Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel,
Taimede mitmekesisus avaldub erineva ehituse, paljunemisviisi, elutsükli, eluvormi ja elukestuse näol. Üheidulehelistel õistaimedel on 1 iduleht, narmasjuurestik, enamasti rööp-ja kaarroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapäratult, õieosi on 3 ja eluvorm on enamasti rohttaimed. Kaheidulehelistel õistaimedel on 2 idulehte, sammasjuurestik, enamasti sulg-ja sõrmroodsed, juhtkimbud paiknevad varres korrapärase ringina, õieosi on 4 või 5, vahel isegi rohkem ja eluvorm on rohttaimed, põõsad, puud. Sammaltaimed on kõige lihtsama ehitusega, sest neil pole juuri. Nad paljunevad eostega. Turvas on loodusvara, mis tekib turbasambla taimejäänuste osalisel lagunemisel. Eosla on kotjas moodustis, milles valmivad eosed. Eos on paljunemis-ja levimisvahend. Risoidid on sammaltaimedel ühe-või mitmerakulised niitjad väljakasvud, aitavad kinnituda ja vett hankida. Paljasseemnetaim
Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm. Õis: Õiekate lihtne, kerajas-kellukjas, valge, harva alusel roosaka varjundiga, liitlehine, 6 lühikese tömbi hambaga. Tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, 0,6...1 cm pikkustel raagudel, rippuvad. Õisi 5...10. Väga tugevalt
1.)Kaasaegne sstemaatika tugineb flogeneetilisel printsiibil Monofleetiline rhm kaasaja sstemaatika eesmrk Rhm organisme mille hulka kuulub nende viimane hine eellane ja selle kik jreltulijad. Nited: imetajad, linnud, putukad, katteseemnetaimed. Parafleetiline rhm - mni jreltulijate rhm jb vlja, lejnud kuuluvad kik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad. Polfleetiline rhm : eluvorm. Mrav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju, sarnaselt toimivad organid, sarnase kitumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias mttes: maismataimed koos kigi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb ksitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised +kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide rhmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, ambid, algloomad, eeltuumsed
Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6¼11 ja laius 1¼1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks. VARS - Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. MAA-ALUNE OSA - Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Süstemaatiline kuuluvus - Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas. Eluvorm - Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 40¼80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena. Pildid
Prochlorophyta e proklorofüüdid 2 Füogneetiliselt kuuluvad: (x) sinivetikate hulka; (x) gram(-) eubakterite hulka; () arhebakterite hulka; () primitiivsete rohevetikate hulka; () eustigmatofüütide hulka Pigmendid, klorofüllid: (x) a; (x) b; () c Tülakoidide paigutus: (x) Raku perifeerses osas; () raku keskosas; (x) tülakoidid on lamellideks pakitud; () tülakoidid on üksikult Eluvorm: (x) üherakulised kokkoidid; (x) harunemata niidid; () harunenud niidid () monaadid; () amöboidsed rakud; () palmelloidsed kolooniad Glaucophyta, liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid Rakuehituslikult on: (x) üherakulised flagellaadid; (x) dorsoventraalse ehitusega; (x) kahe viburiga; () harunemata niitjad vormid; () kaetud paksu limakihiga; () amöboidsed vormid Rhodophyta, punavetikad Paljunemisrakud: (x) Viburit ei esine kunagi; () Vibur esineb primitiivsematel rühmadel; () Vibur
Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes, moodustab sageli suuri ValgedMadalsoos, kogumikke. ja kollased õied. siirdesoos, lammi- ja lodumetsa vesistes kohtades Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Kasutatakse rahvameditsiinis. Väike lemmel Väike lemmel
Kõrbetüüp Iseloomustus Savikõrb Savikas, tihe muld ja muutlik veereziim. Kevadel pindmised kihid liigniisked, tekivad ajutised vooluveekogud. Suvel aurab vesi kapillaarselt ära, kuivades tekib takõrr ehk koorikuline savikas pinnas. Peamine eluvorm on poolpõõsas- puju, mille alumine osa on puitunud ja moodustab suurema osa ta biomassist. Maapind soolakas, suvel võib praguneda ja klaaskõvaks kuivada, lahti kooruda. Lössikõrb Kohtades, kus leidub mäestikest valja uhutud peeneteralist materjali. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi , mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Liikuvad soolad on välja uhutud. Saab teistest
olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi, et saada vastutasuks õnnestumist mitmesugustes tegevustes. Vägi- ebainimlik jõud. Esivanematekultus- usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Surmajärgne elu- spekulatsioon, et mingisugune eluvorm toimib edasi peale surma siinse Maa peal. Kratt- nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees.
Teadlaste huvi pleurokokkide vastu on eriti suur seepärast, et ilmselt põlvnevad õistaimede kauged eellased ürgsetest pleurokokitaolistest rohevetiktaimedest. Lühikirjeldus Eestikeelne nimi pleurokokk Ladinakeelne nimi Pleurococcus vulgaris Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas
Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja
teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega. Rahvapärased nimed koldnõges kollane nõges nõianõges kutsulilled 1.Levik ja ohtrus
seda mullas. Teiseks sisaldavad ka halli lepa lehed rohkesti lämmastikku, need varisevad maha ja kõdunevad väga kiiresti ning hästi. Lämmastik on aga kõikidele taimedele kasvuks vajalik. Eestikeelne nimi hall lepp Ladinakeelne nimi Alnus incana (L.) Moench Rahvapärased nimed valge lepp, isalepp, emalepp, pasklepp Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp. Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja.
teel. Jahedate sügisilmadega tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Olles talvise ebasoodsa kasvuperioodi vaikselt mööda saatnud, hävib paari kaitsev kest ja sisu jaguneb neljaks tillukeseks koppvetikak Eestikeelne nimi koppvetikas Ladinakeelne nimi Chlamydomonas Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline üheaastane vetiktaim. Suurus 0,015...0,03 mm. Väliskuju Kehakuju on munajas, kerajas, silinderjas, pirnjas või värtnalaadne. Rohelise värvuse tingib vahetult rakukesta all paiknev kopakujuline kromatofoor. Esineb punakas silmtäpp, mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks,
Tooksin veel välja, et inkade kalender lõpeb aastas 2012 ning selle põhjal peaks just see olema aasta, mil lõpeb nii meie, inimkonna, kui ka kõige muu eksistents. Tõsiseks probleemiks on ülerahvastatus. Kõigist inimestest üle kolmveerandi elab lõunapoolkeral. Kohas, kus haridus ja tervishoid on raskesti kättesaadavad ning majandus mahajäänum. Inimeste hulga suurenedes kasvab ka tarbimine. Tootmiseks on vaja tooraineid ning vähenema hakkavad maavarad. On veel üks eluvorm, mis käitub sellisel tarbival- hävitaval moel ning see on viirus. See ei tähenda, et peaksime endid automaatselt haiguseks pidama, olgugi et vahetevahel võime käituda nii nagu viirusele kohane. Haiguseid põhjustada võime omal moel küll. Tuletaksin ajaloost meelde keskaegset ajajärku, mil rahvaarv oli liiga suureks kasvanud, hakkas loodus seda omamoodi korrigeerima. Euroopas hakkas levima nakkushaigus, mida tänapäeval tuntakse musta katku nime all.
Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Kibuvitsa rahvapärased nimed on orjavits, okasroos, kibusk, haukaküüds, koidukannid, pistlik. Perekond kibuvits kuulub sugukonda roosõielised. Eluvorm on neil ühekojalised heitlehised, harvem igihaljad püstised või ronivad põõsad, kõrgus kuni 3 m. Õied on mõlemasugulised, viietised (tupplehti harva ka 4), rohkete tolmukatega suured õied. Õie läbimõõt sageli kuni 5, harva kuni 12 cm. Värvuselt sagedamini roosast tumepunaseni, harvem valged või kollased, lõhnavad tugevasti ja meeldivalt. Üksikult või kobarjate kuni pöörisjate,
(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30. mitoos- on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. 31. sporofaas- osa ontogeneesist, mis kestab viljastumisest kuni meioosini. 32. gametofaas- ontogeneesi periood, mis kestab meioosist viljastumiseni.
Vesijuus Ulo th rix zo na ta Koostas: Laura Kaseküli 2008 Eluvorm Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Hulkraksed niitjad vetiktaimed, kes kasvad vees olevatele esemetele kinnitunult suurte rühmadena koos. Üksiku niidi läbimõõt on 0,01...0,045 mm. Väliskuju Hu lkra kn e niitja s ro h e lis t vä rvi ve tika s . Niid id ka s va va d s a d a d e ka u p a ko o s , kin nitu va d ve e s o le va te le e s e m e te le . Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja
Eluvormid. Eluvorm on reaktsioonina keskkonnatingimustele väljakujunenud liigile omane eksisteerimisvorm. Üks tuntumaid eluvormide süsteeme pärineb taani botaanikult Raunkiær lt ning põhineb täiskasvanud taimede uuenemisstrateegial: Fanerofüüdid (Ph) uuenemispungad maapinnast enam kui 25 cm kõrgusel (olenevalt taime kasvust megafanerofüüdid, mesofanerofüüdid, mikrofanerofüüdid, nanofanerofüüdid, teistel taimedel kasvavad epifüüdid, tüvisukulendid). Puud, põõsad, liaanid, epifüütideks on näiteks paljud vihmametsade bromeelialised ja orhideed, tüvisukulendid on kõrged kaktused, piimalilled jmt. Kamefüüdid (Ch) - uuenemispungad kuni 25 cm kõrgusel. Alumine varreosa puitunud, ülemine rohtne; puhmas ehk kääbuspõõsas on kamefüüt - taimedest näiteks jõhvikas, pohl, kanarbik. Hemikrüptofüüdid (H) uuenemispungad asuvad maapinnal, neid kaitseb kulu või kõdukiht, enamus rohttaimi on hemikrüptofüüdid (kuldvits, kerahein, sõrmtarn jne). Krüptof...
ajal kui enamikest põllukultuuridest suudame kasutada vaid poole. Teiseks annab klorellakultuur meile saaki aastaringselt, mitte üks kord aastas. Klorella kultiveerimist takistab aga jahe kliima ja vähene päikesevalgus. Lisaks toitainete ja hapniku saamisele on klorellat kasutatud ka biopuhastina õhu- ja veesaaste Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. Paljunemine Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas. Levik ja ohtrus On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri
Referaat Harilik võilill (Taraxacum officinale) Tallinn 2010 Harilik võilill (Taraxacum officinale) on mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Taksonoomia: Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Astrilaadsed Sugukond: Korvõielised Perekond: Võilill Liik: Harilik võilill Rahvapärased nimed Piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi, Eluvorm Ühekojaline mitmeaastane rohttaim. Kasvab 5...70 cm kõrguseks. Taimedel on valge piimmahl, mis võib olla mürgine. Võililled alustavad õitsemist mais, kui paiselehtede aeg läbi saab. Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis koonduvad tihedasse paljuõielisse korvõisikusse. Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis. Õied on kollased, keskosas pikakarvalise krooniga.
Arvatakse, et USA Valitsus teab, kas nad on olemas või ei ole, aga nad ei avalda seda informatsiooni. UFO tähendab inglise keeles Unknown Flying Object või Unidentified Flying Object. Aga miks inimesed usuvad, et on olemas tulnukad. Teatakse, et juba paar tuhat või isegi viis tuhat aastat tagasi teadsid inimesed nendest. Mina arvan, et nad on olemas, arvestades kosmose suurust, mida arvatakse olevat lõpmatu, on võimatu, et meie, inimesed, loomad, linnud ja putukad oleme universumi ainuke eluvorm. Kui hakata mõtlema sõna üle lõpmatu. Sellist asja lihtsalt pole olemas eriti kosmos, kuidas saab üldse mingi asi lõpmatu ehk ilma lõputa asi olla. Aga kui hakkad teistpidi mõtlema siis kui kosmos poleks lõputa, oleks see millegi sees, sest siis ta lihtsalt peab kuskil olema. Arvatakse, et ,,uus Maa" tekkis peale Suurt Pauku mis oli hiiglaslik meteoriit, mis põrkas vastu maad ning tappis peaaegu või kõik dinosaurused. Peale Suurt Pauku, oli Maa atmosfäär täis
- Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada spoore (bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj
- Sobiv temperatuur - Niiskus - Sobiv pH (inimnahk kergelt happeline, et ei sobiks) - Toitained (piimhappebakter armastab piimasuhkrut) - Osadele bakteritele vajalik hapnik (O2) - aeroobsed - Osad bakterid ei vaja hapniku - anaeroobsed - Võivad tekitada spoore (bakterirakust eraldub enamus vett, ümber tekib tugev kiht), mitteaktiivne eluvorm - eluvõime selles säilib väga hästi Bakterid, kes tekitavad inimestele haigusi nimetatakse patogeenseteks bakteriteks Patogeensed B → haigused ↓ Nende bakterite elutegevuse käigus tekivad jääkained, mis on inimese keharakkudele mürgised - baktertoksiidid), kahjustavad mingeid kindlaid kudesid või organeid Kaitse bakterhaiguste eest: …kõik samad punktid, mis viirustel Ravim bakterhaiguste vastu - antibiootikum: - 20. saj
ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42. plastiid taimede organellid, mis on ümbritsetud membraaniga 43. puhmas kääbuspõõsas; puittaime eluvorm (nt jõhvikas, pohl, kanarbik) 44. puisniit puude ja põõsastega heinamaa 45. puu puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi 46. põllukultuur 47. põõsas puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi 48. pärandkooslus kooslus , mis on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel 49. pärismaine liik e. looduslik; liik, mis on antud alale asunud inimese kaasabita (nt sammal) 50
Püsti kasvamiseks vajab teisi taimi või esemeid, kelle/mille ümber väänduda. Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Raskesti hävitatavate maa-aluste osade tõttu on tülikaks umbrohuks nii aias kui põldudel. Rahvameditsiinis on ürti kasutatud haavade raviks kiiretoimelise vahendina, samuti lahtistina, ka veterinaarias. Kariloomadele on mürgine, võib tekitada tugevat soolte ärritust ja kõhulahtisust. Eriti ohtlik hobustele. Süstemaatiline kuuluvus, eluvorm Kuulub sugukonda kassitapulised, perekonda kassitapp. Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline väänduv rohttaim. Pikkus 20¼80 (120) cm. Viljub alates teisest eluaastast. Kasvamine Sageli on aga kassitapp tüütu umbrohi nii lillepeenardel kui ka juurviljapõldudel. Tüütu seepärast, et kord sinna sattununa kasvatab ta kiiresti oma maa-alused osad mulla kõige sügavamatesse kihtidesse, nii et neid on pea võimatu kätte saada. Peale selle
rüü, mistõttu nad olid väga kohmakad. 13 Maismaaloomad Maismaale said loomad tulla alles siis, kui õhus oli piisavalt hingamiseks vajalikku hapnikku. Esimesed loomad, kes maismaale suundusid, olid väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes said käia nii vees kui maal. 14 Roomajad Üle 150 miljoni aasta olid roomajad Maa domineeriv eluvorm. Kõige paremini tuntakse dinosaurusi. Keskaegkond oli sauruste ajastu, umbes 200 miljonit aastat tagasi. Roomajad on kõigusoojased loomad ja nad elavad soojas kliimas. 15 Imetajad Roomajataolistest eellastest arenesid hiiretaolised esimesed imetajad ja linnud. Imetajate valitsemise aeg oli 70 miljonit aastat tagasi. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena suurenes taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. 16
kooruvad vastsed, kes hakkavad maitsvat sisu sööma. Lõpuks saab aga söök otsa ning nad närivad end seni kaitsnud kestast välja ning alustavad oma elu järgmist etappi. Eestikeelne harilik sarapuu nimi Ladinakeelne Corylus avellana L. nimi Rahvapärased pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu. kuuluvus Eluvorm Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5...8 m. Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud Õis punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja.
Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastusume alusel. C. Raunikiaeri eluvormide klassifikatsioon- fanerofüüdid, kamefüüdid, hemikrüptfüüdid, geofüüdid, terodüüdid, hrlofüüdid, hüdrofüüdid- ebasoodaad tingimused elavad üle seemnetena? Dominant- taimekoosluse katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev aineringes kõige tähtsam liik Puistu- struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm
Liikidevahelised Vahepealsed ‘Rae I’, ‘Leba sordid Valitu’ jt. Hübriid- Must sõstar x Ogadeta, tugeva Tumedad ‘Josta’, ‘Kroma’ sõstrad karusmari kasvuga 2. Taime ehitus Eluvorm (TA:15): ..................... Juurestik .................... levib 1,5 korda kaugemale kui oksad. Õiepunga tüüp ..................... ja paiknemine ......................... Viljaoksad ................................ 3. Kultuuride bioloogilisi erinevusi Must sõstar Punane sõstar Karusmari Kandev istandik 3-10. aasta 4-20. aasta 4-15. aasta Okste viljakandeaeg 2-6. aasta 3-8
Näiteks kooselu seenega- samblik. Näiteks kooselu taimega- liblikõielisete juuremügarad- bakterid seovad õhulämmastiku. Raku sisene sümbioos- mitokonder ja kloroplast. Bakterite tähtsus Toiduainete, biotehnoloogiliste ravimite valmistamisel. Reovete puhastamine. Inimese nahal ja sees. Head naha peal- kasutavad seda, mis pole elus. Kui head eemaldada, siis tulevad halvad, kes ei soka vahet teha elusrakkudel ja eritistel. Mida on ühist seentel (eluvorm) ja heterotroofsetel bakteritel? Toimub rakuväline seedimine. ?kas on õige? Kõik seened muna, kott, kande, nutter, ikkes. Näide ka Loe alt poolt. Kottseene viljakeha ehitus Enamasti viljakeha tekkel moodustuvate hulgatuumsete, erinevate sugurakkudena käituvate hüüfitippude ühinemisel kanduvad üle tuumad, tekivad kakstuumsed hüüfid (=askogeensed hüüfid), neil karüogaamia ja meioosi järel arenevad kotteosed (enamasti 8 kaupa).
muudest asjadest saate järgmises tabelis. Eestikeelne nimi harilik nurmenukk Ladinakeelne nimi Primula veris Rahvapärased kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, nimed piimapisarad, pääsulill, käokäpp Süstemaatiline Kuulub sugukonda nurmenukulised, perekonda nurmenukk. kuuluvus Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 10...25 (38) Eluvorm cm. 3 Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised õied. Nii tupp kui kroon liitlehised. Tupp on torujas kuni kellukjas, rohekaskollane, teravate tipmetega, 1,2...1,6 cm pikkune. Kroon erekollane, kellukjas, 1,8...2,2 cm pikkune, umbes tupe pikkuse putkeosaga, neeluosas 5
Eestis kõikjal väga sage. Eestikeelne kõrvenõges nimi Ladinakeelne Urtica dioica L. nimi Rahvapärased nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda nõgeselised, perekonda kuuluvus nõges. Mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (13) 30...100 (150) Eluvorm cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Ühesugulised lihtsa õiekattega väga väikesed õied. Emasõite õiekate on roheline, väheste udejate karvadega, isasõitel roheline, pruunikas või lillakas, üksikute kõrvekarvadega. Õied on koondunud pöörisjasse Õis õisikusse lehekaenaldesse. Õisikutega varreosa pikkus on tavaliselt 20...40 cm
ohtu, et viimane koju käima hakkaks. Eestikeelne nimi täpiline surmaputk Ladinakeelne nimi Conium maculatum L.. kooljaputk, kooljapütsk, Rahvapärased nimed mürkhain, hullud peetersilid Kuulub sugukonda Süstemaatiline kuuluvus sarikalised, perekonda surmaputk. Kaheaastane ühekojaline mürgine rohttaim. Eluvorm Kõrgus 0,6...1,2 (2) m. Õied enamasti mõlemasugulised, harvem esinevad isasõied. Õiekate kaheli. Kroonlehed valged, äraspidi südajad, vaid veidi pügaldunud tipuga. Õied on koondunud sarikatesse (neid on 12...20), mis omakorda liitsarikatesse. Liitsarikaid Õis on taimel palju, moodustavad pöörise. Katis
elama aeroobses, hapendavas keskkonnas. Veest difundeerus hapnik aegamööda ka atmosfääri, asendades seal süsinikdioksiidi (mida neelasid sinivetikad). Fanerozoikumi alguseks oli Maa atmosfääri O2sisaldus juba umbes 1/10 praegusest. 77.Bakterid ( Eubacteria ) ja ürgbakterid ( Archaea ) ürgaegkonnas ja nüüd. 3,3-3,9 miljardit aastat tagasi, olid anaeroobsed valgutilgad koos pärilikke omadusi kandvate RNA ja DNA ahela tükkidega, vanim ja algelisem eluvorm. Nüüd olemas rakukest,bakteritel jäigem, ürgidel pehmem. ürgid tänapäeval säilinud ekstreemsetes tingimustes (3 hõimkonda) Bakterid edukamad, leidub kõikjal (22 hõimkonda) 78. Päristuumsete ( Eukaryota ) ja hulkraksete teke: ligikaudne aeg, ja miks? Kolmest eluslooduse domeenist kõige hiljem tekkis päristuumsete ehk eukarüootide domeen (Eukaryota). 1,31,7 miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond
seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. 7 8 Eestikeelne nimi arukask Ladinakeelne Betula pendula Roth. nimi Rahvapärased arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask. kuuluvus Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus kuni 150 a. Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5...8 cm pikad. Õis Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2...3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais. Tuultolmleja.
aine süntees ja muundumine * selles olevad org. ained mõjutavad kõiki teisi sfääre * elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär * biosfäär = hüdrosfäär + litosfääri pindmine osa + atmosfääri alumine osa + kogu pedosfäär * ruumala 10 astmel 3 10 astmel 6 kuupkm autotroof taimed heterotroof loomad saprotroof lagundajad Gaia hüpotees - poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle järgi on maailm suur eluvorm, mis hoiab enda atmosfääri sellisena nagu vaja, et hoida elus enda organisme 2.2 Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia)
Infoühiskond- haridus ja info, Kõrgharidusega inimesed nt teadlased , juhid , õppejõud jne keskharidusega töölised, seal on samuti vabariik ning kapitalism… väike pere, abielu hakkab kaduma, tavaline kooselu tõus, üksikvanemad, samasooliste kooselu. Naine on iseseisev ja võrdõiguslikkus 11. Nimeta 5 riigiõpetust ja riigi omadust Lepinguteooria- kõik inimesed võrdsed, riigivõim sünnib nendevahelistel kokkulepetel. Eesmärk leida selline eluvorm, kus võim kaitseks kodaniku vabadust, õigusi, vara. Orgaaniline teooria- riigi tekkimist põhjusena, mis kutsuvad esile loodusnähtusi. Võitlus võimu pärast. Ellu jääb tugevam. Vägivallateooria- me oleme jagunenud hõimudeks ja rassideks ning võitleme võimu eest. Teokraatliku teooria- jumal lõi riigi ja maailma. Marksistllik teooria- ühiskonna lõhenemine 12. Iseloomusta vabariiki ja vabariigi 2 vormi Vabariigi alla kuulub presidentaalne ja parlamentaarne vorm
tihedalt asustatud. Linna ümbruses asuv mäestik sobis hästi anahoreetide asulaks. Vahest veelgi suuremaks anahoreetide keskuseks on olnud Edessa. See linn on olnud 1 süüria kristlaste hulgas püha linn. Ka Edessa linna läheduses oli mäestik, mis sobis hästi anahoreetide elupaikadeks. Mesopotaamias asus anahoreetide tähtsaim keskus Mosuli lähedal mäestikus. Teine munkluse vorm koinobiitlus on askeetlik eluvorm, milles on kogukondlik mõtlemine ja kollektiivne tegutsemine. Askeetide ühiskond moodustab kloostri. Kloostri eesotsas seisab abt. Abtil lasub kogu vastutus kloostri elu kujundamisel. Kloostrisse astumisega ja mungaks hakkamisega olid mehed ühtlasi käest andnud oma liikumisevabaduse. Nad ei tohtinud kloostrist lahkuda, ega külalisi vastu võtta. Mõnes kloostris oli arvamus, et isegi sel juhul ei tohi lahkuda, kui oli kavatsus minna teise kloostrisse
puistuvalemiga, kus iga puuliigi osa näidatakse kümnendikes, näiteks 4Mä 3Ks 2Ku Hb + Sr (40% mändi, 30% kaske, 20% kuuske, 10% haaba ning lisaks üksikud saared). Metsakorralduses kasutatakse ka mõistet eraldis (eeskätt kartograafilisel kujutamisel). Puistu nimetus tuletatakse kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest, näiteks mustikakuusik, rabamännik. dominant - taimekoosluses katvuse või biomassi järgi ülekaalus olev ja aineringes kõige tähtsam liik. eluvorm- morfoloogiliselt ja ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Taimedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks evolutsiooni vältel kujunenud kohastumuste alusel. Üheks tuntumaks eluvormide jaotuseks on C. Raunkiaeri (1903) klassifikatsioon, mis põhineb taimede uuenemispungade asukohal. fanerofüüdid hemikrüptofüüdid terofüüdid kamefüüdid geofüüdid hüdrofüüdid boniteet - metsa, mulla või maa suhteline headus
Juhtkimbud varre ristlõikel Korrapäraselt ühel ringil Hajusalt Lehtede roodumine Sulg-või sõrmroodsed Rööp- või kaarroodsed Lehelaba serv Harva terve Terve Õie osade arv 4,5 või rohkem 3 või selle kordne arv (6, 9 jne) Õiekate Tupp ja kroon Lihtne (Vt. Õis) Eluvorm Puud, põõsad, rohttaimed Enamasti rohttaimed
Nii ei olegi võimalik õitsevat põldkannikest teiste taimedega segi ajada. Määramise teeb lihtsaks veel see, et põldkannike hakkab õitsema sageli juba aprillis ja lõpetab oma õiteilu näitamise alles septembris. Eestikeelne nimi põldkannike Ladinakeelne nimi Viola arvensis Murray Rahvapärased nimed käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kannikeselised, perekonda kannike. Eluvorm Ühe- kuni kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5¼30 (40) cm. Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Õie pikkus 1¼1,5 cm. Tupplehed süstjad, teritunud, kuni 1,6 cm pikad. Kroonlehed tupega enam-vähem ühepikkused, valkjad, kollakasvalged või kahvatukollased, kaks ülemist kroonlehte osalt lillakad, teistel esinevad neelus tumedamad jooned, alumisel on sirge lillakas kannus. Õied asuvad kuni 10 (11) cm pikkustel
ajaloosäilituslik,mitmekülgne, traditsiooniline, arenev, teisenduv nt pop-kultuuri..... 1 3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Ja miks? rahvapärimuslik, pedagoogilisus, loomulikult leviv ehk kavandamata, institutsiooniliselt kontrollimata levik, meelelahutuslik, kultuurivorm, alati muutuv ja arenev, ’’orgaaniline eluvorm’’ 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19
„Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder. Rudolf Kjellen: sündis 1864, 1880 läks Uppsala Ülikooli ja 1891-sel aastal sai filosoofiadoktoriks. Õpetas Göteborgis politoloogiat ja geograafiat. 1905 võttis esmakordselt kasutusele geopoliitika mõiste. 1908 hakkas käsitlema riiki, kui organismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all) Angloameerika geostrateegia koolkond: A. T. Mahan, H. Mackinder, N. Spykman, E. Huntingtom Halford Mackinder: Oxfordi Ülikooli rektor, defineeris Südamaa. Hüpotees: Kes valitseb Ida-Euroopat, see käsutab südamaad. Kes valitseb südamaad, see käsutab Maailmasaart. Kes valitseb Maailmasaart, see käsutab maailma.
ei lase halval kolesteroolil kuhjuda. Kerget kolesterooli pakub looduses vaid kala. Lisaks kalale on äärmiselt tervislik juua ka 200 ml punast viinamarjaveini päevas. Punane vein hoiab veresooned elastsetena, seda ka siis, kui neis juba on halba kolesterooli ladestunud. Valgud- keha otseselt üles ehitavad ja toimima panevad molekulid. Elu on valkude esisteerimisvorm- täpselt selline, nagu on valgu funktsionaalne võimekus, täpselt nii võimas on ka eluvorm ise. Valgud on polümeerid, mis koosnevad aminohapetest ja nendega seotud muudest molekulidest. Sõltuvalt oma ehitusest võib üks ja sama valk teha palju erinevat tööd, sest kui valku keerata kokku uude kujusse, siis ta kohe käitub teisiti. Jinimesel on valkude kirjutamise võime piiratud 10000 geeniga tema DNA-s. Sellest hoolimata on võimalik lahendada miljoneid keemilisi probleemmomente, sest sama valku lihtsalt keeratakse teistmoodi kokku ja ta teeb nüüd uue töö ära.
puudunud, selle kompenseerimiseks toimub näivalt suguline paljunemine. 28. Eluslooduse riikideks jaotamise võimalused 1)Kaks riiki: Kaks riiki on olemas olnud süstemaatika algusaegadest saadik. Lihtne oli eristada loomi, kes jooksevad ringi, ja taimi, kes on enam-vähem paigal. 2) Neli riiki: Neli riiki: oleksid taimed, loomad, seened ja bakterid. Põhimõte, mille järgi elusloodus nelja riiki jagada, on eluvorm. Sellisel lähenemisel ei ole riik süstemaatika ühik, vaid ökoloogiliselt sarnaste organismide rühm. 3) palju riike: Riik oleks sel juhul evolutsiooni haru ehk süstemaatika ühik ka klassikalises mõttes. Riikide arv võib erineda sõltuvalt sellest, kui kauged hõimkonnad ühte riiki koondatakse. 29. Eluslooduse põhilised eluvormid loomad, taimed, seened, bakterid, protistid, parasiidid. 30. Taime, looma ja seene kui eluvormi omavahelised erinevused loomad on hulkraksed
Looduslikud katastroofid (vulkanism)3.Geneetilised muutused (homosügootsuse kasv)4.Keskkonna stress 5.Inimmõjud.Inimmõju:·Elupaikade hävitamine·Keskkonna saastumine·Üksikliike või nende rühmi kahjustab nende üleekspluateerimine·Kaubitsemine eksootiliste taimede ja loomadega·Saarteliikide ohustatus·Invasiivsed liigid ·Põllumajandus ja metsandus. Miks on vaja bioloogilist mitmekesisust kaitsta?·Eetilised põhjused(Suhtumine loodusesseIga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoksOma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga)·Kultuurilised põhjused(Rekreatsioonivajadus·Esteetilised, kultuurilised vajadused)·Ökosüsteemide säilimine·Majanduslikud põhjusedTähtsus tervishoiuleTähtsus toitumiseleTähtsus tööstusele. Ökosüsteemi teenused·Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon -inimene
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub
miljardit aastat tagasi alguse sai. Erinevalt oma eellastest eraldasid tsüanobakterid õhku hapnikku. See hapnik sillutas teed loomsele elule, mis kasutab vajamineva energia vabastamiseks hapnikku. Palju-palju aega hiljem valitsesid maailma dinosaurused- suurimad olendid, kes eales maa peal kõndinud on. Pärast nende väljasuremist hakkasid arenema ja mitmekesistuma imetajad. Imetajatest võrsus esimene eneseteadlik eluvorm-inimkond. (George McGavin,2006,lk 13) 6 Väljasuremise tempo Veel küllalt hiljuti arvati, et evolutsioon toimib väga aeglaselt ja muutumatu kiirusega. Tempo, millega organismid on geoloogiliste ajastute vältel fossiilsetest salvestistest kadunud on tõepoolest suhteliselt aeglane ja püsiv. Väljasuremise taustkiiruseks on erinevate hinnangute põhjal pakutud 0,1 kuni 1 liik miljoni aasta kohta. Seda iseenesest aeglast tempot
annaabi.ee 
