• Tänapäeval on geeni mõistet raske defineerida. Varem oli lihtsam: üks geen – üks polüpeptiid. • Geen kui geneetilise informatsiooni üksus • Geen on reeglina (tuumas oleva genoomi või mitokondri) DNA nukleotiidne järjestus, mis on vajalik: a) valgu polüpeptiidi sünteesiks b) RNA molekulide (nagu tRNA ja rRNA) sünteesiks • Eukarüootse genoomi geenid on sagedasti ümbritsetud mittekodeerivate aladega. Homoloogsed, paralo ogsed ja ortoloogsedgeenid Homoloogsed geenid on need, mis on omavahel sarnased. Enamasti on nad evolutsiooni käigus tekkinud ühest ja samast eellasgeenist • Kui homoloogsed geenid on sama liigi sees, siis neid nimetatakse paraloogseteks geenideks • Kui homoloogsed geenid on erinevates liikides, siis neid nimetatakse ortoloogseteks geenideks Geeni struktuur Eukarüootse geeni osad on - promootor (ja enhaanser) - ekson(id)
Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine.
faasidest, mis esinevad ka mitoosis. Oluline on ka see, et kahe jagunemise vahepeal ei toimu DNA replikatsiooni. Ehk siis tähtis erinevus mitoosi ja mitoosi vahel on see, et erinevalt esimesest tekivad meioosi tulemusena haploidse genoomiga rakud. Meioosi peamised erinevuse võrreldes mitoosiga on järgnevad: · meioosi profaas kestab kaua · tuum jaguneb kaks korda järjest ning kahe jagunmise vahepeal puudub S-faas, see tähendab, et kromosoomid replitseeruvad ühel korral. · homoloogsed kromosoomid paarduvad ja orienteeruvad vastaspoolustele. · meioosi-spetsiifiline mehhanism tagab ainult ühe funktsionaalse kinetohoori moodustumise duplitseerunud tsentromeeri piirkonda. · homoloogide vahel esineb sageli ritsiire. · homoloogsed kromosoomid jagunevad tütartuumadesse. · õdekromatiidid jäävad kokku 2. jagunemise metafaasini. · kromosoomiarv väheneb kahekordselt. 1. Reduktsioon- ehk taandjagunemine
valkude (hemoglobiin) sugulust ja põlvnemist ühest ehitust. eellasest. Mõisted: Evolutsioon- elus looduse ajaloolise arenemise pikaajaline protsess kindlas suunas. Ei koosne suurtest muutustest, algab pisimuutustest (valkude muutumine) Paleontoloogia- teadus väljasurnud organismidest e fossiilidest e kivististest Homoloogsed elundid- elundid, millel on ühte päritolu st ühesugune ehitus. Analoogsed elundid- elundid, millel ei ole ühtset päritolu st puudub ühesugune ehitus. EI NÄITA EV, see on kohastumus. Mandunud elundid- rudimendid, elundid, mis on evolutsiooni protsessis kaotanud oma esialgse tähtsuse liigi säilitamise seisukohalt. (õndraluu, silmahambad, kõrvalihased) Atavisminähud- kaugete esivanemate iseloomulike tunnuste ilmnemine (nibud).
Homoloogia tähtsus evolutsiooni tõendina? Tõestab erinevate liikide ühist päritolu. Homoloogia? Antud elusolendite jäsemeteluude ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust. Analoogsed organid on näiteks... Sarnane silmade ehitus peajalgsetel ja selgroogsetel loomadel. Homoloogsed organid on näiteks... Imetajate esijäse ja linnu tiib. Miks oli massiline väljasuremine evolutsioonis Uued liigid saavad võimaluse vanade liikide tähtis? väljasuremise läbi. Näiteks kriidiajastu lõpus toimunud väljasuremine elimineeris dinosaurused ja teistel imetajatel tekkis võimalus esile tõusta.
· Interfaas on periood kahe raku jagunemise vahepeal. Eristatavad on kahekordne tuumamembraan ja tuum. (Kahekihiline- tuum, mitokonder; ühekihiline- vakuool; puudub- ripsmed, viburid, tsütoskelett?). Kromatiinaine ja üks või mitu tuumakest. · Tuumake- koht, kus toodetakse parasjagu RNAd. · Kromatiinaine on lahtipakitud kromosoomid. · Kromosoomid koosnevad DNAst ja temaga seotud histoonidest(valgud). · Inimese rakus on 46 kromosoomi(23 paari). · Kromosoomid on paarilised ehk homoloogsed kromosoomid(sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene). · Enne raku jagunemist kromosoomid kahekordistuvad, tõmbuvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Muutub kahekromatiivseks, kitsas koht on tsentromeer(x-kujuline). · Karüotüüp on ühe organismi ühe raku kromosoomistik. (Karüogramm on siis kui on ritta pandud vms?)
asemel lont. Kuna selle struktuur on paariline ja selle rudimentides avalduvad mitmete jätkete geenid, on avaldatud arvamust, et tegu on hoopis kokkukasvanud jäsemetega ja et hoolimata selle tagapoolsest asukohast on see tegelikult eespoolne struktuur. 6 Küüsikloomade pea närvijaotuse uurimine soovitab, et küüsikloomade tundlad ei pruugi olla homoloogsed mandibulata esimeste tundlatega, vaid lülijalgsete labrumiga. Uuringud on näidanud, et küüsikloomade tundlad, mõndade putukate labrum ja hulkharjasusside kombitsad ekspresseerivad geeni Six3, mis tähistab enamikel loomadel eesmist piirkonda. See toetab seost küüsikloomade tundlate ja putukate labrumi vahel. (Eriksson et al, 2010) Hox'i geenide avaldumise eesmised piirid on kõigis lülijalgsete classides laialdaselt
Erinevat tüüpi neurogliia rakud Kiuline Protoplasmaatiline astrotsüüt astrotsüüt Oligodendrotsüüt Mikrogliia Ependüüm Oligodendrogliotsüüt · Astrotsüütidest väiksemad, väheste õrnade jätketega (Kr.k. oligos, vähe) · Paiknevad enamasti reastunult piki närvikiude ja ümbritsevad närvirakkude kehasid · Moodustavad müeliini kesknärvisüsteemis ja on homoloogsed Schwanni rakkudele perifeerses närvisüsteemis · Astrotsüüdid ja oligodendrotsüüdid moodustavad koos makrogliia Mikrogliia · Gliiarakkudest kõige väiksemad väheste tugevalt hargnevate jätketega · Sarnased sidekoe makrofaagidele Ependüüm · Ependüüm vooderdab epiteelitaolise kihina pea- ja seljaaju õõsi - ajuvatsakesi ja tsentraalkanalit · Moodustub ühest kihist kõrgetest kuubilistest või
- Kõikidele organismidele on omane paljude järglaste saamine - Looduses esinev individuaalne muutlikkus on päranduv - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade
2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muutlikus.Looduslikule valikule annab materjali pärilikmuutlikkus.Olelusvõitlus on aga looduslikuvaliku tööriist. Evolutsiooni tõendid 1.Paleontoloogia(G.Cuvier)-teadus möödunud aegade org,mis on tuvastatud kivististest e fossiilide kaudu. 2.Võrdlev embrüoloogia(.K.E von Baer)-Bigogeneetiline reegel(müller).Embrüogeneesi läbitakse lühidalt,selle liigi ajaloolised etapid.nt inim lootel on saba e seljakeelik. 3.Võrdlev anatoomia-1.homoloogsed org-sarnase ehituse ja päritoluga,erineva ül-ga . 2.Analoogilised or-erinev ehitus ja päritolu,kuid ül. On sarnane.3.Rudmentsed-elundid millel puudub ülesanne/mandunud. 4.Molekulaargeneetika- geenide ja DNA uurimine. 5.Biograafia-.liikide levikut uuriv 6.Sordi ja tõuaretus- Elu teke maal.: 1.loodud,2.Isetärganud,3.transporditud. Eluareng Maal: 1.Suur pauk,2.Päikese sünd,3.Maa sünd. Füüsigaline evolu-keemiline evol(RNA-DNA Rakk)-bioloogiline evol
Homoloogilised elundid on ehituselt ühesugused, asetsevad teiste elundite suhtes sarnaselt või on arenenud ühesugustest embrüonaalsetest algetest. Nt nahkhiire tiivad, hülge loivad, inimese käed. Organismi ja tema keskkonna vahelist sobivust vaadeldadakse sageli kui sarnasust ühesugustes keskkonnas elavate, kui evolutsioonipuul eerinevatel harudel elavate organismide vahel. fülogeneetiline puu. Iga keskkonna jaoks leidub kõige sobivam organism. Kui need struktuurid on ana, mitte homoloogsed, see tähendab, et nad pole arenenud ühesugustest vanematest. Konvergentne arenemine Nt 1. Suured ujuvate kiskjate areng, tänapäeva kahepaiksed, krokodillid, ka pingviinid. ???? mina kustutaks ära Vormi lahknevus näitabki evolutsiooni käiku. Evolutsiooni areng on jälgitav nt taimede sisemises struktuuris ja ka ainevahetuses. Loomade, kukkurloomade radiaalne sündroom. ???? ei leidnud õiget mõistet. Nad jõudis austraaliasse 9 milj aastat tagasi
polüfüleetilised on kõik püsisoojased loomad (nii linnud kui imetajad), fotosünteesivad organismid (taimed, bakterid), lennuvõimelised organismid jne 51. konvergentne evolutsioon (mõiste ja näide)erinevatel liikidel arenevad sarnased tunnused sarnases keskkonnas, millel ka funktsionaalne sarnasus nahkhiir ja liblikal mõlemil tiivad 52. homoplaasne tunnus (analoogne tunnus) kladistilises kontekstis ühiselt eelaselt pärit homoloogsed tunnused 53. ,,tegelik puu" fülogeneesi kujutamisel (mõiste)reaalselt toimunud fülogeneesi kujutis. Enamasti pole teada. ÜKS ja ainus 54. rekonstrueeritud puu fülogeneesi kujutamisel (mõiste)fülogeneesi mudel, hüpotees. Konstrueeritakse olemasolevate andmete põhjal. Võib, kuid ei pruugi olla identne tegeliku puuga. Tavaliselt saab andmetest tuletada mitu puud. 55. plesiomorfne tunnus (mõiste ja näide) tunnuse vanem seisund, mis olemas juba ühisel eellasel 56
järjestusega. Pri-miRNA transkriptidel on juuksenõela struktuur. Inimgenoomis 450 1500 miRNA geeni. Üks miRNA geen suudab vaigistada sadu mRNA geene, kuna seondumine eelistatult geeni 3' UTR alasse nõuab homoloogsust ainult 7 np osas! Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist.miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed nagu seda siRNAde korral. NB! miRNA on endogeense päritoluga 10. Nimeta RNA alatüübid ja nende olulisemad funktsioonid? 1. Kodeeriv RNA ehk mRNA , mis transleeritakse valgujärjestuseks . 2. Mittekodeeriv RNA ehk ncRNA, mida ei transleerita valguks. snoRNA- osalevad rRNA, snRNA, tRNA keemilises modifitseerimises ja protsessingus. snoRNA geenid asuvad rRNA geenide intronites. snoRNA moodustab komplekse valkudega snoRNP.
Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid. Õistaimed e. Katteseemnetaimed *kõige liigi-ja vormirikkam hõimkond. *Kasvavad hästi suhteliselt kuiv kliima ja intensiivse päikesekiirguse käes Mis eristab õistaimi teistest taimedest? V: Neil on palju täiuslikum foto-ja termoperidism, intensiivsem ainevahetus ja lühike arenemistsükkel. Täiuslikumad juhtsooned, ÕIE esinemine, VILI Õis Õis areneb õiepungas, õie osad on homoloogsed lehtedega. Pärast seemnealgmete viljastumist areneb õie sigimikuotsast vili. Õistamiede hõimkond jaotatakse kahte klassi: ühe-ja kaheidulehelised. *kaheidulehelised - Idus kaks idulehte - idujuur areneb peajuureks, kujuneb sammasjuurestik - lehed sulg või sõrmroodsed - õied neljatised või viietised - korvõielised, roosõielised, liblikõielised, tulikalised Näited:Angervaks, kanarbik, kassiristik, kassitapp, kollane mesikas, kollane ülane, naat, kortsleht, palderjan, pääsusilm
ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksast mikrotuubuli filamendist moodustunud kolmikust. Tuum on kôigile eukarüootidele iseloomulik organell. Kromatiini all mõistetakse rakutuumas olevat DNA-d, mis on seotud valkudega. DNA-ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed.
esineb kahes eksemplaris. Suguliselt sigivatel loomadel on sugurakkudes igast homoloogsete kromosoomide paarist vaid üks kromosoom ja sellist kromosoomide arvu nimetatakse haploidseks arvuks (n). Üks kromosoomipaar on lahksoolistel liikidel sugu-pooliti erinev ja seda nimetatakse sugukromosoomide ehk gonosoomide (heterosoomide) paariks. Kõikides ülejäänud kromosoomipaarides autosoomsetes paarides on homoloogsed kromosoomid oma kujult ja suuruselt sarnased. Haploidset kromosoomikogumit rakus nimetatakse genoomiks. Raku kromosoomide komplekti nimetatakse raku karüotüübiks. Tsentromeer kujutab endast kromosoomi ahenenud osa mida nimetatakse primaartsooniks. See jaotab kromosoomi kaheks osaks. Tsentromeeri asendist tingituna võivad kromosoomi õlad olla erineva pikkusega. Eristatakse akrotsentrilisi (üks õlg teisest tunduvalt väiksem), submetatsentrilisi
elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid:
geenipuid. Põhjused miks geenipuu ei ole liigipuuga identne: Liinide mittetäielik sorteerumine Geenide duplikatsioon ja kadumaminek Horisontaalne geeniülekanne Hübridisatsioon Rekombinatsioon 19. Iseloomustage homoloogsete geenide tüüpe (orto-, para- ja ksenoloogsed geenid). Milliseid neist eelistatakse fülogeneesipuu konstrueerimisel ja miks? Ortoloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud liigitekke teel ühisest eellasgeenist. Ehk geenid kahest eri liigist, mis pärinevad ÜHEST geenist nende liikide viimases ühises eellases. Liikidevaheliste genealoogiliste suhete rekonstrueerimiseks tuleb võrrelda ortolooge. Paraloogsed geenid on homoloogsed geenid, mis on tekkinud eellasgeeni duplitseerumise tulemusel. Paraloogid on samast liigist pärit järjestused, millel on üks ühine eellane. Vt küs.10.
sopistub sisse. 2) Tsütokinees toimub raku tsütoplasma ja seal olevate organellide jagunemine kaheks. Mitoosi tulemuseks on kaks identset tütarrakku, mis on mõõtmeltelt poole väiksemad. Mitoosi ülesanded: · Kasvamine · Haavade paranemine Meioosi ehk sugurakkude küpsemise 2 etappi Tänu sellele saavad viljastumisele minevad sugurakud endale poole väiksema ehk haploidse kromosoomistiku. 1. Taandarenemine profaasis homoloogsed kromosoomid liituvad ja vahetavad juhuslikke võrdse pikkusega lõike. Seda nimetatakse ristsiirdeks ehk crossingover'iks ehk geenisiirdeks. Jagunemise lõpuks tekib 2 tütarrakku, mis päriliku info poolest ei ole identsed ja mis sisaldavad liigiomastest rakkudest poole vähem kromosoome, st. neil on haploidne kromosoomistik. 1 2. Jagunemine toimub sarnaselt mitoosiga ja seda nimetatakse võrdjagunemiseks.
des saab neid kasutada ühtmoodi). 4.1.4. Tunnuseks võib olla näiteks kollane, või hoopis värvus ja selle tunnuse seisundiks kollane. Inglise keeles on vahe selgem: esimene 'tunnus' on character, teine (tunnuse seisund) on characteristics ehk character state. Tarvitades terminit 'tunnuse seisund' eeldame, et ühe tunnuse kõik 10 seisundid on omavahel homoloogsed (sellel peatume pikemalt edaspidi). Kasu- tades tänapäevast, kladistilist metodoloogiat kasutatakse tunnuse seisun- dite tähistamiseks sageli ka terminit transformatsiooniseeria (transforma- tion series). Viimane on seotud ideega, et tunnuse seisundid on kujunenud ajalooliselt, s.t. ühe tunnuse (= tunnuse seisundi, kaasa arvatud selle puudumine) muutumisel ehk transformeerumisel teiseks. 4.2. Mingi taime-, looma- või seenetaksoni kirjeldus (näit. uue taksoni
aminohapped rRNA- ribosoomi RNA mRNA- informatsiooni RNA- kopeerivad, toovad gen. Info rakutuumast valkude sünteesi kohta miRNA – väikesed üheahelalised RNA molekulid, mis on pöördkomplementaarsed mingilt geenilt tekkinud mRNA järjestusega, Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist, miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed NB! miRNA on endogeense päritoluga, s.t., et organism sünteesib seda ise 9. DNA replikatsioon, selle käik, ensüümid, kõik muu. Dna helikaas lõikab ahela kaheks-> single nucleotide ensüümid liituvad ahelaga, hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb paika primeid lagging strandil 3’-5’-> polümeraas III ehitab sinna vahele uue ahela (Ogazaki fragmendid)-> polümeraas I asendab primerid DNA ahelaga-> DNA ligaas
· Iga populatsioon oleks võimeline hõivama kogu Maa, kui kõik indiviidid jääksid elama ja annaks maksimaalse arvu järglasi · Erinevatest indiviididest jääb järgi erinev arv järglasi. See kandub edasi läbi põlvkondade · Järglaste arv sõltub olulisel määral indiviidi omaduste ja keskkonnatingimuste interaktsioonidest 9. Mis on fitness (ökoloogias)? Fitness ehk kohanemus. Suurema kohanemusega isendid annavad rohkem järglasi kui populatsiooni keskmine isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve
Kromosoomid on raku struktuurid, mis koosnevad peamiselt DNA-st ja valkudest. Eukarüootidel asuvad kromosoomid kaksikmembraaniga ümbritsetud tuumas, prokarüootidel aga tuum puudub. Eukarüootsetes rakkudes on kompleksne rakusisene membraanisüsteem ning neil on membraansed organellid, nagu mitokondrid, kloroplastid ja endoplasmaatiline retiikulum. Haploidses eukarüootses rakus on üks, diploidses kaks komplekti kromosoome. 10. Inimeste tunnused homoloogsed kromosoomid (ingl. Homologous chromosomes)- Paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus, mis on oma suuruselt, kujult ja geenidelt sarnased. Üks homoloogidest on pärit isalt, teine emalt. tütarkromatiid e. õdekromatiid (ingl. Sister chromatid)- Kromosoomi replikatsiooni produkt. Näojoonte erinevust põhjustavad 20 geeni. 3. Teema. Tunnuste pärandumine. Kromosoomid. 1. Elu teke maal. Kunstliku elu loomine Ürgpuljong; Tossavad veealused korstnad
Mt Toba vulkaanipurse toimus 74 Kat, mis mõjutas tollast elustikku. Austraaliasse ja Euroopasse jüudsid enam kui 40 Kat. P-L Am Beringi maakitsuse kaudu 14-15 Kat. 3. Mida tähendab puu juurimine? Puu tuleb juurida, et määrata tunnuse polaarsus. Levinum meetod on välisrühma abil juurimine. Juuritud puul on 1 sõlm võetud juureks. Mida lähemal sõlm juurele on, seda vanem. Juuritud puu võimaldab määratleda eellase-järglase suhte sõlmede vahel. 5. Defineeri mõisted: homoloogsed, ortoloogsed ja paraloogsed geenid. homoloogsed geenid geenid, mis on evolutsioneerunud ühisest eellasgeenist ja mille nukleotiidiline järjestus on suures osas sarnane ortoloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad erinevatel liikidel paraloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad sama liigi eri isenditel 6. Selgita, mille poolest erinevad omavahel säästumeetod ja distantsmeetod fülogeneesi rekonstrueerimisel?
Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhede peamiseks erinevuseks bakteritest on nende sarnasused eukarüootidega. Veel: metaani moodustamine, Sarnasused bakteritega: rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelist 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA bakterite evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16s RNA kuulub prokarüootse ribosoomi väiksemasse alaühikusse. Selle alusel loodud fülogen
produktiga. RNA polümeraas I sünteesib pre-rRNA'd. RNA polümeraas II sünteesib mRNA prekursorid ja enamiku snRNA ja microRNA. RNA polümeraas III sünteesib tRNA, rRNA (5S) ja teisi väikesi tuumas ja tsütosoolis leiduvaid RNA'se. RNA polümeraas IV sünteesib siRNA'd taimedes. RNA polümeraas V sünteesib RNAsid, mis on seotud siRNA-juhitud heterokromatiini moodustumisel taimedes. Eukarüoodi RNA polümeraasid I, II ja III struktuurid on mõnevõrra homoloogsed prokarüootse omaga. Kõik sisaldavad 3 suurt alaühikut ja 10-14 väiksemat alaühikut, milledest mõned on olemas kõigi kolme polümeraasi kompleksis (täpsemalt kirjeldada ei viitsi). 7. Mis on TBP funktsioon initisiatsioonikompleksi tekkes? TATA-box siduv valk (TATA binding protein (TBP)) on transkriptsiooni faktor, mis seondub spetsiifiliselt DNA järjestusega TATA-box'ga. TBP on esimene valk, mis "istub" TATAbox promootorile. Kui TBP istub
olenemata nende soost. Inimesel 22 autosoomi, tähistatakse 1-22. Gonosoom ehk sugukromosoom on kromosoom, mille olemasolu või arv on eri sugupooltel liigiomaselt erinev; gonosoomid määravad sügoodi geneetilise (kromosoomse) soo. 6. Haploidsuse ja diploidsuse mõiste. Haploidsus on ühekordne kromosoomistik nt sugurakkudes, eostes. Haploidsust tähistatakse tavaliselt sümboliga "n". Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus. 7. Mis on homoloogsed kromosoomid. Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Homoloogilised kromosoomid on kujult ja suuruselt sarnased ning sisaldavad enamasti samu geneetilisi lookusi samas järjestuses. Homoloogsetes kromosoomides on kromosoomivöödistuse muster sama. 8. X-kromosoomi inaktivatsioon. Kõikide emastel imetajatel pakitakse valkude abil juhuslikult üks kahest X-kromosoomist tihedalt
Aneuploidsust põhjustavad homoloogiliste kromosoomide või tütarkromatiidide lahknemise häired meioosis või (harvem) mitoosis. 47. Mis on euploidsus, auto- ja allopolüploidsus? Euploidsus - kromosoomistiku võrdkordsus, genoomi kõigi kromosoomide (erandiks võivad olla sugukromosoomid) võrdne arv indiviidil (rakus). Autopolüploidsus - samaliigiliste kromosoomikomplektide mitmekordsus indiviidi rakkudes. Kõik kromosoomikomplektid on üksteisele homoloogsed ja paarisploidsuse (di-, tetra- jne) korral paarduvad meioosis normaalselt. Allopolüploidsus - hübriidse indiviidi (ka somaatilise rakuhübriidi) kromosoomistiku koosnevus mitmekordsest eriliigilistest kromosoomikomplektidest. Viimased võivad esineda ühekordselt (allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus). 48. Kuidas saada viljakaid allopolüploide? Taimeliikide vaheliste hübriidide kromosoomistiku kahekordistumine (allotetraploidsus e.
isoleerida endospoore moodustavaid baktereid. Selektiivsel isoleerimisel saab kombineerida erinevaid C-allikaid, söötme pHd, kasvutemperatuuri jne, et isoleerida erinevaid sporogeene. Perekond Bacillus on füsioloogiliselt ja geneetiliselt suhteliselt kirju. Perekonnas on siiski ka homogeenseid klastreid : Näiteks liigid B. anthracis, B. cereus ja B. thuringensis on kõik lähedased ja omavahel 80-100% DNA hübridiseerimise järgi homoloogsed. Seetõttu on neid soovitatud kõik kanda liigi B. anthracis alla alamliikidena. Nende kolme liigiga on sarnane ka B. mycoides. Avirulentne B. anthracis on väga sarnane B. cereusega. Batsillide seas on ka teisi homoloogseid klastreid. B. amyloliquefaciens ja B. subtilis on 51-81 homoloogsed. Nendega on sarnane ka B. natto. Biotehnoloogiliselt on oluline B. subtilis kui amülaasi tootja. Meditsiiniliselt on olulised B. anthracis ja B. cereus. B. anthracis ja siberi katk e. antraks
crossing-over ehk homoloogiline rekombinatsioon Homoloogiline rekombinatsioonon lõikamise-kleepimise protsess: homoloogilised kromosoomiosad vahetavad vastavalt oma DNA. Toimub meioosi käigus. Eksonukleaas Endonukleaas: üheahelaline DNA RecA (Rec51 eukarüoodil) vahendatud invasioon Äralõigatud osa resüntees homoloogse DNA alusel Holliday ristumine (crossover points) Ristumiskohad lõigatakse katki: kaks erinevat kleepumisvõimalust Holliday ristumine: a)Homoloogsed DNA-d joonduvad (b) Lõiked kummagi DNA ühes ahelas ( endonukleaas lõikab) (c) lõigatud ahelad ristuvad ja moodustub Holliday struktuur (d) DNA ahelate liikumisel moodustuvad heterodupleks regioon ( Holliday struktuur x-kujuline) (e) Holliday struktuuri lahenemine. DNA-d võidakse lõigata, nii horisontaal-, kui vertikaal suunas (f) vertikaalsel lõike tulemusena toimub f-f' and F-F' regioonide krossover. Heterodupleks piirkond likvideeritakse DNA reparatsiooni süsteemi poolt
Kromosoom 2 homoloogseid järjestusi leidub 11 erinevas inimkromosoomis. Duplikatsioon võib olla ka osaline (duplikatiivne transpositsioon). Homoloogia inimese X ja Y kromosoomi vahel: Autosoomsed kromosoomid on peaaegu identsed olles seega homomorfsed. Imetajate sugukromosoomid on heteromorfsed. X submetatsentriline 160 Mb, Y kromosoom akrotsentriline - 50 Mb, suur osa heterokromatiinne . Eripäraks X ja Y puhul suure hulga reproduktsiooniga seotud geenide koondumine. Suured regioonid homoloogsed, algselt homomorfsed. Võimelised paarduma tänu pseudoautosomaalsetele regioonidele (inimesel PAR1 ja PAR2). Y kromosoomid liigiti väga erinevad. Paljud X-seoselised geenid omavad inaktiivseid homolooge Y-s, enamik on deleteerunud täielikult, Kordusjärjestuste amplifikatsioon ja lisandumine autosoomidest on arvatavasti päästnud inimese Y kromosoomi, Mõnedel kukkurloomadel on Y kromosoom elimineeritud teatavates somaatilistes kudedes,
392. Valkude evolutsioon: molekulaarsed fülogeneesipuudnäitavd valkude ja nukleiinhapete järjestuste evolutsioonilist sugulust, sai teada, et inimene lahknes simpansi ühiseellasest 5-6 miljoni aasta eest, kui molekulaarsete muutuste arv ja sagedus nukleiinhapetes ja valkudes on kokku viidavad palentoloogiast saadavate arvudega, saab täita lünklikuid kohti evolutsioonis 393. Homenoidide evolutsioon: inimese, simpansi, gorilla ja orangutani kromosoomid on suures hulgas homoloogsed, esimesena eraldus orangutan, teisena gorilla, inimene ja simpans on evolutsiooniliselt kõige lähedasemad- valgud 99% ulatuses identsed ja 3000 aluspaari kohta 33 erinevust, inimese eellased lahknesid ühisest eellasest simpansiga 5-7 miljonit aastat tagasi Aafrikas, kaasaegne inimpopulatsioon rändas Aafrikast välja 100 000-200 000 aastat tagasi kõikidele kontinentidele 394
Suguliselt sigivatel loomadel on sugurakkudes igast homoloogsete kromosoomide paarist vaid üks kromosoom ja sellist kromosoomide arvu nimetatakse haploidseks arvuks (n). Üks kromosoomipaar on lahksoolistel liikidel sugupooliti erinev ja seda nimetatakse sugukromosoomide ehk gonosoomide (heterosoomide) paariks. Selles kromosoomipaaris on ühel sugupoolel (imetajatel isastel, lidudel emastel) kromosoomid erinevad. Kõikides ülejäänud kromosoomipaarides autosoomsetes paarides on homoloogsed kromosoomid oma kujult ja suuruselt sarnased. Haploidset kromosoomikogumit nimetatakse genoomiks. Olenevalt liigist varieerub metafaassete kromosoomide pikkus 1...20 µm ja nende läbimõõt on 0,2...2 µm. Kui metafaased kromosoomid (fotod) paigutada suuruse järgi homoloogsete paaridena ritta, siis saame süstematiseeritud pildi, mida nimetatakse karüogrammiks. Anafaas. Tsentromeeridega seostud käävniidid lühenevad, mistõttu tütarkromatiidid
valkude struktuuri tagavaid jõude ja struktuurse dünaamika ning struktuuri stabiilsust määravaid tegureid. Samas on aga valgu ruumilise struktuuri ennustamine primaarastruktuuri järgi jäänud suurel määral fenomenoloogilisele tasemele. Kõige tulemuslikum meetod valkude ruumilise struktuuri ennustamiseks primaarstruktuuri alusel põhineb primaarstruktuuri homoloogia otsingul mõne juba tuntud ruumilise struktuuriga valguga. Kui primaarstruktuurid on piisavalt homoloogsed, siis võib suure tõenäosusega oletada, et ka ruumilised struktuurid on sarnased. Valkude ruumilise struktuuri ennustamine on väga oluline probleem nende omaduste mõistmisel ja seega bioloogilistest protsessidest arusaamisel. Tänapäeval on küllalt lihtne kindlaks teha DNA järjestust. Terve inimese genoomi järjestuse määramine on mõne lähema aasta küsimus. Seega on peagi vähemalt teoreetiliselt võimalik ennustada kõigi inimorganismis leiduvate valkude primaarstruktuuri. Kuigi
tunnused 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jälle kättesaadav Arhede ühised jooned prokarüootidega: 1. Rõngaskromosoom 2. Genoomi suurus 3. Operonide esinemine 4. mRNA intronide puudumine 5. 70 S ribosoomid 6. Metaboliensüümide aminohappeline järjestus Arhede ühiseid jooni eukarüootidega: 1. Histoonid 2. Rakuskelett 3. Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega 4. DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutsest Arhede ja bakterite viburite erinevus: 1. Flagelliini valgud on erinevad 2. Arhede vibur kasvab algusest, bakterite oma tipust 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma prootongradient membraanil 4. Arhede vibur on peenem ja meenutab pigem bakterite piile Mikroorganimside liikumisviisid: · Liikumine rakuväliste viburitega vedelas keskkonnas
Arhede ühised jooned bakteritega: 1) rõngaskromosoom; 2) genoomi suurus; 3) operonide esinemine erinevate ülesannetega geenid moodustavad neid, kindel kompleks; 4) mRNA intronite puudumine kahe geeni vaheline kompleks, mingi mõtetu ala; 5) 70S ribosoomid; 6) Metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Arhede ühised jooned eukarüootidega: 1) histoonid; 2) Rakuskelett; 3) DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest; 4) Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede ja bakterite viburite erinevus. 1. Arhede ja bakterite flagelliinide valgud on erinevad. 2. Arhede vibur kasvab alusest, bakterite oma tipust. 3. Arhede viburi paneb pöörlema ATP hüdrolüüs, bakterite oma ioongradient membraanil. 4. Arhede vibur on peenem kui bakterite oma ja meenutab pigem bakterite piile. 5. Arhede ja bakterite viburite sarnasus tuleneb sarnase funktsiooniga organellide konvergentsest evolutsioonist Taksised (suunatud liikumised)
· · Ühised jooned bakteritega: · rõngaskromosoom; · genoomi suurus (väike genoom); · Operonide esinemine; · mRNA intronite puudumine; · 70S ribosoomid; · Metabolismiensüümid on bakteritel ja arhedel sarnased. · · Ühised jooned eukarüootidega: · Histoonide esinemine; · DNA-seoseline RNA polümeraas (transkriptsiooniaparaat) kompleksne, paljukomponendiline nagu eukarüootidel. Bakterite oma on palju lihtsam. · Rakuskelett · Transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · BAKTERITE KUJURÜHMAD ( loeng 4. ) 11. September 2009 · · Bakterid võib kuju järgi jagada 4 põhirühma: 1. Kerabakterid ehk kokid 2. Pulkbakterid ehk batsillid 3. Kruvibakterid ehk spiraalsed bakterid (spirillid ja vibrioonid) 4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid ·
alul tekib kaks rakku, milles on kummaski üks homoloogne kromatiidide paar), kuid enne teist jagunemist ei toimu kromosoomid dupliktsiooni. Selle tulemusena tekib algsest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Loomadel protsess gametogenees -> gameedid. Taimedel sporogeneees -> spoorid. I meioos: Kromosoomide arv läheb haploidseks (1N). Neli analoogset mitoosiga faasi, kuid põhimõttelised erinevused: Profaas I Sarnane mitoosiga, kuid homoloogsed kromosoomid paarduvad ja toimub ristsiire. Metafaas I Kromosoomide paarid koosnevad kumbki kahest kromatiidist (bivaledid), mis koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks.
kromosoomiarvu kahekordistumist igal viljastumisel, on evolutsiooni kaigus valja kujunenud meioos. Meioosi tagajarjel vaheneb sugurakkude kromosoomiarv kaks korda, muutub haploidseks. Sugurakkudes sisaldub igast kromosoomipaarist uks kromosoom. Ka DNA sisaldus vaheneb 2 korda. Meioosiprotsessis toimub kaks teineteisele jargnevat tuumajagunemist, kusjuures DNA replikatsioon toimub ainult uks kord (I etapis). Meioosi I etapil (reduktsioonjagunemisel) toimub DNA replikatsioon ning homoloogsed kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri
17. Homoloogid, analoogid, konvergents Homoloogia – organismide rühmas esinev struktuuri sarnasus, mis piiritleb selle rühma ja mis esines juba nende ühisel eellasel. Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. Konvergents - erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, mitte homoloogsed elundid 18. Monofüleetiline, parafüleetiline, polüfüleetiline takson Monofüleetiline takson – liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid Loeng 9 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus
Arhed, nende erilisus, sarnasus bakteritega ja eukarüootidega. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom genoomi suurus operonide esinemine mRNA intronite puudumine 70s ribosoomid metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid Rakuskelett DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Mustadel suitsejatel elavad hüpertermofiilid, nagu nt Pyrodictium occultum- meelistemperatuur 105 kraadi, range anaeroob. Soolastes veekogudes elutsevad äärmuslikud halofiilid nagu perekond Halobacterium- sünteesivad ATPd valgusenergia abil. 16SrRNA geenid prokarüootide evolutsiooni uurimisel ja süstematiseerimisel. 16S rRNA järjestuste võrdlemisel eristus osa prokarüoote eraldi rühmana
kolooniate kuju ja kasvuomaduste põhjal mutantsete geenide vahel meioosi käigus toimunud rekombinatsioone. 34. Mida näitavad homoloogiliste kromosoomide vahelised kiasmid? · Kiasmide arv on proportsionaalsed kromosoomide pikkusega. · Kiasmid näitavad ristsiirde jälgi. 35. Millal toimub ristsiire? Rekombinatsiooni osa evolutsiooniprotsessis. · Ristsiire toimub meioosi esimeses profaasis. · Evolutsioon: Meioosis, kus homoloogsed kromosoomid satuvad kõrvuti, rekombineeruvad aheldunud geenid ristsiirde abil ning tekivad uued alleelide kombinatsioonid. Mõned neist kombinatsioonidest võivad olla organismile kasulikud, tõstes eluvõimet ja viljakust. Nii levivad kasulikud kombinatsioonid populatsioonis, kuni muutuvad konkreetse liigi seisukohalt standardseks. 36. Geenide kaardistamine Neurospora crassa askuste analüüsil.
LIISI KINK 2 VIROLOOGIA IBDV genoom: Segment A (3261 bp) sisaldab 5'-NTR (96 b) ja 3'-NTR (96 b) järjestusi. Segment B sisaldab 5'-NTR (111 b) ja 3'-NTR (182 b) järjestusi. Segmentide 5'-NTR järjestused on omavahel homoloogsed (eriti suur on homoloogia on 32 5'- terminaalset nukleotiidi vahel), 3'-NTR-id aga mitte. Peale selle kujutavad mõlema segmendi terminaalsed järjestused endast inverteeritud korduvjärjestusi. Need terminaalsed struktuurid võivad moodustada sekundaarstruktuure, mis on olulised viiruse genoomi replitseerumiseks ja pakkimiseks. Segmendi A kodeeriv ala sisaldab erinevates faasides kahte osaliselt kattuvat ORF-i. Pikk ORF1 kodeerib 110 kDa polüproteiini
Telomere)- Eukarüootsete kromosoomide otstes paiknev unikaalne struktuur, mis ei lase kromosoomidel omavahel ühineda ega kromosoomi otste geenidel mitooside käigus degradeeruda. alleel (allelomorf; ingl. Allele (Allelomorph))- Kromosoomi lookuses olev üks kahest või mitmest alternatiivsest geeniteisendist, mis tähistatakse sama põhisümboliga (nt. alleelid a+ ja a). 2. Homoloogilised kromosoomid, tütarkromatiidid homoloogsed kromosoomid (ingl. Homologous chromosomes)- Paarilised kromosoomid liigi kromosoomistikus, mis on oma suuruselt, kujult ja geenidelt sarnased. Üks homoloogidest on pärit isalt, teine emalt. tütarkromatiid e. õdekromatiid (ingl. Sister chromatid)- Kromosoomi replikatsiooni produkt. 3. Kromosoomide haploidne, diploidne ja põhiarv haploid (monoploid) (ingl. Haploid, monoploid)- Organism või rakk, millel on vaid üks kromosoomikomplekt (n)
väävlihiingajad) o Metaani moodustamine on iseloomulik vaid arhedele (mudas, mullas, soolestikud) o Kuju poolest sarnased bakteritele Arhede ühised jooned prokarüootidega: rõngaskromosoom; genoomi suurus; operonide esinemine; mRNA intronide puudumine; 70 S ribosoomid; metaboliensüümide aminohappeline järjestus Arhede ühised jooned eukarüootidega: histoonid; rakuskeltt; transkriptsioonifaktorid homoloogsed; DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest Hüpotees eukarüootse raku tekkest sümbioosi teel Endosümbioosi teooria kohaselt on tänapäeva eukarüoodid geneetiliselt kimäärid, mis on arenenud astmeliselt, ,,neelates alla" sümbionte, millest arenevad organellid. Teooria kohaselt asustasid aeroobsed bakterid primitiivsete eukarüootide tsütoplasma ja aitasid neid energiavahetuses, oksüdeerides hapnikuga keemilisi ühendeid. Nendest said
osa moodustab niite ja agregaate. Rakukest on arhedel kas valguline või polüsahhariidne. Arhedel eeterlipiidid (teistel esterlipiidid). Moodustavad metaani. Sarnasused bakteritega: Rõngaskromosoom, genoomi suurus, operonide esinemine, mRNA, intronite puudumine, 70s ribosoomid, metabolismiensüümide aminohappeline järjestus. Sarnasused eukarüootidega: Histoonid, Rakuskelett, DNA-seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega. 15. Arhede erilised elupaigad: mustad suitsetajad, ülisoolased veekogud. Varem arvati, et arhead elavad ainult teistele organismidele kõlbmatutes elupaikades (ülikõrge või ülimadal temperatuur, pH-ekstreemsus või radioaktiivne kiirgus), kuid leitud on, et nad asustavad ka teisi (normaalseid) elupaiku. Arvatakse, et prokarüoodid on esimesed planeedil Maa tekkinud elusolenditest. Kuigi esmalt leitud äärmuslikes keskkondades, nagu kuumaveeallikad (termofiilsed
tööd. N-valk antiterminaator ja Cro valk lambda repressori antagonist. 2 faas replikatsiooni ja rekombinatsiooni valgud, Q valk (antiterminaator). 3 faas avalduvad hilised geenid pea ja saba valkude süntees, rakkude lüüs. Vabaneb 100 viiruspartiklit raku kohta. 35 min kogu infektsioonitsükkel. Lüsogeenne viiruse DNA integreerumine raku kromosoomiga rekombinatsiooni teel. Geen integraas tunneb ära homoloogsed alad ja viib läbi DNA ahelate retsiprookse rekombinatsiooni. Peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid tütarrakkudesse. Järgneb lüütiline tsükkel. 4 erinevust T4 ja Mu vahel T4 on keerulisema ehitusega. Mu mõõdukas faag, lüütilise tsükli ja lüsogeense staadiumiga. Mu transponeerub suvalistesse kohtadesse bakteri kromosoomi ja põhjustab seal oma genoomi replikatsiooni käigus ulatuslikke geneetilisi ümberkorraldusi
17. Homoloogid, analoogid, konvergents Homoloogia – organismide rühmas esinev struktuuri sarnasus, mis piiritleb selle rühma ja mis esines juba nende ühisel eellasel. Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. konvergents erineva päritoluga liikidel sarnaste keskkonnatingimuste toimel sarnaste tunnuste kujunemine. Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed, mitte homoloogsed elundid 18. Monofüleetiline, parafüleetiline, polüfüleetiline takson Monofüleetiline takson – liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid Parafüleetiline rühm – selline ühisest eellasest kujunenud liikide rühm, millest osa taksoneid on välja jäetud Polüfüleetiline takson – liikide rühm, kuhu on ühendatud erinevatest esivanematest pärit organismid 19. Taimede, loomade ja seente võrdlus
Seal paljunevad nad mitootiliselt ning teatud arenguetapil alustavad meioosi. Suguliselt sigivatel organismidel võib elutsüklis eristada 2 faasi: haplofaas ning diplofaas. Üleminek haplofaasist diplofaasi toimub viljastumise abil, diplofaasist haplofaasi aga meioosi abil. Haplofaasis on organismi rakkudes igat kromosoomi 1 koopia (1 kahest homoloogsest kromosoomist), diplofaasis aga on rakkudes iga kromosoom esindatud 2 väga lähedase variandi või versioonina (2 homoloogset kromosoomi). Homoloogsed kromosoomid - ühe kromosoomi kaks väga lähedast versiooni, mis sisaldavad samu geenilookusi samas järjestuses. Diploidses rakus kumbki homoloog pärineb eri vanemalt (üks isas- , teine emasvanemalt). Eristatakse 3 eri meioosi tüüpi: sügootne meioos (askomütseedid, basidiomütseedid, paljud vetikad). Meiotsüüdiks on viljastatud munarakk, millest tekivad haploidsed rakud, mis jagunevad edasi mitootiliselt. Sel juhul on organismi elutsüklis prevaleerivaks haplofaas
nukleosoom saab mööda DNA ahelat „libiseda“ ja oma asukohta muuta. Nii muudab histoonide modifitseerimine mõne spetsiifilise DNA lõigu DNA-ga seonduvatele valkudele kättesaadavaks. Palju DNA cis elemente ja trans faktoreid. Erinevalt reguleeritud geeniperekonnad. - 5’ TOP – housekeeping geenid. 48 - üheaegselt avalduvatel geenidel sarnased faktorid (osaliselt kattuvad) ja ka homoloogsed DNA cis järjestused, millega faktorid seonduvad. sarnaselt reguleeritavatel geenide homoloogsed DNA regulaatorjärjestused, mis on samade või sarnaste transkriptsioonifaktorite seondumiskohtadeks. Eukarüootides on kolm erinevat RNA polümeraasi, millest igaühel on oma kindlad märklaudgeenid - eukarüootide 3 erinevat RNA polümeraasi: RNAP I – vastutab ribosomaalsete RNA geenioperonide transkriptsiooni eest (18S-
annaabi.ee 
