Otsingule "röövloomad" leiti 102 faili

röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi.
2
docx

Organism ja elupaik

Nimeta liike, kelle elupaik on suur, väike Elupaik on ala, kus valitsevad organismirühma eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. Suur: Hunt, Rebane, Karu (metsas, soos, võsades) Väike: (Peatäi inimeste juustes), (toakärbes inimelamutes) 2) Võrdle looduse eluta ja eluosa tegurite mõju niidul kasvale ristikule kuusemetsas kasvale jänesekapsale? Jänesekapsas saab...

Bioloogia - Põhikool
14 allalaadimist
3
doc

Mardikas, ujurlased, sitasitikas

Maailmas on teada umbkaudu 250 000 liiki. Nende kõige iseloomulikumaiks tunnuseiks on tugevalt kitiniseerunud keha ja kattetiibadeks muutunud eestiivad, mis katavad tagakeha õrna ülapoolt. Nende alla peidetakse kokku volditud kilejad tagatiivad. Mõnedel mardikatel on kattetiivad tugevalt lühenenud ning ei kata tagakeha peaaegu üldse. Leidub ka mardikaid,...

Bioloogia - Põhikool
123 allalaadimist
2
doc

Jõevähk

Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonid...

Bioloogia - Keskkool
150 allalaadimist
8
doc

Imetajad eestis

Kadrina Keskkool IMETAJAD EESTI METSADES Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 Sisukord 2 Valgejänes Kes ei tunneks meie metsade ühte tavalisemat asukat - jänkut. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Hästi...

Bioloogia - Põhikool
29 allalaadimist
7
doc

Vähilaadsed

Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas...

Bioloogia - Põhikool
95 allalaadimist
1
doc

Teod

Teo kojast ulatuvad välja jalg ja pea. Meeleelunditest on teol kaks paari kombitsaid ja silmad. Arenenumad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Toidu peenestamiseks on teol neelus riivitaoline hõõrel. Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpus...

Bioloogia - Põhikool
69 allalaadimist
2
rtf

Bioloogia 9.klassi mõisted

Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik koosel...

Bioloogia - Põhikool
76 allalaadimist
16
doc

Meritäht

Sisukord Sissejuhatus 1. Välisehitus 2. Siseehitus 3. Elupaik 4. Toitumine ja seedimine 5. Sigimine ja areng 6. Levik 7. Huvitavaid tähelepanekuid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad. Aga kui palju ma nendest tegelikult te...

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
6
doc

Maa geoloogiline areng

archaikos 'vana '), vanim aegkond Maa geoloogilises ajaloos; algas rohkem kui 3,5 mljr. aastat tagasi, kestis u. 1 mljr. aastat. Arhaikum oli intensiivsete mäetekkeprotsesside ja elava vulkaanilise tegevuse aeg, mistõttu talle vastava arhailise ladekonna kivimid on tugevasti kurrutunud ja intrusioonidest läbitud. A- i valdavaimaks kivimeiks on moo...

Geograafia - Keskkool
50 allalaadimist
2
doc

Limused

Limuste elupaigad. Kõige rohkem on limuseid meredes, vähem mageveekogudes ja maismaal. 2.Kes kuuluvad limuste hulka? Limuste hulka kuulvad teod, karbid, peajalgsed. 3.Tigude ehitus ja eluviis. Kehakatte- nahakurru e. mantel. Hingamiselund- lõpused (veetigudel) või kops (maismaa- ja osaliselt veetigudel). Toitumine- enamik taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Meeleelundid- tähtsam...

Bioloogia - Põhikool
68 allalaadimist
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga ra...

Vee elustik - Eesti Maaülikool
75 allalaadimist
1
doc

Tigu, karp

Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaohe...

Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist
7
doc

Skorpionid.

Skorpionid Õpilane:Ester Karuse Õpetaja:Ave Oper Valga 2007 Skorpioniliste seltsi kirjeldus Skorpionilised (scorpiones) on ürgseimaks seltsiks mitte üksi ämblikulaadsete, vaid ka maismaa lülijalgsete hulgas üldse. Skorpione on umbes 600 liiki, kes kuuluvad 70 perekonda ja 6 sugukonda. Enamik skorpioniliike on v...

Bioloogia - Põhikool
24 allalaadimist
2
doc

Lehtmets

Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks r...

Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist
29
doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid ­ organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine ­ organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suu...

Bioloogia - Keskkool
72 allalaadimist
2
doc

Infravalgus

Kõik kuumad kehad on valgusallikaiks. Lisaks nähtavaile elektromagnetlainetele ehk valgusele, kiirgavad kehad ka pikemaid ja lühemaid elektromagnetlaineid. Valgusest suurema lainepikkusega elektromagnetlaineid nimetatakse infrapunakseks kiirguseks ehk infravalguseks. Infravalgus kiirgub ka kehadest, mis ei helendu. Oluline. Infravalgust kiirgub kõikidest keha...

Füüsika - Keskkool
48 allalaadimist
2
doc

Jaanimardikas

Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELU...

Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist
9
wps

Limused

Töö eesmärgiks seadsin vaadelda limuseid, millistesse klassidesse nad jagunevad ning milliseid alamklasse leidub. Samuti annan ülevaate milline on limuste tähtsus, millised nad välja näevad, millest toituvad ja kus elavad. Limused on ka sellepärast huvitav hõimkond, et nende põlvnemises on veel palju ebaselget ja see nõuab veel palju täpsustamist. Mina võtsin...

Bioloogia - Keskkool
39 allalaadimist
1
doc

Luukalad, kõhrkalad, sõõrsuud ja kalade kaitse

Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse...

Bioloogia - Põhikool
13 allalaadimist
12
doc

Keskkonnakaitse kosnpekt

+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed,...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
524 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !