kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Seeneraku võrdlus taime- ja loomarakuga Bakteriraku ehitus ja talitlus
c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on. Bakterirakul on vibur ja piilid, kuid taimerakul ja loomarakul pole. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust: Jah see on võimalik, kuna spoor aitab neil kaua elus püsida 13. Defineeri: Patogeensed bakterid:- Bakterid, mis sattudes inimese organismi põhjustavad haigusi Bakteritoksiinid:- Mürkained,kutsuvad esile koekahjustusi Tuumapiirkond:- Bakteriraku tsütoplasma piirkond, kus paikneb rõngaskromosoom Plasmiidid:- Kromosoomivälised DNA molekulid
aroomaineid ja mürkaineid. Taimerakul puudub vereringe, lisaks rakumembraanile ka tihe rakukest. 5)Loomaraku iseärasused: Tsentrasoom osaleb raku jagunemisel, kromosoomide jaotamisel poolustele. Raku tuum elutegevuse juhtimine, kannab edasi pärilikkust Looma- ja taimeraku võrdlus 6)Taime ja loomaraku erinevused: 1. loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2. taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3. taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte BAKTERID 1)Bakterite tegevuse tagajärjel muutuvad surnud loomade ja taimede jäänused mullaks. Mulda vajavad kasvamiseks taimed osalevad Maal toimuvas aineringes. Bakterite elutegevus muudab mulle viljakamaks. Tähtsus inimesele: 1.)Osad bakterid on inimesele kahjulikud, nad võivad põhjustada näiteks läkaköha, pidalitõbi ja tuberkoloosi. 2
pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid Mitokonder Varustab rakku energiaga Taimeraku organellid (mida loomarakul pole) Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Vakuool Vee ja selles lahustunud ainete mahuti Kloroplast Selles toimub fotosüntees Kromoplast Sisaldab värvaineid,mis annavad õitele ja viljadele värvuse Leukoplast Varuainete säilituskoht Raku teooria põhiseisukohad:
tuumamembraanid, ER, Golgi kompleks) on hästi arenenud Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit
kooseluvorm Kommensalism eri liiki organismide kooseuvorm, mis ühele poolele on kasulik ja teisele kahjutu. Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis ühele on kasulik, kuid teistele kahjulik. Kisklus - röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Taim-ja loomtoiduline 37. Raku ehitus. Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest. 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad. 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga. Organellid on näiteks mitokondrid, kloroplastid, plastiidid. Organelle leidub kõigi eukarüootide rakkudes. 39. Sügoot - viljastatud munarakk 40. Viljastumine - gameetide ühinemine uue organismi tekke jaoks. 46. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 1) Profaas:
fotosünteesifunktsioon. Kardab külma ja madalaid temperatuure, sellepärast hakkab külmal ajal lagunema, alles jäävad kromoplastid (lehed kolletuvad). NB! Plastiidid võivad vastavalt vajadusele üksteiseks üle minna. Inklusioonid ehk rakusisaldised tsütoplasmas lihtsalt olevad varuained, mis mingil põhjusel ei ole pakitud Golgi kompleksis või ER's ja satuvad tsütoplasmasse. Taime- ja loomaraku võrdlus Taimerakul on rakukest ja plastiidid, loomarakul mitte. Loomarakul pole tsentraalvakuooli ja osadel pole üldse vakuoole. Vakuoolid täidavad erinevaid funktsioone: veetalletajad, varuainete kogumine, jääkainete kogunemine, loomade jaoks mürgiste ainete kogumine, jne. Üks vakuool ei täida korraga kõiki ülesandeid, see sõltub sellest kus koes ta asub (nt. lehtedes on veetalletajad). Tugor taime siserõhk. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK
TAIME JA LOOMARAKU EHITUS JA TALITLUS RAKK Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on organismi väikseim ehitluslik ja talitluslik üksus millel on kõik elu tunnused. Raku avastas 1665 aastal Robert Hooke Rakud paljunevad jagunemise teel: ühest rakust tekib 2 uut rakku tütarrakku. On ainu ja hulkrakseid organisme. Rakkudel on aga ühiseid tunnuseid (ehituslikud). TAIME JA LOOMARAKU ERINEVUSED Taime ja loomarakul on 3 põhilist erinevust: Taimerakul on olemas rakukest, loomarakku katab vaid rakumembraan Taimerakul on olemas vakuoolid (taimemahla mahutid), loomarakus aga puuduvad Taimerakus on olemas plastiidid (kloro, kromo ka leukoplastid), loomarakus aga alati puuduvad ORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED Nii nagu inimesel, taimedel ja teistel elusorganismidel on elundid, on rakus organellid, mis täidavad kindlaid ülesandeid. 1. Rakumembraan hoiab rakku koos ja
6) Tsütoplasmavörgustik ainete liikumine rakus, sellel sünteesitakse erinevaid aineid. 7) Golgi kompleks selles sorteeritakse valgud 8) Lüsosoom neis lagundatakse jäägid 9. Vördle taime- ja loomarakku 1) Erinevused : taimerakus on vakuoolid, kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid, rakukest 2) Sarnasused : mölemad on päristuumsed, enamus rakuosad, mis on loomarakul, on ka taimerakul (rakumembraan, rakutuum, tsütoplasmavörgustik, ribosoomid, mitokonder, tsütoplasma, Golgi kompleks, lüsosoomid).
Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse (närviimpulsi) juhtimine. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks. Rakuteooria Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle pooldumise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Taime- ja loomaraku erinevused Taimerakul on kloroplastid, tsentraalvaukool ja rakukest. Loomarakul neid ei ole. Organellid T L S B Ülesanne / Ehitus Raku membraanist väljapoole jääv ümbris. Rakukest + - + + Taimedel põhiliselt tselluloosist ja seentel kitiinist. Kaitseb rakku. Kõigil rakkudel esinev rakuümbris. Päristuumsetel rakkudel koosneb
ainete liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, Tsütoplasmavõrgustik ehk (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete organellide ümberpaiknemise. liikumine. On olemas ka loomarakule omased Sile (ER) ja Karedapinnaline (ER). 24) Mille poolest erinevad taime ja loomarakk . Looma- ja taimeraku võrdlus. Erinevused: · loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest · taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad · taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte.
Bioloogia kordmis küsimused 1. Seenerakul ja taimerakul on mõlemal olemas vakuool ja neil on membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Seenerakul ja loomarakul on aga mõlemad heterotroofsed ja nendel mõlemal on varusõsivesik glükogeen. 2.Seenerakk on pikliku kujuga ja seeneniidi koosseisus üksteise otsa lükitud. Seeneniidistik e. mütseel on hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum. 3. Seeni jaotatakse toiduobjekti alusel kaheks: sapotroofid(toituvad surnud orgaanilisest ainest nt kuhikmühkel); biotroofid(toituvad elusast orgaanilisest ainest nt kuuseriisikas). 4. 5
2) Toimub rakuhingamine, st. glükoosi reageerimine hapnikuga 3) Mitokondrite arv sõltub raku energia vajadusest(lihasrakk) 17. Tsütoskelett 1) Raku tugi ja liikumissüsteem 2) Toestab rakku 3) Liigutab rakku ja raku osi 4) Osaleb fagotsütoosil 5) Erineva jämedusega valgulised niidikesed 6) Vöötlihasrakk paiknevad müofibrillid, muudavad kuju närvi impulsi toimel. 18. Tsentrosoom 1) On loomarakul iseloomulik organell 2) Osaleb raku jagunemisel 3) Koosneb kahest tsentrioolist
katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. 2 Nicole Maria Klais; 11 H piilid - mis aitavad pindadele kleepuda vibur – saavad vees liikuda. ribosoomid. 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? - Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. - Bakterirakk on eelttumne ja loomarakk päristuumne. 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? - Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt. liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. - Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid.
siladab kollaseid ja punaseid pigmente . Plastiiidi ( kolroplastide ehitus ) : * loroplastid * kromoplastid *leukoplastid 5 . putukad näevad paremini , nad naevad lilli nt : tulpe , sinililled. 6. sisaldavad mitmesuguseid varuaineid , ja sarnanevad üsosoomidega , koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest . Esineb näitseks rohutirtsudel , tarakandisel ja lutikatel . 7. taimede siserõhk , see tekib 8.turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. lk 72 4 . loomarakul ei ole vakuoooli aga seenerakul . Üherakulised pärmseened on ümarad , seenerakul on vakuool ja rakekest . puuduvad sentriooolid ja palstiidid . 5.(Kindlasti kt-s ) Seened on lagundajad . Seened toovad kahju looduses : hallitused , vetikatega , samblikud , Kuidas inimene kasutab seeni : söögiks , meditsiin , ravimiks , veinitööstuses , pagaritööstuses , pärmseened nt : leib .
Taimeraku ja loomaraku suurus on 20-40 μm, tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga. Pulkjad kromosoomid, DNA-d ja geene on palju. Ribosoomid on suuremad, neid on palju ja asuvad tavaliselt tsütoplasmavõrgustikul. Tsütoplasma on vedelam ja liikuvam. Viburid on suuremad ja koosnevad tubuliinist. Membraaniga ümbritsetud rakuorganellid on olemad nt lüsosoomid, tuum, Golgi kompleks, mitokondrid, taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) Bakterirakul ja loomarakul puuduvad vakuoolid. 12. Kas on võimalik, et Eesti esimesel laulupeol osalenud bakter on elav tänaseni? Põhjenda vastust. Võibolla, maailmast on leitud veelgi vanemaid baktereid. Bakterid võivad säilida õigetes keskkondades sadu miljoneid aastaid, ei tea millises keskkonnas on Eesti esimesel laulupeol osalenud bakterit hoitud, seega ei saa kindel olla kas on elav või mitte. 13. Defineeri:
Rakkude kasvades vakuoolide maht suureneb. Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Vakuoolidesse võivad ladestuda varuained lahustena, terakestena või tilkadena ka nende säilitamine on vakuoolide ülesandeks. Looma- ja taimeraku võrdlus Erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. EELTUUMSE JA PÄRISTUUMSE RAKU VÕRDLUS. Päristuumne: · Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis · On palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur · On tuum, mitokondrid kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes · Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks, EPR, lüsosoomid
ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 11) Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine. 12) Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul. Nad paljunevad kiirelt ja nendega on katsetused kiired.
vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikumises 8.Oska kirjelda ja joonistada rakumembraani ehitust. Kahekihiline ja koosneb peamiselt fosfolipiididest. Üks fosfolipiidi otstest on hüdrofiilne, mis jäävad rakust väljapoole, teine hüdrofoobne. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Membraanivalgud asuvad membraani sise- või välispinnal, kuid võivad ulatuda ka läbi membraani. Loomarakul on ka kolesterool, mille ül on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Selle välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid. 9.Millised ained sisenevad rakku passiivselt(kuidas), millised aktiivse transpordi abil? Passiivne transport – ainete liikumine läbi rakumembraani, ei vaja lisaenergiat. Molekulid liiguvad aine kõrgema kontsentratsiooni poolt madalama suunas. Niimoodi transporditakse nt
(mitokonder) toodab raku jaoks energia. Jäätmejaam (lüsosoom). Ladu ja logistika (Golgi kompleks) ja (tsütoplasmavõrgustik) Edasi-tagasi liikumine. Töölised on valgud. Ribosoom (pannakse valk kokku). Walla. Tehas töötab idekalt. Taimerakk!!!! EKSAMIL!!! 1) Taimel on kloroplastid ja seal toimub fotosüntees.!!!!!!! 2) Vakuool (hoida varuaineid, vett, jääkaineid jne) 3) Taimel on rakukest, mis kooseb tselluloosist, tal on vaja püsti seista, tal on tuge vaja!! Loomarakul on membraan. Bakteril POLE tuuma, DNA on niisama laiali Mitoos ja meioos (rakkude paljunemine) Kromosoom kokkupakitud DNA molekul Kromatiin lahtipakitud DNA molekul Geen DNA 1 lõik, mille info järgi tehakse valk Inimesel 46 kromosoomi Mitoos raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine. tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks vanemrakuga identset tütarrakku. KEHARAKKUDE PALJUNEMINE!!! Meioos sugurakkude paljunemine
Tagab kromosoomide võrdse lahknemise, tõmbab kromoome (seotud kääviniitidega). Rakumembraan ainevahetus, kaitseb rakku, infovahetus (retseptorvalkude kaudu) Rakukest katab taimerakku lisaks rakumembraamile, annab rakule kindla kuju. Vibur aitab rakul liikuda (üldiselt bakteritel). Meestel on spermatosoidid viburiga. 23. Taime-, looma-, seene- ja bakteriraku võrdlus Taim: Keskel suur vakuool, taimerakul on kest. Sees tselluloos! Loom: Loomarakul pole kesta (ehk ei saa liigutada rakku), sisaldab kolesterooli Seen: Kest, põhiline koostiaine on kitiin. Päristuumne Bakter: Omab kesta ja pärilikku ainet (rõngana, laiali). Plasmiidid on sees, neid kerge üle kanda, muuta, mutanteeruda. Tuum puudub. 24. Mis on mitoos? Mitoos on päristuumse raku jagunemine, mis garanteerib võrdse arvu kromosoome. 25. Mis on meioos? on rakujagunemise eriline vorm, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda.
Taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest.kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm. Taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid. 6 Loomarakk Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 7 Seenerakk Seenerakk on pikliku kujuga. Raku tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. Rakkude
Kuna enamik seeni toitub kogu keha pinnaga, siis liiguvad vesi ja selles lahustunud ained läbi rakukesta ja membraani tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. · Tsütoplasmas paiknevad mitokondrid varustavad rakku energiaga · Tsütoplasmas esinevad veel tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid ja ribosoomid valkude süntees, ehitus mõnevõrra erinev, kui taime- ja loomarakul. Mis tähtsus on seentel looduses ja inimtegevuses? Seened elavad kõikjal, kus nad leiavad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid toitu. Neile sobivad toiduks nii teiste organismide elusatest rakkudest saadavad ained, kui ja nende jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid
Tsütoplasmavõrgustik-selles sünteesitakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks-valkude sorteerimine Mitokonder-varustab rakku energiaga Ribosoom-sünteesib valke Lüsosoom-lagundab mittevajalikke ühendeid Elusorganismis koosnevad RAKKUDEST. Organismide rakuline ehitus avastati tänu MIKROSKOOBILE. Uued rakud tekivad OLEMASOLEVATEST. RAKK ON ORGANISMI EHITUSLIK ja TALITUSLIK ÜKSUS. Rakutuuma ümbritseb2st membraanist koosnev tuumaümbris. Kromosoomid on nähtavad vaid jagunemise ajal. Loomarakul on rakutuum, ribosoomid ja mitokonder. Taimerakul on rakutuum, rakukest, ribosoomid, mitokonder, vakuool, plastiidid. Rakukest annab taimerakule tugevuse. Jagunemine: pärilikkusaine kahekordistub – kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks – kromosoomid paigutuvad raku keskele ühele tasapinnale – tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest liikudes raku poolustele. Tütarkromosoomide ümber moodustuvad rakutuumad ja tsütoplasma jaguneb kaheks. Viirustel puudub rakuline ehitus.
Bakterid 1. Kirjelda bakteri raku ehitust? Täpsusta bakteriraku osade ülesandeid. Bakterirakk on eeltuumne. Nukleoidid - Paikneb DNA, üks rõngakujuline kromosoom, plasmiidid väiksemad DNA rõngasmolekulid(seal on geenid, mis tavaolukorras pole vajalikud), tsütoplasmat katab rakumembraan, mida katab rakukest, mille peak kapsel. Piilid, mis aitavad pindadele kleepuda. Vibur saavad vees liikuda. ribosoomid 2. Mille poolest erineb bakterirakk loomarakust? Loomarakul puudub rakukest, bakterirakul puuduvad mitokondrid, Golgi kompleks, tsentrioolid. Bakterirakk on eelttumne ja 3. Mille abil kantakse bakterirakus edasi energiat? !!!!! Bakter kasutab energiat elutegevuseks, sealhulgas nt.liikumiseks ja ainete rakku transportimiseks. Energia salvestatakse rakus ATP-na. Energiaallikaks ATP sünteesil võib olla nt päikeseenergia ja keemiline energia. 4. Nimeta endospoori tekke etapid.
klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa piirimail olevad objektid. 5. Viiruste sarnasus elusorganismidega ja erinevus elusorganismidest.
o primaarne lüsosoom sisaldab ainult lagundavaid ensüüme; o sekundaarne lüsosoom sisaldab lagundavaid ensüüme ja lagundatavaid aineid. · Golgi kompleks: o koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest; o kõik osad on ümbritsetud membraaniga; o nende arv rakus võib ulatuda mitmekümnest (loomarakul) mitmesajani (taimerakul); o sinna satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalikestest; o Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse; o sinnaläinud valgud pakendatakse, saadetakse rakust välja minema või rakuorganellidele; o Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes ka rakukesta moodustamises;
suuda. 30. Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele? Seened põhjustavad seenhaigusi (nahahaigusi), eraldavad mükotoksiine. Seentest saab ravimeid, neid kasutada toiduainetööstuses. 31. Milliseid bakterite ehituslikud ja talituslikud iseärasused võimaldavad nende laialdast rakendamist biotehnoloogilistes protsessides? Nad on eeltuumsed, nende ehitus on lihtsam ja seega ka talitlus on kergem kui loomarakul. Nad paljunevad kiirelt ja nendega on katsetused kiired. 32. Veel eelmise sajandi esimeses pooles paigutasid süstemaatikud bakterid taimeriiki. Millest võis selline seisukoht tingitud olla? Bakteritel on rakukest, mis põhjustas seda väär arusaama. Kokkuvõte Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada
just sellise plastiidi, nagu tal parasjagu vaja läheb. Mitokonder on energia tegutsemise masin, mida on rakus vähemalt kaks tuhat. Transpordiks kõrgemad rakud ei kasuta vaba liikumist vaid torusid. Terve rakk on vastavaid siledat toruvõrgustikku täis ja selles liigub aine täpselt sinna, kuhu vaja. Tsentrosoomi läheb vaja raku paljunemise momendil, mil selle organelli tõmbevalgud transpordivad DNA kokkukeeratud üksusi- kromosoome. Loomarakk. Loomarakul ei ole kesta, vakuoole, plastiide. Loomarakk peab liikuma, kest ja suured mahutid seda ei võimaldaks. Kuna loomarakk ei fotosünteesi, siis milleks talle plastiidid? Peamine seesmine erinevus on Golgi kompleksi olemasole. See kompleks jaotab ja suunab mistahes molekulide transporti ja selle kaudu määrab raku piiramatu ainevahetusvõime. Loomarakk on 100% õgard ja just sellepärast, et tema Golgi kompleks laseb tal sedasi toimida. Seenerakk.
Taimerakkude põhiliseks iseärasuseks on plastiidid. Lisaks sellele on taimerakkudel tsütoplasmas suured vakuoolid. 7. Loomarakk. Ehitus ja joonis. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemusse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide, rakukesta ega vakuoole. 8. Bakteri- ja seenerakk. Ehitus ja joonis. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel on ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja
Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga
Ül: rakusisene transport (läbi düneiinide ja kinesiinidega seostumise), raku liikumine ning rakkude ja kromosoomide jagunemine mitoosis ja meioosis. Tsentrosoom on mikrotuubulite orientatsiooni koordineeriv organell. 19. Tsentrosoom – ehitus, tsentrioolide areng, ülesanded rakus. Tsentrosoom- rakuorganell, mis etendab olulist osa mikrotuubulitest koosneva tsütoskeleti organiseerimisel ning rakutsükli reguleerimisel. Ainult loomarakul. Rakutsükli interfaasis on tsentrosoomid kinnitunud tuuma membraanile. Mitoosis tuuma membraan laguneb ning tsentrosoomist alguse saanud mikrotuubulid interakteeruvad kromosoomidega, moodustades kääviniidid, mis kromosoomid üksteisest eemaldavad. Tsentrosoom paljuneb ainult korra rakutsüklis, kusjuures iga tütarrakk saab ühe vanemaraku tsentriooli. Tsentrosoom replitseerub rakutsükli S-faasis. 20. Tuuma koostisosad — tuumamembraan, karüoplasma, kromatiin, tuumake,
Haploidne kromosoomistik Haploidne sugurakus 23 kromosoomi Diploine Üks haploidne rõngaskromosoom Palju kromosoome, Dna üldhulk on suur, Histoonid puuduvad Mitukondrid kõikides rakkudes, plastiidid on Puuduvad kahekordse membraaniga ainult taimerakkudes. organellid Sisemembraanistik puudub Sisemembraanistik hästi eristunud On rakukest mille pinnale eritatakse Loomarakul rakukest puudub limakapsel Puudub On tsütoskelett Vakuoolid puuduvad ja erandina on gaasivakuoolid AINE JA ENERGIAVAHETUS Metabolism koosneb sünteesi ja lagundamis protsessidest ja läbi nende toimub aine energia vahetus. Vastavalt energia saamise viisile...... Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilsed ühendid välsikeskkonnast saadavate anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid:
-) Kõik plastiidid tekivad proplastiitidest. *) Leukoplastid ehk värvusetud plastiidid sisaldavad varuaineid. *) Kromoplastid nad on värvilised ning värvi annavad neile karotinoidid ehk pigmendid ja kromoplasti ülessandeks on tähelepanu ja ligimeelitamine. *) Kloroplastid nad on rohelised ning värvi annab neile klorofüll. -) Plastiididel on omadus üksteiseks üle minna. Taime ja loomaraku võrdlus * Taimerakul on rakukest ümber, loomarakul see puudub. -) Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist. -) Ülessanne = kaitsefunktsioon ja tugistruktuur. * Vakuoolis on veevarud. * Turbor rakusiserõhk. * Kloroplastist, leukoplastid esinevad ainult taime rakus. * Loomarakule on omane tsentrosoom (esineb ka mõnes seenes) osaleb raku jagunemisel. Seenterakk * Hüüf seeneniit. * Mütseel niidistiku kogu. * Mükoriisa seene juur. * Heterotroofid tarbivad teiste toodetud orgaanilist ainet. * Seened paljunevad eostega.
esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid Loeng 9 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: Sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed TUNNUSED: * sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem * keha (cormus) liigestunud vegetatiivseteks põhiorganiteks
· taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest? Loomarakul puuduvad rakuseinad, seal on tuum ja tuumamembraan Tuleta meelde loomaraku organellid. Mitokondrid , kloroplasitd, plastiidid? Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedel iseloomulike iseloomulike omadustega vakuoole seenerakkudes ei esine. Taimerakk erineb loomarakust: ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taime ja looma erinevused
Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan. Rakukest toestab, kaitseb ja annab seenele kindla kuju. Seente tähtsus- Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. (Hangib vajalike aineid ka elusorganismidest-Seenhaigused nt nahaaigused) kasutavad ainena ka tselluloosi, ligniini(puudekoor) Bakterid-
päristuumsetel organismidel puuduvad. Enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritsetud tiheda rakukestaga. Taimerakku osad (6) rakukest, rakumembraan, rakutuum, tsütoplasma + võrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid, plastiidid, vakuool Ribosoomides toimub valgu süntees. 21. Looma raku ehituslik omapära Loomarakk on eukarüootne loomariiki kuuluva organismi rakk. Loomarakkudel on rida ühiseid omadusi, mille osas nad erinevad taimerakkudest või seenerakkudest. Loomarakul on fagotsütoosi võime, s.t. võime tuua rakumembraanile sattunud ainete osakesi raku sisemuse kasutamiseks. Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 22. Hulktuumsed seened. Näide N: nutthallik Hallitusseened: asuvad vanaks läinud toidus, raamatute lehtedel, riiulitel, jne. -Nutthallik moodustab hallika, koheva kirme. Rakukest imeb lahustunud ained endasse.
on palju • Bakterirakus puuduvad membraaniga ümbritsetud rakuorganellid • Bakterirakus on ribosoomid väikesed, asuvad vabalt tsütoplasmas ja neid on vähe. 3 on ribosoomid suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul ning neid on palju • Bakteri- ja loomarakus vakuoolid puuduvad. • Bakterirakus on tsütoplasma jäik ja liikumatu, 3 on tsütoplasma vedelam ja liikuvam • Loomarakul rakukest puudub, bakterirakul esineb, taimerakul on tselluloosist, seenerakul on kitiinist c) Milliseid kudesid rakus moodustavad? Osata neid iseloomustada • Epiteelkude – katab keha ja elundite pinda – kaitseb keha, võimaldab ainevahetust, osaleb haavade paranemisel – rakud on tihedalt üksteise kõrval • Närvikude – reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks -
Kordamisküsimused 1. Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2. Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3
loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased Selts-kiskjad Klass-imetajad Hõimkond-keelikloomad Riik-loomariik 3.teab taime- ja loomaraku üldist ehitust ja talitlust, oskab neid omavahel võrrelda Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3
Monofüleetiline takson – liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte 4)Taimerakul on plastiidid seenerakul aga mitte 5) Seenerakul ja taimerakul on ühised rakukest ja vakuool. 20. Kõrgemad taimed KÕRGEMAD TAIMED ehk maismaataimed ehk embrüofüüdid ehk kormofüüdid ehk tüvendtaimed Siia kuuluvad: sammaltaimed,sõnajalgtaimed,paljasseemnetaimed,katteseemnetaimed TUNNUSED: sporofüüt on hulkrakne, esinevad koed, tipmine meristeem
Pidev kasv-organism kasvab kuni surmani Perioodiline kasv-kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel Piiratud kasv-kasv toimub kuni teatud mõõtmete saavutamiseni. ÖKOLOOGILISED TEGURID Eluta looduse tegurid-valguskiirgus, temp. , sademed, tuul, ph, õhustatus, toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk tuli.- mõju organismide elutegevuses. Eluslooduse tegurid-sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. ELUSLOODUSE 5 LIIKI! 1.Bakterid- LOOMARAKUL pole, aga TAIMERAKUL on: 1.Kloroplastid-neis toimub fotosüntees 2.Vakuoolid-sisaldavad vett ja varuaineid, koguvad jääkaineid ja lagundavad neid, reguleerivad raku siserõhku ning aitavad sellega säilitada raku kuju. 3.Rakukest-kaitseb ja toestab rakku ning annab sellele kuju, avaldab jäikuse tõttu vee sissetungile vastumõju ja takistab nii vee liigset sissetungi rakku, laseb vabalt läbi pooride vett ja paljusid selles
annaabi.ee 
