Ananass Ananassil pole seemneid. Kõige suuremad ananassid kaaluvad 15 kilo kuid kõige maitsvamad jäävad 1 kilo ja 1,5 kilo vahele ja vilja alaosa on magusaim asi ananassi juures. Ananass sobib kõige paremini liha,kala ja magustoitude juurde. Ananassi lehtedest on tehtud kangast ja viljalihast veini. Ananass Ananass kasvab maapinnal mitte puu otsas nagu paljud arvavad. See sisaldab palju mineraale ja vitamiine. Ananass Ananass on CAMtaim. CAMtaimed on peamiselt paksulehelised taimed. Nende fotosüntees on keerulisem kui teistel. Tuntumad CAMtaimed on kaktused ja ananassid. Niimoodi kasvab ananass. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Tavalisemad Eestis kasvavad taimed on lõosilm ja kopsurohi, umbrohud on nt. imikas, karukeel, rass, rusujuur jne. Mõni liik sisaldab punast värvainet alkanniini. * peaaegu kõikidel liikidel on vahelduvalt paiknevad karedakarvaliselt (liht)lehed * õied on neljatised või viietised * õiekrooni neelus enamasti mühksoomused * üldjuhul keerisõisik * vili moodustub kaheks viljalehest Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: määratlemata SUGUKOND: paksulehelised (Crassulaceae) Paksulehelised- on õistaimede sugukond kivirikulaadsete seltsist. Nad on ühe-, kahe- või mitmeaastased rohttaimed, mõned ka põõsad. Sugukonda kuulub 33 perekonda umbes 1400 liigiga. Enamus kasvab neist Lõuna-Ameerikas õisik on ebasarikas, õietupp ja õiekroon lahklehised. Eestis kasvab looduslikult 3 perekonda: kukehari, liivsibul ja vesikas. Aedades kasvatatakse paljusid kukeharja ja mägisibula liike ning kuldjuurt. Toataimena on tuntud nt
· Võivad muuta oma aktiivsust · Asub epidermi alla ja on enamasti mitmekihiline. · Assimilatsioonikude Lehtedes, varre pealmises kihis Kloroplastid, vakuoolid. · Sammaskude rakud on piklikud ja asuvad üksteise kõrval · Kobekude rakkude vahel on suured rakuvaheruumid · Säilituskude Säilituskoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, suhkrud, valgud, rasvad Rohkesti kromoplaste (viljades) Veesäilituskoes on rohkesti vakuoole (sukulendid, paksulehelised) · Aerenhüüm e õhukude Suured rakuvaheruumid Soo ja veetaimedel Gaasivahetus, tugi vees püsti püsimiseks · Säsi varre keskosas paiknev vähe- spetsialiseerunud põhikude Erituskoed: Näärmekarvad Piimasooned Nektaariumid Tugikoed · Tugikoed e mehaanilised koed annavad taimele ja tema organitele mehaanilise tugevuse, st hoiavad taime püsti
Õhulõhe võib avaneda ja sulguda sõltuvalt veereziimist ja valgusest ning temperatuuri tingimuste muutustest. /.../ Suur gaasivahetus on kasulik fotosünteesiks, kuid on tihti kahjulik veereziimile. Siin tuleb taimele kasuks võime sulgeda õhulõhed, mis katkestab transpiratsiooni (näiteks keskpäeval), kuid see takistab ka fotosünteesi. Öösel kui fotosünteesi ei toimu, on õhulõhed enamustel taimedel suletud (välja arvatud paksulehelised taimed), sellega väheneb aurumine ja säilib ka kudede hingamisel erituv CO2. Vee kao täiendamiseks on taime leht tihedalt läbistatud vett toovate juhtkimpudega, mis on ühenduses varre ja juurte vett juhtivate kudedega. Katsed näitavad, et lehed, mis on taime küljest eraldatud ja mis ei saa seepärast endast fotosünteesi produkte välja juhtida, täituvad lõpuks assimilaatidest ja fotosüntees jääb neil aeglaseks. 2. 2 Kloroplastid kui fotosünteesi organid
Mõned liigid söödavate lehtedega Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: - viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas - endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae Sugukond paksulehelised – Crassulaceae Laialt levinud, üle 1000 liigi, palju ilutaimi, mõned paljunevad leheservadesse tekkivate taimekestega vegetatiivselt Sukulentsed rohttaimed (turdrohttaimed), poolpõõsad või põõsad Lehed vahelduvad või vastakud
erinevad esilehed. Päris, kõrg ja alalehed on kokku järglehed. (Õp variant)Lehe MUUDENDID. · Soomusjad lehed: sageli ala- ja kõrglehed, sh. pungasoomused, Soomusjad lehekesed risoomidel. · Köitraod (hernes). · Leheastlad: tervest lehest (kaktused, kukerpuu=parbariss,paburits), abilehtedest (robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk). · Säilituslehed: sibulasoomused, veesäilituslehed (paksulehelised: kukehari). · Püünislehed: Kleepuvad (huulhein, võipätakas), sulguvad lõksud (vesihernes, kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud.
* kloroplastide membraanides (isolatsioonikiht!) (2) Pimedussstaadium · Biokeemilise 2.aste: CO2 sidumine Kasutatakse NADPH ja ATP Saadakse glükoosassimilatsioonitärklis * kloroplastide stroomas 3. C4 taimede fotosüntees toodavad 4 süsinikuga ühendeid, raiskab vähem vett, mais, suhkruroog. 4. CAM taimede fotosüntees päeval C3 tüüpi, öösel C4 tüüpi süntees, tõhus kuivas kliimas veevaeguses, paksulehelised taimed nt. kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus: DNA+histoonid (valgud)=nukleosoomne fibrill, sellest koosneb kromosoom. in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS
NADHPH reduktiivjõudu. Saadud trifofaate eksporditakse tsütoplasmasse, et sünteesida neist sahharoosi. Paralleerses rajas tekkinud tärklis säilitatakse kloroplastides terakestena. Ensüüm RuBisCo maailma levinuim valk. Suure molekulmassiga ja aeglase katalüüsikiirusega ensüüm, mille peamiseks funktsiooniks on organismide elutegevuseks vajaliku C fikseerimine CO2 näol. RuBisCO katalüüsib Calvini tsükli esimest reaktsiooni. 9. C4 taimed, paksulehelised (CAM taimed), nende FS eripärad. C4 taimedel on primaarsete assimilatsiooniproduktide seas ülekaalus 4-süsinikulised dikarboksüülhapped ja aspartaat. C4 taimedel toimub CO2 primaarne sidumine fosfoenoolpüruvaadiga (PEP), mille tagajärjes moodustub oksaalatsetaat, mis redutseerub kiirelt malaadiks vüi aspartaadiks. Peamiselt troopilised üheidulised rohttaimed. C4 taimed saavad edukalt fotosünteesida ka siis, kui õhulõhed pole täielikult avanenud. C4 taimedel on
meskaliini sisalduse poolest Selts Saxifragales kivirikulaadsed viietised, aktinomorfsed õied, 5 või 10 tolmukad, nektaariumid paiknevad kettana tolmukate alusel, emakakaelad lahtised, endosperm tsellulaarne sug. Grossulariaceae sõstralased o p.Ribes sõstar Ribes rubrum punane sõstar Rives nigrum must sõstar sug. Crassulaceae paksulehelised o p.Sedum-kukehari, kalanhoe Sedum telephium verev kukehari Sedum acre h. Kukehari o p. Jovibarba - liivsibul sug. Saxifragaceae kivirikulased sug. Hamamelidaceae nõiapähklilised sug. Paeoniaceae pojengilised o ainsa perekonnaga Paeonia pojeng Hiinas pojeng on rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümbol. Väga külmakindel, nt
rõngasjalt, ava läbib ristisuunaliselt kõiki viljalehti või poorjalt, kui vilja avanemisel tekib erisugune lokaalne ava. Kukkur (folliculus) on ühepesaline, apokarpsest sigimikust tekkinud paljuseemneline avavili, lõhe tekib piki viljalehe serva. Kui ühest õiest tekib kukkurvilju rohkem kui kaks, moodustavad need kogukukru (multifolliculus). Kukkurviljad esinevad sugukondades tulikalised (Ranunculaceae), roosõielised (Rosaceae), magnoolialised (Magnoliaceae) ning paksulehelised (Crassulaceae). Kõder (siliqua) ja kõdrake (silicula) on kahepesalised, kahest viljalehest moodustunud viljad. Seemned kinnituvad sigimikukambri seinale. Kõdra pikkus ületab laiuse vähemalt neli korda, kõdrakese laiuse suhe pikkusesse on väiksem. Esinevad ristõieliste (Brassicaceae) sugukonnas. Kaun (legumen) areneb ühest viljalehest ning sarnaneb kukrule, kuid avaneb kahelt poolt -- piki viljalehe liitekohta ning mööda viljalehe selgmist juhtkimpu
kaasnevad umbrohud). Taimed fotosünteeesi aktiivsusega jaotatakse erinevatesse rühmadesse. C3 tüüpi: fotosünteesi esmased produktid on kolme süsinikuga orgaanilised happed. Mõõduka kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim fotosüntees üheaastastel kõrbetaimedel ja rohtudel pärast vihma. Need on nn oportimistlike liikidega
redutseerimine aldehüüdrühmaks. Aktseptori regenereerimisel toimub redutseerimisfaasis moodustunud trioosidest lähtuvalt CO2 primaarse aktseptori moodustumine, millega tsükkel sulgub. Rubisco on CO2 siduv ensüüm. Oma nime on ta saanud lühendina pikemast: ribuloosbisfosfaadi karboksülaas-oksügenaas. Rubisco on väga suur ensüüm. Ta koosneb 8 suuremast (56 kDa) ja 8 väiksemast (14 kDa) subühikust, mis kokku annavad molekulmassiks 560 kD 9. C4 taimed, paksulehelised (CAM taimed), nende FS eripärad. C4 taimed ei võta CO2 otse fotosünteesiks otse õhutst vaid kasutavad selle sidumiseks PEP- karboksülaasi. Sellest moodustatakse omakorda neljasüsinikuline oksaaloatsetaat. Viimane muundatakse õunhappeks või asparaadiks, sõltuvalt liigist. Õinhape/asparaat liigub pärg- mesofülli, kus CO2 eraldatakse. Seejärel saab toimuda Calvini tsükkel. RuBis ensüüm puudub C4 taimedel täielikult. Kogu protsess pm välistab valgushingamise
Orgudes niiskuslembene mätasjas rohustu Tasasematel mägiplatoodel paksemal mullal kõrge rohustu Nõlvadel õhemal mullal madal rohustu. väga liigirikas. 1 m 2 89 soontaime liiki. Madala rohustu serval nagu Eesti loopealsel. · OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised. o Kuivalembesed põõsastikud. o Lehed on väikesed ja nahkjad, et minimiseerida vee aurumist. o Juured on hästi arenenud. o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb. o Viigikaktused, puhmastel võivad puududa rohelised varred ja lehed selleks, et vett kokku hoida. o Mägede vahel tugevad tuuled, mis tõstavad õhku tolmusambaid.
* Varres juhtkimbud sageli mitmes ringis nagu see on iseloomulik üheidulehelistele. Enamik putuktolmeldatavad, mõned tuultolmeldatavad. * Viljad on enamasti koguvili, luuvili, kupar. * Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide ( kasut ravimite valm), kariloomad tulikalisi ei söö, mistõttu nad on heina- ja karjamaadel ebasoovitavaks komponendiks. * Enamasti on tulikalised dekoratiiv- ja ravitaimed. (Botaanika II) 19. SUGUKOND PAKSULEHELISED: VEESÄILITUSKUDE * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi roosilaadsed. * Sgk umbes 1450 liiki, eriti rikkalikult on neid Edela-Aafrikas, ka Euroopas ja Kesk-Aasia mägialadel. Eestis kasvab looduslikult ainult 6 liiki. Näit harilik kukehari, harilik liiv- mägisibul (LK all), neid kasut dekoratiivtaimedena kiviktaimlates. Sgk harjunud kuivade kasvukohtadega. Kalduvus vegetatiivsele paljunemisele. * Ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva põõsad.
kokku,näärmevedelik „seedib“ putuka ära.Õied viietised, pikas, algul spiraalselt keerdunud õisikus Selts KIVIRIKULAADSED – Saxifragales Kivirikulaadsete selts piiritletakse nüüd peamiselt molekulaartunnuste alusel, morfoloogilised sünapomorfid on: viljalehed ainult alusel liitunud või vabad, emakakaelad olemas endosperm rakulise ehitusega Enamik viietiste aktinomorfsete lahklehiste õitega, eluvormilt väga mitmekesised Peamised sugukonnad: kivirikulised – Saxifragaceae paksulehelised – Crassulaceae sõstralised – Grossulariaceae nõiapuulised – Hamamelidaceae pojengilised – Paeoniaceae 40. Rosiidid – seltsid, sugukonnad Selts kurerehalaadsed Geraniales Sugukond kurerehalised Geraniaceae Lehed vahelduvad või vastakud, lõhised või hõlmised, abilehtedega Õied viietised, kroonlehed vabad K5 C5 A5+5 G(5), ebasarikjates õisikutes Viljalehed kasvavad kokku õiepõhjast moodustunud sambaga Vili on jaguvili, mis jaguneb nokaga osaviljadeks
puuduvad õhulõhed. Seal toimub süsiniku sidumine ja Calvini tsükkel Lühidalt: kaks protsessi on omavahel füüsiliselt ja ruumiliselt eraldatud: 1. Süsiniku sidumine 2. Calvini tsükkel Eelis: Calvini tsükkel on pidevalt CO2 varustatud, ka siis, kui õhulõhed on suletud. C3 ja C4 taimede erinevus seisneb süsihappegaasi sidumises. Eestis: raud-soodahein ja muidu nt mais 3. CAM – taimed: Ainult väga kuumades kuivades kohtades kasvavad paksulehelised timed. Toimub happe-metabolism. Süsinik fikseerub ööpäeva tsükli alusel – fotosünteesietappide jagamine aitab hoida kokku vett. Öösel – õhulõhed avanevad ööjaheduse saabudes kui õhuniiskus tõuseb ja algab CO2 sidumine – minimaalne veekadu. Päeval – Õhulõhed sulguvad päeva saabudes. Fotosünteesiks hakatakse vakuoolidesse talletatud malaadist eraldama süsihappegaadi, mis sisanab Calvini tsüklisse. Eestis: kukehari Calvini tsükkel
annaabi.ee 
